Kasutaja:NoxDream/Montenegro põllumajandus
Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus Montenegro majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi põllumajanduse osa SKTs on väga väike – vaid 0,8% ja hõivatud vaid 6,3% tööealisest rahvastikust, see majandusharu areneb ja sellel on küllaltki suur roll riigi elus ja majanduses.[1]
Industrialiseerimine, mis algas Montenegros ainult kahekümnenda sajandi alguses, mitte liiga palju mõjutas riiki, ning suurte mavaarade leiukohtade puudumise ja suurte ettevõtete ehitamiseks ebamugava pinnamoe tõttu, põllumajandus mängib tähtsat osa Montenegro rahvastiku elus. Hiigel Montenegro põllumajanduse eelis, mis teeb kohalikke toodeid konkurentsivõimelisteks välisturudel on peaaegu täis väetiste puudumine. Montenegros toodud kaubad peetakse üks ökoloogiliselt puhtamaid kogu Euroopas.[2]
Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Vaatamata Montenegro looduslikule rikkusele, riigis on peamiselt mägine pinnamood ja ei ole piisavalt mustmulda, sellepärast põllumajandusega on küllaltki raske tegeleda. Aga see on ikkagi hästi arenenud ja ka jätkub areneda. Montenegro lagendikud on kõige sobivamad põllumajanduseks. Teiste riigi osade muld on vähem soodne. Kliima on lähistroopiline, Aadria mere rannikul - vahemereline, ja kuna see on soe ja pehme, rikkalike sademetega, see on soodne taimede kasvatatamiseks. Mägedes on palju kõrgmurusid, mis soobivad loomade kasvatuseks.[3]
Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumaa hõlmab umbes kolmandikku Montenegro pindalast (37,1%), sellest 12,9% on haritav maa ja 24,1% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on 1,2% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 40,4% Montenegrost. 21,5% maast on mäestikud.[4]
Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
2012. aasta seisuga FAO andmetel kõige rohkem Montenegros kasvatatakse kartulit (132674 tonni), samuti kasvatatakse kapsast (46696 tonni), arbuuse (41976 tonni), viinamarju (38861 tonni), tomateid (22830 tonni), pipraid (16705 tonni), apelsine (8821 tonni), ploome (8769 tonni), õunu (5712 tonni), viike (4024 tonni) ja muid kultuure.[4]
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Montenegros on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv seisuga 2011. aasta FAO andmetel: veised - 84 tuh, lambad - 207 tuh, hobused - 4 tuh ja sead - 18 tuh. Kodulindude arv: kanad - 700 tuh, teised kodulinnud - 700 tuh. Mesipuude arv - 43 tuh.[4]
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
2012. aastal Montenegros oli toodetud: vein - 16 tuh t, õlu - 4 tuh t, oliiviõli -180 t, lehmapiim ~ 146 tuh t, lambapiim ~ 10 tuh t, sealiha ~ 4 tuh t, kanaliha ~ 3, 5 tuh t, või - 675 t, juust ~ 6 tuh t ja muud tooded.[4]
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Import ja eksport[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Montenegro importib: alkoholivabad joogid (68 tuh t), jahu (53 tuh t), toidujäätmed (34 tuh t), vesi ja jää (32 tuh t), aga ekspotib: vein (7 tuh t), õlu (6,5 tuh t) ja arbuusid (5, 4 tuh t). Võib öelda, et Monteneros on ülekaalus import.[4]