Kasutaja:PKoppel/Ettevõtlusklaster e. kobar

Ettevõtlus klaster ehk kobar (inglise keeles business cluster) on mingis piirkonnas tegutsevate omavahel seotud ettevõtete ja institutsioonide süsteem, mis toob kõigile suuremat kasu. Erinevalt koostöövõrgustikust on klaster avatud kõigile soovijaile ning põhineb ühistel väärtustel, mitte lepingulistel suhetel. Tähtis on ka ettevõtete-institutsioonide ühine visioon. Klaster võib oma suuruselt ulatuda nii ühe linna, riigi, kui ka lausa riikide grupini.

Sisuliselt võis klastreid leida juba mitmeid sajandeid tagasi, kuid mõistena võttis selle ilmselt kasutusele Alfred Marshall 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Klastri liigid

Väga levinud on klastrite jagamine vertikaalseteks ja horisontaalseteks süsteemideks.

Vertikaalne klaster koosneb tuumikettevõttest, mille ümber on koondunud erinevad vajalikku toorainet, pooltooteid ja teenuseid pakkuvad firmad. Omavahel ollakse sisuliselt ostja-müüja suhetes. Üksteise lähedal paiknemine võimaldab olla oma tarbija lähedal ehk siis võimalikult tema soovidele vastavat kaupa toota. Samuti, võimalikult suuri koguseid madala hinnaga turustada (puuduvad transpordi kulud).

Horisontaalse klastri liikmed on tööstusharud, millel on ühised lõpptoote tarbijad või mis kasutavad ühesugust tootmistehnoloogiat, tööjõudu, toorainet. Geograafiline lähedus on ettevõtetele oluline, kuna see võimaldab olla kursis sama valdkonna uuendustega ning soodustab seeläbi tootearendust - kuidagi peab enda tootega silma paistma, mis tähendab, et pidevalt toimub arendustegevus. Samalaadsete ettevõtete kontsentratsioon suurendab ka tippspetsialistide huvi selle piirkonna vastu ja nii on võimalik kõigil saada enda ettevõttesse kõige paremaid töötajaid.

Klastri tekkimine

Küsimusele, kuidas ja miks klaster tekib, on väga keeruline vastata. Üha enam ollakse arvamusel, et need põhinevad küll kohalikul ressursil, kuid tekivad iseenesest. Klastri arengut saab seega soodustada, kuid päris kunstlikult klastrit tekitada ei saa. Klastri kujunemise põhjuseks võib olla niisiis piirkonna ajalooline taust, spetsiifiline nõudlus (nt niisutussüsteemide tootmine Iisraelis), ühe või mitme innovaatilise ettevõtte ümber koondumine.

Klastri tekkimise ja toimimise juures on väga oluline roll n-ö kohalikul suminal (inglise keeles local buzz). See tekibki just tänu sellele, et erinevad, kuid omavahel seotud ettevõtted paiknevad lähestikku ja seetõttu veedavad ka neis töötavad inimesed ilmselt päris suure osa oma ajast üksteisega suheldes. Kokku puutudes räägitakse muuhulgas ka tööelu puudutavatel teemadel - nii vahetatakse ideid ning saadakse uusi mõtteid oma töö edendamiseks. Lisaks juhuslikele kokkupuudetele saab seda protsessi suurendada ka teadlikult kokkupuute punkte luues (nt ühised seminarid ja koolitused). Lisaks kohalikule suminale on väga tähtis ka ühendus teiste kaugemal asuvate ettevõtete ja klastritega (inglise keeles pipelines). Nende puudumisel võib juhtuda, et jäädakse liialt oma mulli ning areng peatub. Erinevalt sumina tekkimisest on nende ühenduste tekitamine aeganõudev ja teadlik protsess, millega tuleb süsteemselt tegutseda.

Klastrid on eelkõige olulised just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuna võimaldavad neil paremini turu, tehniliste ja konkurentsitingimustega kursis olla ning aitavad edukamalt tarbijani jõuda.

Klastri efekt

Mis on see, mis teeb klastri eriliseks? Klastri nn efektiks võib lugeda selle ebatavalist konkurentsieelist, mis teatud hulgal ettevõtetel tekib, kui koos paiknetakse. Oluline on just lähestikku paiknemine, kuna ühe ettevõte edu ja areng sõltub teistest. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on klastrile veel väga iseloomulik isetekkelisus, mis tähendab, et klaster on tõesti seestpoolt arenev süsteem.

Klastrid maailmas

Üks tuntumaid klastreid maailmas on ilmselt Silicon Valley tehnoloogiapark USAs Californias. Klastril on kahtlemata tugev ajalooline taust - juba 20. sajandi alguses oli San Fransisco piirkond Ameerika mereväe uurimisjaamaks. Piirkond sai sellise nime, kuna just siin leiutati ränist toodetud mikroprotsessor ning kuni tänaseni kasutatakse paljudes tootmisfirmades räni ühe peamise materjalina. Siit sai 90.ndate keskel alguse ka n-ö interneti mull ehk dot-com bubble. Piirkonnas paikneb väga palju nii suuri korporatsioone kui ka väiksemaid start-up ettevõtteid. Olemas olev tihe võrk loob seal olijatele soodsa keskkonna omavahel suhtlemiseks ja info vahetuseks ning samal meelitab ka uusi ettevõtteid sinna kolima.

Klastrid Eestis

Eesti üks tuntumaid klastreid on Ida-Virumaa põlevkivitööstuse klaster, millesse on hõlmatud nii soojus- ja elektrijaamad, keemiatööstus, mäetööstus, kui ka ka kõik muud tugiteenused. Klaster on arenenud kohaliku loodusressursi pealt ning mängib väga olulist rolli Eesti majanduses. Tuleviku osas ei või aga nii kindel olla - mõnedel andmetel on põlevkivi varud otsakorral ning tuleb leida teisi ressursse energia saamiseks, mis tähendab, et põlevkivi klaster kaotab oma tähtsuse.

Viimasel ajal on palju kajastust saanud Setumaa kultuurimajandus ning sealne turismi sektor. Selle piirkonna praegusel tegevusel on tugevad ajaloolised juured, mistõttu võib öelda, et klastri arendamine on igati õigusatud - oma sisemised struktuurid on juba algselt olemas. Setomaa juhid ongi enda selgeks sihiks võtnud olla tuntud turismi sihtpunkt nii Eesti kui ka välisturistidele. Selle ühise visiooni nimel töötavad sealsed muuseumid, söögikohad, majutuse pakkujad jt turistile olulised asutused. Täheldada võib nii horisontaalset kui ka vertikaalset klastrisüsteemi.

Lääne-Eestis on väga tugev terviseasutuste klaster. Sealne tervendav muda ning looduskeskkond on loonud võimaluse sinna spaasid ja taastusravi keskusi rajada. Lisaks SPAdele saavad turistidest kasu ka toitlustusasutused, muuseumid ja muud turismiobjektid. Samuti firmad, kes toodavad eelmainitud asutustele vajalikke tooteid või pakuvad teenuseid.

Klastrite kriitika

Kuigi klastritega seondub väga palju positiivset, tuleb tähele panna ka mõningaid negatiivseid ilminguid. Nimelt on mõiste "klaster" mingil määral justkui moevooluks kujunenud, mis tähendab, et mitmed grupid kasutavad enda kohta või kasutab keegi mingi grupi kohta mõistet "klaster", kuigi sellega ei pruugi neil mingit pistmist olla. See on halb, kuna tähendab, et "klastri" mõiste sisu hägustub ning üha keerulisem on tõelisi klastreid toetada ja arendada. Samuti võib ohuks kujuneda "klastri" mõiste n-ö ära kasutamine - kuna klastreid toetatakse mitmete programmide abil, siis võivad mitmed klastreid mitte moodusatavad grupid võtta endale klastri nime ja sedasi kunstlikult..

Loe lisaks

Eesti Regionaalarengu Strateegia 2020 https://www.siseministeerium.ee/regionaalarengu-strateegia/

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/09/eesti-2030-tekst_120725.pdf

EASi kodulehekülg http://www.eas.ee/et

Clusters and Cluster Development http://www.isc.hbs.edu/econ-clusters.htm

Eesti Ökoturismi klaster http://klaster.ecotourism.ee/