Kasutaja:Neptuunium/Smaug

Allikas: Vikipeedia

Smaug Kuldne oli Kolmanda Ajastu suurim lohe Briti kirjaniku J. R. R. Tolkieni fantaasiaromaanis "Kääbik, ehk sinna ja tagasi".

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Smaug oli hiiglaslik kuldpunane tulelohe, kel olid pikad nahkhiire moodi tiivad ning läbitungimatutest soomustest kaitserüü. Tema ainukest haavatavat piirkonda, kõhualust, kattis soomuste kiht on teada, et ta täiendas selle tugevust ka kalliskividega sajandite kestel vääriskivide hunnikutel lebades. Smaug oli ka üks lohedest kes suutis rääkida ning ta sai loitse oma salalike sõnadega peale panna näiteks siis kui Bilbo oma teekonnal temaga kohtus ning hirm lohe ees ka lohe loits oleksid peaaegu ta reetnud ja öelnud, et tema reisi korraldas Erebori trooni pärija.ug eeadnud ola el jahlleal

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Smaugi päritolu on segane, kuid ta oli loodud pimeduse isand Morgothi poolt esimesel ajastul pärast tumeda isanda langust pages Smaug põhja ja elas hallmägedes. Aastaid hiljem sai ta teada Erebori kasvavast jõukusest mingit moodi ja 2770.a saabus ta, et mäe rikkused endale saada. Seal põletas ja laastas ta Oru linna ning asus seejärel päkapikkude Mäealuse kuningriigi kallale, kus ta tappis enamiku päkapikkudest ja ajas ülejäänud minema. Kaks sajandit lamas ta seal, ilma et keegi oleks teda seganud.

2941. aastal häirisid teda aga Thorin Tammiskilp ja kompanii, kes tulid oma kodumaad tagasi võtma tahtes ainult Laekakivi päkapikkude trooni järgset õigus kivisaKui teda suudeti päkkapikude poolt petta rel ründas Smaug raevunult Esgarothi järverahvast.

Smaugi tappis selle rünnaku käigus musta noolega Bard Vibukütt.