Kasutaja:Ru09th/Ford Madox Brown

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ford Madox Brown

Ford Madox Brown (16.aprill 1821 Calais Prantsusmaa- 8.oktoober 1893 London), oli inglise maalikunstnik, lähedane prerafaeliitidele.[1]

Brown oli meditsiini teoreetiku, kes avastas Brunoni süsteemi meditsiinis, John Brown’i lapselaps. Tema isa Ford Brown teenis kuninglikus mereväes kaptenina, Sir Isaac Coffin'i teenistuses. Ta lahkus teenistusest pärast Napoleoni sõdade lõppu.[2] Tema isa Ford Brown abiellus 1818. aastal vanast Genti perekonnast Caroline Madox'iga, sealt tuli lisa perekonnanimi. Kuna tema vanematel olid rahalised raskused, kolisid nad odavama elamispinna leidmiseks Calais’se. Calais’is sündis 1819. aastal nende esimene laps, tütar Elizabeth Coffin ja 1821. aastal teine laps, poeg Ford Madox Brown[3].

Elulugu

Ford Madox Brown’i haridustee oli piiratud, sest pere kolis sageli, vahetades elukohti Calais’is ja Genti sugulaste vahel. Ta näitas oma kunstiannet, kui kopeeris vanu maale. Isa soovis, et pojast saaks mereväelane, selleks kirjutas ta isegi Sir Isaac Coffin'ile.[3]

1833. aastal läks õppima Antwerpen'i Kunstiakadeemiasse, Gustaf Wappers'i juurde. 1835. aastal kolis perekond Brugge'sse, Belgias, et Brown saaks alustada õpinguid Akadeemias Albert Gregorius'e juures. 1836. aastal kolis Brown Gent'i, kus jätkas kunsti õpinguid Pieter van Hanselaere’ i käe all. [3] Antwerpen'is jätkas ta õpinguid pärast ema surma 1839. aastal. Veel on ta kunsti õppinud Rooma's ja Pariis'is.[4]

Tema õde suri äkki 1840. aastal ja juba paar aastat hiljem suri ka ta isa.[3]

1840-1843 elas Brown Pariisis. 1848. aastal kohtus Brown Dante Gabriel Rosetti’ga ja tutvus Pre-Rafaeliitide Vennaskonnaga, kuid temast ei saanud ametlikku vennaskonna liiget, kuid ta jagas oma veendumusi, et kunst peaks olema looduslik.[5] Ta võttis kasutusele William Holman Hunt’i ja John Everett Millais’i erksad värvid ja realistliku stiili. Brown’i mõjutasid ka Holbein’i teosed, mida ta nägi 1845. aastal Basel'is.[3] Brown oli Dante Gabriel Rosetti'ga suurepärane sõber ja samas ka õpetajaks.[1]

Ford Madox Brown oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa Elizabeth Brombley oli tema ema õe Maarja tütar. Nad abiellusid 1841. aasta aprillis Meopham'is. Brown oli siis 20. aastane. Nende esimene laps suri imikuna 1842. aasta novembris. Nende teine laps Lucy Madox Brown sündis 1843. aastal. 1844. aastal kolis pere elama Inglismaale. 1845. aastal sõitis pere Itaaliasse, Rooma, leevendama abikaasa haigust (kopsutuberkuloosi). Tagasisõidul Roomast 1846. aasta juunis Inglismaale, suri Brown’i abikaasa Elizabeth Pariis'is, olles vaid 27. aastane.[3]

1848. aastast alustas suhtlemist Emma Hilliga, kellega jagas elamispinda Londonis, oma majas. Kuid sotsiaalne olukord ei võimaldanud tal abielluda kirjaoskamatu naisega. Neil sündis 1850. aastal tütar Chatherine Emily. Brown abiellus Emma'ga 1853. aasta aprillis St Dunstan-in- the West’is. Neil sündis 1855. aastal poeg Oliver Madox Brown (1855-1874). Teda kutsuti Nolly’ks. Nolly näitas ennast nii kunstnikuna kui ka luuletajana. Kuid ta suri noorelt veremürgitusse. 1874. aastal peale Nolly surma langes Brown masendusse. Ta hoidis poja asju toas alles, nagu pühamut. Septembris 1856. aastal sündis neil kolmas laps, poeg Arthur. Ta kasutas Arthurit modellina oma töös. Ka poeg Arthur suri, kui oli 10-ne kuune, juulis 1857. aastal.[3]

Tema tütred Lucy ja Catherine olid samuti kunstnikud. Lucy abiellus 1874. aastal William Michael Rossetti’ga. Catherine abiellus Francis Hueffer’ iga.[3]

Browni teine naine suri oktoobris 1890. aastal. Ford Madox Brown lahkus siit ilmast 1893. aasta oktoobris Primrose Hill’is. Ta on maetud St. Pancras ja Islington'i kalmistule, East Finchley's.[3]

Looming

Tema varajast tööd iseloomustab imeline värv ja dramaatiline tunne, mis sobib Byroni teemaga, mida ta maalis 1840-1843 aastatel Pariis'is. Itaalia külaskäigul 1845. aastal kohtus Brown Peter von Cornelius’ega . See kohtumine mõjutas Brown'i paletti ja tema stiili. Ta tunneb huvi briljantsetest, selgetest värvidest ja neomedievalism’ist[6]. Ta loob maastikke maalilises realistlikus stiilis, mis maaliti õues, valguse mõjul.[1] Brown maalib vabas õhus, et saada naturalistlikku täpsust.1850. aastal abistab Brown Pre-Rafaeliitide ajakirja „Germ“ väljaandmisel, mida anti välja 4 eksemplari.[7] Brown töötas William Morris'e raamatute illustraatorina. Sai püha Oswaldi, Durhami's valmistatud vitraažide eest aastatel 1864-65.[6] Maastikukujundusest loobudes 1865 aastal, alustas Brown dekoratiivse kujundusega. Brown'i puhul torkab silma tema žestide sügav hingestatus.[8] Tema teostel on palju omadusi, mis on ka Pre-Rafaeliitide maalidel. Brovn’ilt võtsid nooremad kunstnikud tema õpetuse põhiprintsiibid üle: nurgeline väljenduslaad, karmid murdumatud ja vahetult värsked värvid, õrn detailide kujutamine, ilmekad žestid ja psühholoogiline sügavus.[9] 1860. aastast valmistas Brown mööblit ja vitraaži ning oli silmapaistev graafikas.[3]

1879. ja 1893. aastal enne oma surma, lõpetas Manchesteri raekoja suure saali kaheteistkümnest tsüklist koosnevad freskod, mis kujutavad linna ajalugu.[6]

Peale surma

Oxford’i teel JD Wetherspoon’i pubi Manchesteri's on saanud Ford Madox Brown’i nime, kuna ta elas selle eeslinnas.[3]

Maalid

Tuntumad: "Töö" (1852-65), "Lahkumine Inglismaalt" (1855)

"Töö" (1852-65)

„Töö“ (1852-65)

Maalitud 1852-1865. See on kõige kuulsam pilt Victoria ühiskonna süsteemist, mis peaks olema esimene suurbritannia kunstniku linnakeskkonna töörühma näitamiseks. Brown on oma ambitsioonikas allegoorias „Töö“, jäädvustanud erinevaid töödega seotud tegevusi. Maali põhitegevuseks on veetorude kaevamine Heathi tänavas, mis jääb põhjapoolsesse äärelinna Hampstead'is. Brown on jäädvustanud oma maalis erinevaid töid tegevaid inimesi: pildi keskel töötavad kraavikaevajad ehk töölised, pildil vasakul on lillemüüja, paremal on kaks „tarka“, kes vaatlevad töö tegemist, need on F. D. Maurice, kristlike sotsialistide juht ja meeste kolledži asutaja, kus Brown õpetas kunsti ning tööliste koguduse asutaja Thomas Carlyle, üleval on Brown maalinud rikkaid, kellel pole vaja tööd teha.[7] Töötavate tööliste kõrval paremal on töölised, kes puhkavad ja võtavad einet. Maali eesosas on näha lapsi, kes on orvud. Maalil on kujutatud ka mitmeid lemmikloomi, pealmiselt koeri ja taamal hobused. Brown on oma maalis tahtnud näidata, et briti tööline on sama sobilik, et teda kunstiteoses maalida.[10]

Seda maali on olemas kaks versiooni. Suurem, mõõtudega 137cm x 198cm ja väiksem 68,4 cm x 99,9 cm. Suurema maali maalimist alustas Brown 1852. aastal ja lõpetas selle 1865. aastal. Maali tellijaks Thomas Plint, kes oli tuntud Pre-Rafaeliitide kunsti koguja. Maal asub Manchesteri kunstigaleriis. Väiksem maal telliti 1859. aastal ja valmis see 1863. aastal. See maal asub Birminghami muuseum ja kunstigaleriis.  See maal on sarnane suuremaga, kuid sinises kleidis naine ehk pr. Brown, on asendatud Maria Leatharti näoga.[10]

„Lahkumine Inglismaalt“ (1855)

"Lahkumine Inglismaalt" (1852)

Maalitud 1852-1855. Emigratsiooni teemaline maal, kus peategelased lahkuvad Inglismaalt igaveseks. See oli inspireeritud Ameerikast lahkunud Pre-Rafeliitide skulptori Thomas Woolner’ist. Maalil on kujutatud Brown’i ja tema teise naise Emma portreed.[7]

"Uue Testamendi lugemine John Gaunt'ile"(1847-48)
"Kristus peseb Peetruse jalgu" (1851-56)

Teised:

"The Pretty Baa- Lambs" (1851-59)

"Wycliffe loeb Uut Testamenti John Gaunt'ile"

Maalitud 1847-48. Enne Vennaskonnaga suhtlemist olid Brown’i maalid arhaismi ja natsionalismi segu. Kõik maalil olevad modellid on kunstniku sõpradest.[7]

"Kristus peseb Peetruse jalgu".

Maalitud 1851-56. Seda maali eksponeeriti Bostonis 1857. aastal.[7]

"Ilusad lambad"

Sellel maalil on modellideks Brown'i teine abikaasa ja tütar Cathy. Esimest korda esitleti seda 1851. aastal kuninglikus akadeemias.[7]

"Aadam ja Noa" (1865)

Morris'e ettevõttele valmistatud vitraaž.

Pre-Rafaeliidid

on rühm Inglise kunstnikke, kirjanikke, kes võtsid eeskujuks Raffaeli-eelse itaalia kunsti. Pre-Rafaeliitide Vennaskond on asutatud 1848. aastal. Nende romantiline ja akademismivastane kunst rajanes pindade dekoratiivsusel ja kontuuri mõjul. Eriti tõhus oli nende laad tarbe- ja raamatukunstis. Nii manifestides kui ka kirjandusteostes ihalesid Pre-Rafaeliidid keskaega ja vararenessanssi- neis nähti looduse ja kunsti, kollektiivi ja üksikisiku. Esteetilist ja eetilist harmooniat ning taunisid tööstusühiskonna hingetut iluvõõrust.[11]

Vennaskonda kulusid: William Holman Hunt, John Everett Millais, Dante Gabriel Rossetti, William Michael Rossetti, James Collinson, Frederic George Stephens ja Thomas Woolner. Nende põhimõtteid jagasid teised kunstnikud, sealhulgas: Ford Madox Brown, Arthur Hughes ja Marie Spartali Stillman.[7]




Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Isabella Steer (2001). History of British Art. UK: Parragon. Lk 140. 
  2. "Ford Madox Brown".
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 "Ford Modox Brown".
  4. "JFord".
  5. "discover".
  6. 6,0 6,1 6,2 "britannica".
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 Clare Haworth-Maden (1998). The Pre-Raphaelites. New Jersey,USA: CHARTWELL BOOKS,INC.. Lk 18-59. 
  8. (1968). LEXIKON DER KUNST. LEIPZIG: VEB. E.A. SEEMANN VERLAG. Lk 353. 
  9. Anton Gpringer (1921). Handbuch der Kunstgeschichte. LEIPZIG: Alfred Kröner Berlag in Gtuttgart. Lk 141-143. 
  10. 10,0 10,1 painting. "painting".
  11. (1994). EESTI ENTSÜKLOPEEDIA. TALLINN: EESTI ENTSÜKLOPEEDIAKIRJASTUS. Lk 467.