Kasutaja:MariliisEP1/Maksejõuetus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Maksejõuetus on juriidiline termin, mille tähendus on "maksevõimatuks tunnistatud". Maksejõuetus tähendab ÕS-i kohaselt majanduslikust seisundist olenevat võimet makseid tasuda.[1][2]

Maksejõuetuse jagunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Maksejõuetus jaguneb kaheks: (kuri)tahtlik ja tahtmatu maksejõuetus. Esimese puhul on tegemist olukorraga, kus ettevõtjad teadvustavad, et nad ei suuda ühel hetkel enam maksekohustusi täita, kuid keelduvad selles osas midagi ette võtmast. Tahtliku maksejõuetuse alaliigiks võib olla näiteks see, kui ettevõtte eesmärk on küll äritegevus, kuid selles tegeletakse teadliku pettusega. Tahtmatu maksejõuetuse puhul on tegemist olukorraga, kus ootamatu sündmuse tagajärjel tekib maksejõuetus. Selline olukord on siis, kui näiteks ettevõtte varad röövitakse. Erinevalt tahtmatust maksejõuetusest, ei ole seda võimalik ette näha. Antud mõiste puhul on oluline, et seda ei peetaks sarnase termini, pankroti, sünonüümiks. ÕS-i kohaselt on pankroti puhul tegemist lootusetu maksejõuetusega, seega kõik maksejõuetuse juhud ei pruugi viia pankrotini. Termin maksejõuetus küll viitab majanduslikule seisundile, kuid seda ei saa veel lugeda pankrotiks ehk kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetuseks.[2][1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eristatakse kahte sorti maksejõuetust – ajutist ja püsivat. Püsiva ehk lootusetu maksejõuetuse korral kuulutab kohus välja pankroti. Ajutise maksejõuetuse puhul puudub alus pankroti väljakuulutamiseks, kuid samas on tähtis kindlaks teha, kas võlgniku maksejõuetus tuleneb täielikust pankrotist või lihtsalt soovist mitte kohustusi täita. Maksejõuetuse põhitunnuseks on see, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Juriidilisest isikust ehk eesmärgistatud organisatsioonist võlgnik on sellisel juhul maksejõuetu kui ka kogu tema vara ei kata maksekohustust. Juriidilise isiku puhul analüüsitakse ettevõttemajandust, et selgitada välja pankroti olukord. Samas on ka maksejõuetuse oht siis, kui ei pöörata piisavalt tähelepanu riskidele ja kitsaskohtadele. Üldjuhul on isiku majandusseisundi halvenemine pikaajaline protsess, millele lõpuks järgneb pankrot.[1]

Maksejõuetuse ennetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maksejõuetuse ära hoidmiseks on palju erinevaid nippe. Kõige olulisemaks on koostada äriplaan ning järgida seda. Äriplaani koostamine annab hea ülevaate äriühingu eesmärkidest, strateegiatest ja tegevustest. Oluline on plaani jälgida, arutada reaalseid majandustulemusi ning ebaõnnestumisel viia läbi muutusi. Muutuste läbiviimisel tuleb kursis olla ka turuseisuga – kas antud äriplaan on antud turul jätkusuutlik. Äritegevusele võib suurt riski tekitada ühest kliendist või hankijast sõltumine. Pikaajalise tasuvusega ja suuremahuliste investeeringute finantseerimine lühiajaliste laenudega võib krediidituru ja tingimuste karmistudes muutuda probleemiks. Maksejõuetuse vältimiseks tuleks hajutada riske ning planeerida asju rohkem läbi.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Varusk, Merike. "Maksejõuetus - mis see on". 2008. Vaadatud 2018.
  2. 2,0 2,1 Eesti Keele Instituud (2018). Eesti õigekeelsus sõnaraamat. Eesti, Tallinn. 
  3. Tamme, Tõnis. "7 soovitust maksejõuetusest hoidumiseks". 2010. Vaadatud 2018.