Kasutaja:Meriliisj/liivakast

Massiturism on turismivorm, mis kujutab endast ühiste eesmärkidega suurte inimgruppide reisimist. Eesmärgiks on suurte inimgruppide ühine reisimine (1). Massiturism tekkis ostuturismi, aktiivsepuhkuse, rannaturismi ja vahelduse vajaduse koosmõjul (2).

Massiturismi positiivseks mõjuks on inimeste silmaringi laienemine, vabaaja veetmine ning puhkuse pakkumine. Inimeste jaoks on loodud erinevaid lõbustusparke ja kaubanduskeskuseid. Samuti oakub massiturism positiivset mõju riigi majandusele, kohalikule kultuurile ja inimestele.

Massiturism avaldab ka negatiivset mõju. Näiteks jätavad inimesed maha prügi ning selle tulemusena külastuskoht reostub. Lisaks inimesed ületarbivad nii vett kui ka tooteid ja teenuseid (3). Veel võib kaasneda müra ning kuritegevuse suurenemine. Kõrghooajal suureneb õhusaastatus, looduslikel aladel tekib ülekoormatus, loodusvarade ammendumine, ökoloogiline taluvusvõime satub pinge alla (4). Aastaajalisus aitab aga loodusel taastuda. Madalhooaeg on ainuke periood, kus loodusel ei ole suurte rahvamasside poolt koormust peal (5). Turismiettevõtted, mis sõltuvad kindlatest aastaaegadest, loovad kohalikele töökohti, kuid enamasti on selleks hooajaline töökoht, mis on ebastabiilne ning sellega kasvab ülejäänud aastast töötuse kasv. Majanduslikult on see riiki kurnav, kuid teisest küljest on kasulik nii kohalikele kui ka nende äridele. Samuti võib üheks probleemiks kujuneda kohalikele avalike teenuste kasutamine, mis on tipphooajal ülerahvastatud (6).

Tuntuimad massiturismi sihtkohad on:

• Itaalias Colosseum ja Pisa torn
• New York'is Time Square
• Sydney ooperimaja
• Londonis Big Pen
• Pariisi Eiffeli torn

Kasutatud allikad

1. Pons, P. O., Crang, M., Travlou, P. (2009). Introduction: Taking Mediterranean Tourists Seriously. – New Directions in Tourism Analysis: Cultures of Mass Tourism. Ed. Farnham: Ashgate Publishing Group, pp. 1-22.

2. Ed. By Goeldner, R.C., Brent Ritchie, R.J. (2009). Tourism: Principles, Practices and Philosophies. New Jersey: John Wiley&Sons.

3. Environmental impacts of tourism. (n.d.). https://www.gdrc.org/uem/eco-tour/envi/one.html Homutov, H. (2014).

4. Corluka, Goran. (2016). Seasonality in tourism – causes, implications and strategies. http://www.academia.edu/8670280/seasonality_in_tourism_causes_implications_and_strategies

5. Banki, M.B., Ismail, H.N., Muhammad, I.B. (2016). Coping with seasonality: A case study of family owned micro tourism businesses in Obudu Resort in Nigeria. Tourism Management Perspectives, 18, 141-152

6. Vevers, O. (2016). Välisturistide külastuste sesoonsus Eestis. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52955/Vevers_Oskar.pdf