Kasutaja:Oaava/padrun

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib laskemoonaliigist, treimistöödel kasutatava rakise kohta vaata artiklit Padrun (masinaehitus).

:
1. kuul;
2. kest, mis hoiab osasi koos;
3. lõhkeaine näiteks püssirohi;
4. äär tänu millele saab pärast laskmist kuuli eemaldada ;
5. sütik;

]]

Vintpüssi-, kuulipildujapadrunid 12.7 × 99 mm NATO (.50 cal), 300 Win Mag, 7.62x51 NATO (.308 Winchester); automaadipadrunid M43 (7,62×39), 5.56 NATO; sportpadrun .22LR

Padrun on vint- või sileraudsetes alla 20 mm kaliibriga tulirelvades kasutatav laskemoonaliik.

Padrun koosneb reeglina kuulist, hülsist ("kestast") koos löökkapsliga ja hülsis asuvast heitelaengust (püssirohi). Monoliitne kuul võib olla asendatud haavlitega või kartetšidega, samuti näiteks valgusraketiga.

Padruni liigid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 22LR: Padrun mida kasutatakse laskeharjutusteks või et jahtida väikseid metsloomi. Tänu väiksele suurusele saab kasutada enesekaitse relvades. See on üks enim kasutatavaid sportrelvade kaliibreid tänu oma väiksele hinnale ning üpris väiksele tagasilöögile.
  • 22-225: Väiksete metsloomade ning rebaste küttimiseks kasutatav kaliiber. Hea täpsuse tõttu kasutatakse talu kaitsmiseks jänese kuni rebase suuruste kahjurite eest.
  • 300 Winchester Magnum: Üks populaarsemaid suurte metsloomade küttimiseks kasutatavaid kaliibreid. Kasutatakse ka kaugel olevate sihtmärkide laskmiseks erinevate maade eriväe snaiperite poolt.
  • 30-06 Springfield (7.62×63mm): 20nda sajandi esimesel poolel kasutatav standartne USA sõjaväe vintpüssi kaliiber.[1]
  • .303 British: Aastast 1888 kuni 1954 aastani kasutusel olev briti sõjaväe vintpüssi laskemoon.[2]
  • 308 Winchester: 7.62×51mm NATO järgi tehtud tsiviil kasutuses olev padrun. See on üks enim levinud padruneid suurte loomade laskmiseks. Seda kasutatakse nii tsiviil kui sõjaväelistel laskevõistlustel ning ka politsei täpsuslaskurite poolt.
  • 357 Magnum: .38 special pikendatud padruni kesta kasutatav padrun. Kasutatakse polisei kui ka jahimeeste poolt. Suudab läbistada auto keret ning mootorit.[3]
  • .375 Holland: Padrun valmistatud spetsiaalselt Aafrika suurte loomade laskmiseks. 20nda sajandi keskel sai sellest väikseim lubatud kaliiber Aafrika jahimeeste jaoks.
  • 40 S&W: Väiksema kestaga 10mm Auto.
  • 44 Magnum: Suure võimsusega padrun peamiselt jahi jaoks.
  • 45 ACP: 20nda sajandi standart USA püstolite jaoks. Tavaliselt need padrunid ei saavuta kuulid üleheli kiirust..[4]
  • 45 Colt: Natuke suurema võmsusega 45 kalbiiriga padrun, mis kasutab pikemat kesta.
  • 50 BMG (12.7×99mm NATO): Disainitud kasutamaks lennukite vastu Esimeses maailmasõjas. Suudab läbistada õhukest soomust. Tänapäeval kasutusel kuulipildujates ning snaiperi relvades.
  • 5.45×39mm Soviet: Nõukogude liidu vastus 5.56×45mm NATO padrunitele.
  • 5.56×45mm NATO: 1980 aastast NATO liikmete poolt kasutatav kuulipilduja padrun.
  • 7×64mm: Euroopas lajalt kasutusel olev jahimeeste padrun.
  • 7 mm Remington Magnum: Kaugel asuvate loomade jahtimiseks kasutatav padrun.
  • 7.62×39mm: Nõukogude liidu poolt 40ndatel aastatel loodud ning seal kuni 70ndateni kasutuses olev padrun. Maailmas enim kasutatav padrun kuna seda padrunit kasutab AK-47.
  • 7.62×51mm NATO: Oli NATO standart automaadi padrun kuni vahetati välja 5.56×45mm vastu. Kasutusel kui snaipripüssides ning kuulipildujates.
  • 7.65×17mm Browning SR (32 ACP): Väike padrun, mida kasutati euroopa politseinikute poolt kuni 70ndate aastate keskpaigani.
  • 8×57mm IS: Standart vintpüssi padrun saksamaal aastast 1888 kuni 1945 aastani. Kutsutakse ka 8mm Mauseriks. Kuna see on maailmas laialt levinud kasutatakse seda jahipidamises. See padrun on laialdaselt levinud ning seda laskvad vintpüsside hind on alla keskmise taseme.
  • 9×19mm Parabellum: Saksa sõjaväe jaoks leiutatud 20sajandi alguses. Padruni laia leviku tõttu on võetud NATO poolautomaatide ning püstolite standardiks.
  • 9.3×62mm: Skandinaavia jahimeeste poolt kasutatav padrun. Selle padruni populaarsus on tänu tema mitmekülgsele kuulide sortimendile. Alates kergekaalulistest plii kuulidest kuni suurte loomade jahtimseks disainitud pehme otsaga kuulist. See on kasutusel ka teistes euroopa riikides suurte loomade jahiks kuna see peatab tulistades jooksva looma.
  • 12.7×108mm: See padrun oli kasutusel nõukogude liidus raske kuulipilduja padrunina.

Kuul[muuda | muuda lähteteksti]

materjal[muuda | muuda lähteteksti]

Paukpadrun 7,62×51 mm

Algselt olid kuulid plii. Plii sobis laskmiseks väiksetel kiirustel ehk kuni 450m/s. Modersemates tulirelvades hakkati kasutama tina ja plii sulamit. Tina kasutatakse kuna ta on suure tihedusega. Kuna tal on väga suur tihedus on tal ka suur mass ning ka kineetiline energia ruumala ühiku -kohta. Lisaks sellele on plii odav, lihtne kaevandada, lihtne töötleda ja ka sulamistemperatuur on väike.

  • Plii Kuuli kiirustel üle 300m/s relv saastub plii jääkidega ning vajab puhastamist. Kuulile tina või antimoni (Sb) lisamine vähendab saastumist kuid kuuli kiiruse tõstmine suurendab seda. Suurtel rõhkudel kasutatakse kuuli taga vasest tehtud katet, mis takistab kuuli tagumisel osal sulamise.
  • Kaetud plii Kuul mõeldud suuremal kiirusel laskmiseks kui plii kuul. Tavaliselt kaetakse kuul vase-tsingi sulamiga, vase-nikkli sulamiga, mõne teise vase sulamiga või terasega. Tugevam metall kaitseb pehmemat pliid nii torust lendamise ajal kui ka lennu ajal nii, et sihtmärki jõuaks kuul tervena. Selline kuul suudab sihtmärki juhtida rohkem kineetilist energiat kui tavaline plii kuul.
  • Paukpadrun Kuulid on asendatud vaha, paberi või plastikuga, et simuleerida tulevahetust. Selle "kuuli" eesmärk on hoida püssirohtu pandrunis. Sellise padruni tulistamisel eraldub hääl, valgus ning suits nagu reaalse kuuli tulistamisel. "Kuul" ise tulistatakse relvast välja väikse kiirusega või spetsiaalne seade püüab selle kinni. Mõned paukpadrunid on otsast kokku surutud või teisiti kinni pandud ning ei sisalda kuuli. Mõned on lõhkainega kuid ilma kuulita, et tulistada välja vintpüssi otsa käivat granaati. Väikestel kaugustel võivad ka paukpadrunid paisuva gaasi pärast ohtlikud olla.
  • Treening kuulid Kummist, vahast, puust või kergest metallist kuulid lühi distantsil oleva sihtmärgi pihta tulistamiseks. Väikse massi ning kiiruse pärast ei saa neid kaugele tulistada.
  • Mitte-surmavad Plastikust, kummist objektid või pliist kuulidega kotist, mis on mõeldud trauma tekitamiseks kuid mis ei läbi sihtmärki. Neid kasutatakse politsei poolt mässude mahasurumiseks. Neid lastakse tavaliselt pumppüssist, granaadiheitjast või nende laskmiseks disainitud relvast.
  • Süütekuulid Nende kuuli tipus on segu ainetest, mis sihtmärki jõudes plahvatab põlema. Eesmärk võib olla näiteks kütuse või laskemoona süütamine.
  • Plahvatavad kuulid Sarnase ehitusega, kui süütekuulid, mis plahvatavad, kui põrkavad vastu kõvat pinda, näiteks vastu luud.
  • Trasseeriv kuul Kuul, mille tagumine pool sisaldab pürotehnilist ainet, mis eraldab heledat valgust kui ei plahvata. Tavliselt kasutatakse magneesiumi ning ClO4 ja strontsiumi soolade segu. Selle segu süütamisel tekib ere punane leek. Mõne aja jooksul pärast laskmist põleb kogu leeki tekitav materjal ära. Sellist laskemoona saab kasutada näiteks õppe eesmärkidel kui tahetakse õpetada liikuva sihtmärgi laskmist käsirelvadega. Neid kuule kasutatakse mõnes sõjaväes, et signaali tulena, et informeerida lähedal tegutsevat liitlaste rühma. Lisaks hoidab 4-1 trasserivate kuulidega täidetud salv ära sõbralike sõjaväelaste jookmise tulele ette ning piirata vastast sobivama külje alt. Tänu kergemale kaalule lendavad need kuulid erinevalt tavakuulile.
  • Soomust läbistavad Kuulid, mille materjal on väga tugev. Tihti kasutatakse volfram, teras, rikatamata uraan või vofram karbonaati. Kasutatakse teravat tippu kuigi lame ots on tihti efektiivsem.
  • Mitte-mürgine Vismutist, volframist, terasest või mõnest muust sulamist kuulid. Paljude riikide seadused keelavad plii kuulide kasutamise (eriti just veelindude jahtimisel) kuna linnud neelavad seedimiseks kuule ning kuulis sisaldava tekitavad plii mürgistust.
  • Puru sisaldavad kuuli Kuulid mis sisaldavad plii asemel puru, mis on seotud sideainega või paagutatud.
  • Murduvad kuulid Kuulid, mis sihtmärgiga kokkupuutes hävinevad. Selliseid kuule kasutatakse mõnes lasketiirus vähendamaks kahjuliku mõju loodusele.
  • Ühest tükist koosnev Kasutades oksiidi vaba vaske või pronksi loodud kuulid, mis on disainitud läbistama suuri loome näiteks nagu elevant.

Lõhkeaine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Püssirohi Salpeetrist, sõest ning väävlist segu, mida kasutatakse vanemates käsirelvades. Tänapäeval on väljavahetud kuna uued segud annavad kuulile parema kiiruse ning ei tekita nii palju suitsu.
  • Ilma suitsuta lõhkeaine Vähem eraldub segust sitsu, sest keemiline reaksioon väljastab ained gaasidena vastupidiselt tavalisele püssirohule, kus umbes 55% ainest eraldub tahkete ainetena. tänapäeval on üheks peamiseks koostisosaks suitsuta lõhkeaines nitrotselluloos.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

  • C.I.P. Commission Internationale Permanente pour l'épreuve des armes à feu portatives, Permanent International Commission for the Proof of Small Arms
  • Hatcher, Julian; Barr, Al; Neuman, Charles L. (1951). Reloading Information 1. Washington, DC: National Rifle Association. pp. 71–78. 
  • Barr, Al; Teesdale, Jerald; Keith, Elmer; Hardaway, Ben F. (1951). Reloading Information 2. Washington, DC: National Rifle Association. pp. 51&52. 
  • Barr, Al; Teesdale, Jerald; Keith, Elmer; Hardaway, Ben F. (1951). Reloading Information 2. Washington, DC: National Rifle Association. pp. 77–83. 
  • Hatcher, Julian; Barr, Al; Neuman, Charles L. (1951). Reloading Information 1. Washington, DC: National Rifle Association. pp. 93–97.