Kasutaja:Mariina/materjal8

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal0.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal1.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal3.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal4.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal5.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal6.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal7.

...

Ahviviirus 40[muuda | muuda lähteteksti]

Ahviviirus 40
Symian virus.png
Taksonoomia
Riik Viirused
Selts Polyomaviridae
Sugukond Polyomavirus
Liik Ahviviirus 40

Ahviviirus 40 on viiruseliik Polyomavirus 'e sugukonnast.

Ahviviirus 40-t on tuvastatud nii ahvidel (metsikutel reesusmakaakidel, keda peetakse viiruse looduslikeks peremeesteks) kui inimestel.

Inimestesse sisenes ta tõenäoliselt vaktsineerimise tulemusel. (Vt. Vaktsineerimise ajalugu#lastehalvatuse vaktsiin) Aastatel 1955 kuni 1963 inokuleeriti Ameerika Ühendriikides 90% lastest ja 60% täiskasvanutest lastehavaltuse vaktsiiniga (Sabin-tüüpi vaktsiin), mis oli saastunud ahviviirus 40-ga.[1]

Erinevate firmade toodetud lastehalvatuse vaktsiiniga korraldati "vaktsineerimisi" ka mitmetes teistes riikides. Nii korraldas Poolas sündinud ameerika viroloog ja immunoloog Hilary Koprowski (5. detsember 1916 – 11. aprill 2013) 1957-1960 ulatuslikke vaktsineerimisi Belgia Kongo idaosas (tänapäeval Kongo DV, Rwanda ja Burundi), täpsed andmed puuduvad, arvatakse et Léopoldville'is vaktsineeriti 75 000 last. Vaktsiin võis mingis etapis olla kokkupuutes šimpansineerudega, mis aga olid "omastatud" ahvi immuunpuudulikkuse viiruse tüvega SIVcpz-ga nakatunud šimpansilt. Selle vaktsineerimise tulemusel on mitmete uurijate arvates saanud võimalikus teadmata arvu keskaafriklaste meditsiiniprotseduuridest tingitud nakatumine viirusega, keda tuntakse HIV-1-na. (DPV - suukaudse poliomüeliidi vaktsiiniteooria)[2]

Ahviviirus 40 on DNA-viirus ja temale omistatakse onkogeenne võimekus mitmete vähkkasvajate tekkeks inimestel (vähiproovides on ahviviirus 40-e DNA), nagu aju-, kopsu-, soole-, eesnäärme ja rinnanäärmevähk.[3]

Pole selge, kui paljudel neist nüüdseks enam-vähem sobivas "rinnavähikandluseas" vaktsineerituil rinnanäärmevähk tuvastatud on.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Shah, K; Nathanson, N (January 1976). "Human exposure to SV40: Review and comment". American Journal of Epidemiology 103 (1): 1–12. PMID 174424.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date= (juhend)
  2. David Quammen, "Hüpe. Zoonoosid ja järgmine üleilmne pandeemia", lk 471, 2014, Kirjastus: Äripäev
  3. Kenneth Alibek, Ainur Kakpenova, Assel Mussabekova, Marzhan Sypabekova ja Nargis Karatayeva, Role of viruses in the development of breast cancer, Infectious Agents and Cancer 20138:32, https://doi.org/10.1186/1750-9378-8-32© Alibek et al.; licensee BioMed Central Ltd. 2013, 2 September 2013, veebiversioon (vaadatud 3. augustil 2017) inglise keeles

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:SV40 seisuga 9.09.2017.