Kasutaja:TarmoK/tmpRiik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Šveitsi Konföderatsioon
saksa Schweizerische Eidgenossenschaft
prantsuse Confédération suisse
itaalia Confederazione Svizzera

Šveitsi lipp
Šveitsi vapp
Šveitsi lipp Šveitsi vapp
Šveitsi asukoht
Pindala 41 290 km²
Rahvaarv (2003) 7 318 638
Pealinn Bern
Riigikeeled saksa, prantsuse, itaalia
ja retoromaani
Riigikord
Liidupresident
Kõrgeim täidesaatev
organ

Joseph Deiss
Liidunõukogu 7 liiget
Rahvuspüha 1. august
Rahaühik frank (CHF)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg (UTC+1)

Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgast põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. Eesti Vabariigi pealinn ja suurim linn on Tallinn.


Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Riik
organ Liidunõukogu 7 liiget
Parlament 101 liiget
Valimised otsesed
presidendi ametisoleku aeg 5 aastat

Eesti on vabariik lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusjaotuse jagunemine
riik Eesti
maakond 15 maakonda
1 riikliku alluvusega linn
vald XXX valda
XX valla tasemel linna
XX valla tasemel alevit
küla XXXX küla

Albaania jaguneb 36 ringkonnaks (rreth, mitmus rrethe) ja eristaatusega pealinnaks. Ringkonnad on rühmitatud 12 maakonnaks.

  1. Berati ringkond
  2. Bulqizë ringkond
  3. Delvinë ringkond
  4. Devolli ringkond
  5. Dibëri ringkond
  6. Durrësi ringkond
  7. Elbasani ringkond
  8. Fieri ringkond
  9. Gjirokastëri ringkond
  10. Gramshi ringkond
  11. Hasi ringkond
  12. Kavajë ringkond
  13. Kolonjë ringkond
  14. Korçë ringkond
  15. Krujë ringkond
  16. Kuçovë ringkond
  17. Kukësi ringkond
  18. Kurbini ringkond
  1. Lezhë ringkond
  2. Librazhdi ringkond
  3. Lushnjë ringkond
  4. Malësi e Madhe ringkond
  5. Mallakastëri ringkond
  6. Mati ringkond
  7. Mirditë ringkond
  8. Peqini ringkond
  9. Përmeti ringkond
  10. Pogradeci ringkond
  11. Pukë ringkond
  12. Sarandë ringkond
  13. Shkodëri ringkond
  14. Skrapari ringkond
  15. Tepelenë ringkond
  16. Tirana ringkond
  17. Tropojë ringkond
  18. Vlorë ringkond

Albania ringkonnad

Põhiseadus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega.

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.

Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.

Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus läbi erinevate riigiasutuste nagu:

Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi presidendid pärast taasiseseisvumist 1991 on olnud Lennart Meri (1992–2001) ja Arnold Rüütel (2001–). Riigipeade täielikku loetelu vaata Eesti riigipead.

Peaminister[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi peaministrid alates taasiseseisvumisest on olnud:

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Sümboolika
Deviis Unus pro omnibus, omnes pro uno
Üks kõigi, kõik ühe eest.
Riigihümn Šveitsi psalm
rahvuslind pääsuke
rahvusloom karu
rahvuslill rukkilill
rahvuskivi paekivi
rahvusvärvid punane ja valge
Tähised
ROK-i kood EST
interneti üladomeen .ch
ISO maatähised et
autode tunnus CH
Telefon +41

Rahvuslind on lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Rahvuskivi on paekivi kuna seda esineb pea kõikjal ja see sümboliseerib rahulikku kuid kindlat loomu. lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum


Riigipühad[muuda | muuda lähteteksti]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Loodus
vee % 12%
metsa % 45 %
madalaim punkt 0 m
kõrgeim punkt 2134 m

Lähemalt vaata artiklist Eesti loodus

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil on selgelt eristatavad neli kõrgustikku.

Lähemalt vaata artiklist Eesti pinnamood

Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes ehk reljeefis vahelduvad kõrgustikud, kõrgendikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega.

Eesti suured pinnavormid kujunesid üldjoontes enne jääaega maapinna pikaajalise kulumise tagajärjel. Nüüdisaegse kuju on Eesti pinnamood saanud mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse ning mitmesuguste jääajajärgsete geoloogiliste protsesside tagajärjel.

Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks.

Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Võrtsjärve madalik ja Peipsi madalik.

Eestis on neli kõrgustikku: Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik, Otepää kõrgustik ja Haanja kõrgustik.

Eesti kõrgeim punkt on Haanja kõrgustiku keskosas paiknev Suur Munamägi (317 m üle merepinna). Ühtlasi on tegemist Baltimaade kõrgeima punktiga.

Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad — Harju lavamaa ja Viru lavamaa.

Järved[muuda | muuda lähteteksti]

Lähemalt vaata artiklist Eesti järved

Valdav osa Eesti järvedest on jääaegse päritoluga. Järvede arv on eri andmetel umbes 1100–1500 järve. Nende kogupindala on üle 2000 km². Sellest umbes 75% langeb Peipsi järve (suuruselt viies järv Euroopas) Eesti-osa arvele ja 13% moodustab Võrtsjärv. Eestis tuleb iga 40–50 km² kohta üks järv. Võrreldes naabermaadega on Eestis järvi vähem, kuid tänu Peipsile ja Võrtsjärvele katab järvede kogupindala suurem.

Jõed[muuda | muuda lähteteksti]

Lähemalt vaata artiklist Eesti jõed

Eesti jõgedevõrk sai alguse üle 10 000 aasta tagasi. See arenes tihedas seoses mandrijää taandumisega viimase jääaja lõppedes.

Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Vooluvetevõrk on kõige hõredam Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel, kõige tihedam Põhja-Eestis.

Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi ning Pärnu jõgi ja Kasari jõgi.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Vilsandi EST climate.svg Tallinn-kliima.svg Narva EST climate.svg Tartu-kliima.svg
Vilsandi Tallinn Narva Tartu

Ühiskond[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastik
Rahvaarv 2 300 000
Rahvastiku tihedus 177,2 in/km²
suurim linn Bern (1 200 000 elaniku)
keskmine eluiga 76
linna rahvastiku % 56%
rahavstiku kasvu % -0.6%
kirjaoskuse % 98.2%

Rahvaarv on 1 423 316 (2000), rahvaloenduse andmetel 1 376 743 (31. märts 2000), arvestuslikult 1 361 000 (1. jaanuar 2002), arvestuslikult 1 356 045 (1. jaanuar 2003), hinnanguliselt 1 408 556 (juuli 2003)

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17241 ehk 1,3%, soomlasi 11837 ehk 0,9%.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

koolisüsteem, kõrgharitute osakaal jne lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

kõrgkultuur, (maailma)kuulsaid kunstnikke, mis kultuuri alad on "poppulaarsemad" lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lore


Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Sport
populaarsemad
spordialad
jalgpall,
jäähoki,
suusatamine
Olümpiavõitjaid 23 (2003)

Spordi iseloom, tippsportlased armee klubidest vs. vabatahtlikel spordiseltsidel, riigi toetus etc. OM-ide MM-ide edukus jne lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Massikommunikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Massikommunikatsioon
Üleriigilisi ajalehti 3
Suurim ajaleht El mundo
Televisooni algus 1965
telerite arv 60 / 10 000 el

Trükiajakirjandus ajalehtedest, ajakirjadest, millal algas, trükimahud, keskmiselt lugejaid/populaarsus, suuremad väljaanded

Raadio lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum

Televisioon omakeelse TV algus, iseloom (riiklik vs kommertslik jne) lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum lorem ipisum

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu
esma mainimine u. 5000 eKr
iseseisvus 1982

Esiajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lähemalt vaata artiklist Eesti esiajalugu

Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal üle 5000 aasta tagasi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Varakeskajal

Eestlaste muistne vabadusvõitlus[muuda | muuda lähteteksti]

Lähemalt vaata artiklist Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Põhja-Euroopa paganate vastu. Saksa ristisõdijad rajasid tugikohaks Riia praeguse Läti alal ja hakkasid sealt koos lätlaste esivanematega tegema sõjaretki Eesti alale. Eestlased osutasid ägedat vastupanu ja mõnikord

Tsaariaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rahva rahvusliku ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed kõrghariduse saanud mehed – Kristian Jaak Peterson üliõpilasena ning arstid Friedrich Robert Faelmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Väljapaistvate tagajärgedega jätkasid rahvusliku kultuuri viljelemist pastor Jakob Hurt, dr Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised selleaegsed eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad.

Vabadussõda[muuda | muuda lähteteksti]

Lähemalt vaata artiklist Eesti Vabadussõda.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ja lõppes 1920. aastal Tartu rahuga, mille kuupäevaks oli 2. veebruar.


Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus
RKT 1054 USD / in
Eksport 2.8 milj.
Import 2.9 milj.
peamised eksport artiklid liha, elektroonika
peamised import artiklid kohv, puit
Raha XX dinaar
tööstus 13.4 %
põllumajandus 2.4 %
teenindus 53.4 %
töötus 3.4 %

Riigi majandus põhineb rasketööstusel kuid on trasformeerumas rohkem elektroonikale lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum lorem ipsum

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti NSV
  • lingid artiklitele mis on seotud selle riigiga

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

{{vikisõnaraamatus}} {{commons|}}

mallid: {{ELriigid}}{{NATOriigid}}

kategooriad: käsitsi, või mallide kaudu





Siia muid "statistlisi" andmeid mida võiks esitada (info)tabelina vastava teema kõrval

  • internetiseeritud elanikond - kui mitmel % leibkondadest on internet kodus
  • ...