Kasutaja arutelu:Ökopille/Üheksavägine
40–50° C > 40–50 °C
Kui see on muudetud, siis kopeeri tekst artikliks ja töö on arvestatud.
Annn (arutelu) 12. november 2012, kell 22:00 (EET)
Praegu on kriipsudega suur segadus. Mõnede arvude vahel on liiga pikad mõttekriipsud ja mõnede vahel sidekriipsud, peaks olema aga keskmise pikkusega mõttekriipsud (nagu lausetes näiteks).
sõnast barba-'habe' > sõnast barba 'habe'
40-50°C > tühik õigesse kohta, mõttekriips: 40–50 °C
Annn (arutelu) 12. november 2012, kell 19:52 (EET)
Palju parem! Struktuuriga ei saa aga täiesti nõusse jääda. Äkki teha „Keemiline koostis“ eraldi peatükiks ja eraldi ka peatükk „Kasutamine“, mille all oleksid „Toimed ja näidustused“ ja „Teisi kasutusvõimalusi“?
Veel võiks kohendada:
• Paljude arvude vahel on mõttekriipsud natuke liiga pikad (vt teisi artikleid).
• Raamatu pealkiri ei peaks olema kursiivis.
• Vii sisse enne antud soovitused, nt „Nimi sarnaneb väga ladinakeelse nimega barbascum (tähendab habemega taim, ladinakeelsest sõnast barba-habe)..“ -> ’habemega taim’ ja ’habe’ peavad tähendustena olema ülakomadega eraldatud.
• Vii sisse eelmine soovitus „Leviku“ peatüki kohta (et vägiheina levik peaks olema „Vägiheina“ artiklis, siin räägi ainult üheksavägise levikust).
• Idanemise probleem seguneb faktiga, et vägihein on kaheaastane taim. -> Mida siin silmas pead? Väldi „segunemist“.
• Kaheteistaastasel põllul on taimede tihedus madalam kui kolmeaastasel põllul. -> Kas ikka tõesti 12aastasel?
• Üheksavägine on ka autogaamne - isetolmlev päeva lõpus, kui risttolmlemist ei toimunud. -> Kas tõesti iga päeva lõpus? Tee lause ümber, sidekriipsu asemel peaks olema koolon jne.
• Mets-kassinaeris -> taimede nimetused väikse tähega.
NB! Vii sisse enne antud soovitused, nt kokku-lahkukirjutamise puhul polnud kõiki järgitud.
Annn (arutelu) 29. oktoober 2012, kell 12:30 (EET)
Leviku osas on räägitud terve perekonna liikide levikust, see peaks minema perekonnaartiklisse vägihein. Siin artiklis peaks rääkima üksnes selle liigi levikust. --Dr Oldekop (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 23:09 (EEST)
Tere! Aitäh artikli eest! Tore, et lisaks sellele, et kirjeldad taime ja kirjutad selle kasutamisest, oled leidnud põneva vaatenurga: vanarahva tarkused ja taime kasutamine rahvameditsiinis.
Et teksti oleks hõlpsam jälgida, tuleks seda natuke ümber struktureerida, nt kirjeldus peaks olema enne kasutamist. Ka droogina kasutamine kuulub ju kasutusvõimaluse alla, nii et sisukord tuleks korraks uuesti läbi mõelda (vt ka alumist märget alapeatüki „Õitsemine mõjutatud leherosettide suurusest“ kohta). Sisukorda ümber struktureerides kogu inspiratsiooni teistelt (eeskujuks toodud) Vikipeedia lehekülgedel, nt http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd.
Kokku- ja lahkukirjutamine: taime liik --> taimeliik; Vahemere äärsetelt --> Vahemere-äärsetelt; püsima jäämine --> püsimajäämine; all pool --> allpool; Üles poole --> ülespoole; Spiraal-muster --> spiraalmuster; Hilis-septembrini ja vara-oktoobrini --> hilisseptembrini ja varaoktoobrini; Levikukauguseks --> leviku kauguseks; Sama moodi --> samamoodi
Lingid: Karl Linnéd --> Carl von Linné’d või ümber sõnastada, et nimi jääks nimetavasse, oleks link arusaadavam. Häiringu järgsetest --> häiringu-järgsetes, linki pole vaja, kuna „häiringu“ artiklit Vikipeedias pole. Kas „vaba“, „sentimeeter“, „millimeeter“, „meeter“, „m.a.j.“ jm peaksid olema lingid?
Kirjavahemärgid: Arvude vahele sidekriipsude asemel mõttekriipsud. Arvude juures pole enne ja pärast mõttekriipsu tühikuid vaja. Raamatute pealkirjad on jutumärkides. vanematel, mõõtmetelt pisemate taimedega. --> koma pole vaja; Karvad ei paikne ainult lehtedel vaid kogu --> …lehtedel, vaid…; Seemned on kaladele mürgised kui neid… --> …mürgised, kui…
Muu: Nimi (Verbascum) --> Üheksavägine (Verbascum). Kas kasutad terminit „nimi“ või „nimetus“?
Sõna sarnaneb väga ladina keelsele barbascum-ile (habemega taim, ladina keelsest sõnast barba, või habe), viidates taime habemesarnasele välimusele. --> Nimi sarnaneb väga ladinakeelse nimega barbascum (tähendab ’habemega taim’, ladinakeelsest sõnast barba ’habe’), viidates taime habemesarnasele välimusele. Või teha mitu lihtlauset, et oleks arusaadavam.
Trükivead (peaks olema "Eestis", "tähkjas"…).
Otsusta ära, kas viitad taimele kui „talle“ või „sellele“ (võid nt uurida teisi Vikipeedia taimeartikleid).
pikki --> piki
kaheteist aastasel [[põld|põllul] --> Kas mõtlesid kaheaastast põldu?
…karvane kupar 3-6 mm pikk, mis jaguneb küpsedes kaheks. --> …karvane 3–6 mm pikk kupar, mis jaguneb…
Taim produtseerib hulgaliselt pruune seemneid, 0,5-1,0 mm pikad mis on kuuekülgsed,… --> Taim produtseerib hulgaliselt pruune 0,5–1,0 mm pikki seemneid, mis on…
Iga seeme kaalub keskmiselt 0,067 mg, mis ei ole võimeline kaugele levima. --> …ja ei ole võimeline…
enamus --> enamik
Neid kasutatakse salaküttide poolt,… --> Seemneid kasutavad salakütid,
Kindlasti vaata üle alapeatükk „Õitsemine mõjutatud leherosettide suurusest“. Kas äkki saaks selle alapeatüki sisu anda edasi mõnes teises alapeatükis? Kui ei, siis tuleks alapeatükk kindlasti ümber nimetada. Samuti tuleks selles lausestust parandada. Muidu hästi kirjutatud artikkel.