Kasutaja arutelu:Kkellimarie/Suusaturism
Toetudes õppejõu poolt juhendis antud küsimustes esitatud tahkudele, näeb tagasiside välja selline:
1. Kas artikkel on piisavalt pikk? Lõplik artikkel peab olema vähemalt 6000 tähemärki (koos tühikutega, aga ilma viidete ja sisukorrata). Antud artikli pikkus, mis keskendub suusaturismile, on etteantud pikkuse nõuetele vastav. Esialgse artikli vormi pikkus koos tühikutega, aga ilma viidete ja sisukorrata, on veidike üle 8000 tähemärgi.
2. Milline on artikli üldmulje? Kas see vastab entsüklopeediaartikli nõuetele? Artikkel on lugeja jaoks põhjalik ning selle hulga tähemärkide suhtes piisavalt ülevaatlik. Artiklis on kirjeldatud suusaturismi, kui uue turismiliiki ülevaatlikult, tuues näiteid ajaloost, maailmast ja Eestist ning peamistest keskkonnaprobleemidest, mis on käesoleval sajandil aktuaalne. Tagasisidestaja arvates tundub, et artikkel on piisavalt informatiivne ning annab lugejale ülevaate selle turismiliigi olemusest. Artikkel on hästi kirjutatud, faktiliselt täpne ja on kontrollitav. Artikkel on illustreeritud piltidega, millel on autoriõigused tagatud. Artikkel hõlmab kogu teemat. Lisaks on artikkel nõuete suhtes stabiilne. Kui rääkida ühest vastuolust ja/või ebaselgest arusaamast, siis on üks näide kohe tuua. Esimeses peatükis "Ajalugu" on lause "Tänapäeval on see saanud tähtsaks osaks lääne-eurooplaste ja põhja-ameeriklaste elus ning paljud eelistavad veeta rannapuhkuse asemel hoopis nädala lumistel mägedel. Järgmistes peatükkides on juttu ka Aasias Himaalaja mäestikus asuvatest suusakuurortidest ning et Ida-Euroopas, Kesk-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond omavad potentsiaalset kasvu suusaturismiturul. Ja et lisaks Saksamaale on ka Hiina ning Jaapan riigid, kus asub kõige enam siseruumides suusakeskuseid. Tagasisidestajal tekkis küsimus, et kas ainult lääne-eurooplased ja põhja-ameeriklased käivad suusatamas või on olemas mõningad statistikad ka aasialaste ja ida-eurooplaste suusaturismi harrastusharjumustest. Lisaks võib lugejatel artikli lugemisel tekkida küsimusi puhtast huvist, et millised riigid arendavad suusaturismi näiteks Vaikse ookeani piirkonnas (tagasisidestaja leidis omast huvist tänu vastava lause lõppu lisatud viidatud lingile). Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui ülaltoodud kergemad vead ära parandada, siis on artikkel vastav entsüklopeediaartikli nõuetele.
3. Artikli struktuur. Kas artikli struktuur tundub loogiline? Kas artikli esimene sõna / esimesed sõnad on sama(d), mis artikli pealkiri, ja kas esimene lause on (n-ö) definitsioon? Kas sissejuhatus on piisavalt lühike ja kokkuvõtlik? Artikli struktuur tundub loogiline. Alguses on sissejuhatus, kus on lahti selgitatud definitsioon suusaturismist. Sellele järgneb alapeatükk ajaloost, siis suusaturismist maailmas ja peatükk suusakuurordist. Eelviimasena peatükina on toodud põgusalt ülevaade suusaturismist Eestis ning artikli seob ilusti kokku viimane lõik, mis räägib keskkonnaohtudest. Tagasisidestaja leiab, et struktuur on loogiline. Artikli esimene sõna on sama, mis artikli pealkiri. Lisaks on see definitsioon, mis on selgitatud kolme lausega. Sissejuhatus on Vikipeedia artikli nõuetele vastav. Ei ole pikk ja lohisev ning annab konkreetse selgituse. Tagasisidestaja soovitab peatüki "Suusakuurordid" alla lisada eraldi alapeatüki "Vabaajategevused suusakuurortides", kus esimene lause oleks Vabaajategevused suusakuurortides on olulised nii peredele ja algatajatele, kui ka..... Sealt edasi selgitaks alapeatükk olulisematest vabaajategevustest, mida saab lisaks suusatamisele suusakuurortides veel teha (meelelahutus ja muu). Lisaks ühe olulise asjana soovitab tagasisidestaja mainida ka muusikafestivalide kohta, mida peetakse ka mägedes (ntks "Snowbombing", mis peeti 2016. aastal Mayrhofenis). Allpool on toodud ka lingid, mida saaks töö autor kasutada sellesse lõiku informatsiooni lisamiseks. https://www.tripsavvy.com/things-to-do-at-ski-resorts-3267371 https://www.festicket.com/magazine/discover/top-10-snowsports-music-festivals-europe/ Samuti soovitab tagasisidestaja täiendada paari faktilausega peatükki "Kliima mõju suusaturismile", võttes aluseks TTÜ mereteaduste instituudi okeanograafia õppetooli lektori dr Triin Saue artiklit, mis ilmus 10. novembril 2015 Eesti Päevalehes. Link sellele: https://ttu.ee/euroopa-suusakuurordid-peavad-kliima-soojenedes-oma-tegevust-koomale-tombama Huvi korral võib autor ka lisada suusaturismiga seonduvalt huvitavaid fakte, mis läheks siis kõige viimase peatükina Suusaturismi Vikipeedia artiklisse peatükina "Huvitavad faktid" Lingid faktidele: http://www.traveller.com.au/ten-things-you-didnt-know-about-snow-26j3m https://www.travelsupermarket.com/en-gb/blog/travel-advice/10-things-probably-didnt-know-skiing/
4. Refereerimine. Kas tekst annab algallikas olevat infot adekvaatselt edasi, st kas algallikas väidab seda, mida refereering väidab? (Kontrolli kättesaadavaid allikaid pisteliselt.). Ega artiklis ei leidu plagiaati? Kas tekst on sidus ning refereering pole jäänud algallika teksti liigselt kinni? Kui algallikaid on tsiteeritud, siis kas tsitaadi kasutamine on õigustatud? Mil määral on artikkel originaallooming ja mil määral tõlketekst ingliskeelsest Vikipeediast? Tekst on hästi suunatud ning annab algallikas infot adekvaatselt edasi. Artikli koostamisel kasutatavates artiklites ei olnud seost plagiaadiga. Peatükis "Suusakuurordid" on kogu lõigu tekst võetud ühest algallikast, ega see liiga algallika teksti kinni ei ole jäänud? Tagasisidestaja soovitab üle vaadata.
5. Viitamine. Kas iga väide, mis pärineb kasutatud allikatest, on viidete abil seostatav algallikaga? St kas viited on esitatud piisavalt tihti, nii et lugeja saab iga väidet soovi korral kontrollida. Kas viited on esitatud tehniliselt korrektselt? Kas bibliokirje (s.o viidete täiskirjed lõpus) kõik kohustuslikud elemendid on olemas? Iga väide pärineb kasutatud allikatest. Viiteid on esitatud piisavalt tihti ning lugejal on võimalus neid kontrollida soovi korral. Tehniliselt on korrektne ning kohustuslikud elemendid on olemas.
6. Loetavus. Kas tekstiga edastatav sõnum on mõistetav? Kas tekst on keeleliselt korrektne? Tekst on loetav ning keeleliselt korrektne. Kuigi esines ka pisemaid kirjavigu käänamise reeglite osas. Näiteks teises alapeatükis "Ajalugu" on lause Legendi järgi lubas St. Moritz Kulm nimelise hotelli omanik Johannes Badrutt neljale briti turistile. Parandus oleks "St. Moritzis Kulmi nimelise hotelli omanik.....". Kolmandas alapeatükis "Suusaturism maailmas" on lause Peamine rahvusvaheline suusaturistide voog on kontsentreerunud Euroopasse, kõige rohkem turiste, 25%, on pärit Lääne-Euroopast, kusjuures ei ole arvestatud Alpidest pärit inimesi. Lause on veidike lohisev ning tagasisidestaja soovitab teha sellest liitlausest kaks lihtlauset: "Peamine suusaturistide voog on kontsentreerunud Euroopasse, kus on kõige rohkem turiste. Tervelt/(mõni muu sõna) 25% Euroopa suusaturistidest on pärit Lääne-Euroopast, kusjuures ei ole arvestatud Alpidest pärit inimesi."
7. Pildid-joonised. Piltide-jooniste tekstid peavad olema eestikeelsed ning piltidel ei tohi olla probleeme litsentside või autoriõigustega. Pildid ja joonised pole kohustuslikud ei mustandis ega ka lõplikus tekstis.
Artiklisse on autor paigutanud 5 pilti ning 0 joonist. Pildid on kõik eestikeelsed ning litsentside ja/või autoriõigustega probleeme ei esine. Aga mõne illustratiivse pildi oleks võinud lisada näitest siseruumis suusakeskustest, sest lugejale võib jääda arusaamatuks kuidas siseruumis võimalik suusatada on. Tagasisidestaja soovitab asendada viimases alapeatükis oleva Stubai suusalifti pildi näiteks mõne mahajäetud suusaturismi keskusega Slovakkias, mis toetaks antud lõigu sisu.
8. Kas on Eestiga seonduvat infot (kui seda saab selle teema juures sisse tuua)? Eestiga seonduv info on retsenseeritavas artiklis olemas alapeatükis "Suusaturism Eestis".
--Soomardikas7 (arutelu) 6. november 2017, kell 16:11 (EET)
ÕA Svealt:
- "Prantsusmaa ongi sel aastal esimest korda maailmas esikohal suusakuurortide külastajate arvu poolest..." -> ehk võiksid siin asendada sel aastal siiski aastaarvuga, et lause ka järgnevatel aastatel lugejatele arusaadav oleks
- "Suusakuurordid toovad riiki palju turiste ja raha, kuid pakub..." -> pakuvad
- "Kõige rohkemate siseruumides suusakeskustega riike ongi Saksamaa, Hiina ja Jaapan. Suurima radade pindalaga keskus on Hollandis asuv Snowworld Landgraaf." -> võiksid need laused selgemini/paremini sõnastada
- " Ka Eesti on üks neist riikides, kus on võimalik talvehooajal tegeleda suusatamisega ning asuvad ka mõned suusakeskused." -> riikidest, ehk saaks lauset veidi paremini sõnastada, nt "...kus on talvehooajal võimalik suusatamisega tegeleda ning suusakeskuseid külastada."
- "Eesti pikimate nõlvadega, kuni 700 m, suusakeskus asub aga Kiviõli seikluskeskuses." -> siin oleks parem kasutada sulge, nt "Eesti pikimate nõlvadega suusakeskus (kuni 700 m) asub..."
- tööshoidmine -> üks sõna
- kliimamuutused -> üks sõna
- "...maalihkeid, mis omakorda omavad negatiivset mõju suusaturismile." -> omavad asemel võiksid lihtsalt öelda, et mõjutavad suusaturismi negatiivselt
- Iga aasta külastab Alpe 60-80 miljonit turisti ning üle 600 seal asuva suusakuurordi turismitegevus moodustab Austria aastakäibest ligikaudu 50 miljardit eurot ning annab 10-12% töökohtadest. -> igal aastal, sidekriipsude asemel tuleks kasutada mõttekriipse (tähenduses kuni), sõnastus võiks olla selgem
- Tekstis on palju kasutatud sõnu aga, ka jne, mis on kohati üleliigsed, võiksid neid vähendada.
- Palun vaata sõnajärg ja sõnastus veelkord kriitilise pilguga üle.
Kui oled artiklit vastavalt soovitustele täiendanud, võid selle põhiruumi üles laadida. Juhend selleks on siin. Kui artikkel on põhiruumi laaditud, on töö arvestatud.