Kasutaja:Oop/Jõulud

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jõulud on detsembri viimases kolmandikus või jaanuari algul tähistatav püha, mille tähendus on eri kombestikes ja usundites erinev.

Tänapäeval on Eesti jõuludes segunenud kaks traditsiooni: Eesti rahvausundist pärinev talvise pööripäeva tähistamine, mis seostub ka Euroopa vanemate usunditega, ning kristlik traditsioon, milles jõulud tähistavad Jeesus Kristuse sündi.

Lisaks mõjutab jõule tugevalt tänapäevane tarbimiskultuur, milles jõulud on üks kommertsialiseerunumaid pühi. Kuna jõulude usuline tähendus on paaril viimasel sajandil oluliselt kahanenud, on need levinud üle kogu maailma. Nüüdseks tähistatakse jõule enamikus maailma riikides, sealhulgas neiski, kus kristlus ei ole valitsev usund.

Terminoloogia ja päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Pööripäevade tähistamine on olnud kombeks paljudes usundites üle kogu maailma, teiste seas ka Põhja-Euroopa germaani, keldi ja soome-ugri usundeis. Eesti sõna "jõulud" pärineb skandinaavia, laiemalt germaani traditsioonist ning laenati tõenäoliselt muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. Samast tüvest on pärit rootsi ja norra Jul, islandi Jól ja inglise Yule, aga ka soome Joulu ja vene Йоль. Uuspaganlikus kontekstis kasutatakse mõnes keeles püha nimetusena ka sõna "pööripäev" vasteid, näiteks inglise Solstice.

Tava tähistada Kristuse sünnipäeva 25. detsembril pärineb tõenäoliselt 4. sajandist pKr. Selle aluseks peetakse enamasti Rooma riigireligiooni või mõne idamaise usundi (näiteks mitraismi) mõju, samuti kristliku kiriku soovi kehtestada talvisel pööripäeval püha, mis sobiks suvisel pööripäeval tähistatava Ristija Johannese sünnipäevaga (Eesti jaanipäev). Ajendiks on peetud ka mõnede varakristlaste veendumust, et Kristus eostati üheksa kuud varem.

Jõulude tähendusest sünnipäevana tuleneb nende nimetus peamiselt romaani ja slaavi keeltes, näiteks ladina nativitas, itaalia Natale, hispaania Navidad, portugali Natal, prantsuse Noël, vene Рождество Христово ja poola Boże Narodzenie, kuid ka kreeka Χριστούγεννα.

Levinuim ingliskeelne nimetus Christmas on lühendvorm fraasist Christ's Mass - 'Kristuse missa'. Vanainglise Cristes mæsse mainiti esimest korda kirjalikult 1038. Kasutatakse ka nimekuju Xmas, kuna alates 16. sajandi keskpaigast on ladina tähte X tarvitatud nime Kristus lühendina.

The word Christmas originated as a compound meaning "Christ's Mass". It is derived from the Middle English Christemasse and Old English Cristes mæsse, a phrase first recorded in 1038.[8] "Cristes" is from Greek Christos and "mæsse" is from Latin missa (the holy mass). In Greek, the letter Χ (chi), is the first letter of Christ, and it, or the similar Roman letter X, has been used as an abbreviation for Christ since the mid-16th century.[15] Hence, Xmas is sometimes used as an abbreviation for Christmas.

Jõuludega kaasnevat pikemat pühadeperioodi nimetatakse eesti keeles jõuluaeg, inglise keeles Christmastide või Yuletide. Uuemal ajal levib ka poliitiliselt korrektsem ingliskeelne nimetus Holiday Season, millega püütakse vältida usulisi seoseid. Samadel põhjustel on anglosaksi maades hakatud senisest enam tähtsustama jõuludega samal ajal toimuvaid mittekristlike traditsioonide pühi, näiteks Kwanzaad ja hanukkat.

Eesti jõulutraditsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti jõulutavandist rääkides tuleb silmas pidada, et selleski on mitu kihistust. Eesti muinasaegsetest tavadest kõnelevad kroonikad ja saagad vähe, arheoloogiline materjal pakub aga mitmeid tõlgendusvõimalusi. Elavast kombestikust on täpsemaid andmeid kogutud 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni. Sellele lisandub maausuline traditsioon, mis püüdleb küll hilisest andmestikust suuremale autentsusele, ent loob ka ise selle käigus uuendusi.

Eesti rahvatraditsioonis algasid jõulud pööripäevaga ning lõppesid mõni päev pärast uusaastat. Selle pühaga seostus terve rida uskumusi ja kombeid alates ...

Eesti rahvakalendris olid jõulud üks tähtsaimad pühi. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis.

Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on nimetatud viimaseks jõuluks, sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks 2. veebruari (küünlapäev, pudrupäev).

Tähendus (ysna kahtlane lõik, kuni viiteid ei ole)[muuda | muuda lähteteksti]

Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.

Kombestik[muuda | muuda lähteteksti]

Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid.

Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud.

Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina – usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema.

Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks.

Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla – kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.

Jõulutoidud[muuda | muuda lähteteksti]

Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.

Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.

Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.

Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluöösi tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata.

Maagilised toimingud[muuda | muuda lähteteksti]

Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad peale pühi põletada.

Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati – tehti nende ümber kõndides ring.

Meelelahutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.

Uusaastakombestik[muuda | muuda lähteteksti]

24. detsember vana-aastaõhtuna oli saunaskäimise päev. Saun pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti saunas käidud olema. Oldi kodus oma perega. Südaööst, kui algas uus aasta, võisid poisid ja mehed minna küla peale head uut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuli külla naisterahvas, pidi talle meeste püksid kaela viskama – siis ei kaduvat õnn kodust ära. Uue aasta öösel või hommikul viskas peremees kaevu soola ja tõi sealt vett. Vesi valati kaussi ning selle põhja pandi nuga ja midagi hõbedast. Peremehest alates pesid kõik seal nägu - see pidi hoidma inimest uuel aastal haiguse ja kõige kurja eest. Uue aasta juurde kuulus ka õnnevalamine ja igasugune ennustamine.


Kristlik jõulutraditsioon (selgelt NPOV)[muuda | muuda lähteteksti]

Jõuludega pühitseb Kirik Jumala ainusündinud Poja, Sõna lihakssaamist ja sündimist inimeseks. Jeesuse Kristuse tulekuga siia maailma täitusid prohvetitele antud tõotused ja Jumala päästev armastus inimeste vastu sai tõeliselt nähtavaks.

Jeesuse täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata, teadlastel on selle kohta mitmesuguseid teooriaid.

Õhtumaa kirik asetas Kristuse sündimispüha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale. Kirik kuulutab sellega Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust. Hommikumaal on sündimispühade keskmeks eelkõige 6. jaanuar. Meie pühitseme seda päeva Kristuse ilmumispühana.

Jõulupühi on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varajasel hommikul ja päeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt.

– Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel.

– Jõuluöö on Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii on ka kogudus kogunenud sel ööl valvama ja palvetama. Üle maailma kostab ingli kuulutus: „Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” Kogudus ühineb taevaste väehulkade ülistusega: „Au olgu Jumalale kõrges!”

– Jõuluhommikul, kui seda peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Kogudus läheb mõttes karjastega kaasa Petlemma. Seal saab näha, millest ingel kuulutas.

– Jõulupüha jumalateenistusel tänatakse Jumalat selle eest, et Ta on tulnud oma Pojas inimesena inimeste keskele, saanud meie vennaks, et me võiksime saada Jumala lasteks.

26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana.

27.detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev.

Ajaloos on jõuludesse suhtutud mitmeti. Veel 200 aastat tagasi ei pidanud puritaanid jõule kuna pidasid seda liialt paganlikuks pühaks. USA-s kuulutati jõulud ametlikult pühaks alles aastal 1870.

Jõulud Katoliku kiriku ja protestantlike kirikute suurim püha, samas kui ülestõusmispühad on suurim püha õigeusu kirikus.

Kombestik[muuda | muuda lähteteksti]

Jõululaulud[muuda | muuda lähteteksti]

Õigeusu jõulutraditsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmalik jõulukombestik[muuda | muuda lähteteksti]

Jõuluvana[muuda | muuda lähteteksti]

Jõulupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Päkapikud[muuda | muuda lähteteksti]

Õnnesoovid[muuda | muuda lähteteksti]

Jõulurahu[muuda | muuda lähteteksti]

Jõulud tarbimiskultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Jõulud mittekristlikes maades[muuda | muuda lähteteksti]

Jõulud kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]


(kristlikud jõulud 25.–27. detsembril)

Osade jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca-Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eisen, Mathias Johann 1931. Meie jõulud
  • Hiiemäe, Mall 1981–1995. Eesti rahvakalender VII
  • EELK Kirikukäsiraamat, I osa, 2009

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[[Kategooria:Kalender]] [[Kategooria:Kristlikud pühad]] {{Link FA|ml}} {{Link FA|id}} {{Link FA|hr}} {{Link FA|kn}}

[[af:Kersfees]] [[als:Weihnachten]] [[ang:Crīstesmæsse]] [[ar:عيد الميلاد]] [[an:Navidat]] [[arc:ܥܐܕܐ ܕܒܝܬ ܝܠܕܐ]] [[ast:Navidá]] [[az:Milad]] [[id:Natal]] [[ms:Krismas]] [[bn:বড়দিন]] [[zh-min-nan:Sèng-tàn-cheh]] [[jv:Natal]] [[be:Каляды]] [[be-x-old:Божае Нараджэньне]] [[bar:Weihnåchtn]] [[bs:Božić]] [[br:Nedeleg]] [[bg:Рождество Христово]] [[ca:Nadal]] [[ceb:Pasko]] [[cv:Раштав (уяв)]] [[cs:Vánoce]] [[cbk-zam:Pascua]] [[co:Natale]] [[cy:Nadolig]] [[da:Jul]] [[pdc:Grischtdaag]] [[de:Weihnachten]] [[el:Χριστούγεννα]] [[eml:Nadêl]] [[en:Christmas]] [[en:Yule]] [[es:Navidad]] [[eo:Kristnasko]] [[ext:Naviá]] [[eu:Eguberria]] [[fa:کریسمس]] [[fo:Jól]] [[fr:Noël]] [[fy:Krysttiid]] [[fur:Nadâl]] [[ga:An Nollaig]] [[gv:Nollick]] [[gd:Nollaig]] [[gl:Nadal]] [[gu:નાતાલ]] [[hak:Sṳn-tan-chiet]] [[ko:크리스마스]] [[haw:Kalikimaka]] [[hy:Նավասարդ]] [[hi:बड़ा दिन]] [[hsb:Hody]] [[hr:Božić]] [[bpy:নাটাল]] [[zu:UKhisimusi]] [[is:Jól]] [[it:Natale]] [[he:חג המולד]] [[kn:ಕ್ರಿಸ್ಮಸ್]] [[ka:ქრისტეს შობა]] [[mrj:Шартял]] [[sw:Krismasi]] [[kv:Кристослӧн Рӧштвоыс]] [[ht:Nowèl]] [[la:Christi Natalis]] [[lv:Ziemassvētki]] [[lb:Chrëschtdag]] [[lt:Kalėdos]] [[li:Kaersjmes]] [[ln:Eyenga ya Mbótama]] [[lmo:Nedàl]] [[hu:Karácsony]] [[mk:Божиќ]] [[ml:ക്രിസ്തുമസ്]] [[mr:नाताळ]] [[arz:عيد الميلاد]] [[cdo:Séng-dáng-cáik]] [[mdf:Роштува]] [[my:ခရစ္စမတ်]] [[nah:Tlācatilizilhuitl]] [[nl:Kerstmis]] [[nds-nl:Kìrsttied]] [[ja:クリスマス]] [[no:Jul]] [[nn:Jul]] [[nrm:Noué]] [[nov:Yule]] [[oc:Nadal]] [[uz:Mavlud]] [[km:បុណ្យណូអែល]] [[nds:Wiehnacht]] [[pl:Boże Narodzenie]] [[pt:Natal]] [[ro:Crăciun]] [[rm:Nadal]] [[qu:Nawidad]] [[ru:Рождество Христово]] [[sah:Ороһуоспа]] [[sco:Christenmas]] [[sq:Krishtlindja]] [[scn:Natali]] [[simple:Christmas]] [[sk:Vianoce]] [[sl:Božič]] [[sr:Божић]] [[sh:Božić]] [[fi:Joulu]] [[sv:Jul]] [[tl:Pasko]] [[ta:கிறித்துமசு]] [[te:క్రిస్టమస్]] [[tet:Natál]] [[th:คริสต์มาส]] [[vi:Lễ Giáng sinh]] [[tg:Мавлуди Исо]] [[chr:ᏓᏂᏍᏓᏲᎯᎲ]] [[tr:Noel]] [[uk:Різдво Христове]] [[ur:عید میلاد المسیح]] [[vec:Nadal]] [[wa:Noyé]] [[zh-classical:聖誕節]] [[vls:Kestdag]] [[war:Pasko]] [[wo:Nowel]] [[wuu:圣诞]] [[yo:Kérésìmesì]] [[zh-yue:聖誕節]] [[diq:Gağand]] [[bat-smg:Kaliedas]] [[zh:圣诞节]]