Kasutaja:Soejuss/Dekrüpteerimine
Dekrüpteerimine on loetamatu informatsiooni ehk šifferteksti muutmine tagasi loetavaks. Teksti originaalse seisu saab taastada võtmega. Tekst on muudetud loetamatuks mingisuguse algoritmi järgi.
Tänapäeval kasutatakse dekrüpteerimist näiteks digitaalselt allkirjastatud dokumentide lugemiseks.
See kõik kuulub krüptograafia valdkonda.
Algoritmid[muuda | muuda lähteteksti]
Šiffer on algoritmide paar, millest üks osa loob krüpteeringu ja teine eemaldab selle. Täpne protsess on kontrollitud nii reeglitega kui igal korral võtmega. Võti peaks olema salajane, ehk teada ainult suhtlejatele.
Algoritmid jagunevad kaheks: sümmeetrilised ja asümmeetrilised.
Sümmeetrilise algoritmi puhul on olemas ainult üks võti, mida kasutatakse nii krüpteerimiseks kui dekrüpteerimiseks. Kui keegi saab teada võtme, siis ta ka saab kohe informatsioonile ligi. Informatsiooni muutmine on kiirem kui asümmeetrilises, sest kasutatakse üldiselt lühemat võtme pikkust.
Asümmeetrilise algoritmi põhimõte seisneb selles, et kasutatakse kahte võtit, millest üks on avalikkusele teada ning teine on privaatne. Selleks, et teksti originaalsuses veenduda kasutatakse avaliku võtme infrastruktuuri (inglise k. public key infrastructure). Esimest võtit kasutatakse ainult krüpteerimiseks ja teist ainult dekrüpteerimiseks. Juhul, kui teatakse ühte võtit, siis sellest teist pole võimalik tuletada. Krüpteerimise võti võib olla avalik, kuid dekrüpteerida saab siiski ainult kindel inimene, kellel on salajane võti. Eestis kasutatakse PKI'sid väga laialdaselt just elektroonilises identiteedis. Digitaalse allkirja skeemides kasutatakse üldiselt just vastupidist mehhanismi: teade krüpteeritakse mitteavaliku võtmega, dekrüpteeritakse aga avalikuga. Kõik see siiski ei taga teksti autentsust ja terviklikkust.
Kõnekeeles kasutatakse väljendit "kood" algoritmi asemel ning on üldiselt kasutatud iga krüpteerimise meetodi seletamiseks. Kuid krüptograafias on sõna "kood" kohta täpsem seletus. See tähendab, et vahetad osa originaalinformatsioonist koodsõnaga (näiteks II M.S ajal tähendas loom "kuskus" seda, et "ründame päikseloojangul").
Krüptoanalüüs[muuda | muuda lähteteksti]
Krüptoanalüüs on tegevus, kus proovitakse kätte saada loetav informatsioon ilma võtmeta. Kui tegevus õnnestub, siis saadakse kätte kas võti või loetav informatsioon. Seda kasutatakse ka nõrkade kohtade leidmiseks süsteemis enne algoritmi kasutusele võttu.
On arvamus, et igat algoritmi on võimalik lahti murda. On tõestatud, et OTP šifrit on hetkel võimatu lahti murda, kui kasutatakse igal krüpteerimisel täiesti uut võtit. Tema algoritm on murdmatu ning juhuslik võti elimineerib võtme lekkimise. Tulevikus, kui kvantarvutid arenevad edasi, tekib võimalus kasutada Shor'i algoritmi, millega on võimalik murda lahti kõik praegused algoritmid. Kõiki teisi šifreid on praegu võimalik avada kasutades piisavalt "toores jõudu". Selle all mõeldakse füüsiliselt krüpteeringu lahti murdmist, kuid see võib võtta väga palju ressurssi ja aega.
Rünnakud[muuda | muuda lähteteksti]
Rünnakud jagunevad kaheks: passiivne ja aktiivne rünne.
Passiivse ründe korral jälgib ründaja kommunikatsioonikanalit. Ta proovib muuta või takistada süsteemi operatsioone. See ohustab ainult andmete konfidentsiaalsust. Näiteks saab lugeda ühe osapoole sõnumit ja avastada mustri, kuidas ning millal sõnumeid saadetakse.
Aktiivse ründe korral üritab ründaja andmeid kustutada või muuta. Samuti võib ta mõjutada ka kommunikatsioonikanalit. See ohustab ka veel lisaks andmete terviklikkust ja autentsust. Näiteks maskeraad (inglise k. Masquerade) on rünnak, kus ründaja paneb ennast ühe osapoole asemele nii, et teine osapool arvab, et ta suhtleb õige inimesega.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Krüptograafia algas juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Kasutusel olid peamiselt kaks viisi: tähestiku nihutamine (vaata pildil) või tähtede asendamine kujunditega. Nende kaitse seisnes algoritmi salastatusel. Kui keegi sai selle teada, siis pidi algoritmi vahetama.
Dekrüpteerimise keerukus on arenenud hoogsalt ning 20. sajandi alguses hakkas pihta mehaaniline dekrüpteerimine. Enam polnud võimalik paberi ja pliiatsiga piisavalt kiiresti teksti loetavaks muuta. Leiutati väga keerukaid masinaid nagu näiteks Enigma, mis olid palju efektiivsemad. Sissejuhatus elektroonikasse ning arvutitesse lubas ehitada masinaid, mis suutsid dekrüpteerida teksti järjest paremini.