Kasutaja:Pusle8/e-kursus-2015/osa4

Allikas: Vikipeedia

Autoriõigused ja allikate tundmine

Vikipeedia üks tähtsamaid omadusi teiste internetiallikate seas on, et selle on koostanud kogukond üldsuse huvides. Vikipedisti töö meenutab teatud mõttes näituse kuraatori tööd. Õigete artiklite ja allikate leidmine ja valimine on tähtis, loov ja vastutusrikas ülesanne ning see töö on austust väärt. Selles õppetükis tutvume autori õiguste ja kohustustega ühiskondlike reeglite järgi ning näitame, kuidas see on seotud Vikipeediasse kirjutamisega.

Sina ise kui autor[muuda | muuda lähteteksti]

Iga kord, kui Sa kirjutad mõnd avalikku teksti, võid arvestada sellega, et ühiskonna jaoks oled Sa teksti autor. Sul on õigus, et Sinu loomingut austataks kui loova töö tulemust ega kuritarvitataks teiste autorite poolt. Sinu peamine kohustus on mitte kuritarvitada teiste autorite samasugust õigust. Need õigused kehtivad sellepärast, et Sa tegeled loova tööga. Kirjutades teksti, lood sa uut väärtust, mida ei eksisteeriks ilma Sinu tööta.

Autoritele on seadustega antud õigused ja kohustused. Autoriõigused on loodud loova töö väärtustamiseks ja soodustamiseks. Autoriõigus pakub autorile intellektuaalset turvatunnet, tagades, et tema tööd ja vaeva ei oleks võimalik kellelgi varastada ja enda omaks kuulutada. Autoritel üldiselt seega lasub samasugune kohustus mitte kuulutada omaks teksti, mida nad ei ole kirjutanud. Autorsuse varguse korral on loova töö autoritel võimalik oma õigusi kohtus kaitsta. Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset autoriõiguse seadus.

Autorid ja refereerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Refereerides mõnda teksti, tuleb jälgida, et Sa ei kopeeriks ega reprodutseeriks teiste autorite loovat tööd. Suur osa loovast tööst on tehtud eesmärgiga ühel või teisel viisil sellest elatuda ning reprodutseerides teiste teksti, võid Sa sellele vahele segada. Luues teksti, mis esitab ennast kui originaali, taotled Sa endale staatust teksti autorina, mis on lubamatu, kui tekst pole tegelikult Sinu loodud. Sellisel juhul on tegemist plagiaadiga. Samas on sul kõik õigused esitada kellegi teise mõtteid, kui Sa selgelt näitad, et see ei ole Sinu vaimutöö vili. Sellisel juhul koostad Sa referaati.

Vikipeedia artiklid ongi põhiolemuselt referaadid, aga niisugused, mis ideaaljuhul püüavad koondada kogu olulise ja üldiselt aktsepteeritud informatsiooni. Sel puhul ei olegi nii oluline, kes mida kirjutas, vaid teave, mida kirjutis sisaldab. Vikipeedia artiklite eesmärk on usaldusväärsetes allikates leiduva sisu koondamine. Tekst, mis seda sisu edasi annab, tuleb seetõttu peaaegu alati uuesti kirjutada uuest eesmärgist lähtuvalt. Kui Sa lood sama informatsiooni põhjal uue teksti, ei tule autoriõiguste pärast muretseda. On võimalik, et mõnel teemal on sõnastatud sisu nii, et lihtsamalt enam ei saagi, näiteks "Fr. R. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst". Sellisel juhul võib kasutada ka sama sõnastust.

Vikipeedia artiklite puhul on aga oluline, et isegi kogemata ei reprodutseeritaks teiste autorite intellektuaalset omandit. Vikipeediasse kirjutades väidad Sa end olevat oma töö autor ning seda vastutust tuleb ka kanda. Üldjuhul ei tohiks korralikul trefereerides ja Vikipeedia jaoks teksti ümber sõnastades plagiaadiprobleeme tekkida. Enamasti ei sobi allikmaterjalide tekst Vikipeedia eesmärkide ega stiiliga ning seal leiduv info tuleb artikli saamiseks ümber sõnastada. Samas on Vikipeedia kvaliteedinõuete täitmiseks vaja oma allikatele viidata ning liigset tekstilist sarnasust saab igaüks kergesti kontrollida.

Vikipeedia ja autoriõigused[muuda | muuda lähteteksti]

Vikipeedia teeb eriliseks tema pühendumine infovabadusele, millest oli juttu esimeses õppetükis. Kogu Vikipeedia sisu on antud vabaks kasutamiseks igaühele, mis tahes eesmärgil, tingimusel, et viidatakse allikale. Vikipeedia autorid on teevad oma tööd niisuguseid kasutustingimusi teadvustades. Kui Sa kerid Vikipeedia artiklit muutes akna alla, näed seal järgnevat kirjutist: 

Kui salvestad muudatused, nõustud kasutustingimustega ja annad nõusoleku oma kaastöö pöördumatuks avaldamiseks litsentside CC BY-SA 3.0 ja GFDL alusel. Nõustud, et autorile viitamiseks piisab Creative Commonsi litsentsi järgi hüperlingist või internetiaadressist. Ära saada autoriõigusega kaitstud materjali ilma loata! Entsüklopeedias kirjutatu peab olema tõendatav.

Vikipeedia keskkonda on sedasi sisse ehitatud CC BY-SA 3.0 (Creative Commons with attribution Share Alike) ja GFDL (GNU Free Documentation Licence) litsentsid. Creative Commons on organisatsioon, mis koostas avalikkusele vabaks kasutamiseks omamoodi litsentsid, mis soodustavad informatsiooni vaba levikut. Selle litsentsiga saab autor, keda muidu peetakse loova teksti omanikuks, määrata, kellele ja mis tingimustel ta annab tekstid vabaks kasutamiseks. GFDL litsents samuti näitab, et teksti võib kasutada, muuta ja levitada nii ärilisel kui mitte-ärilisel eesmärgil.

Nii CC BY-SA 3.0 kui ka GFDL kaasavad endas huvitavat nüanssi. Nimelt lisaks loodud teksti märgistamisele, ütleb see litsents, et ka kõik antud teksti põhjal loodud tekstid peavad lähtuma samast litsentsist. See tähendab, et kuigi neid tekste võib põhimõtteliselt müüa jääb ka teksti järgmisel tarbijal õigus teksti vastavalt soovile ümber töödelda ning edasi müüa. Sellist liigutust nimetatakse "Copyright" kaubamärgistamise asemel "Copyleft"-ks. Sellega autor mitte ei loobu oma õigustest, vaid määrab ära, et seda teksti saab kasutada just ja ainult vabalt. Tema loodud teksti ei saa enam kaubamärgiga nö lukku panna. Sellist "Copyleft" märgistamist kasutatakse kirjanike ja arvamusavaldajate seas kui nad arvavad, et tekstid võiksid olla kõigile võimalikult vabalt kasutamiseks.

Oluline Sinule kirjutajana on, et Su kirjutatu oleks samamoodi kooskõlas litsentsiga, mille all Sa postitad. Plagiaadi avaldamine Vikipeedias tekitab palju probleeme, kuna seal avaldatu justkui võiks olla vabaks kasutamiseks kuigi artikli autoril ei olnud õigust seda luba anda. Seetõttu on tähtis, et Vikipeediasse kaasatud tekst oleks kindlasti ümber kirjutatud lähtudes Vikipeedia ja artikli eesmärkidest, et informatsioon tõesti oleks vaba. Sellisel juhul on ka Sinu loov töö kõige väärtuslikum, kuna kõige rohkem inimesi saab sellest võita.

Vikipeedia ja viitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu varasemates õppetükkides räägitud on Vikipeedias oluline viidata väga tihti puhtalt sel põhjusel, et lugeja saaks allikaid kontrollida ning veenduda väite vastavuses allikatega. Üldiselt ei piisa mingi teabe kaasamiseks Vikipeediasse sellest, et tegemist on tõese väitega. Vikipeedia artikkel peab oma väited selgelt siduma allikatega. Allika kõrvale jätmine teeb lugeja elu keerulisemaks, kuna hoolekas toimetaja ei peaks seda igaks juhuks kohe kustutama, vaid otsima sellele ise allikat. Tekst ilma allikata võib jääda umbmääraseks ning on teiste toimetajate poolt kehvemini hallatav. Samuti pole see kasulik lugejale, kuna lugeja ei saa veenduda väidetu õigsuses ning seetõttu peab veetma oma aega otsides teabele lisakinnitust.

Samas on Vikipeedias võetud omaks, et levinud tavateadmistele ei pea viitama. Ei pea lisama viidet väitele, et taevas on sinine ja et maa tiirleb ümber päikese. Mõned muidugi arvavad, et peaks lisama viited ka sellele. Eesti Vikipeedias on arvatud ka, et fakte, mis on välja loetavad põhikooliõpikust võib pidada üldkehtivaks ning nendele ei pea viitama. Samas aeguvad ka õpikud ning ka nemad ei pruugi olla lõplik tõde. Üldiselt püütakse viitamise ja mitte-viitamise vahel tasakaalustada, aga sisukate ja informatiivsete väidete puhul tasub alati lisada viide. Kui ka lihtsamale teadmisele on allikas selge ja teada, ei ole peaaegu kunagi kasulik jätta viitamata. Kui viide on lisatud, ei teki tulevastel toimetajatel probleeme ega kahtlusi.

Kui artikli kirjutamisel kasutakse muukeelsete Vikipeediate artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes muukeelsetes artiklites. Küll aga on viisakas teksti postitamisel kokkuvõttes viidata ka kasutatud teiste keelte Vikipeedia artiklitele. Näiteks: "Tõlgitud artiklist Ocean Acidification".

Kui tihti peab teksti sees viitama[muuda | muuda lähteteksti]

Viited on vajalikud selleks, et lugejal oleks nende järgi võimalik tekstis esitatud väiteid kontrollida. See tähendab, et viited peavad olema tekstis esitatud selliselt, et see võimaldaks hõlpsasti tuvastada, mis allikast mingi väide pärineb. Seega ei piisa Vikipeedia artiklis sellest, kui viidatud allikad on reastatud artikli lõpus ega isegi sellest, kui viited on mitmel allikal põhineva lõigu lõpus (vale näide). Viide peab seisma vahetult iga refereeringu järel. 

VALE
Hüpotermia (inglise hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad soojust kõige kiiremini. Vereringe üritab siseelundeid külmumisest päästa, ahendades nahaaluseid veresooni. Kehatemperatuuri langedes ilmuvad alajahtumise sümptomid nagu värisemine ja meeltesegadus. Kui hüpotermiat ei ravita, siis võib see viia südamerabanduse, hingamiselundite töö seiskumise või surmani. Kui hüpotermiat ei ravita, siis võib see viia südamerabanduse, hingamiselundite töö seiskumise või surmani.[1] [1] [2][1]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Mayo Clinic staff (8. juuni 2011) Hypothermia: Definition Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)
  2. ↑ Aldo Tatter (20. jaanuar 2006) Külmakahjustused ja alajahtumine. Emajõe nupuklubi, viimati uuendatud 18. aprill 2006 (Vaadatud 28.10.2013) 


ÕIGE
Hüpotermia (inglise hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C.[1] Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad soojust kõige kiiremini. Vereringe üritab siseelundeid külmumisest päästa, ahendades nahaaluseid veresooni. Kehatemperatuuri langedes ilmuvad alajahtumise sümptomid nagu värisemine ja meeltesegadus.[2]Kui hüpotermiat ei ravita, siis võib see viia südamerabanduse, hingamiselundite töö seiskumise või surmani.[1]
  1. ↑ 1,0 1,1 Mayo Clinic staff (8. juuni 2011) Hypothermia: Definition Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)
  2. ↑ Aldo Tatter (20. jaanuar 2006) Külmakahjustused ja alajahtumine. Emajõe nupuklubi, viimati uuendatud 18. aprill 2006 (Vaadatud 28.10.2013)


Siiski on kaks järjestikkust sama allika viidet ühe lõigu piires liiast (Vale näide). Kui viitate ühe lõigu piires esmalt allikale A, siis allikale B ja siis uuesti allakale A, on kõik viited omal kohal (õige näide). Kui juhtub, et kaks lõiku pärinevad tervikuna samast allikast, siis tuleb sellele allikale ikkagi mõlema lõigu lõpus viidata (samas tuleb hoolega jälgida, et ühe allika ulatuslik refereerimine ei muutuks tõlkimiseks, vt viide ref kohta ülalpool). 

VALE 
:Päike on üpris suur.[1] Päike on ka päris kuum.[1] Kuu ei ole eriti suur.[2]
  1. ↑ 1,0 1,1 Miller, Edward (2005). The Sun. Academic Press.
  2. ↑ Brown, Rebecca (2006). "Size of the Moon", Scientific American, 51(78). 


ÕIGE
:Päike on üpris suur,[1] aga kuu ei ole eriti suur.[2] Päike on ka päris kuum.[1]
  1. ↑ 1,0 1,1 Miller, Edward (2005). The Sun. Academic Press.
  2. ↑ Brown, Rebecca (2006). "Size of the Moon", Scientific American, 51(78).

Tsiteerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Vikipeedia artiklid püüavad edasi anda üldsuse poolt tunnustatud informatsiooni. Tavaliselt ei ole refereeritud mõtete esialgne sõnastus väga oluline ning enamasti ei ole vajalik autoreid otse tsiteerida. Selle asemel tasub öeldu sisu sõnastada ümber Vikipeedia artikli jaoks. Tsiteerimine on ehk kohane, kui esitatakse mõnd konkreetset avalikku vastuolu või mõne elulooartikli puhul.

Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega. Näiteks:

„ Impressioon – ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (...) ja milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal. “

Louis Leroy
Le Charivari, 25. aprill 1874

Viidete vormistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Selleks, et viidetest oleks allikmaterjalid alati üles leitavad, tuleb nad korralikult vormistada. Vikipeedia juhendi järgi peaksid viites olema järgmised elemendid:

  • Autori(te) nimi (nimed)
  • Artikli, raamatu või muu allika avaldamise aasta (perioodika puhul ka kuupäev või kuu)
  • Artikli või raamatu pealkiri
  • Perioodilise väljaande puhul selle pealkiri
  • Raamatu puhul väljaandmiskoht ja kirjastus
  • Paberväljaande (ja võrgus leiduva nummerdatud lehekülgedega teose) korral lehekülje või lehekülgede numbrid, kust teave pärineb
  • Võrguväljaande korral märge, millisel aadressil ja millisel kuupäeval on teave olnud kättesaadav.

Erilaadse materjali ((dokumentaal)filmid, arhiivimaterjalid vms) puhul on tihti vajalik esitada pisut muusugust informatsiooni.

Viitamisel kasutatakse mitmeid erinevaid malle. Ajalehtedele viidates tasub kirja panna ka kuupäev. Viidete vormistamiseks on erinevaid viise, kolm levinumat on sellised:

Ühe autoriga raamat:

  • APA: Bernstein, T.M. (1965). The careful writer: A modern guide to English usage (2. trükk). New York: Atheneum.
  • MLA: Bernstein, Timothy M. The careful writer: A modern guide to English usage (2. trükk). New York: Atheneum, 1965.
  • Chicago: Bernstein, Timothy M. 1965. The careful writer: A modern guide to English usage (2. trükk). New York: Atheneum.

Kahe autoriga artikkel:

  • APA: Klimoski, R., & Palmer, J. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45(2), 10-36.
  • MLA: Klimoski, Robert & Palmer, John.  "The ADA and the hiring process in organizations." Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45.2 (1993):10-36.
  • Chicago: Klimoski, R. ja J. Palmer. 1993. The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research 45(2):10-36.

Artikli autor võib valida vormistamisel ükskõik, millise neist mallidest, või ka mõne muu üldkasutatava malli. Võimaluse korral on soovitav järgida teisi sama valdkonna artikleid. Hoolitseda tuleb selle eest, et kõik viited ühes artiklis oleks vormistatud sama malli järgi, muidu on neid raske lugeda. Ajalehele võib viidata näiteks niimoodi:

Viidata võib ka mõnel muul üldtunnustatud moel. Oluline on, et viite puhul oleks olemas kõik vajalik info, et hiljem oleks üheselt mõistetav, mis allikat kasutati.

Vikipeediasse lisatud viidete puhul tuleb hoolitseda selle eest, et nad oleks ka tulevikus arusaadavad. Mõnikord viidatakse tekstides lisades lihtsalt link internetilehele, mida kasutati. Vikipeedia artiklitesse see ei sobi, kuna Vikipeedia artiklid on kirjutatud pikaks ajaks. Internetilinkidega on probleem, et nad kipuvad kergesti aeguma kui näiteks allika hoidjad muudavad oma kodulehte. Seda protsessi nimetatakse ka lingikõduks ja on hinnatud, et aastas võib katkeda isegi 5% linkidest.

Selle jaoks tuleb ka internetiallikate puhul kirja panna kõik võimalikud andmed, mis on võimalik kätte saada: artikli pealkiri, autor, ilmumisaeg, ilmumisplatvorm (veebileht) jne. Lingi juurde tuleb märkida ka kuupäevaliselt, millal sai linki kasutatud ehk millal oli link veel kättesaadav. Hea on ka teadustekstide puhul lisada link kui see on võimalik. Näiteks:

Vastavalt valitud mallile saab artikleid vormistada kasutades järgmist formaati. <ref> Perekonnanimi, Eesnimi aasta: "Raamatu pealkiri". Kirjastus, Ilmumiskoht. leheküljenumber </ref>, mis loob viite: [1] või <ref> Eesnimi Perenimi. ''Raamatu pealkiri'', Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta. leheküljenumber. ISBN </ref>, mis loob viite: [2]. Järjekord viite sees tuleb kohandada malliga.

Samuti saab veebiallikale viitamisel kasutada malli Netiviide: <ref>{{netiviide | URL = | Pealkiri = | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }}</ref>. Kui lühikesi viiteid on ka ilma mallita lihtne vormistada, ei pruugi seejuures malli kasutamine olla õigustatud.

Artikli alajaotusesse "Viited" lisatakse mall {{viited}}, mis tekitab automaatselt tekstis toodud viidete nummerdatud nimekirja:

  1. ↑ Perekonnanimi, Eesnimi aasta: "Raamatu pealkiri". Kirjastus, Ilmumiskoht. leheküljenumber
  2. ↑ Eesnimi Perenimi. Raamatu pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta. leheküljenumber. ISBN

Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:

  1. Esimesel kasutusel kirjuta <ref name="Luts">…</ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
  2. Sama viidet uuesti kasutades kirjuta <ref name="Luts" />.

Teksti sees tuleb viide paigutada viidatud lause lauselõpumärgi järele ilma tühikuta.

Allikate kriitiline hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjanike kutseeetika loengutes räägitakse neile palju sellest, kuidas ajakirjaniku kohustus on harida rahvast ning anda edasi tõde nii nagu tema seda näeb. Õpingute järel ei ole elu tihti nii roosiline. Paljud ajakirjandusväljaanded teenivad skandaalide ja konflikte tekitavate mõtteavalduste pealt ning mitte kõike, mida on võimalik ajalehtedest lugeda ei pea uskuma. Ebatäpsus ei pruugi isegi olla pahatahtlik, aga avaldamise kiiruse tõttu ei pruugi ajakirjanik jõuda kõiki fakte kontrollida ning lühikese aja jooksul võib ilmneda veel uusi asjaolusid. Seetõttu ei pea pidama iga ajaleheartiklit kindlasti tõeseks. Samas ei tasu ka mõne eksimuse pärast kohe kõiges kahtlema. Vaja on lihtsalt arendada kriitilist meelt ning hoida oma silmaringi võimalikult laiana.

Tänapäeval on olukord veel iseäranis keeruline, kuna näiteks oma blogikeskkonnas võib igaüks midagi avaldada. Kui varem oli ajalehe või raamatu avaldamiseks vaja suuri ressursse, siis tänapäeval piisab mõnikord paarist hiireklõpsust. Seetõttu ei saa päris öelda, et kõik, mis on avaldatud on tõene ja et kõik avaldatud tekstid on võrdsed.

Vikipeedia tekste kirjutades tuleb ometi leida avalike tekstide seast usaldusväärsed ning artikli aluseks sobilikud. Selle kohta kahjuks ei saa kirjutada täpseid juhiseid ega teha nimekirja usaldusväärsetest allikatest. Vikipedistil tuleb lihtsalt rakendada oma allikatel natuke kriitilist meelt ja elutervet skepsist.

Enamasti ei sobi kasutada e-postivestlusi või internetifoorumeid allikana Vikipeedia artiklites. Neid võib aga lisada välislinkide alla. Välislinkide roll ei ole Vikipeedias sama kui viidetel ja neid ei kasutata artikli sisu kontrollimisel. Samas võivad lugejad kasutada neid lisainformatsiooni otsimisel või näiteks näidete otsimisel nähtuse kohta.

Kõige usaldusväärsemad allikad on enamasti teaduspublikatsioonid tunnustatud teadusajakirjades. Teadusajakirjades tagatakse materjali usaldusväärsust avaldamisele eelneva põhjaliku kontrolli ja arvustamise läbi. Mõnikord kestab teadusartikli avaldamine aastaid. Samas leitakse tänapäeval teaduses tihti uusi teadmisi, mis võivad kummutada vanu, ning ka põhjalikust kontrollist hoolimata avaldatakse teadusajakirjades vigaseid artikleid. Sellisel juhul jõuab see informatsioon vigadest teistesse teaduspublikatsioonidesse ning nende usaldusväärsust võib hinnata teiste allikatega võrreldes.

Ehkki tänapäeval avaldatakse kvaliteetset informatsiooni ka mitmetes veebiväljaannetes peetakse tunnustatud kirjastusi ja ajakirju neist tihti usaldusväärsemateks allikates. Nad on pidanud üle pika aja oma usaldusväärsust lugejaskonnale kinnitama ja on selle välja teeninud. Arukat juttu avaldatakse üpris mitmesugustes allikates ning kõige lihtsamalt tasub usaldada nende levikut. Kui allikas on tuntud ja austatud paljude inimeste poolt võib teadmisi selle sees pidada üldsuse poolt tunnustatuks. Uuemaid allikaid uurides võib saada küll mõneti täpsema pildi, aga ka mitmesugused populaarteaduslikud teosed on heaks allikaks ülevaate saamisel.

Allikate puhul tuleb tähele panna ka nende autorite poolt kasutatud keelt. Kas nad raporteerivad fakte või esitavad oma arvamust. Näiteks mõne päevalehe juhtkiri on üldiselt tunnustatud usaldusväärne allikas, aga väga tihti kasutatakse seda ajalehetoimetuse seisukohtade väljendamiseks. Kui juhtkirja aluseks on olnud faktid, tasub need üles otsida üksikasjalikumalt mõnest teisest allikast. Toimetuse seisukohad esindavad toimetust, aga mitte üldsuse poolt aksepteeritud fakte. Nende refereerimisel tasub esile tuua, allika autori positsioon.

Mõne allika ilmumisajaloo põhjal võib aga võtta üpris kriitilise hoiaku nende usaldusväärsuse suhtes. Näiteks võib mõni ajakiri olla silma paistnud faktide väänamise ja moonutamise poolest, ilma soovita oma vigu parandada. Nende kohta võib olla teada, et nad väga tihti oma fakte ei kontrolli või et nad kirjutavad mõnele nišipublikule, kelle nõudmised faktilisele põhjale erinevad üldsuse omadest. Mõni allikas võib isegi olla algselt avaldatud näiteks huumori otstarbega ning ei pretendeerigi faktilisele täpsusele, kuigi seda ei pruugita igas väljaandes selgesõnaliselt esile tuua.

Vikipeedia artiklites kasutatud allikad peavad olema ka iseseisvad oma väljaütlustes. Sagedasti võib ette tulla allikaid, mis on koostatud inimeste poolt, kelle huvides on nähtust teatud võtmes käsitleda. Näiteks mõne erakonna häälekandja ei ole sobiv allikas informatsiooni kogumiseks sama või mõne teise erakonna kohta. Püüdes objektiivselt kirjeldada Värska vett ei tasu põhineda firma enda kodulehel ning tuleks suhtuda sellesse väga kriitiliselt. Erafirmade huvides on loomulikult teenida enda firmale kasumit, mistõttu on nende enda kontrollitud ruumis nagu firma kodulehel kasulik esitada informatsiooni, mis näitab neid heas valguses. Informatsioon, mida nad seal esitavad võib olla küll reguleeritud seaduslikult, näiteks Tarbijakaitseseadusega, aga see võib erineda piirkonniti ja valdkonniti. Üldiselt sobivad Vikipeediasse allikad, mille puhul on nende erapooletus ja iseseisvus selge.

Nagu öeldud ei ole usaldusväärsuse kohta täpset juhendit valmis kirjutada. Autorina peaks Sa lihtsalt oma allikate juures läbi mõelda, kas nad on piisavalt usaldusväärsed ja iseseisvad. Kõige kergem on ehk vaadata, kes mida ütleb, näiteks kui mõni allikas on avaldatud asjaosaliste poolt. Kas neil võis olla kasulik mõnda fakti näidata neile sobivas valguses? Kas nad näivad kompetentsed ja piisavalt informeeritud, et nende väiteid uskuda? Kas väidete sisu kõlab Sinu jaoks usutavalt? Kas oled kusagil kuulnud ka mõnd teistsugust arvamust?

Algallikate puhul on alati kõige kindlam minna tagasi näiteks avaldatud teaduspublikatsioonidele, küll aga ei pruugi see igas valdkonnas olla võimalik ja neid refereerivate allikate eesmärk ideaalis siiski on informatsiooni adekvaatselt edastada. Vikipeedia on võtnud aluseks, et raporteerimiseks sobib igasugune avalik materjal, mis on koostatud iseseisva ja erapooletu autori poolt. Suur osa ajakirjandust on selleks sobiv.

Artikli kirjutamisel on allikate otsimine enamasti artikli autori tööks ning seetõttu ka tema vastutada. Artiklite leidmisel aitab kaasa lai silmaring ning teadmised valdkonnast. Need aitavad ka Sul eristada kvaliteetseid allikaid vähemkvaliteetsetest. Hea viis saada ülevaadet Vikipeediale sobilikest allikatest on vaadata ringi Vikipeedias juba kirjutatud artiklites. Kui võimalik võid Sa proovida sarnaste teemade puhul juba kasutatud artikleid. Samas tuleb meeles pidada, et Vikipeedia sisu ei ole alati korralikult lõpetatud ning kõigil kirjutajatel ei pruukinud olla samad kvaliteedinõuded. Seetõttu ei ole sarnaste viidete olemasolu kuidagi garantiiks allikate usaldusväärsuse kohta. Võimalik, et tulevikus tuleb Sul endalgi teiste artikleid parandada. Allikate asjakohaseks hindamiseks tuleb puhtalt tegeleda allikate enestega, koguda silmaringi ja lugeda, mis nad kirjutavad.

Kui mõnes Vikipeedia artiklis loetud lauses on põhjust kahelda ning talle pole lisatud viidet, võid selle järgi märkida {{lisa viide}}. Kui neid viiteid on palju puudu, võid lisada artikli algusesse {{Lisaviiteid}} (vt täpsemalt Mall:Lisaviiteid). Kui artiklis pole ühtegi viidet ja Su hinnangul oleks neid tarvis, võib lisada malli {{Viitamata}} (vt täpsemalt Mall:Viitamata). Püüa vältida iga lause järele märke tegemist, kui Su hinnangul on viiteid puudu palju.

Allikate adekvaatne esitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Artikli kirjutajana pead veenduma selles, et allikad, millele viitad, tõesti sisaldavad seda informatsiooni, mida Sa nendega toetad. Väga tihti võib mälu petta ja anda allika sisule mõne teise varjundi. Et olla endas kindel, tuleb viitamise ajal alati üle kontrollida, kas see allikas ütles täpselt seda, mida Sa mäletad. Vikipeedia artiklis on nii varjatud kui varjamata omalooming lubamatu.

Oluline on, et refereeringus ei väidetaks midagi sellist, mida algteksti autor tegelikult ei väida. Seejuures on eriti oluline tähele panna, et refereeringus ei läheks kaduma see, kui kindel algallika autor selle väite paikapidavuses on. Näiteks ei tohiks algallikas väga pehmelt sõnastatud väitest saada kategooriline fakt ega vastupidi. Samuti tuleb kindlasti tuvastada algallikas olevad terminid ja neid oma tekstis kasutada (võõrkeelse allika puhul tuleb leida korrektsed eestikeelsed terminid) . Terminite osas esinevat kokkulangevust algteksti ja refereeringu vahel ei loeta plagiaadiks, terminite kasutus on oskuskeele üks tunnuseid ning võimaldab meil olla refereeringutes täpne.

Vikipeedia artiklid on kirjutades lähtudes neutraalsest vaatepunktist. Jälgi, et Sa oled ka allikate autorite positsioone õigesti esitanud. Erimeelsustega vaadete esitamisel tuleb jälgida, et kõik tähelepanuväärsed osapooled on asjakohaselt esitatud ning ka erimeelsused esile toodud. Kirjeldades arvamusi või väljamõeldisi tuleb selgelt välja tuua nende seos faktidega. Arvamuste kirjeldamisel on oluline välja tuua, kes arvab ja pakkuda arvamusele konteksti (ei tohi kirjutada "levinud arvamuse kohaselt"). Väljamõeldistest kirjutamisel tuleb samuti pakkuda piisavat konteksti ning teha kirjutades selgeks, et tegemist on väljamõeldisega. Näiteks: 

Krõll on Ellen Niidu lasteraamatute tegelane.

Tekst kui tervik peab esitama ausalt, tasakaalustatult ning, kui vähegi võimalik, ilma autoripoolsete eelistusteta kõiki teema suhtes olulisi seisukohti, mis on avaldatud usaldusväärses allikas.

Pildid ja mitte-tekstiline meedia[muuda | muuda lähteteksti]

Vikipeedia artiklites kasutatakse pilte, mis on üles laaditud Wikimedia Commonsisse või eesti Vikipeediasse. Nii Wikimedia Commonsis kui eesti Vikipeedias on võtnud eesmärgiks näidata ainult vabaks kasutuks mõeldud pilte. See tähendab, et kõik pildid, mis sinna laetakse on vabaks kasutamiseks kõigile, kes soovivad. Kui üles on laetud pilt, mille autori staatus on ähmane ollakse kohustatud see pilt eemaldama. Wikimedia Commonsis on seetõttu üpris palju pilte, mis on tehtud vikipedistide eneste poolt. Samuti on Wikimedia Commonsisse püütud üles laadida pilte, mis on samuti vabaks kasutuseks, kuna nende esialgne autor on seda soovinud või autoriõigus on praeguseks aegunud.

Vikipeedia jaoks "piisavalt vaba" litsents peab lubama pilti töödelda ja pildi ärilist kasutamist. Valik vabu litsentse on toodud autoriõiguse märgiste leheküljel.

Enda tehtud pildid peab üleslaadija avaldama vaba litsentsi all. Kui üles laaditakse kellegi teise tehtud pilt, peab autor olema nõus pildi avaldamisega vaba litsentsi all. (Autori luba tuleks sel juhul küsida kirjalikult, taasesitataval kujul, ning edastada see Vikipeedia OTRS-süsteemi. Küsida võib näiteks sellise kirjaga.) Kui üles laaditakse internetist leitud pilt, peab allikaks olevas võrgukohas kirjas olema, et pilt kuulub vaba litsentsi alla.

Piisavalt vabad on ka pildid, mis pole autoriõigusega kaitstud (avalik omand). Need võivad olla teosed, millele autoriõiguse seadust ei kohaldata või mille autoriõiguse kehtivus on lõppenud.

Piltide kasutamisest on Vikipeedias üleval põhjalikum juhend, mida saab praktilises ülesandes kasutada.

.... ülevaade vikipeediast autorist ja piltidest...

Piltide kasutamine Vikipeediasse on viinud ka humoorikate lugudeni.


Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Pildi_lisamine_artiklisse Pildi lisamine artiklisse == Artiklisse saab lisada vaid pilte, mis on üles laaditud Wikimedia Commonsisse või eesti Vikipeediasse. Pildid asuvad Vikipeedias piltide nimeruumis (Pilt:).

Pildi artiklisse lisamise lihtsüntaks on järgmine (lisab pildi artikli paremasse serva):

[[Pilt:Näide.png|pisi|Pildiallkiri]]

Samaväärne on ka käsk "File" sellel otstarbel.

[[File:Näide.png|pisi|Pildiallkiri]]

Parameetrid on üksteisest eraldatud püstkriipsuga, esimene parameeter on pildifaili nimi (antud juhul Näide.png), mille ees on nimeruum (antud juhul Pilt:). Pildifaili nimi on tõstutundlik: eristatakse suuri ja väikesi tähti. Pildifaili nimi võib sisaldada tühikuid.

Mitmest pildist galerii moodustamiseks kasuta järgmist süntaksit (näide artiklis Erumäe linnamägi):

<gallery>
Näide1.png|Pildiallkiri
Näide2.png|Teine pildiallkiri
Näide3.png
</gallery>

Põhjalikumalt loe pildisüntaksi kohta redigeerimisjuhendist.

Pilte on sobiv paigutada ühtlaselt läbi artikli. Pildi asukoha võiks valida nii, et ta on teksti juures asjakohane. Pildid ei tohiks olla nii suured, et segada artikli lugemist ka väiksemal arvutiekraanil. Kõikidel piltidel peaks olema artiklis pealkiri, mis kirjeldab pildi sisu selles võtmes kui seda artiklis esitatud on. Enamasti näidatakse pilte vähemalt esimeses lõigus paremal äärel.

Samad reeglid kehtivad ka helifailide üleslaadimise kohta. Sa võid vabalt näiteks koduteel lindistada linnulaulu ning laadida selle tulemuse Commonsisse kõigile kuulamiseks. Võid vaadata mõne tuttava looma artiklit ning kontrollida, kas nende kohta on juba helifail olemas.

Helifaili lisamiseks artiklile kasuta malli helinäidis: 

{{Helinäidis
| Ülemine pealkiri = Helinäidis
| Helifail  = 
}}

Faili nimeks samamoodi kui piltidel kirjuta Commonsisse lisatud faili nimi.

Vaata enamat siit.

Panoraamivabadus[muuda | muuda lähteteksti]

Panoraamivabaduse kohta saab põhjalikumalt lugeda Vikipeediast, hiljuti avaldatud artiklist ja Wikimedia Eesti poolt koostatud allalaetavast dokumentist. Antud õppetükis on toodud selle lühikokkuvõte.

Et autori loodud kunstiteose või ehitise väljanägemine kuulub samuti autoriõiguse alla, on selle taasesitamine näiteks ülespildistatud kujul samuti keeruline. Varem püsisid eraisikute poolt loodud pildid üldiselt massilevist väljas ning autoritööde esitamine näiteks turistipiltidele ei pakkunud probleemi. Internetiga on nende olukord muutunud palju keerulisemaks, kuna piltide teatud keskkonda üles laadimisega nõustutakse enamasti ka nende jagamisega teatud tingimustel.

Paljudes maades on loodud autoriõigusele erandid, mis on saanud tuntuks panoraamivabaduse nime all, aga nende erandite ulatus on erinev. Eestis on üldiselt lubatud selliste piltide puhul nende kasutamine mitte-äriliseks otstarbeks. Paljude veebikeskkondade puhul, kuhu pilte saab üles laadida, näiteks Facebook, tuleb arvestada, et tegemist on äriliste ettevõtetega ning nende kasutuslitsentsidesse on juba sisse kirjutatud luba jagada Su laetud pilte ka ärilise eesmärgiga. Nõnda saab Sinust foto üleslaadijana olude sunnil reeglite rikkuja kui näiteks turismipiltide fookusesse on sattunud mõni avalikku ruumi kuuluv kunstiteos. Vikimeedia on võtnud eesmärgiks luua võimalikult vabalt kasutatav andmebaas pildilisest ja muust meediast ning seetõttu võib sinna üles laadida ainult teadaoleva litsentsiga pilte (enamik internetist leitud pilte selleks ei sobi). Nii saab Vikipeedia garanteerida, et seal esitatud pilte võib esitada ka vabalt ka ükskõik mujal.

Vaata lisaks:

https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Piltide_kasutamine

Ülesanne[muuda | muuda lähteteksti]

Kodune ülesanne: Sinu koduseks ülesandeks on seekord laadida üles pilt, mis vastaks Commonsi nõuetele. Selle pildi võid ise teha lubatud objektidest ja anda Vikipeediale kasutada. Teiste tehtud piltide ning autoriõiguse all olevate objektide puhul tuleb küsida selleks selgelt luba. Commonsisse võib lisada ka helifaili või mõnd muud tüüpi faili. Kui ülesanne on tehtud, lisa siia link tehtud pildist.

Kuidas pilte lisada?[muuda | muuda lähteteksti]

Vasakult menüüst tuleb valida "Laadi fail üles" ning sealt kinnitada, et saad autoriõigustest aru ja edasi liikuda järgmisele lehele. Võid alustada failide valimist, mida soovid üles laadida.

Järgneb litsentsi valimine. Seal kinnitad, et lisatav on Sinu enda looming ja saad ära tuua oma nime, et foto taaskasutamisel oleks teada, et kellele viidata, kui teose autorile.

Jätkates jõuad lehele, kus saab lisada kirjelduse ja pildipealkirja. Pildinimi peaks olema võimalikult informatiivne (nt "Karu Ruhnu saarel") ning nimeksantav ei tohiks kattuda ühegi olemasoleva failinimega (kattumise puhul näidatakse automaatselt hoiatust).

On väga oluline, et kirjelduse lahtrisse saaks võimalikult asjalik kokkuvõte fotol olevast (ehk mis on pildil ja kus see on jäädvustatud). See tähendab, et pildil olev taim või loom peaks olema täpselt määratud (ehk mis putukaliigi või õunapuu sordiga on tegu) ning kui fotoaparaadi ette on jäänud loodusvaade, siis oleks tarvis teada täpset asukohta, et seda pilti oleks võimalik mõnda artiklisse paigutada (pildiinfosse saab soovi korral lisada isegi koordinaadid).

Võimalusel tasuks lisada ka ingliskeelne kirjeldus (kasutada linki "Lisa muus keeles kirjeldus").

Failide leidmise hõlbustamiseks peaksid need kindlasti saama kategoriseeritud.

Kui kõik see on tehtud, vajuta lehe alaosas nupule "Edasi" ja toimub piltide lisandumine Commonsisse.

Lisainfo piltide kategoriseerimisest

Pildide sobivaks kategoriseerimiseks on esmatähtis leida sobilikud kategooriad, kuhu neid paigutada. Oluline on teada, et valitud kategooria peaks olema võimalikult spetsiifiline (näiteks kui pildil on Kaali kraater, siis paiguta see kategooriasse "Kaali crater". Samas ei tohiks seda lisada kategooriasse "Lakes of Estonia", sest "Kaali crater" on selle alamkategooria ja seega juba asub järvede kategoorias).

Sobivate kategooriate otsimisel oleks hea alustada näiteks "Nature of Estonia" või "Geography of Estonia" alt (liikudes sealt edasi sobivatesse alamkategooriatesse nagu "Endla Nature Reserve" või "Glacial erratics in Estonia"). Looma- ja taimeliikidele on veel eraldi kategooriad. Näiteks foto hundist võiks kuuluda kategooriasse "Canis lupus".

Vaata ka visuaalset juhendit siin Commons:Licensing_tutorial_et.svg

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Pusle8/e-kursus-2015/osa4&oldid=5727833"