Kasutaja:Taavitaavi/Pilvandmetöötlus

Allikas: Vikipeedia

Pilvandmetöötlus ehk pilveraalindus (inglise keeles cloud computing) on nii riist- kui ka tarkvaralise arvutusvõimsuse kasutamine üle võrgu (tavaliselt üle interneti). Pilve nimetus tuleneb pilvekujulisest sümbolist, mida kasutati keerulisemate võrgukonstruktsioonide väljendamiseks süsteemidiagrammidel.

Pilvandmetöötlus kujunes välja arvutivõrkude arenedes, kui sai võimalikuks jagada seni ühe arvuti piires lahendatud arvutusülesandeid eri arvutite vahel. See võimaldab pakkuda arvutikasutajale teenuseid, mis vajavad tunduvalt suuremaid arvutusvõimsusi, kui oleks tema algsel arvutil. Nii ei pea lõppkasutaja teadmagi, kus paiknevad tema ülesande lahendamiseks kasutatavad ressursid või milline on talle pakutava teenuse tehniline korraldus.

Pilvandmetöötlusel on nii eeliseid (paindlikkus, säästlikkus, sõltumatus üksikseadmetest, hooldatavus) kui ka nõrkusi (keerukam turvalisus, sõltuvus võrguühenduste kiirusest, privaatsusküsimused). Kuna see valdkond on suhteliselt noor ja areneb kiiresti, muutuvad eelised ja nõrkused koos tehniliste lahenduste arenguga.

Erinevaid pilvandmetöötlusvorme:[1]

Tarkvara pakkumisel teenusena rendivad kasutajad nii rakenduse tarkvara kui ka andmebaase. Pilveteenuse pakkujad hooldavad vajalikku infrastruktuuri ja platvorme, millel rakendused töötavad.

Ligipääs pilvepõhistele rakendustele toimub veebilehitseja, mobiilirakenduse või väikese arvutusvõimsusega tööjaama kaudu . Tarkvara jooksutatakse samal ajal aga hoopis eemalasuvas serveris.

Pilvarvutuse pooldajate väitel aitab pilvetehnoloogiate kasutamine ettevõtetel oma rakendusi kiiremini kasutusele võtta. Nii paraneb hallatavus ning samaaegselt vähenevad hoolduskulud. [2][3] [4]

Pilvarvutus põhineb üle võrgu ressursside jagamisel saavutamaks suuremat sidusust ja mastaabisäästu sarnaselt tavateenustega (nt. elektrivõrk).[5]


Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kiirus paraneb, kuna kasutajad saavad lihtsamalt oma infrastruktuuri seadistada.
  • Rakendusliides aitab masinatel suhelda pilvetarkvaraga sarnaselt kasutajaliidesega, mis on vahendajaks inimeste ja arvutite vahel. Pilvandmetöötlussüsteemid kasutavad tavaliselt REST-põhiseid rakendusliideseid.
  • Kulud vähenevad, kuna investeeringud muutuvad hoopis tegevuskuludeks.[6] Ettevõtte tehtavad kulutused tegevuse alustamiseks langevad, kuna vajalik infrastruktuur ostetakse sisse kolmandatelt osapooltelt. Hinnakujundus on kasutuspõhine. Vaja on vähem ettevõttesisest IT-kompetentsi rakenduste kasutuselevõtuks. Pilvandmetöötlusest saadava mastaabisäästu abil saaksid 80% mudelit rakendavatest ettevõtetest kulusid vähendada vähemalt 10–20%.[7]
  • Sõltumatus platvormist ning asukohast [8]- kasutajad saavad süsteemile ligi veebilehitsejat kasutades, sõltumata nende asukohast või kasutatavast platvormist. Kuna ligipääs infrastruktuurile toimub üle interneti, saavad kasutajad ühenduda suvalisest kohast.
  • Virtualiseerimine võimaldab jagada servereid ja salvestusseadmeid, mis suurendab kasutusefektiivsust. Rakendusi saab kergesti füüsiliste seadmete vahel liigutada.
  • Mitme kliendi samaaegne teenindamine võimaldab jagada ressursse ja kulusid suure hulga kasutajate vahel, mis omakorda annab võimaluse:
    • infrastruktuuri koondamiseks ja kulude kokkuhoiuks (säästetakse kinnisvaralt, elektrikuludelt jne)
    • süsteemi maksimaalse kandevõime suurendamiseks, kuna kasutajad ei pea süsteemi disainima suurimate andmevoogude jaoks.
    • süsteemi kasutusefektiivsuse parandamiseks muidu ainult 10–20% kasutuses olevate süsteemide puhul.[9][10]
  • Liiaste saitide kasutamiseks, mis parandab süsteemi veakindlust. See omakorda muudab pilvandmetöötluse sobivaks just ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamiseks ning andmete taastamiseks mingi õnnetusjuhtumi korral.[11]
  • Süsteemi skaleeruvamaks ning elastsemaks muutmiseks.See saavutatakse nõudluspõhise planeerimisega peaaegu reaalajas ilma, et kasutajad peaksid oma süsteemi disainima maksimaalse kasutuskoormuse jaoks, kuna suurema osa ajast nad seda võimsust ei kasutaks.[12][13]
  • Turvalisus võib ressursside koondamise tõttu suureneda, kuid samas võib väheneda kontroll tundlike andmete üle.[14] Tihti on turvalisuse tase sama hea või isegi parem kui traditsioonilistel süsteemidel. Osalt seetõttu, et teenusepakkujatel on rohkem ressursse turvalisusprobleemide lahendamiseks, mida paljud kasutajad endale lubada ei saaks.[15] Küll aga osutuvad turvaküsimused oluliselt keerulisemaks, kui andmed on jaotatud mitme seadme vahel, mis paiknevad erinevates kohtades ning teenindavad samaaegselt mitut erinevat kasutajat, kes pole omavahel seotud.
  • Süsteemi hooldamine on lihtsam, kuna pilverakendusi pole tarvis igale arvutile eraldi paigaldada ning neile pääseb ligi eri paigust.

Nõudluspõhine iseteenindus[muuda | muuda lähteteksti]

Nõudluspõhine iseteenindus võimaldab kasutajatel iseseisvalt ilma täiendava abita pilveteenuseid juurutada ning seadistada.[16][17] [18]

Iseteeninduse nõude kohaselt on infrastruktuuri pakkujad loonud erinevaid pilvandmetöötluse malle, mida saab valida pilveteenuse pakettide hulgast. Sellised mallid on välja töötanud Hewlett-Packard, kes nimetab oma malle HP Cloud Maps,[19] RightScale[20] ning Red Hat, mille mallid koonduvad nimetuse CloudForms alla.[21]

Mallid on mingi kogum kasutajate jaoks eelseadistatud sätteid, milles sisaldub kogu vajalik tehniline informatsioon iseseisvalt pilveteenuse ülesseadmiseks.[20] Mallid sisaldavad veebiteenuseid, operatsioonisüsteeme, andmebaase, turvaseadeid ning meetmeid koormuste tasakaalustamiseks. [21]

Teenuse ostjad saavad rakendusi pilvede vahel liigutada, kasutades iseteeninduskeskkonda. Eelseadistatud mallid määravad ära nõuded, mida on tarvis rakenduse jooksutamiseks erinevates keskkondades. Näiteks võib malliga ära määrata, kuidas sama rakendust juurutada erinevatel platvormidel, nt Amazon Web Service, Vmware või Red Hat. [22] Kasu pilveteenust ostvale organisatsioonile seisneb selles, et kogu tehniline seadistus on teostatud juba malli sees. Seetõttu on pilveteenuseid lihtne käivitada.[23][24] Malle saavad kasutada ka arendajad, et luua uusi pilveteenuste katalooge.[25][26]

Teenusmudelid[muuda | muuda lähteteksti]

Teenusepakkujad pakuvad teenust, järgides kolme põhimudelit: [5][27] Infrastruktuur teenusena (IaaS), platvorm teenusena (PaaS) ning tarkvara teenusena (SaaS), kus infrastruktuur teenusena on kõige algelisem ning iga järgmine mudel põhineb madalamal mudelil.

Infrastruktuur teenusena (IaaS)[muuda | muuda lähteteksti]

Sel tasemel rendivad teenusepakkujad arvuteid välja füüsilisel kujul, kuid enamasti siiski virtuaalmasinatena. Virtuaalmasinaid jooksutatakse nagu erinevaid arvuteid samal masinal. Selleks kasutatakse virtuaalmasinahaldureid, nagu XEN või KVM. Virtuaalmasinaid haldav pilve tugisüsteem võimaldab suurt skaleeruvust jooksutamaks samaaegselt suurt hulka virtuaalmasinaid. Lisaks kuuluvad selle mudeli alla tõmmised virtuaalmasinate tõmmiste teekidest, mäludest, tulemüüridest, koormuse tasakaalustajatest, IP-aadressidest, virtuaalsetest kohtvõrkudest ning tarkvarakomplektidest. [28]


Rakenduste juurutamiseks installeerivad kasutajad operatsioonisüsteemi tõmmised masinatele. Selle mudeli puhul vastutab teenuse tellija ise operatsioonisüsteemi haldamise eest. Teenusepakkuja esitab tavaliselt arve lähtuvalt eraldatud ressurssidest ja nende tarbimisest.

Mudel ei põhine masinal, mis teeb kogu töö, vaid vahenditel, mis antakse ettevõtetele. See annab kasutajatele ligipääsu mäluruumile serverites ja andmekeskustes.

Näiteid: Amazon CloudFormation, Rackspace Cloud, Terremark, Windows Azure Virtual Machines, Windows Live Skydrive, Dropbox ja Google Compute Engine.[29]

Platvorm teenusena[muuda | muuda lähteteksti]

Teenusepakkuja pakub platvormi, mis tavaliselt sisaldab juba operatsioonisüsteemi, programmeerimiskeele käitamiskeskkonda, andmebaasi ja veebiserverit. Arendajad saavad arendada ja lahendusi pilves testida ilma, et peaksid ostma kallist ning keerukat riist- ja tarkvara. On teenuseid, mis on automaatselt nõudlusele vastavalt skaleeruvad. Nii ei pea kasutaja muretsema vajalike ressursside eraldamise pärast.

Näiteid: Amazon Elastic Beanstalk, Cloud Foundry, Heroku, Force.com, EngineYard, Mendix, Google App Engine, Windows Azure Compute ning OrangeScape.

Tarkvara teenusena[muuda | muuda lähteteksti]

Tarkvara asub pilves ning kasutajatel on ligipääs tarkvarale kliendi kaudu. Kasutajad ei osale ei infrastruktuuri ega ka platvormi haldamises. See võimaldab rakendusi jooksutada ilma neid kasutaja masinasse installeerimata, mis omakorda parandab rakenduste hallatavust ja lihtsustab tugiteenuste osutamist. Pilvel põhinevad rakendused on elastsed, kuna ülesanded jagatakse jooksvalt mitme erineva virtuaalmasina vahel vastavalt nõudlusele, samas kui kasutaja näeb ainult ühte pääsupunkti. [30] Teenindamaks suurt arvu kasutajaid võib iga masin samaaegselt teenindada rohkem kui ühte kasutajat. Arve esitatakse tavaliselt kuumaksuna kasutaja kohta.,[31] Seega on teenuse hind igal hetkel, kui kasutajaid lisatakse või eemaldatakse, skaleeruv.[32]

Näiteid: Google Apps, InnkeyPOS, Quickbooks Online, Successfactors Bizx, Limelight Video Platform, Salesforce.com, SignWise Portal, SignWise Services ja Microsoft Office 365.

Pilve kliendid[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutajatel on ligipääs pilveteenustele, kasutades klient-seadmeid, näiteks lauaarvuteid, rüpperaale, tahvelarvuteid või nutitelefone. Mitmete seadmete funktsionaalsus põhineb suuresti pilverakendustel. Näiteks brauseripõhine Chromebook. Paljud pilverakendused ei vaja mingit spetsiifilist tarkvara klientarvutis, vaid kasutavad pigem brauserit pilverakendusega suhtlemiseks. Ajaxi ja HTML5-ga realiseeritud veebipõhised kasutajaliidesed võivad välja näha sama head või isegi paremad kui masinapõhised rakendused.

Juurutusmudelid[muuda | muuda lähteteksti]

Avalik pilv[muuda | muuda lähteteksti]

Teenusepakkuja on kogu avalikkusele teinud kättesaadavaks pilverakendused, salvestusruumi ja muud ressursid. Sellised teenused on tasuta või maksustatud kasutuspõhiselt. Tavaliselt on avalike pilveteenuste pakkujatel, nagu Amazon AWS, Microsoft ja Google, oma infrastruktuur, mida nad haldavad. Teenustele ligipääs toimub ainult üle interneti[33]

Ühispilv[muuda | muuda lähteteksti]

Ühispilv jagab infrastruktuuri erinevate organisatsioonide vahel, millel on sarnased vajadused. Kulud on jaotatud väiksema arvu kasutajate vahel kui avaliku pilve puhul, ent samas rohkema arvu kasutajate kui privaata puhul.[5]

Hübriidpilv[muuda | muuda lähteteksti]

Hübriidpilv on segu kahest või rohkemast erinevast (privaat-, ühis- või avalikust) pilvemudelist [5]

Realiseerides hübriidpilve lahenduse, ei ole kasutajad sõltuvad internetiühenduse olemasolust. Seega on hübriidpilve kasutuselevõtmiseks vajalikud nii kohapeal olemasolevad ressursid kui ka eemal asuvad pilveressursid.

Hübriidpilved on vähem paindlikud ning vähem turvalised. Teisalt pakub hübriidpilv aga paremat veakindlust ja pilvepõhist skaleeruvust.[34]

Privaatpilv[muuda | muuda lähteteksti]

Privaatpilve käitab vaid üks organisatsioon. Süsteemi haldab organisatsioon ise või mingi kolmas osapool.[5] Privaatpilve realiseerimine nõuab organisatsioonilt rohkem ressursse. Õige rakendamine võib organisatsioonile positiivselt mõjuda, kuid tähelepanuta ei tohi jätta süsteemi turvalisust. Turvalisusküsimuste eiramine võib ettevõtte infosüsteeme oluliselt haavatavamaks muuta.[35]

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

Privaatsus[muuda | muuda lähteteksti]

Pilvel põhinev arvutusmudel on saanud kriitika osaliseks, kuna teenusepakkujad saavad tahtmise korral seaduslikult (või ebaseaduslikult) jälgida kogu pilves toimuvat liiklust ja andmeid. Pilveteenuse kasutamine teeb virtualiseerimise ja andmete pilves hoidmise tõttu keerulisemaks andmete privaatsuse tagamise.[36]. Probleem tekib, kuna teenusepakkujal on pilves olevatele andmetele igal suvalisel hetkel ligipääs. Nad võivad kogemata või isegi tahtlikult informatsiooni muuta või isegi kustutada.[37]

Turvalisus[muuda | muuda lähteteksti]

Pilveteenuste kasutamise populaarsemaks muutumine on tõstatanud mitmeid turvalisusküsimusi seoses uue mudeli kasutuselevõtuga. Paljud traditsioonilised andmeturbe meetmed on muutunud, kuna uue mudeli kasutuselevõtt on oma teistsuguse olemuse tõttu tekitanud uusi probleeme.[38] Pilvemudeli vaieldav turvalisus on probleem, mis võib veel pikalt süsteemide kasutuselevõttu pärssida.[39] Privaatpilve füüsiline kontroll on oluliselt turvalisem, kuna seadmeid ei asu kuskil eemal kellegi teise kontrolli all. Füüsiline kontroll ja võimalus visuaalselt ühendusi kontrollida on vajalikud tagamaks süsteemi ohutust. Pilveteenuste kasutuselevõttu on takistanud suures osas nii avaliku kui ka erasektori raskendatud kontroll süsteemi turvalisuse üle. Pilveteenused on oma olemuselt kaughallatavad, mis ajendab teenusepakkujaid arendama turvalisi teenuseid.[40] Turvalisusprobleeme saab kategoriseerida järgnevalt: ligipääs tundlikele andmetele, andmete eraldatus, privaatsus, programmeerimisvigade ärakasutamine, andmete taastatavus, andmete veakindlus, sissetungid, kasutuskontode haldus, mitme kliendi teenindamisega seotud probleemid. Lahendused hõlmavad krüptograafiat erinevate teenusepakkujate kasutamist, rakendusliideste standardiseerimist, virtualiseerimise tugiteenuste laiendamist ning seadusandluse parandamist.[38][41][42]

Pilvandmetöötlus kätkeb endas mitmeid eeliseid, kuid on samas erinevate ohtude tõttu haavatav. Kuna pilvarvutus muutub järjest populaarsemaks, suureneb tõenäosus, et kurjategijad üritavad leida uusi võimalusi, kuidas süsteemi haavatavust ära kasutada. Kontseptsiooni puhul on veel palju lahendamata küsimusi, mis suurendavad andmete väärkasutamise riski. Seetõttu tuleb turvalisusküsimustele pöörata suuremat tähelepanu, et suurendada kontseptsiooni kasutuselevõttu.

Jätkusuutlikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi pilvandmetöötlusest räägitakse kui "energiasäästlikust arvutusmudelist", ei ole ühtegi uurimust, mis seda stereotüüpi kinnitaks. Piirkondades, kus kliima võimaldab looduslikku jahutust ning on olemas taastuvenergia allikad, on keskkonnamõjud väiksemad. Seetõttu üritavad riigid, nagu Soome[43] Rootsi ja Šveits, [44] meelitada enda juurde suuri andmekeskuseid. Energiat saab säästa, rakendades energiateadlikku ressursside jaotust ning servereid koondades.[45]

Seadusandlus[muuda | muuda lähteteksti]

Pilvepõhiste andmete ühelt teenusepakkujalt teisele üleviimine on raskendatud. Üheks põhjuseks on keerulised lepingud, mida tavakasutaja üldjuhul ei loe. See võib viia olukorrani,kus kasutaja ei saa oma andmeid ühe teenusepakkuja juurest teise juurde üle viia. Teenusepakkujate sertifitseerimise ning lihtsate ja õiglaste lepingutingimuste väljatöötamisega saab tõsta pilveteenuste usaldusväärsust. See omakorda annab paljudele väikeettevõtetele võimaluse edu saavutada.[46]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Monaco, Ania (7 June 2012 [last update]). "A View Inside the Cloud". The Institute. IEEE. Vaadatud August 21, 2012. {{cite journal}}: |work= ja |journal= dubleerivad üksteist (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  2. "Baburajan, Rajani, "The Rising Cloud Storage Market Opportunity Strengthens Vendors," infoTECH, August 24, 2011". It.tmcnet.com. 24. august 2011. Vaadatud 2. detsembril 2011.
  3. "Oestreich, Ken, "Converged Infrastructure," CTO Forum, November 15, 2010". Thectoforum.com. 15. november 2010. Vaadatud 2. detsembril 2011.
  4. "Reding "Pilvandmetöötlus vajab raame," Äripäev, Oktoober 07, 2012". ap3.ee. 07-10-2012. Vaadatud 2012-08-10. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "The NIST Definition of Cloud Computing" (PDF). National Institute of Science and Technology. Vaadatud 24. juulil 2011.
  6. "Recession Is Good For Cloud Computing – Microsoft Agrees". CloudAve. Vaadatud 22. augustil 2010.
  7. "Delfi ""Pilv" toob töökohti ja raha," Delfi September 30, 2012". delfi.ee. 30-09-2012. Vaadatud 2012-08-10. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  8. Farber, Dan (25. juuni 2008). "The new geek chic: Data centers". CNET News. Vaadatud 22. augustil 2010.
  9. "Jeff Bezos' Risky Bet", Business Week
  10. "Amazon's early efforts at cloud computing partly accidental", IT Knowledge Exchange, Tech Target, 2010?6?17 {{citation}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  11. King, Rachael (4. august 2008). "Cloud Computing: Small Companies Take Flight". Businessweek. Vaadatud 22. augustil 2010.
  12. "Defining and Measuring Cloud Elasticity". KIT Software Quality Departement. Vaadatud 13. augustil 2011.
  13. "Economies of Cloud Scale Infrastructure". Cloud Slam 2011. Vaadatud 13. mail 2011.
  14. "Encrypted Storage and Key Management for the cloud". Cryptoclarity.com. 30. juuli 2009. Vaadatud 22. augustil 2010.
  15. Mills, Elinor (27. jaanuar 2009). "Cloud computing security forecast: Clear skies". CNET News. Vaadatud 22. augustil 2010.
  16. Perera, David. "The real obstacle to federal cloud computing," Fierce Government IT, July 12, 2012. [1]
  17. MSV, Janakiram. "Top 10 reasons why startups should consider cloud," Cloud Story, July 20, 2012 [2]
  18. Mell, Peter; Grance, Timothy. "The NIST definition of cloud computing," Special Publication 800-145, National Institute of Standards and Technology. [3]
  19. Waters, John K. "HP's turn-key private cloud," Application Development Trends, August 30, 2010 [4]
  20. 20,0 20,1 Babcock, Charles. "RightScale launches app store for infrastructure," InformationWeek, June 3, 2011. [5]
  21. 21,0 21,1 Jackson, Joab. "Red Hat launches hybrid cloud management software," Computerworld Techworld, June 6, 2012 [6]
  22. Brown, Rodney. "Spinning up the instant cloud," CloudEcosystem, April 10, 2012 [www.cloudecosystem.com/author.asp?section_id=1873&doc_id=242031]
  23. Riglian, Adam., "VIP Art Fair picks OpDemand over RightScale for IaaS management," SearchCloudApplications.com, December 1, 2011 [7]
  24. Samson, Ted. "HP advances public cloud as part of ambitious hybrid cloud strategy," InfoWorld, April 10, 2012 [8]
  25. Riglian, Adam., "VIP Art Fair picks OpDemand over RightScale for IaaS management," SearchCloudApplications.com, December 1, 2011 [9]
  26. Samson, Ted. "HP advances public cloud as part of ambitious hybrid cloud strategy," InfoWorld, April 10, 2012 [ttp://www.infoworld.com/t/hybrid-cloud/hp-advances-public-cloud-part-of-ambitious-hybrid-cloud-strategy-190524]
  27. Voorsluys, William; Broberg, James; Buyya, Rajkumar (veebruar 2011). "Introduction to Cloud Computing". R. Buyya, J. Broberg, A.Goscinski (toim). Cloud Computing: Principles and Paradigms (PDF). New York, USA: Wiley Press. Lk 1–44. ISBN 978-0-470-88799-8.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
  28. Amies, Alex; Sluiman, Harm; Tong, Qiang Guo; Liu, Guo Ning (juuli 2012). "Infrastructure as a Service Cloud Concepts". Developing and Hosting Applications on the Cloud. IBM Press. ISBN 978-0-13-306684-5.
  29. "Forte "Mida tähendab pilvandmetöötlus?," delfi.forte, 20-01-2009". forte.ee. 20-01-2009. Vaadatud 2012-08-10. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  30. Hamdaqa, Mohammad. A Reference Model for Developing Cloud Applications (PDF).
  31. Chou, Timothy. Introduction to Cloud Computing: Business & Technology.
  32. "HVD: the cloud's silver lining" (PDF). Intrinsic Technology. Vaadatud 30. augustil 2012.
  33. "Defining "Cloud Services" and "Cloud Computing"". IDC. 23. september 2008. Vaadatud 22. augustil 2010.
  34. Stevens, Alan (29. juuni 2011). "When hybrid clouds are a mixed blessing". The Register. Vaadatud 28. märtsil 2012. {{cite web}}: kursiiv/rasvane kiri pole lubatud: |publisher= (juhend); välislink kohas |publisher= (juhend)
  35. "Is a Private Cloud Really More Secure?". Dell.com. Vaadatud 07-11-12. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |accessdate= (juhend)
  36. Winkler, Vic (2011). Securing the Cloud: Cloud Computer Security Techniques and Tactics. Waltham, MA USA: Elsevier. Lk 60. ISBN 978-1-59749-592-9.
  37. "Cloud Computing Privacy Concerns on Our Doorstep".
  38. 38,0 38,1 Zissis, Dimitrios (2010). "Addressing cloud computing security issues". Future Generation Computer Systems. DOI:10.1016/j.future.2010.12.006. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  39. "Are security issues delaying adoption of cloud computing?". Network World. Vaadatud 22. augustil 2010.
  40. "Security of virtualization, cloud computing divides IT and security pros". Network World. 22. veebruar 2010. Vaadatud 22. augustil 2010.
  41. Armbrust, M (2010). "A view of cloud computing". Communication of the ACM. 53 (4): 50–58. DOI:10.1145/1721654.1721672. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
  42. Anthens, G. "Security in the cloud". Communications of the ACM. 53 (11). DOI:10.1145/1839676.1839683.
  43. Finland – First Choice for Siting Your Cloud Computing Data Center.. Retrieved 4 August 2010.
  44. Swiss Carbon-Neutral Servers Hit the Cloud.. Retrieved 4 August 2010.
  45. Berl, Andreas, et al., Energy-Ef?cient Cloud Computing, The Computer Journal, 2010.
  46. "Reding "Pilvandmetöötlus vajab raame," Äripäev, Oktoober 07, 2012". ap3.ee. 07-10-2012. Vaadatud 2012-08-10. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)