Kasutaja:Neptuunium/Rhûn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kunstniku nägemus Rhûnist pärit sõdurist.
"Rhun" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rhun (täpsustus).

Rhûn (r̥uːːn) on piirkond J. R. R. Tolkieni väljamõeldud Keskmaa idaosas.

Üldvaade[muuda | muuda lähteteksti]

Rhun on Keskmaa ida koht seda nimetati ka veel Suureks ida maaks või lihtsalt idaks ja sealseid rahvaid Idalasteks. alates Esimesest ajastust on seda maad valitsenud mõlemad tumedad isandad. Rhunist veel kaugemal idas kutsuti kaug Rhun või Rhunist kaugemal asus kõigi keskmaa rahvaste algus punkt alates Orocarni (puna mäed) ja Cuivieneni ning Hildorienini neist itta jääb suur ida meri.

Alates algusest teenisid idalased tumetat isandat Melkorit ja Sauronit ning olid nende liitlased kuni Neljanda ajastu alguseni. Kõige tuntumad idalaste grupid on Waini ratsurid tuntud kaariku sõdalased ja Balachothid kardetud jalaväe sõdalased ja olid ka tavalised eliitsed sõdalased, nad olid ka kõige eliitsemad sõdurid Sauroni arsenalis.

Rhun on ka koht mida külastasid võlurid vähemalt kolm neist Saruman valge ja sini võlurid (Alatar ja Ballondo) Saruman naases kuid sini võlurite saatus on teadmata. Seda kasutas ka Sauron peidu paigana Kolmanda ajastu tuhande aastase rahu ajal.

Rhuni lääne pool on ka ainus koht mida lääne rahvas enda käes korduvalt hoidis kuid ei hoidnud igavesti kuna idalased olid kas tugevamad või sai Gondoril ressursid otsa.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Rhuni lääne osa oli keskmaa kaardil näha üldiselt. See hoidis endas Rhuni merd millesse jooksid kaks jõge põhjast kirde pool asus ida mets ja edelas künkad loode osas asus maa nimega Dorwinion koht kus asus Keskmaa suurim veini istandus. Sisemeri oli ise asutatus Rhuni lääne osas Rhuni ja Rhovannioni (metsik maa) koht kus asus Anduin ja Sünklaas) vahel. Metsikust loodusest elas seal Küünis Araw (härja ja veise vahepealne) loom. Inimesed olid ka nahavärvi poolest erinevad nende silmad olid tumedamad ja nahk hele pruunikam ning juuksed tihti musta värvi kuna Rhun oli suur kõrb ja sooja stepi ala.

Sõjavägi[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjavägi oli väga teistsugune nagu lääne rahval neid sai tunda ära kuld kollakate raudrüüde ja pruun punakate rõivastega sõdalased idalaste elu viis oligi ilmselt sõdalaseks sündida. Nende relvad olid tihti pikad odad ruudu kujulised kilbid ja vahel mõõgad ning vibulaskjad, vibulaskjad tihti olid kas hobuste või kaarikute seljas või lasid maapinnalt.

Kaarikud olid ka Rhuni tuntuimad sõiariistad läbi ajaloo tegid naad suuri kahjustusi ja tapsid kümneid see on ka päris maailmas selgelt näha nagu idalased panime ka meie kaariku ratastele terad külge ja ratsutasime läbi vaenlase vägede lõigates teradega vaenlase jäsemeid ja vibulaskjad võtsid oda mehed maha kuna hobustele on oda mehed ohtlikud.

Sõrmuse sõja ajal ehitasid mitmed sõjaväe laagrid Gondori piirile kust nad rünnakuid korraldasid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesel ajastul kui haldjad ärkasid juhiti mitmed Valarite poolt läände kuid mõned otsustasid jääda itta saades nime Avari. Esimesed inimesed ärkasid samuti idas kus nad kohtusid päkapikute ja Avaridega. Edainide (lääne mehed) ja Druedainide (tumeda nahalised mehe kasvu rahvas kes olid tihti neutraalsed mõlema tumeda isanda sõjas) esivanemad reisisid ka läände pärast ärkamist.

Teisel ajastul oli Rhun peamiselt neutraalne kuna see alles loodi on teada, et üks Sauroni üheksast inimeste sõrmustest läks inimeste ida kuningale Khamulie tumedale idalasele kellest sai hiljem nazgul temast sai ka nazgulite isanda parem käsi kust ta päriselt Rhunist oli on teadmata, kuid on kindel, et ta oli kuskilt Kaug rhunist. Viimse liidu sõjas (3430-3441 TA)võitlesid idalased kui said teada, et Sauron on elus ja Melkori teener. Pärast sõda nad taganesid Rhuni kuni Sauron naases.

Kolmandal ajastul püsisid idalased tugevalt Sauroni poole ja nad pidevalt sõdisid Gonoriga selle sõja käigus loodi ka Balachothid ja Wini ratsurid kes purustasid Gondori kaitse ja tapsid kuningaid rohkem kui korra selle pärast vallutas ka Gondor rohkem kui korra Rhuni lääne osa kuni saabus ajutine rahu. Sõrmuse sõja ajal (3018-3019 KA) sõdisid idalased mitmes lahingus Pellenori väljade lahingus, Oru lahingus ja Metsakuningriigi lahingus kuni Sauroni võimusõrmus hävitati.

Neljandal ajastul pärast Sauroni surma sõdisid idalased veel Gondori ja Arnori ühendkuningriik kni nendega tehti rahu ja nad said elada mõlemad rahus.


Kaug Rhun oli maa mis asus Orocarni mägede juures läänes asus Cuivienen ja Metsik mets kus ärkasid esimesed haldjad erinevalt Rhunist mis oli soe savann või kõrbe maa kuna oli kunagi sisemere Helcari põhi oli Cuivienen algusest peale mets üle Orocarni mägede idas asus Hildorien koht kus inimesed esmalt ärkasid erinevalt Cuivienenist mis oli suuremalt jaolt mets oli Hildorienil idas mets ja lõunas rohtla. Hildorienist idas asus Ida mere rannik mis viis kohta mis pole kaardistatud Hildorienist kaugemal lõunas asus Tume maa mis oli hüljatud tühermaa millest tuli ka nimi.

Sini võlurid Pallando ja Alatar elasid seal kui viimased elanikud kaugel idas kuna maa oli üpris maha jäetud pärast Melkori alistamist on kindel, et sini võlurid kes end oma tarkusega Rhuni juhtide sekka sulandusid oli idalaste armee Üksildase mäe lahingus väiksem kui oleks võinud olla.


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Keskmaa paigad