Kasutaja arutelu:Hguske/Naatriumpump
Tänan õigeaegselt esitatud artikli eest! Töö maht on piisav, artikkel on sisutihe ja korrapärase ülesehitusega (muidugi tulevikus võiks artiklisse mahtuda rohkem alateemasid). Põhjalikult seostatud teiste vikipeedia artiklitega ja enamasti on leitavad viited. Ka keeleliselt on artikkel enamasti arusaadav ja ligipääsetav tavalugejale. Enamasti on ka lausepikkus sobiv. Et aga tagasisidet pakkuda, siis pakun üht teist välja!
Lisan ka üldise kommentaari.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
Juhtlõiku võiks laiendada. Tavaliselt sisaldab ta kõigepealt tähtsaimat nähtuse kohta, siis veidi vähemtähtsamat, aga artiklis mainitut ning viimaks ühiskondlikult huvitavat, selle tähtsust looduses vms. Antud juhul võiks juhtlõigus mainida rohkem funktsioonidest (primaarne ja sekundaarne tekitavad hiljem segadust, ehk annab kiiresti kokku võtta) ja tähtsusest eluslooduses (nt välismaailma signaalid ja nende kohandamine sisesignaliseerimisesks, kui enamjaolt aru sain). Juhtlõik pole ainult definitsioon, vaid võiks esmase uudishimu ka tavalugejal rahuldada.
Kas võib pealkirjaks panna naatriumpump? Paralleelvormid saab ka otsingusse sisestada, aga kas naatriumpump ise on erialainimestele harjumuspärane. Siis võiks ta ka definitsioonis esimene olla.
Määratlus võiks sisaldada tähtsaimat. Ma vahetaks ära asukoha tüübiga – ehk Naatriumpump on transmembraanne antiport-tüüpi valk. Naatriumpump paikneb rakkude plasmamembraanis ja transpordib naatriumi rakust välja ning kaaliumi rakku sisse.
See on aga iluravi ja ehk pole vajalik.
Kas ’transmembraanse’-le on ka rahvakeelsem vaste? Võiks lisada sulgudesse, või viite loodavasse artiklisse, mis seletab mõiste „transmembraanne“ sisu.
Hea kompaktne, aga sõnastust saaks keeleliselt parandada
transpordib – kannab? juhib?
transportimiseks – ülekandeks?
subühik – alamühik?
α2 on ekspresseerunud lihastes, - väljendunud?
fosforüleerub ja defosforüleerub – tõesti sellised sõnad?
konformatsioonilised muutused –
transport läbi membraani ühelt poolt teisele – ühest rakust teise?
kindlasse asendisse ja õigesse kohta kinnitamine plasmamembraanis – tagada kinnitumine?
Kuna rakumembraan on tavaliselt laenguga ioonidele läbimatu, siis tänu sellele on rakul võimalik kontrollida, kui palju ning millised ioonid liiguvad läbi membraani rakku sisse ning sealt välja.
tänu sellele - tänu millele? Seda lauset annab ehk üldiselt lihtsustada.
kontrollida – pigem „juhtida“ (Keelenõuandes pean tuginema ÕSile, (sobiv on Kontrollib dokumente. Kontrollis töö üle. Kontrollib, kas kõik on õige. Ei sobi „Kontrollib olukorda.“)
Äkki midagi sellist. Tavaolukorras on rakumembraan laenguga ioonidele läbimatu. Naatriumpumba abil saab rakk juhtida teda läbivate ioonide kogust ja tüüpi.
4-molaarne naatriumkloriidi sisaldus – kui varem oli jutt mM-dest, siis äkki on see ka nendeks ümber tõlgitav...?
Järjestusest, on ehk võimalik kohe pärast kõrgemate loomade mainimist seletada miks ka neil. Muidu jääb ootamine pikaks, tekib küsimusi (selgroogsete hulgas on ju palju kõrgemaid loomi). Muidu on kirjeldus üsna hea ja selge.
Tekitab ka küsimusi mõiste ’gradient’ aga ehk on õiges kohas.
Sekundaarne aktiivne transport tähendab seda, et kindla ühendi transpordiks rakku kasutatakse rakumembraanile tekitatud mingi teise aine keemilist gradienti. – Seda võiks suhestada ka (juba varem) primaarsega, ’primaarse’ sisu jääb seniajani veidi segaseks.
Keeleliselt on terve funktsioonide lõik päris hea. Tekib küsimusi aga kas ei ole mehhanismid ja funktsioonid veidi läbisegi paisatud. Jäi mulje et iga ATPaasi pumpamisega liigutatakse nii ioone kui tekib gradient. Primaarne ja sekundaarne tunduvad seega üsna võrdväärselt mehhanismide-funktsioonidega seotud.
Primaarse ja sekundaarse kohta, ja ka nende funktsioonide kohta võiks ette hoiatada juhtlõiguks, mida võikski pikendada.
Naatriumpumba signaali edastamise funktsioon on tõenäoliselt tekkinud evolutsiooni käigus. Võib arvata, et valgus olevad spetsiifilised seondumiskohad, mis on olulised erinevatele ligandidele, on ajapikku omavahel ühinenud.
- Seda evolutsiooniasja võiks rohkem lahti kirjutada kui võimalik. Ses mõttes kõik on ju tekkinud evolutsiooni käigus. Siin on midagi spetsiifilisemat silmas peetud, mulle tundub.
ära kasuta „Võib arvata“ – st püüa mitte enda mõtteid esitada. Kes arvab?
Kas Na/K-ATPaas on sama kui Na+/K+-ATPaas. Siis võiks kasutada läbivalt.
Naatriumpump kasutab ioonide liigutamiseks primaarse aktiivse transpordi mehhanismi, mis tähendab, et ATP hüdrolüüsil saadav energia kasutatakse vahetult ioonide transpordiks.
See mõiste ei ole täielikult arusaadav, kas PAT mehhanism on ainult ATP hüdrolüüsi jaoks. Kas vahetult tähendab lihtsalt, et kogu? Kus on nüüd see raku juhtimise roll?
antiporter-tüüpi – anti-port või anti-porter?
Loetelu on siis protsessi kirjeldus? Juhata sisse, see ei ole nii ilmne siin.
Valguga seondub raku tsütoplasma poolselt küljelt ehk raku seest kolm naatriumiooni ning ATP.
Äkki muuda järjekorda, alles lõpuks selgub, mis seondub.
subühik - alaühik.
konformatsioonilised - asendi? asendilised? - http://www.biokeemiaselts.ee/?mid=9&lang=et
Valguasend muutub? Ilmselt see ei ole enam päris sama tähendus.
Kõikidel erinevatel rakkudel näib olevat mingi süsteem – kõikidel rakutüüpidel?
„näib olevat“ on tõesti huvitav. Sellele ootaks viidet. Teadus enamasti nii ebakonkreetne pole.
Tähelepanekuna on see aga väga tähtis ja täpselt see mis jäi arusaamatuks eelmises lõigus.
Siiski on keeruline vaielda, - kindel, et „vaielda“?
, mis on oluline närvides ja ajus. – täpsemalt ehk (kasvõi „aju tavapäraseks talitluseks“ vms)
afiinsus – pole maakeelsemat sõna?
Edu paranduste sisseviimisel! Anna teada, kui valmis on. Vaatan uuesti üle.
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:36 (EEST)
Üldiselt sain aru, mis oli valesti ning mida saaks paremini väljendada. Need muutused viisin ka sisse. Mõne märkuse kohta tekkisid aga endal mõned tähelepanekud.
fosforüleerub ja defosforüleerub – tõesti sellised sõnad?
Jah, on sellised sõnad. Sõnal "Fosforüülumine" on artikkel olemas, panin siselingina selle. Fosforüülub=fosforüleerub, neid kasutatakse paralleelselt.
transport läbi membraani ühelt poolt teisele – ühest rakust teise
Ei ole sama, on olemas ka rakuvaheruumid. Ainuraksete puhul on teisel pool membraani väliskeskkond.
Naatriumpump kasutab ioonide liigutamiseks primaarse aktiivse transpordi mehhanismi, mis tähendab, et ATP hüdrolüüsil saadav energia kasutatakse vahetult ioonide transpordiks. See mõiste ei ole täielikult arusaadav, kas PAT mehhanism on ainult ATP hüdrolüüsi jaoks. Kas vahetult tähendab lihtsalt, et kogu? Kus on nüüd see raku juhtimise roll?
Ei saa aru, mis sa selle "Kus on nüüd see raku juhtimise roll?" küsimusega mõelnud oled, aga ehk on nüüd primaarne/sekundaarne paremini lahti seletatud, mis on nende erinevus.
„näib olevat“ on tõesti huvitav. Sellele ootaks viidet. Teadus enamasti nii ebakonkreetne pole. Tähelepanekuna on see aga väga tähtis ja täpselt see mis jäi arusaamatuks eelmises lõigus.
„Näib olevat“ on siin selles tähenduses, et mitte teadus pole ebakonkreetne, vaid erinevaid rakutüüpe on niivõrd palju ning kuigi kõiki rakke kõikides organismides ei ole ilmselgelt veel läbi uuritud, siis võib siiski eeldada, et rakkudel on oma süsteemid, kuidas ioonide sisaldust raku sees kontrollida.
Hguske (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 18:48 (EEST)
Tänan teksti põhjalikult parandamast. Minu jaoks on see nüüd palju paremini ja ladusamalt loetav. Samuti on ka sisu arusaadavam. Väga hea töö!
Kommenteerin/kiidan:
Membraaniläbiv - kirjutaks lahku: membraani läbiv
Fosforüülumine ja defosforüülumine - Ok, usun ja pooldan otsust lühemate paralleelvormide kasuks.
Ei ole sama, on olemas ka rakuvaheruumid. Ainuraksete puhul on teisel pool membraani väliskeskkond. - Ok.
Naatriumpump kasutab ioonide liigutamiseks primaarse aktiivse transpordi mehhanismi, mis tähendab, et ATP hüdrolüüsil saadav energia kasutatakse ioonide transpordiks. - Juhiroll... Pidasin ilmselt silmas seda, kas rakk reguleerib seda protsessi või teeb seda naatriumpump. Võib jätta nii nagu on. Küll tundub, et nüüd on "primaarse aktiivse transpordi" ainus mainimine juhtlõigus. Äkki tuua see sünonüümina ka veidi hiljem esile?
Kõikidel erinevatel rakutüüpidel näib olevat mingi süsteem - ahah, ok, arusaadav. Äkki siis sobiks paremini "Kõikidel uuritud rakutüüpidel on leitud teatud süsteem, mille abil reguleerida ioonide sisaldust rakusiseses keskkonnas."
Kuna transport on ebavõrdne (3Na+/2K+), siis tekitab see rakumembraanil nii keemilise kui ka elektrilise gradiendi, sest ioonide summarne laeng ning kontsentratsioon kummalgi pool membraani on erinevad. - Tänan!
Võid korra vaadata artikli gradient sisu. Mulle tundub, et ehk ei räägigi samast asjast ja tuleks lisada ehk gradient_(keemiline) gradient_(elektriline) vms. Aga ei pea.
afiinsus - võime siduda naatriumioone . Mõnus!
Muudatused väga head. Kohe on valmis ka. Anna teada kui viimaste märkustega arvestatud!
PeeterT (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 12:17 (EEST)
Viisin muudatused sisse.
Artikkel gradient on praegu väga algeline ja napisõnaline. Keemiline ja elektriline gradient võiksid ehk tulevikus olla sama artikli sees erinevate alapunktidena vms. Seega selle jätsin praegu nii nagu ta oli.
Hguske (arutelu) 20. oktoober 2013, kell 15:06 (EEST)
Vastasin kirjas. Pärast viimaseid muudatusi võib artikli üles panna. Edu!