Kasutaja:TarmoK/tmpRiik

Šveitsi Konföderatsioon saksa Schweizerische Eidgenossenschaft prantsuse Confédération suisse itaalia Confederazione Svizzera
[[Pilt:Mall:Riik/Šveits/lipp|125px|Šveitsi lipp]] Šveitsi vapp Šveitsi lipp Šveitsi vapp
Pindala	41 290 km²
Rahvaarv (2003)	7 318 638
Pealinn	Bern
Riigikeeled	saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani
Riigikord Liidupresident Kõrgeim täidesaatev organ	Joseph Deiss Liidunõukogu 7 liiget
Rahvuspüha	1. august
Rahaühik	frank (CHF)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg (UTC+1)

Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgast põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. Eesti Vabariigi pealinn ja suurim linn on Tallinn.

Riik

Riik
organ	Liidunõukogu 7 liiget
Parlament	101 liiget
Valimised	otsesed
presidendi ametisoleku aeg	5 aastat

Eesti on vabariik lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Haldusjaotus

Haldusjaotuse jagunemine
riik	Eesti
maakond	15 maakonda 1 riikliku alluvusega linn
vald	XXX valda XX valla tasemel linna XX valla tasemel alevit
küla	XXXX küla

Albaania jaguneb 36 ringkonnaks (rreth, mitmus rrethe) ja eristaatusega pealinnaks. Ringkonnad on rühmitatud 12 maakonnaks.

Berati ringkond Bulqizë ringkond Delvinë ringkond Devolli ringkond Dibëri ringkond Durrësi ringkond Elbasani ringkond Fieri ringkond Gjirokastëri ringkond Gramshi ringkond Hasi ringkond Kavajë ringkond Kolonjë ringkond Korçë ringkond Krujë ringkond Kuçovë ringkond Kukësi ringkond Kurbini ringkond

Lezhë ringkond Librazhdi ringkond Lushnjë ringkond Malësi e Madhe ringkond Mallakastëri ringkond Mati ringkond Mirditë ringkond Peqini ringkond Përmeti ringkond Pogradeci ringkond Pukë ringkond Sarandë ringkond Shkodëri ringkond Skrapari ringkond Tepelenë ringkond Tirana ringkond Tropojë ringkond Vlorë ringkond

Põhiseadus

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega.

Riigikord

Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.

Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.

Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus läbi erinevate riigiasutuste nagu:

• ministeeriumid
• maavalitsused
• ametid
• inspektsioonid
• muud valitsusasutused

Presidendid

Eesti Vabariigi presidendid pärast taasiseseisvumist 1991 on olnud Lennart Meri (1992–2001) ja Arnold Rüütel (2001–). Riigipeade täielikku loetelu vaata Eesti riigipead.

Peaminister

Eesti Vabariigi peaministrid alates taasiseseisvumisest on olnud:

• Edgar Savisaar (3. aprill 1990 – 30. jaanuar 1992)
• Tiit Vähi (30. jaanuar 1992 – 21. oktoober 1992)
• Mart Laar (21. oktoober 1992 – 8. november 1994)
• Andres Tarand (8. november 1994 – 17. aprill 1995)
• Tiit Vähi (17. aprill 1995 – 17. märts 1997)
• Mart Siimann (17. märts 1997 – 25. märts 1999)
• Mart Laar (25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002)
• Siim Kallas (28. jaanuar 2002 – 10. aprill 2003)
• Juhan Parts (10. aprill 2003 – 13. aprill 2005)
• Andrus Ansip (13. aprill 2005 – ... )

Sümboolika

Sümboolika
Deviis	Unus pro omnibus, omnes pro uno Üks kõigi, kõik ühe eest.
Riigihümn	Šveitsi psalm
rahvuslind	pääsuke
rahvusloom	karu
rahvuslill	rukkilill
rahvuskivi	paekivi
rahvusvärvid	punane ja valge

Tähised
ROK-i kood	EST
interneti üladomeen	.ch
ISO maatähised	et
autode tunnus	CH
Telefon	+41

Rahvuslind on lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Rahvuskivi on paekivi kuna seda esineb pea kõikjal ja see sümboliseerib rahulikku kuid kindlat loomu. lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Riigipühad

• 1.jaanuar Uus aasta
• 1.jaanuar Uus aasta
• 1.jaanuar Uus aasta
• 1.jaanuar Uus aasta
• 1.jaanuar Uus aasta
• 1.jaanuar Uus aasta
• 1.jaanuar Uus aasta
• 1.jaanuar Uus aasta

Loodus

Loodus
vee %	12%
metsa %	45 %
madalaim punkt	0 m
kõrgeim punkt	2134 m

Lähemalt vaata artiklist Eesti loodus

Pinnamood

Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil on selgelt eristatavad neli kõrgustikku.

Lähemalt vaata artiklist Eesti pinnamood

Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes ehk reljeefis vahelduvad kõrgustikud, kõrgendikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega.

Eesti suured pinnavormid kujunesid üldjoontes enne jääaega maapinna pikaajalise kulumise tagajärjel. Nüüdisaegse kuju on Eesti pinnamood saanud mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse ning mitmesuguste jääajajärgsete geoloogiliste protsesside tagajärjel.

Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks.

Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik.

Eestis on neli kõrgustikku: Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik, Otepää kõrgustik ja Haanja kõrgustik.

Eesti kõrgeim punkt on Haanja kõrgustiku keskosas paiknev Suur Munamägi (317 m üle merepinna). Ühtlasi on tegemist Baltimaade kõrgeima punktiga.

Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad — Harju lavamaa ja Viru lavamaa.

• Eesti pinnavormid
  • Eesti tasandikud
    • Eesti lavamaad
  • Eesti kõrgustikud
    • Eesti kulutuskõrgustikud
    • Eesti kuhjelised kõrgustikud

Järved

Lähemalt vaata artiklist Eesti järved

Valdav osa Eesti järvedest on jääaegse päritoluga. Järvede arv on eri andmetel umbes 1100–1500 järve. Nende kogupindala on üle 2000 km². Sellest umbes 75% langeb Peipsi järve (suuruselt viies järv Euroopas) Eesti-osa arvele ja 13% moodustab Võrtsjärv. Eestis tuleb iga 40–50 km² kohta üks järv. Võrreldes naabermaadega on Eestis järvi vähem, kuid tänu Peipsile ja Võrtsjärvele katab järvede kogupindala suurem.

• Eesti järved

Jõed

Lähemalt vaata artiklist Eesti jõed

Eesti jõgedevõrk sai alguse üle 10 000 aasta tagasi. See arenes tihedas seoses mandrijää taandumisega viimase jääaja lõppedes.

Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel, kõige tihedam Põhja-Eestis.

Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi ning Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.

• Eesti jõgede loend
• Eesti jugade loend

Kliima

Vilsandi	Tallinn	Narva	Tartu

Ühiskond

Rahvastik

Rahvastik
Rahvaarv	2 300 000
Rahvastiku tihedus	177,2 in/km²
suurim linn	Bern (1 200 000 elaniku)
keskmine eluiga	76
linna rahvastiku %	56%
rahavstiku kasvu %	-0.6%
kirjaoskuse %	98.2%

Rahvaarv on 1 423 316 (2000), rahvaloenduse andmetel 1 376 743 (31. märts 2000), arvestuslikult 1 361 000 (1. jaanuar 2002), arvestuslikult 1 356 045 (1. jaanuar 2003), hinnanguliselt 1 408 556 (juuli 2003)

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17241 ehk 1,3%, soomlasi 11837 ehk 0,9%.

Haridus

koolisüsteem, kõrgharitute osakaal jne lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Kultuur

kõrgkultuur, (maailma)kuulsaid kunstnikke, mis kultuuri alad on "poppulaarsemad" lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lore

Sport

Sport
populaarsemad spordialad	jalgpall, jäähoki, suusatamine
Olümpiavõitjaid	23 (2003)

Spordi iseloom, tippsportlased armee klubidest vs. vabatahtlikel spordiseltsidel, riigi toetus etc. OM-ide MM-ide edukus jne lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Massikommunikatsioon

Massikommunikatsioon
Üleriigilisi ajalehti	3
Suurim ajaleht	El mundo
Televisooni algus	1965
telerite arv	60 / 10 000 el

Trükiajakirjandus ajalehtedest, ajakirjadest, millal algas, trükimahud, keskmiselt lugejaid/populaarsus, suuremad väljaanded

Raadio lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum

Televisioon omakeelse TV algus, iseloom (riiklik vs kommertslik jne) lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum

Ajalugu

Ajalugu
esma mainimine	u. 5000 eKr
iseseisvus	1982

Esiajalugu

Lähemalt vaata artiklist Eesti esiajalugu

Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal üle 5000 aasta tagasi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Varakeskajal

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Lähemalt vaata artiklist Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Põhja-Euroopa paganate vastu. Saksa ristisõdijad rajasid tugikohaks Riia praeguse Läti alal ja hakkasid sealt koos lätlaste esivanematega tegema sõjaretki Eesti alale. Eestlased osutasid ägedat vastupanu ja mõnikord

Tsaariaeg

Eesti rahva rahvusliku ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed kõrghariduse saanud mehed – Kristian Jaak Peterson üliõpilasena ning arstid Friedrich Robert Faelmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Väljapaistvate tagajärgedega jätkasid rahvusliku kultuuri viljelemist pastor Jakob Hurt, dr Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised selleaegsed eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad.

Vabadussõda

Lähemalt vaata artiklist Eesti Vabadussõda.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ja lõppes 1920. aastal Tartu rahuga, mille kuupäevaks oli 2. veebruar.

Majandus

Majandus
RKT	1054 USD / in
Eksport	2.8 milj.
Import	2.9 milj.
peamised eksport artiklid	liha, elektroonika
peamised import artiklid	kohv, puit
Raha	XX dinaar
tööstus	13.4 %
põllumajandus	2.4 %
teenindus	53.4 %
töötus	3.4 %

Riigi majandus põhineb rasketööstusel kuid on trasformeerumas rohkem elektroonikale lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Vaata ka

• Eesti NSV
• lingid artiklitele mis on seotud selle riigiga

Välislingid

{{vikisõnaraamatus}} {{commons|}}

• estonia.org
• mõned välislingid

mallid: {{ELriigid}}{{NATOriigid}}

kategooriad: käsitsi, või mallide kaudu

---

---

---

---

Siia muid "statistlisi" andmeid mida võiks esitada (info)tabelina vastava teema kõrval

• internetiseeritud elanikond - kui mitmel % leibkondadest on internet kodus
• ...