Koordinaadid puuduvad! Aita lisada (?)

Kasutaja:Mariina/materjal4

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal0.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal1.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal2.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal3.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal5.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal6.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal7.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal8.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal9....


Jaapani rihmhammas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Jaapani rihmhammas
Jaapani rihmhamba suurus võrrelduna keskmise inimesega
Jaapani rihmhamba suurus võrrelduna keskmise inimesega
Kaitsestaatus
Status iucn3.1 blank.svg
Puudulikud andmed (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Vaalalised Cetacea
Alamselts Hammasvaalalised Odontoceti
Sugukond Nokisvaalalised Ziphiidae
Perekond Rihmhammas Mesoplodon
Liik Jaapani rihmhammas
Ladinakeelne nimetus
Mesoplodon ginkgodens
Nishiwaki & Kamiya, 1958
Jaapani rihmhamba levila
Jaapani rihmhamba levila
Sünonüümid
  • Mesoplodon hotaula Deraniyagala, 1963

Jaapani rihmhammas (Mesoplodon ginkgodens) on hammasvaalaliste alamseltsi nokisvaalaliste sugukonda kuuluv vaalaline.[2]

Jaapani rihmhammas on pärismaine India ookeanis ja Vaikses ookeanis.[1]

Jaapani rihmhammas on ligi 5 meetri pikkune. Tema suus, kuni poolel lõualuul paiknevad kurviga hambad, millede kontuur meenutab hõlmikpuulehte.[2]

Liigile andsid kirjeldused 1958. aastal jaapani zooloogid Masaharu Nishiwaki ja Toshiro Kamiya ühe isendi alusel, kes sattus Jaapanis Ōiso linna lähedal rannale.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.iucnredlist.org/details/13246/0 (vaadatud 31.3.2017)
  2. 2,0 2,1 "Loomade elu", 7:210
  3. Mesoplodon ginkgodens. marinespecies.org. Vaadatud 31.3.2017

Kategooria:Nokisvaalalised

  1. Prantsusmaa TOP 10 2017. aasta singlite edetabel==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Prantsusmaa TOP 10 2017. aasta singlite edetabel

See on French Singles Chart 'i 2017. aasta singlite TOP 10 edetabel.[1]

TOP 10 singlite edetabel[muuda | muuda lähteteksti]

Esitaja(d) Singel Edetabeli koht Kuupäev
Clean Bandit f. Sean Paul ja Anne-Marie "Rockabye"
4
5. jaanuar
The Weeknd f. Daft Punk "I Feel It Coming"
1
5. jaanuar
Patrick Fiori "Pour mieux s'aimer"
10
12. jaanuar
Vianney "Je m'en vais"
2
12. jaanuar
Ed Sheeran "Castle on the Hill"
3
12. jaanuar
"Shape of You"
1
12. jaanuar
Gavin James "Nervous"
10
19. jaanuar
Siboy ja Booba "Mula"
9
19. jaanuar
KeBlack "Bazardée"
8
19. jaanuar
Burak Yeter f. Danelle Sandoval "Tuesday"
6
19. jaanuar
Ryan Gosling ja Emma Stone "City of Stars"
9
2. veebruar
Lacrim "Traîtres"
2
9. veebruar
Sia "Helium"
10
16. veebruar
Jain "Makeba"
7
16. veebruar
Zayn ja Taylor Swift "I Don't Wanna Live Forever (Fifty Shades Darker)"
4
16. veebruar
Kygo ja Selena Gomez "It Ain't Me"
10
23. veebruar
Eminem "Lose Yourself"
9
23. veebruar
Lacrim "Grande armée"
3
23. veebruar
MHD "Afro Trap Part. 8 (Never)"
6
2. märts
Ofenbach "Be Mine"
5
2. märts
Les Enfoirés "Juste une p'tite chanson"
8
9. märts
Vitaa "Peine & pitié"
3
9. märts
Petit Biscuit "Sunset Lover"
6
16. märts
Katy Perry f. Skip Marley "Chained to the Rhythm"
7
23. märts
Luis Fonsi f. Daddy Yankee "Despacito"
6
23. märts
Kaleo "Way Down We Go"
4
23. märts

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:List of top 10 singles in 2017 (France) seisuga 30.03.2017.

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:2017. aasta muusikas

  1. Võrkpüüton==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Võrkpüüton
Python reticulatus сетчатый питон-2.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond Selgroogsed Vertebrata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Ülemsugukond Pythonoidea
Sugukond Püütonlased Pythonidae
Perekond Malayopython
Liik Võrkpüüton
Ladinakeelne nimetus
Malayopython reticulatus
Schneider, 1801
Sünonüümid
  • Boa reticulata Scheider, 1801
  • Boa rhombeata Scheider, 1801
  • Boa Phrygia Shaw, 1802
  • Coluber javanicus Shaw, 1802
  • Python Schneideri Merrem, 1820
  • Python reticulatusFitzinger, 1826
  • Constrictor schneideriWagler, 1830
  • Python schneideriiCuvier, 1831: 96
  • 'Python reticulatusDUMÉRIL & BIBRON 1844: 426
  • Python reticulatusBoulenger, 1893: 85
  • Python reticulatusSmith, 1943: 109
  • Python reticulatusHendrickson, 1966: 67
  • Morelia reticulatusWelch, 1988
  • Python reticulatusKluge, 1993
  • Python reticulatusManthey & Grossmann, 1997: 429
  • Python reticulatusCox jt, 1998: 14
  • Python reticulatusMCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ 1999: 179
  • Broghammerus reticulatusHoser 2004
  • Broghammerus reticulatusRawlings jt. 2008
  • Python reticulatusWallach jt, 2014: 621
  • Malayopython reticulatusReynolds jt, 2014
  • Python reticulatusChan-Ard jt, 2015: 153 [1]

Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik[2] püütonlaste sugukonnast.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Soomuste muster

Võrkpüütoni seljal paiknevad ümarrombjad laigud, mida keha külgedel ääristab tumepruun hambuline triip. Ta elab tihedates metsades aga ei pelga elada ka asustatud alade läheduses- suurte linnade õuedes ja jõekallastel. Võrkpüütonid ujuvad hästi.[3] Võrkpüütoni saagiks on väiksed sõralised, närilised, linnud, koduloomad. Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks.

Sigimisperioodil võib suguküpse emane püüton muneda 10–103 maomuna; võrkpüüton haub mune. Munadest väljuvad ligi 60 cm pikkused juveniilsed võrkpüütonid kasvavad kiiresti.

Neid on talutatud loomaaedadesse elama. "Loomade elu", V köide, lk 254 :

Kuid selle püütoni iseloom on küllalt leppimatu: inimestega ta ei harju ja võib hammustada teda häirinud inimest isegi pärast mitmepäevast tutvust.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Võrkpüüton on levinud Kagu-Aasias, Sunda saartel, Filipiinidel, Maluku saarel, Timori saarel, Jaava saarel.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Võrkpüütonil klassifitseeritakse Roomajate andmebaasis järgmised alamliigid[4]:

Anatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

1912. aastal Sulawesi saarel tapetud võrkpüüton (Broghammerus reticulatus), kelle pikkuseks mõõdeti 10,0 m, loetakse maailma pikimaks maoks.[5]

Kokkupuuted inimestega[muuda | muuda lähteteksti]

Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks, kuigi kirjelduste kohaselt võrkpüüton väldib kokkupuuteid inimesega ei õnnestu see mitte alati, nii on leitud Indoneesias (2017) ühe tapetud võrkpüütoni seest kadunud mehe surnukeha.[6][7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Malayopython reticulatus (SCHNEIDER, 1801), vaadatud 30. märtsil 2017
  2. Loomade elu 5:253
  3. Loomade elu 5:253
  4. Peter Uetz & Jakob Hallermann, Malayopython reticulatus (SCHNEIDER, 1801). Roomajate andmebaas. (vaadatud 21.12.2013)
  5. Mark O'Shea, Boas and Pythons of the World, lk 24, 2007. New Holland Publischers, ISBN 1-8453-7544-0, veebiversioon (vaadatud 21.12.2013) (inglise keeles)
  6. How did an Indonesian python eat a man?, BBC, 29. märts 2017, vaadatud 30. märtsil 2017
  7. Piret Kütt, Indoneesias leiti püütoni seest mehe surnukeha, Õhtuleht, 29. märts 2017, vaadatud 30. märtsil 2017

Kategooria:Püütonlased

  1. Phyllosticta==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Phyllosticta
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kottseened Ascomycota
Klass Dothideomycetes
Selts Botryosphaeriales
Sugukond Botryosphaeriaceae
Perekond Phyllosticta
Pers. 1818

Phyllosticta on kottseente hulka kuuluv seeneperekond sugukonnast Botryosphaeriaceae.

Mitmed selle perekonna liigid on taimede patogeenid ja võivad lehtedel, tüvedel või viljadel Phyllosticta-nakkuse esile kutsuda.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonda Phyllosticta liigitatakse veebipõhises Elu entsüklopeedias järgmised seeneliigid (loetelu on osaline):

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Kottseened

  1. "She Moves in Her Own Way"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"She Moves in Her Own Way"
The Kooks'i singel
albumilt "Inside In/Inside Out"
Välja antud 26. juuni 2006
Formaat 7", CD, Maxi-CD, digitaalselt allalaetav
Salvestatud 2005
Stiil indie pop
Pikkus 2:49
Plaadifirma Virgin
Autor laulusõnad Luke Pritchard, Max Rafferty; muusika The Kooks[1]
Produtsent Tony Hoffer
The Kooks'i singlite kronoloogia
"Naïve"
(2006)
"She Moves in Her Own Way"
(2006)
"Ooh La"
(2006)

"She Moves in Her Own Way" on Briti indie rock '​i ansambli The Kooks'i laul, mis ilmus selle stuudioalbumil "Inside In/Inside Out" (2006). See anti välja ka singlina. Briti singlite edetabelis UK Singles Chart jõudis see seitsmendale kohale.

Radade loend[muuda | muuda lähteteksti]

CD (VSCDT1913)

  1. "She Moves in Her Own Way" [raadio versioon] – 2:48
  2. "Do You Love Me Still?" – 3:15

7" (VS1913)

  1. "She Moves in Her Own Way" [raadio versioon] – 2:48
  2. "I Already Miss You"

Maxi-CD (VSCDX1913)

  1. "She Moves in Her Own Way" [raadio versioon] – 2:48
  2. "In My Opinion"
  3. "Give In"
  4. "She Moves in Her Own Way" [video] – 2:50.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. She Moves In Her Own Way. discogs.com vaadatud 28.03.2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:2006. aasta laulud Kategooria:2006. aasta singlid

  1. Hõlmikpuusortide loend==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Hõlmikpuu vormide ja sortide loend loetleb peamiselt kultuurtaimena kasvatatavaid hõlmikpuid.

Hõlmikpuul on mitmeid teisendeid, vorme ja sorte kääbusvormidest kuni suurte puudeni. Taksonoomias käsitletakse neid hõlmikpuu ladinakeelsete sünonüümidena, kuid sortide arvestust peetakse kultuurtaimede rahvusvahelise nomenklatuuri (International Code of Nomenclature for Cultivated Plants) alusel.

  • Ginkgo biloba f. aurea (J.Nelson) Beissn. (vorm)
  • Ginkgo biloba f. fastigiata (A.Henry) Rehder (vorm)
  • Ginkgo biloba f. laciniata (Carrière) Beissn. (vorm)
  • Ginkgo biloba f. microsperma Sugim. (vorm)
  • Ginkgo biloba f. parvifolia Sugim. (vorm)
  • Ginkgo biloba f. pendula (Van Geert) Beissn. (vorm)
  • Ginkgo biloba f. variegata (Carrière) Beissn. (vorm)
  • Ginkgo biloba var. aurea (J.Nelson) A.Henry (varieteet)
  • Ginkgo biloba var. epiphylla Makino (varieteet)
  • Ginkgo biloba var. fastigiata A.Henry (varieteet)
  • Ginkgo biloba var. laciniata (Carrière) Carrière (varieteet)
  • Ginkgo biloba var. pendula (Van Geert) Carrière (varieteet)
  • Ginkgo biloba var. variegata (Carrière) Carrière (varieteet)
  • Ginkgo macrophylla K.Koch (liik)
  • Pterophyllus salisburiensis subsp. aurea J.Nelson (alamliik)
  • Salisburia adiantifolia var. laciniata Carrière (varieteet)
  • Salisburia adiantifolia var. pendula Van Geert (varieteet)
  • Salisburia adiantifolia var. variegata Carrière (varieteet)
  • Salisburia biloba (L.) Hoffmanns. (liik)
  • Salisburia ginkgo Rich. (liik)
  • Salisburia macrophylla Reyn. (liik).[1]
  • Ginkgo biloba 'Akebono' -♂;

ia macrophylla Reyn. (liik).[2]

  • Ginkgo biloba 'Akebono' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Anny’s Dwarf' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Argentea'
  • Ginkgo biloba 'Aurea' (J. Nelson, Pinaceae, 1866, lk 164, Pterophyllus Salisburensis aurea - kuldkollase lehestikuga;
  • Ginkgo biloba 'Aureo-Variegata' (A. seneclauze, Les Coniferes, Pariis, 1867, lk 81;
  • Ginkgo biloba 'Autumn Glory'
  • Ginkgo biloba 'Autumn Gold' - (M. Van Rensselaer, Jour. Calif. Hort. Soc. 17: 100-101, 1956) , koonilise võra ning erkkollase sügisvärviga;
  • Ginkgo biloba 'Bai guo'
  • Ginkgo biloba 'Baldi' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Barabit’s Fastigiata' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Barabits Nana' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Barabits Sztráda' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Barabitsii' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Beijing Gold'
  • Ginkgo biloba 'Bell'
  • Ginkgo biloba 'Bergen op Zoom'
  • Ginkgo biloba 'Bernheim Broom' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Bertold Leendertz'
  • Ginkgo biloba 'Bonn'
  • Ginkgo biloba 'Bon’s Dwarf' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Broom with Tubes' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Buddy' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Bullwinkle'
  • Ginkgo biloba 'Californian Sunset' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Canopy'
  • Ginkgo biloba 'Chase Manhattan' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Chinski'
  • Ginkgo biloba 'Chotek' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Chris Dwarf' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Chi-Chi'
  • Ginkgo biloba 'Cleveland'
  • Ginkgo biloba 'Columnaris'
  • Ginkgo biloba 'Compacta'
  • Ginkgo biloba 'Conica' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Cutleaf' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Damaling'
  • Ginkgo biloba 'Dameihai'
  • Ginkgo biloba 'David' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Dila' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Ding-A-Ling'
  • Ginkgo biloba 'Dissecta' -♂;
  • Ginkgo biloba 'D.J.s Bow Tie'
  • Ginkgo biloba 'Dongtinghuang'
  • Ginkgo biloba 'Dr.Gerd Krüssmann' -♀;
  • Ginkgo biloba 'Eastern Star' -♀;
  • Ginkgo biloba 'El Abra'
  • Ginkgo biloba 'Elsie'
  • Ginkgo biloba 'Elmwood'[3] -♂;
  • Ginkgo biloba 'Elmwood Fastigiata' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Elmwood Pillar' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Elmwood WB'
  • Ginkgo biloba 'Epiphylla' -♀;
  • Ginkgo biloba 'Everton Broom' -♂;
  • Gingko biloba 'Fairmount' – ♂, poogitud 1876; (Saratoga Horticultural Foundation, Saratoga, California);
  • Gingko biloba 'Fastigiata' (Kew Hand-List of Coniferae, 1. väljaanne, 1876, lk 19) - ♂, tänavapuu;
  • Gingko biloba 'Fastigiata Bielsko Biała' -♂;
  • Gingko biloba 'Fastigiata Blagon' -♂;
  • Gingko biloba 'Finger Variegatet' -♂;
  • Gingko biloba 'Firehouse'
  • Gingko biloba 'Flagstaff' -♂;
  • Gingko biloba 'Freak' -♂;
  • Gingko biloba 'Fozhi'
  • Gingko biloba 'Gaulaufoshou'
  • Gingko biloba 'Geisha' -♀;
  • Gingko biloba 'Globosa' -♂;
  • Gingko biloba 'Globus' -♂;
  • Gingko biloba 'Globus Mini' -♂;
  • Gingko biloba 'Gnome' -♂;
  • Gingko biloba 'Goethe' -♂;
  • Gingko biloba 'Gold Colonnade®' ('JFS-UGA2') -♂;
  • Gingko biloba 'Golden Globe' – ♂;
  • Gingko biloba 'Green Pagoda' -♂;
  • Gingko biloba 'Green Summer' -♂;
  • Gingko biloba 'Grenhouse' -♂;
  • Gingko biloba 'Gresham' -♂;
  • Gingko biloba 'Halka' -♂;
  • Gingko biloba 'Hayanari' -♀;
  • Gingko biloba 'HB Leiden' -♂;
  • Gingko biloba 'HB Trompenburg' -♂;
  • Gingko biloba 'Heksenbezem Leiden' -♂;
  • Gingko biloba 'Helmers' -♂;
  • Gingko biloba 'Hettich' -♂;
  • Gingko biloba 'Hetych' -♂;
  • Gingko biloba 'Hexenbesen Leiden' -♂;
  • Gingko biloba 'Horizontalis' -♂;
  • Gingko biloba 'Horizontalis Nana' -♂;
  • Gingko biloba 'Hungaria'
  • Gingko biloba 'Icho' -♂;
  • Gingko biloba 'Jade Butterfly' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Jehoshophat' -♀?;
  • Ginkgo biloba 'Joe’s Dwarf' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Joe’s Great Ray' -♂?;
  • Ginkgo biloba 'Katlan' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Kazimierz Wielki'
  • Ginkgo biloba 'Kew' -♂,-♀;
  • Ginkgo biloba 'Kitsi' -♂;
  • Ginkgo biloba 'King of Dongting Mountain' ('King of Dongtingshan Mountain') – ;
  • Ginkgo biloba 'KLMM Samurai' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Korinek' -♂?;
  • Ginkgo biloba 'Kristina'
  • Ginkgo biloba 'Laciniata' -♂, (E. -A. Carriere, Rev. Horticole. 1854, lk 412; Reynier of Avignon kasvatatud 1840; müügiks Senelauze 's nursery;
  • Ginkgo biloba 'Lakeview' ̶ ♂;
  • Ginkgo biloba 'Largeleaf' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Late Fall Gold'
  • Ginkgo biloba 'Leda' -♀?;
  • Ginkgo biloba 'Leiden' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Liberty Splendor' -♀;
  • Ginkgo biloba 'Linarifolia'
  • Ginkgo biloba 'Linea'
  • Ginkgo biloba 'Little Joe' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Little Pete' -♂?;
  • Ginkgo biloba 'Longifolia' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Long March'
  • Ginkgo biloba 'Louie' -♂?;
  • Ginkgo biloba 'Louis' -♂?;
  • Ginkgo biloba 'Luangoufoshou' -♂,-♀;
  • Ginkgo biloba 'Macrophylla' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Macrophylla Laciniata' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Magnifica'
  • Ginkgo biloba 'Magyar' ̶ ♂;
  • Ginkgo biloba 'Majestic Butterfly' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Male' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Maribo' -♂?;
  • Ginkgo biloba 'Mariken' -♂;
  • Gingko biloba 'Mayfield' - ( E. H. Scanion, Plant. Prop Soc. Proc. 1:20-32, 1951), ♂, tänavapuu;
  • Gingko biloba 'Maytown' -♂?;
  • Gingko biloba 'Mephisto' -♂?;
  • Gingko biloba 'Miauhuanguo' -♀;
  • Gingko biloba 'Montezuma'
  • Gingko biloba 'Moraine'
  • Gingko biloba 'Mother Load' -♀;
  • Ginkgo biloba 'Munchkin' -♀;
  • Ginkgo biloba 'Nana' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Nana Horizontalis'
  • Ginkgo biloba 'Nelleke' -♂?;
  • Ginkgo biloba 'Noble’s Horizontalis' -♀;
  • Ginkgo biloba 'Obelisk' -♂;
  • Ginkgo biloba 'Ohatsuki' - ♀(Jisaburō Ōi, [4][5])
  • Ginkgo biloba 'Overlook'
  • Ginkgo biloba 'Oszlopos Tekeres' ♂;
  • Gingko biloba 'Palo Alto' - ♂, (Shade Tree Selection Committee of the National Shade Tree Conference, Trees. Mag. 15 (3):10-11, 1955;
  • Gingko biloba 'Pendula' - ♀; (A. Van Geert Nurs., Belgium, Cat., 1862, lk 62) rippuvate okstega;
  • Gingko biloba 'Pendula Chiny' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Pendula Gruda' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Pendula Rowe' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Pendula Variegata' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Pete’s Dwarf' -♂?;
  • Gingko biloba 'Peve Lobo' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Peve Maribo' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Pillar' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Pine Glen Dwarf' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Praga' - ♀;
  • Gingko biloba 'Pragense' - ♀;
  • Gingko biloba 'President' - ♀;
  • Gingko biloba 'Princeton Gold' - ♀;
  • Gingko biloba 'Princeton Sentry'® (‘PNI 2720’) ̶ Princeton Nurs., Princeton, New Jersey, ♂, taimepatent nr 2726, 7. märts 1967;
  • Gingko biloba 'Prostrata'
  • Gingko biloba 'Pyramidal' - ♀;
  • Gingko biloba 'Pyramidalis' - ♀;
  • Gingko biloba 'Pyramis'
  • Gingko biloba 'Rainbow' - ♀;
  • Gingko biloba 'Robbies Twist' -♂?;
  • Gingko biloba 'Robin' -♂;
  • Gingko biloba 'Rocky'
  • Gingko biloba 'Roosevelt' -♂;
  • Gingko biloba 'Roos Moore' -♂?;
  • Gingko biloba 'Roswitha' -♂?;
  • Gingko biloba 'Salem Lady' - ♀;
  • Gingko biloba 'San Jose' -♂;
  • Gingko biloba 'San Jose Gold' -♂;
  • Gingko biloba 'Santa Cruz' - ♀; (E. H. Scanion & Assoc., Olmsted Falls, Ohio, Trees Mag. 19(2): 2, 1959) tänavapuu;
  • Gingko biloba 'Saratoga'[6] - -♂, (Calif. Assoc. Nurserymen, Peninsula Chapter Bull., märts 1976, lk 2), Saratoga Horticultural Foundation, Saratoga, introdutseeritus 1975;
  • Gingko biloba 'Sentry' -♂, tänavapuu;
  • Gingko biloba 'Schloss Dyck'
  • Gingko biloba 'Schönbrunn'
  • Gingko biloba 'Simon' -♂?;
  • Gingko biloba 'Shangri-la' ̶ ♂;
  • Gingko biloba 'Sinclair' - ♂, The Siebenthaler Co., Dayton, Ohio, Trade List Fall 1977, lk 19 ;
  • Gingko biloba 'Slim Jim' -♂;
  • Gingko biloba 'Snow Flake' -♂;
  • Gingko biloba 'Sotaju' -♂?;
  • Gingko biloba 'Sport Tit' -♂;
  • Gingko biloba 'Spring Grove' - ♀;
  • Gingko biloba 'Spring Grove Sport' - ♀;
  • Gingko biloba 'Stanley’s Dwarf' -♂?;
  • Gingko biloba 'Sterile' -♂;
  • Gingko biloba 'Summer Rainbow' - ♀;
  • Gingko biloba 'Sunstream' - ♀;
  • Gingko biloba 'St. Cloud' - (F. G. Meyr, Baileya 9: 127-133, 1961); original tree Jardin Kahn, St. Cloud-sur-saine, Bois de Boulogne, Pariis;
  • Gingko biloba 'Thelma' -♂?;
  • Gingko biloba 'Tit' -♂;
  • Gingko biloba 'Todds' -♂?;
  • Gingko biloba 'Todd’s Dwarf' -♂?;
  • Gingko biloba 'Tongzigou' - ♀;
  • Gingko biloba 'Törpe Enlopes'
  • Gingko biloba 'Tremonia' - ♀;
  • Gingko biloba 'Troll' - tänavapuu;
  • Gingko biloba 'Tschi-Tschi' -♂;
  • Gingko biloba 'Tubifolia' -♂;
  • Gingko biloba 'Umbraculifera’ - ♀;
  • Gingko biloba 'Variegata' - ♀/ ♂; (E.- A. Carriere, Rev. Horticole, 1854, lk 412)on valgete kuni kollakaskirjude lehtedega[7] , väga haruldane;
  • Gingko biloba 'Variegata Searles' - ♀?;
  • Gingko biloba 'Variegata Tomszak' -♂?;
  • Gingko biloba 'Wavecrest No. 238' & 'No.240'.

[8][9][10]

Hiina kultivarid

Hiinas saab hõlmikpuid kultvideerida 25° ja 42° N laiuskraadidel, kus talvine miinimumtemperatuurid ulatuvad - 32°C ja suvine maksimumtemperatuur + 42°C. (He jt, 1997; viidanud Del Tredici 13:2008[11])

H. L. Li (1956) arvates hakati Hiinas hõlmikpuid kultiveerima nende söödavate seemnete tõttu.[12] M. C. Tseni peetakse esimeseks Hiina botaanikuks, kes püüdis kultuurhõlmikpuude süstemaatikat luua (1935). Ta pakkus välja kolm varieteetide rühma: ) var. typica; b) var huana c) var apiculata. A. Meihe- Yinxing - 'Dameihe', 'Mianhuaguo', 'Nanhuiwuxin', 'Suanpanguo', 'Tongziguo', 'Ximeihe'; B. Fusion-Yinxing - 'Changbing-Fushon', 'Dafushon', 'Dongtinghuang', 'Fuzi', 'Ganlan-Fushon', 'Jiafuhon', 'Jianchu', 'Jiangho-fushon', 'Jinguo-Fushon', 'Luanguo-Fushon', 'Xiao-Fushon', 'Yandi-Fushon', 'Zaozi-Fushon'; C. Maling-Yinxing - 'Damaling', 'Longyan', 'Huangpiguo', 'Qingpiguo', 'Ximaling', 'Zhongmaling'.[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ginkgo biloba L., vaadatud 8. märtsil 2017
  2. Ginkgo biloba L., vaadatud 8. märtsil 2017
  3. GINKGO biloba 'Elmwood', vaadatud 23. märtsil 2017
  4. Flora of Japan, Smithsonian Institution, Wash. D.C., 1965, lk 109, ingliskeelne tõlge F. G. Meyer ja E. H. Walker), veebiversioon vaadatud 23. märtsil 2017
  5. hõimkond seemnetaimed (Spermatophyta), klass paljasseemnetaimed (Gymnospermae), hõlmikpuulised (Ginkgoaceae), lk 109
  6. GINKGO biloba 'Saratoga', vaadatud 23. märtsil 2017
  7. GINKGO BILOBA 'VARIEGATA', vaadatud 8. märtsil 2017
  8. Ginkgo or Maidenhair Tree, HOME & GARDEN INFORMATION CENTER, vaadatud 23. märtsil 2017
  9. Frank S. Santamour, Jr., Shan-an He ja Alice Jacot McArdle, Checklist of cultivated ginkgo - Arboriculture & Urban Forestry, veebiversioon (vaadatud 23. märtsil 2017)
  10. Branko M. Begovic Bego, Ginkgo biloba L. 1771. All about Ginkgo, 1. köide, lk 280-310, vaadatud 25. märtsil 2017
  11. Peter Del Tredici, Wake Up and Smell the Ginkgos, lk 13, 2008, Arnoldia 66:11-21, vaadatud 26. märtsil 2017
  12. Peter Del Tredici, Ginkgos and People A Thousand Years of Interaction, lk 3, vaadatud 25. märtsil 2017
  13. Frank S. Santamour, Jr., Shan-an He ja Alice Jacot McArdle, Checklist of cultivated ginkgo - Arboriculture & Urban Forestry, veebiversioon (vaadatud 23. märtsil 2017)

Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Puna-kabeorav==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Puna-kabeorav
A Sciuridae in Taipei 4.JPG
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Oravlased Sciuridae
Perekond Kabeoravad Callosciurus
Liik Puna-kabeorav
Ladinakeelne nimetus
Callosciurus erythraeus
(Pallas, 1779)
Puna-kabeorava levila
Puna-kabeorava levila
Sünonüümid
  • Callosciurus flavimanus
  • Callosciurus sladeni

Puna-kabeorav (Callosciurus erythraeus) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.[2]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Puna-kabeorava teaduslik ladinakeelne liiginimetus on Callosciurus erythraeus; sünonüümideks on Callosciurus flavimanus, Callosciurus sladeni.

Taksonoomilises andmebaasis ITIS klassifitseeritakse puna-kabeoraval järgmised alamliigid[3]:

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Puna-kabeoravad elavad Kagu-Aasias, kaasa arvatud India idaosas, Bhutanis, Myanmaris, Vietnamis, Kambodžas, Laoses, Tais, Malaisias, Hiinas jm. Neid on introdutseeritud Argentiinasse, Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale ja Jaapanisse.

Osade uurijate arvates sööb ja levitab Callosciurus erythraeus ningpoensis (Bonhote, 1901) Tianmushani mägede piirkonnas hõlmikpuuseemneid[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mall:IUCN2008
  2. "Loomade elu", 7:148.
  3. ITIS, Callosciurus erythraeus (Pallas, 1779), vaadatud 27. märtsil 2017
  4. Bikram Singh, Pushpinder Kaur, Gopichand, R.D. Singh, P.S. Ahuja jt, Biology and chemistry of Ginkgo biloba, Fitoterapia 79 (2008) 401-418, lk 404, veebiversioon (vaadatud 27. märtsil 2017)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Pallas's squirrel seisuga 27.03.2017.

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Oravlased

  1. "Heathens"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Heathens"
Twenty One Pilots'i singel
albumilt "Suicide Squad: The Album"
Välja antud 16. juuni 2016
Formaat CD, digitaalselt allalaetav
Stiil räpp-rock[1]
Pikkus 3:15
Plaadifirma Atlantic, Warner Bros.
Autor Tyler Joseph
Produtsent Mike Elizondo, Tyler Joseph
Twenty One Pilots'i singlite kronoloogia
"Ride"
(2016)
"Heathens"
(2016)
"Heavydirtysoul"
(2016)

"Heathens" on USA duo Twenty One Pilots'i laul.[2] Laulu autoriks on Tyler Joseph.

USA singlite edetabelis Billboard Hot 100 jõudis see teisele kohale.

Laul esineb filmi "Suitsiidisalk" ("Suicide Squad"; 2016) filmimuusikas.

Laul pälvis 2017. aastal Grammy auhindade jagamisel kolm nominatsiooni.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Atlantic Subpoenas Reddit To Identify Twenty One Pilots Leaker. stereogum.com. 3. august 2016, vaadatud 27. märtsil 2017
  2. Tyler Sharp, Hear Twenty One Pilots’ new song, “Heathens”, Alternative Press. 16. juuni 2016. Vaadatud 27. märtsil 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:2016. aasta laulud Kategooria:2016. aasta singlid

  1. "Don't Be So Shy"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Don't Be So Shy"
Imany singel
albumilt "The Wrong Kind of War"
Välja antud 18. september 2015
Formaat digitaalselt allalaetav
Pikkus 3:10
Autor Nadia Mladjao
Stéfane Goldman
Imany singlite kronoloogia
"The Good the Bad & the Crazy"
(2014)
"Don't Be So Shy"
(2015)
"There Were Tears"
(2016)

"Don't Be So Shy" on Komoori päritolu prantsuse poplaulja Imany laul teiselt muusikaalbumilt "The Wrong Kind of War".

Radade loend[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Don't Be So Shy" (Filatov & Karas Remix) – 3:10
  2. "Don't Be So Shy" (Ruslan Nigmatullin Remix) – 3:46
  3. "Don't Be So Shy" (Work in Progress)" – 3:02

Filatov & Karas Remix[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopas sai kuulsaks selle laulu Filatov'i & Karas'e remiks, mis anti välja augustis 2015, see jõudis mitmete riikide edetablites esikohale, sealhulgas Austrias, Bulgaarias, Poolas,Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Serbias, Slovakkia,s Sloveenias, Šveitsis, Ungaris ja Venemaal.

"Don’t Be So Shy (Filatov & Karas Remix)" võitis Eesti raadiojaama Sky Plus 2016. aasta Sky Plus Aastaedetabelis esikoha.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:2015. aasta laulud Kategooria:2015. aasta singlid

  1. Paguuma==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Paguuma
Paguuma
Paguuma
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Kiskjalised Carnivora
Alamselts Feliformia
Sugukond Tsiibetkaslased Viverridae
Perekond Paguuma
Liik Paguuma
Ladinakeelne nimetus
Paguma larvata
(Hamilton-Smith, 1827)
Paguuma levila
Paguuma levila

Paguuma[1] (Paguma larvata) on tsiibetkaslaste sugukonda kuuluv loom.

Paguuma üldpikkus on meeter või rohkem ja kehakaal kuni 5 kg. Emased paguumad võivad poegida kaks korda aastas, pesakond koosneb ühest kuni neljast pojast.

Paguumad on kõigesööjad. Hõlmikpuude kasvualas Zhejiangi provintsis (Hiinas) söövad nad hõlmikpuuseemneid, aidates kaasa hõlmikpuude levikule.[2] Neid söövad inimesed. Paguumad on SARS-koroonaviiruse vektorid.

Nomenklatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Paguuma perekonda kirjeldas esmakordselt John Edward Gray 1831. Käesoleval ajal liigitatakse paguumal järgmisi alamliike[3]

  • Paguma larvata chichingensis Wang, 1981
  • Paguma larvata grayi (Bennett, 1835)
  • Paguma larvata hainana Thomas, 1909
  • Paguma larvata intrudens Wroughton, 1910
  • Paguma larvata janetta Thomas, 1928
  • Paguma larvata jourdanii (J. E. Gray, 1837)
  • Paguma larvata lanigera (Hodgson, 1836)
  • Paguma larvata larvata (C. E. H. Smith, 1827)
  • Paguma larvata leucomystax (J. E. Gray, 1837)
  • Paguma larvata neglecta Pocock, 1934
  • Paguma larvata nigriceps Pocock, 1939
  • Paguma larvata ogilbyi (Fraser, 1846)
  • Paguma larvata robusta (Miller, 1906)
  • Paguma larvata taivana Swinhoe, 1862
  • Paguma larvata tytlerii (Tytler, 1864)
  • Paguma larvata wroughtoni Schwarz, 1913.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Paguuma elab metsades ja põõsastikes laialdasel alal Kashmirist, Birmast ja Hiinast kuni Malai saarestikuni.[1] Pole selge kas ta on pärismaine liik ka Jaapanis või on ta siia toodud inimeste poolt.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Loomade elu 7:262.
  2. Peter Del Tredici, Wake Up and Smell the Ginkgos, lk 18, 2008, Arnoldia 66:11-21, vaadatud 26. märtsil 2017
  3. ITIS, Paguma larvata (C. E. H. Smith, 1827), veebiversioon vaadatud 26. märtsil 2017
  4. Masuda, R.; Kaneko, Y.; Siriaroonrat, B.; Subramaniam, V.; Hamachi, M. (2008). "Genetic variations of the Masked Palm Civet Paguma larvata, inferred from mitochondrial cytochrome B sequences". Mammal Study 33: 19–24. doi:10.3106/1348-6160(2008)33[19:gvotmp]2.0.co;2. 

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Masked palm civet seisuga 26.03.2017.

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Kiskjalised

  1. "Starboy"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Starboy"
The Weeknd f Daft Punk singel
albumilt Starboy
Välja antud 22. septembril 2016
Formaat CD; digitaalselt allalaetav
Salvestatud 2016
Stiil R&B
Pikkus 3:50
Plaadifirma XO,Republic
Autor Abel Tesfaye,Guy-Manuel de Homem-Christo, Thomas Bangalter, Martin McKinney, Henry Walter, Jason Quenneville
Produtsent Daft Punk, Cirkut, Doc McKinney

"Starboy" on Kanada laulja The Weekndi salvestatud ja esitatud laul samanimeliselt stuudioalbumilt. "Starboy" on saadaval allalaaditava faili, CD, ja muusikavideona.

Track listing[muuda | muuda lähteteksti]

NrPealkiriPikkus
1."Starboy" (Kygo remix)4:04
NrPealkiriPikkus
1."Starboy" (explicit)3:50
2."Starboy" (clean)3:50
Kogupikkus:7:40

Muusikavideo[muuda | muuda lähteteksti]

"Starboy" muusikavideol võib näha mitut maailma kõige hinnalisemaks peetavat luksusautot; laulus ka lauldud:

Pull off in that Roadster SV/ Pockets overweight, getting hefty. [....] No competition, I don't really listen/ I'm in the blue Mulsanne bumping New Edition. [...] I'm trying to put you in the worst mood/ P1 cleaner than your church shoes.
Muusikavideo lõpus on filmitud Weeknd'i sõitmas isikliku McLaren P1-ga[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:2016. aasta laulud Kategooria:2016. aasta singlid

  1. 2017. aasta Vormel 1 hooaeg==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

2017. aasta Vormel 1 hooaeg on Vormel 1 maailmameistrivõistluste 68. hooaeg.

Sebastian Vettel Austraalia GP võitja

Hooaeg algas 26. märtsil 2017 Austraalias ja lõpeb 26. novembril Araabia Ühendemiraatides.

Etapid[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Toimumisaeg Etapp Koht Ringrada Kvalifikatsiooni võitja Kiireim ring Sõidu võitja Võitja meeskond
1. 26. märts Flag of Australia.svg Austraalia GP Melbourne Albert Parki ringrada Sebastian Vettel Kimi Räikkönen Sebastian Vettel

2017 Formula 1 Rolex Australian Grand Prix[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta Austraalia Grand Prix on 2017. aasta Vormel 1 maailmameistrivõistluste 68. hooaja avaetapp Austraalias, Melbourne'is, Albert Parki ringrajal. Austraalia GP toimus 26. märtsil 2017.

Koht Nr. Juht Konstruktor Ringid Aeg/Katkestus Stardikoht Punktid
1 5 Saksamaa Saksamaa Sebastian Vettel Ferrari 57 1:24:11.672 2 25
2 44 Suurbritannia Suurbritannia Lewis Hamilton Mercedes 57 +9.975 1 18
3 77 Soome Soome Valtteri Bottas Mercedes 57 +11.250 3 15
4 7 Soome Soome Kimi Räikkönen Ferrari 57 +22.393 4 12
5 33 Holland Holland Max Verstappen Red Bull Racing-TAG Heuer 57 +28.827 5 10
6 19 Brasiilia Brasiilia Felipe Massa Williams-Mercedes 57 +1:23.386 7 8
7 11 Mehhiko Mehhiko Sergio Pérez Force India-Mercedes 56 +1 ring 10 6
8 55 Hispaania Hispaania Carlos Sainz, Jr. Toro Rosso 56 +1 ring 8 4
9 26 Venemaa Venemaa Daniil Kvyat Toro Rosso 56 +1 ring 9 2
10 31 Prantsusmaa Prantsusmaa Esteban Ocon Force India-Mercedes 56 +1 ring 13 1
11 27 Saksamaa Saksamaa Nico Hülkenberg Renault 56 +1 ring 11
12 36 Itaalia Itaalia Antonio Giovinazzi Sauber-Ferrari 55 +2 ringi 16
13 2 Belgia Belgia Stoffel Vandoorne McLaren-Honda 55 +2 ringi 18
Katk. 14 Hispaania Hispaania Fernando Alonso McLaren-Honda 50 12
Katk. 20 Taani Taani  Kevin Magnussen Haas-Ferrari 46 17
Katk. 18 Kanada Kanada Lance Stroll Williams-Mercedes 40 20
Katk. 3 Austraalia Austraalia Daniel Ricciardo Red Bull Racing-TAG Heuer 25 PL1
Katk. 9 Rootsi Rootsi Marcus Ericsson Sauber-Ferrari 21 14
Katk. 30 Suurbritannia Suurbritannia Jolyon Palmer Renault 15 19
Katk. 8 Prantsusmaa Prantsusmaa Romain Grosjean Haas-Ferrari 13 6
Allikas www.fia.com :[1]

2017. aasta Vormel 1 hooaja ajakava[muuda | muuda lähteteksti]

Etapp Grand Prix Ringrada Kuupäev
1 Austraalia Grand Prix Austraalia Austraalia Albert Parki ringrada, Melbourne 26. märts
2 Chinese Grand Prix Hiina Hiina Shanghai International Circuit, Shanghai 9. aprill
3 Bahrain Grand Prix Bahrein Bahrein Bahrain International Circuit, Sakhir 16. aprill
4 Russian Grand Prix Venemaa Venemaa Sochi Autodrom, Sotši 30. aprill
5 Hispaania Grand Prix Hispaania Hispaania Circuit de Barcelona-Catalunya, Barcelona 14. mai
6 Monaco Grand Prix Monaco Monaco  Circuit de Monaco, Monte Carlo 28. mai
7 Canadian Grand Prix Kanada Kanada Circuit Gilles Villeneuve, Montréal 11. juuni
8 Azerbaijan Grand Prix Aserbaidžaan Aserbaidžaan Baku City Circuit, Bakuu 25. juuni
9 Austrian Grand Prix Austria Austria Red Bull Ring, Spielberg, Styria 9. juuli
10 British Grand Prix Suurbritannia Suurbritannia Silverstone Circuit, Silverstone 16. juuli
11 Hungarian Grand Prix Ungari Ungari Hungaroring, Budapest 30. juuli
12 Belgia Grand Prix Belgia Belgia Circuit de Spa-Francorchamps, Stavelot 27. august
13 Italian Grand Prix Itaalia Itaalia Autodromo Nazionale Monza, Monza 3. september
14 Singapore Grand Prix Singapur Singapur Marina Bay Street Circuit, Singapur
... ... ... ...

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:2017. aasta spordis

  1. Another Love (Tom Odelli laul)==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Another Love"
Tom Odelli singel
albumilt "Long Way Down" ja "Songs from Another Love"
Välja antud 15. oktoobril 2012
Formaat digitaalselt allalaetav
Stiil indie pop
Pikkus 4:04
Plaadifirma Columbia
Autor Tom Odell
Tom Odelli singlite kronoloogia
"Another Love"
(2012)
"Can't Pretend"
(2013)

"Another Love" Briti laulja ja laulukirjutaja Tom Odelli (sündinud 24.11.1990) kirjutatud ja esitatud laul debüütalbumilt Songs from Another Love (2012). See on ka Odelli kolmas singel stuudioalbumilt Long Way Down (2013). "Another Love" anti välja promo singlina 15.10.2012; on saadaval digitaalselt allalaetavana, CD-na ja muusikavideona.

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Another Love (Tom Odell song) seisuga 25.03.2017.

Kategooria:2012. aasta laulud Kategooria:2013. aasta singlid

  1. "Rockabye"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Rockabye"
Clean Bandit'i f. Sean Paul ja Anne-Marie singel
Välja antud 21. oktoober 2016
Formaat digitaalne
Stiil Dancehall, tropical house
Pikkus 4:11
Plaadifirma Atlantic,Warner
Autor Jack Patterson, Steve Mac,Ammar Malik, Ina Wroldsen, Sean Paul Henriques
Produtsent Jack Patterson, Steve Mac, Mark Ralph

"Rockabye" on briti elektroonilise muusika ansambli Clean Banditi laul, mille esitajateks on Sean Paul ja briti laulja Anne-Marie. "Rockabye" on saadaval digitaalselt allalaetavana, CD-na ja muusikavideona.

  • Digitaalselt allalaetav
  1. "Rockabye" – 4:11
  1. "Rockabye" – 4:11
  2. "Rockabye" (Thomas Rasmus Chill Mix) – 3:38
  • Digitaalselt allalaetavad – Remixes[3]
  1. "Rockabye" (Jack Wins Remix') – 5:05
  2. "Rockabye" (End of the World Remix) – 2:54[4]
  3. "Rockabye" (Elderbrook'i Remix) – 3:28[5]
  4. "Rockabye" (Thomas Rasmuse Chill Mix) – 3:38.

Edetabelite info[muuda | muuda lähteteksti]

"Rockabye" on olnud nädala esikohalaul järgmiste riikide edetabelites: Austraalia Austraalia, Austria Austria, Belgia Belgia, Holland Holland, Iirimaa Iirimaa, Iisrael Iisrael, Itaalia Itaalia,Liibanon Liibanon, Läti Läti, Mehhiko Mehhiko, Poola Poola, Rootsi Rootsi, Saksamaa Saksamaa, Soome Soome, Suurbritannia Suurbritannia, Šotimaa Šotimaa, Šveits Šveits, Taani Taani, Tšehhi Tšehhi, Ungari Ungari, Valgevene Valgevene.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "2017 Australian Grand Prix Race – Provisional Classification". FIA.com (Fédération Internationale de l'Automobile). 26 March 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 26 March 2017.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |archivedate= (juhend)
  2. "Rockabye by Clean Bandit: Amazon.co.uk: Music". Amazon.com. 
  3. "iTunes - Music - Rockabye (feat. Sean Paul & Anne-Marie) [Remixes] - EP by Clean Bandit". iTunes Store. 
  4. ROCKABYE (FEAT. SEAN PAUL & ANNE-MARIE) END OF THE WORLD REMIX, vaadatud 25. märtsil 2017
  5. ROCKABYE (FEAT. SEAN PAUL & ANNE-MARIE) ELDERBROOK REMIX, vaadatud 25. märtsil 2017

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Rockabye (song) seisuga 13.02.2017.

Kategooria:2016. aasta laulud Kategooria:2016. aasta singlid

  1. "Sherlock New Yorgis"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Sherlock New Yorgis
Elementary
Elementary (2012 TV series) logo.svg
Žanr krimi-draamasari
Stsenarist Robert Doherty
Peaosades Jonny Lee Miller
Lucy Liu
Aidan Quinn
Jon Michael Hill
Tunnusmuusika helilooja Sean Callery
Zoe Keating
Riik Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid
Keel Inglise
Hooaegu 5
Tootmine
Jao kestus 42 minutit
Linastamine
Kanal Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid CBS
Eesti Eesti TV3
Esmaeeter Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriigid 27. september 2012 –
Eesti Eesti
Eesti kanal TV3

"Sherlock New Yorgis" (originaalpealkiri "Elementary") on USA telekanali CBS-i krimi-telesari. Sarja "Sherlock New Yorgis" loojad on kirjaniku Arthur Conan Doyle loodud "Sherlock Holmesi" toonud tänapäeva New Yorki. Sarja peaosatäitjateks on ekstsentriline, irooniline ja tahumatu Sherlock Holmes, teda mängib Jonny Lee Miller ja silmatorkavalt viisakas Joan Watsoni, teda mängib Lucy Liu. Holmes on endine Scotland Yardi nõustaja,[1] kes kolis Suurbritanniast USA-sse, et suruda alla oma heroiinisõltuvust[1]. Brooklyni kutsus teda New Yorgi politseikapten Thomas Gregson, keda kehastab Aidan Quinn. Sarjas töötas ta koos Sherlockiga Scotland Yardis peale 9/11 rünnakuid. Brooklynis jagab Sherlock elamist Watsoniga, kes algselt oli tema isa poolt rahastatud tugiisik[1] ja hiljem sai temast Sherlocki õpilane ja partner, kellega koos sarjas lavastatud kuritegudele lahendusi otsida rakendades nn deduktiivset meetodit.

Osatäitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Roll Näitleja
Sherlock Holmes Jonny Lee Miller
Dr. Joan Watson Lucy Liu
politseikapten Thomas Gregson Aidan Quinn
Oliver Siebeck uurija Marcus Bell
Jamie Moriarty/Irene Adler Natalie Dormer
Mycroft Holmes Rhys Ifans
Gareth Lestrade Sean Pertwee
Kitty Winter[2] Ophelia Lovibond[2]
Morland Holmes John Noble

Krimi-draamasarja "Sherlock New Yorgis" on USA-s näidatud viis hooaega. Eestis näitavad telesarja TV3 ja Sony TV.

3. hooaeg Sony TV-s[muuda | muuda lähteteksti]

Kuupäev Seeria Lühisünopsis
Esmaspäev 27.03.2017 Enough Nemesis To Go Around Holmes naaseb pärast MI6-st vallandamist koos uue õpilasega New Yorki ja on valmis kohe New Yorgi politseiga koostööd alustama[3]. Koos Kitty ja Watsoniga lahendatakse topelmõrvajuhtum.
Teisipäev 28.03.2017 The Five Orange Pipz Kitty õpetamine jätkub; samaaegselt uurivad Sherlock ja Watson ohtlike mänguasjade tootja ja tema advokaadi mõrva. Mõrvad lahendatakse - ja pipzid (GHB-ga) saadakse need varastanud jooksus oleva FBI-töötaja sõidukist kinnipidamisel kätte.[4]
Kolmapäev 29.03.2017 Just A Regular Irregular Watson pakub Kitty'le koostööd kinnisvara ärimehe Keswik'i tabamiseks samal ajal pöördub Sherlocki poole temaga koostööd tegev matemaatik Harlan Emple (mängib Rich Sommer), kes Belphegor Number[5] (Belhegori algarvu) mõistatusemängus satub teise matemaatiku laipa leidma. Tema küll vabaneb süüst, kuna pidas samal ajal Columbias loengut. Sherlock uurib koos Belliga matemaatikute mõrvasid. Oma asjatoimetustes jõuab Sherlock ka Watsoni koju, seal satub ta peale täiesti paljale Watsoni voodikaaslasele, keda mängib Raza Jaffrey. Matemaatikamängu müsteeriumi uurides satuvad nad järgmisele kahtlusalusele, skisofreenikust matemaatik Byron Lowenthalile, kelle leiavad samuti tapetult. Vahepeal selgub, et Sherlocki matemaatikaekspert Harlan Emple on loonud internetis ajaveebi Mo Shellshocker ja sattunud FBI tagaotsitavate nimekirja. Matemaatikute mõrvar tabatakse, selleks osutus Emple poolt avastatud loteerimängu nõrgad kohad avastanud loteerimänguga (lotopettusega) rohkelt varandust kokku ajanud matemaatik Paul. Watsoni ja Kitty kinnisvara ärimehe juhtum leidis samuti lahenduse. [6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Andreeva, Nellie (March 7, 2012). "Aidan Quinn To Co-Star In 'Elementary', 'Descendants' Amara Miller In '1600 Penn'". Deadline Hollywood. Vaadatud March 25, 2017.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  2. 2,0 2,1 OPHELIA LOVIBOND SET TO RECUR ON “ELEMENTARY” AS SHERLOCK HOLMES’ NEW PROTÉGÉ, cbs.com
  3. Sherlock New Yorgis: Enough Nemesis To Go Around, 28. märtsil 2017
  4. The Five Orange Pipz The Five Orange Pipz, vaadatud 29. märtsil 2017
  5. Belphegor Number, vaadatud 30. märtsil 2017
  6. Synopsis for "Elementary" Just a Regular Irregular, vaadatud 30. märtsil 2017

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad

  1. "If You Can't Give Me Love"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"If You Can't Give Me Love"
Suzi Quatro singel
albumilt "If You Knew Suzi..."
B-pool "Cream Dream"
"Non-Citizen" (USA)
Välja antud 1978
Formaat 7", CD (juuni 1996)
Salvestatud 1978
Stiil pop rock
Pikkus 3:53; CD-versioon 5:08
Plaadifirma RAK
Autor Mike Chapman, Nicky Chinn
Suzi Quatro singlite kronoloogia
"Roxy Roller"
(1977)
"If You Can't Give Me Love" "The Race Is On"
(1978)"

"If You Can't Give Me Love" on USA rokkuusiku Suzi Quatro laul tema kuuendalt stuudioalbumilt "If You Knew Suzi..." (1978). See anti välja ka singlina. Laulu autorid on Mike Chapman ja Nicky Chinni..

Singel[muuda | muuda lähteteksti]

1978. aastal anti singel "If You Can't Give Me Love" välja mitmetes riikides, nagu Holland Holland, Belgia Belgia, Brasiilia Brasiilia, Uus-Meremaa Uus-Meremaa, Saksamaa Saksamaa, Austraalia Austraalia, Portugal Portugal, Prantsusmaa Prantsusmaa, Jaapan Jaapan, Suurbritannia Suurbritannia, Hispaania Hispaania jmt.[1]

Radade loend[muuda | muuda lähteteksti]

A-pool
NrPealkiriAutor(id)Pikkus
1."If You Can't Give Me Love"Nicky Chinn, Mike Chapman03:53
B-pool
NrPealkiriPikkus
2.""Cream Dream"
"Non-Citizen" (USA)"
 

CD[muuda | muuda lähteteksti]

Laul on ka mitmetel teistel Quatro albumitel, nagu 11. stuudioalbum "What Goes Around - Greatest & Latest" (CD-formaadis, juuni 1996); laulu pikkus 5:08) ja "The Wild One: Greatest Hits" (12. lugu [2]) jmt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Suzi Quatro ‎– If You Can't Give Me Love. discogs.com. vaadatud 24.03.2017
  2. The Wild One: Greatest Hits, vaadatud 24.03.2017

Veebilingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:1978. aasta singlid Kategooria:1978. aasta laulud

  1. Chichi==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Chichi (ka Chi-chi, tõlkes 'nibu' või 'rind') on väga vanade hõlmikpuude okste alumistel külgedel ja tüvel suunaga allapoole kasvavad moodustised. Nende silinderjate puidumoodustiste pikkus võib ulatuda kuni 5 ja ümbermõõt 2 meetrini.[1]

Chichidel on koht Jaapani muistendis, kuid nende areng ja talitlus ning ülesanded pole puu-uurijatele käesoleval selged. Arvatakse, et need on hõlmikpuu iseuuenevad kasvavad vegetatiivsed moodustised - kasvumügarikud, mis võivad esineda kas 'sõlmekestena' või pikkade, otsast ümarate, silinderjate torudena. Kokkupuutel maapinnaga kasvatavad need juured ja võsud ja lehed.

Chichide varasem inglikeelne termin oli Burrs. Henry John Elwes ja Augustine Henry on nähtust täheldanud ka Kew Kuninglikus botaanikaaias (London) kasvaval hõlmikpuul.

Chichisid kirjeldati esmakordselt jaapanlaste poolt 1892. aastal. Fujii avaldas oma kirjelduse 1895. aastal Tokyo. Bot. Mag. lk 444.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 9, 1990
  2. Henry John Elwes, Augustine Henry, The Trees of Great Britain and Ireland, lk 57-58, 1. köide, Cambridge University Press, Google'i raamatu veebiversioon vaadatud 21. märtsil 2017

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Human (Rag'n'Bone Mani laul)==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Human"
Rag'n'Bone Man'i singel
albumilt "Human"
Välja antud 21. juulil 2016
Formaat digitaalne, CD, sigel
Stiil Bluus, soul
Pikkus 3:19
Plaadifirma Sony
Autor Jamie Hartman
Produtsent Two Inch Punch
Rag'n'Bone Man'i singlite kronoloogia
"Wolves"
(2016)
"Human"
(2016)
"Skin"
(2017)

"Human" on briti laulja ja laulukirjutaja Rag'n'Bone Mani esitatud ja loodud laul, mille kaasautoriks on Jamie Hartman. "Human" on saadaval allalaetava muusikafailina, singlina ja muusikavideona. "Human" on ka Rag'n'Bone Mani esimesel stuudioalbumil Human (2017).

23. detsembril 2016 jõudis laul Briti singlitabelis 2. kohale; Austria, Belgia, Kreeka, Saksamaa, Poola jmt edetabelites aga 1. kohale.

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Human (Rag'n'Bone Man song) seisuga 31.01.2017.

Kategooria:2016. aasta singlid

  1. "Lay Back in the Arms of Someone"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Lay Back in the Arms of Someone"
Smokie singel
B-pool "Here Lies a Man"
Välja antud 18. veebruar 1977[1]
Formaat LP, singel, CD
Salvestatud 1976
Stiil glämmrokk, Pop rock
Pikkus 4:07
Plaadifirma RAK
Autor Nicky Chinn & Mike Chapman
Smokie singlite kronoloogia
"Living Next Door to Alice" (1976) "Lay Back in the Arms of Someone"
(1977)
"It's Your Lifel"
(1977)

"Lay Back in the Arms of Someone" on Mike Chapmani ja Nicky Chinni kirjutatud laul, mille esitajaks on briti glämmroki ansambel Smokie. Singel anti välja veebruaris 1977.[2] Briti singlitabelis jõudis laul 12. kohale; Austria, Euroopa, Saksamaa ja Hollandi edetabelites aga 1. kohale.

Singli B-poolel oleva laulu "Here Lies a Man" autorid on Pete Spencer ja Chris Norman.

"Lay Back in the Arms of Someone" on aastaid hiljem avaldatud mitmete albumite CD-versioonides, nagu "Gold - 1975-2015" (2015) jt.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Lay Back in the Arms of Someone seisuga 21.03.2017.

Kategooria:1977. aasta laulud Kategooria:1977. aasta singlid

  1. Hibakujumoku==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Hibakujumoku (jaapani keeles 被爆樹木, 'pommitamise üleelanud puud') on jaapanikeelne nimetus puudele, kes plahvatuse epitsentris elasid üle Teise Maailmasõja ajal 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommid.

Hibakujumoku-puude loetelu[muuda | muuda lähteteksti]

eestikeelne nimetus ladinakeelne nimetus
babüloni remmelgas Salix babylonica
harilik robiinia Robinia pseudoacacia
Melia azedarach var. japonica
viigipuu Ficus sp.
Bambuseae
rododendron Rhododendron
harilik karuspalm Trachycarpus fortunei
harilik oleander Nerium indicum
jaapani kikkapuu Euonymus japonicus
ümar iileks Ilex rotunda
jaapani fatsia Fatsia japonica
hiina tseltis Celtis sinensis var. japonica
kampripuu Cinnamomum camphora
torkav hõbepuu Elaeagnus pungens
idadiospüür Diospyros kaki
meelõhnaline eukalüpt Eucalyptus melliodora
Salix chaenomeloides
harilik trompetipuu Catalpa bignonioides
rahu-palmlehik Cycas revoluta
põõsaspojeng Paeonia suffruticosa
Neolitsea sericea
Prunus × yedoensis
hiina lagerströömia Lagerstroemia indica
hõlmikpuu Ginkgo biloba
idaplaatan Platanus orientalis
juukse-imepuu Firmiana simplex
Thunbergi mänd Pinus thunbergii
Aphananthe aspera
hiina tseltis Celtis sinensis var. japonica
harilik kreektürn Ziziphus jujuba
jaapani aprikoosipuu Prunus mume var. purpurea
jaapani mõru apelsinipuu Citrus natsudaidai
Thunbergi linnuloorber Persea thunbergii
Tilia miqueliana
jaapani kameelia Camellia japonica
Chaenomeles speciosa
hiina kadakas Juniperus chinensis
kriinum Crinum sp.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Hibakujumoku seisuga 21.03.2017.

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Jaapan

  1. Li Jiawani suur hõlmikpuukuningas==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Li Jiawani suur hõlmikpuukuningas on maailma suurim, 4000 - 4500 aasta vanune isane hõlmikpuu. Tema kasvukohaks on põllumaa Li Jiawanis (Lebang Village, Huangsi, Fuquan, Guizhou, Hiina).

Puu kasvab 1300 m kõrgusel ja on 30 meetri kõrgune. Tüve ümbermõõt ida-lääne suunal on 460 ja põhja-lõuna suunal 580 cm. Li Jiawani suure hõlmikpuukuninga ümbermõõt rinna kõrgusel on 15,6 m; tema lehestik varjutab 1200 ruutmeetrit. Tüvel on suured väljakasved - chichi 'd.[1] Puu sai 1991. juulis tormi tõttu kõvasti räsida ja pole täielikult taastunud, arvatakse et see on märk sellest, et ta hakkab ära surema.

Li Jiawani suure hõlmikpuukuninga vanus on hinnaguline, saadud välitööde käigus ja kuigi tea peetakse maailma suurimaks (tüve ümbermõõt) elavaks hõlmikpuuks, pole ta maailma vanim puu (maailma vanimateks puudeks on männi perekonna Californias kasvavad üksikindiviidid alamsektsioonist Balfourianae ).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Zhun Xiang, Yinghai Xiang, Bixia Xiang, ja Peter Del Tredici, The Li Jiawan Grand Ginkgo King, Arnoldia 66(3): 26-30, 2009, vaadatud 19. märtsil 2017

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Albert Charles Seward==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Albert Charles Seward FRS (9. oktoober 1863 Lancaster11. aprill 1941 Oxford) oli briti botaanik ja geoloog.

Botaanikuna olid tema erialaks brüoloogia, paleobotaanika ja fükoloogia (vetikad). Tema autorinimi on "Seward".

Seward oli aastatel 1906 kuni 1936 Cambridge'i Ülikooli botaanikaprofessor. Aastatel 1922 kuni 1924 Londoni Geoloogia Seltsi president.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Eraelulist[muuda | muuda lähteteksti]

1. juulil 1891 abiellus ta Marian Brewisega (1861–1924). 1927. aastal abiellus Seward Mary Adeliaga.[2]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

1898. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi ja aastal 1932 Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks. Rüütliks löödud 1936.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Austraalia polaaruurija John Rymill koos uurimisrühmaga avastas 1936. aastal Antarktika poolsaarel mäestiku ja nimetas selle Sewardi järgi 'Sewardi mäestikuks' (inglise keeles Seward Mountains).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Seward, Albert Charles, The Wealden Flora: Catalogue of the mesozoic plants in the departement of geology British Museum (Natural History), London British Museum, 1894
  2. SEWARD, Marian, vaadatud 21. märtsil 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Albert Seward seisuga 21.03.2017.


Kategooria:Suurbritannia bioloogid Kategooria:Suurbritannia geoloogid Kategooria:Sündinud 1863 Kategooria:Surnud 1941 Kategooria:Botaanikud

  1. "For a Few Dollars More"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Sergio Leone filmi kohta vaata artiklit Mõne dollari pärast
"For a Few Dollars More"
Smokie singel
albumilt "The Montreux Album"
B-pool "Goin' Tomorrow"
Välja antud jaanuar 1978
Formaat 7" , singel
Salvestatud 1978
Stiil glämmrokk, soft rock
Pikkus 3:34
Plaadifirma RAK
Autor Mike Chapman, Nicky Chinn
Produtsent Mike Chapman
Smokie singlite kronoloogia
"Needles and Pins"
(1977)
"For a Few Dollars More"
(1978)
"Oh Carol"
(1978)

"For a Few Dollars More" on Mike Chapmani ja Nicky Chinni kirjutatud laul, mille esitajaks on briti glämmroki ansambel Smokie. Singel anti välja 1978. aastal.[1] Briti singlitabelis jõudis laul 17. kohale.

Singli B-poolel oleva laulu "Goin' Tomorrow" autorid on Smokie liikmed Chris Norman, Pete Spencer, Alan Silson ja Terry Utley.

Aastaid hiljem avaldatud singli CD-versioonil on lisaks ka veel laulu "For a Few Dollars More" kontsertsalvestis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. For A Few Dollars More, vaadatud 20. märtsil 2017

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:1978. aasta laulud Kategooria:1978. aasta singlid

  1. "Stumblin' In"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Stumblin' In"
Chris Normani ja Suzi Quatro singel
albumilt "If You Knew Suzi..."
B-pool "A Stranger with You"
Välja antud november 1978 (Suurbritannia); jaanuar 1979 (USA)
Formaat 7"
Salvestatud 1978
Stiil pop rock, soft rock
Pikkus 3:56
Plaadifirma RSO
Autor Mike Chapman, Nicky Chinn
Produtsent Suzi Quatro, Chris Norman, Mike Chapman
Suzi Quatro kronoloogia
"The Race Is On"
(1978)
Stumblin' In
(1978)
"Don't Change My Luck"
(1979)
Chris Normani kronoloogia
"Stumblin' In"
(1978)
"Hey Baby"
(1982)

"Stumblin' In" on Chris Normani ja Suzi Quatro esitatud laul. Laul on avaldatud Quatro 1978. aasta albumil "If You Knew Suzi...".[1] See anti välja ka singlina. Laulu autorid on Mike Chapman ja Nicky Chinn.

Singel jõudis 1979. aastal USA singlite edetabelis Billboard Hot 100 neljandale kohale. Kanadas jõudis see edetabeli esimesele kohale.[2]

1979. aastal kaverdasid loo Al Bano ja Romina Power "Et je suis à toì". Samal aastal salvestasid saksa lauljad Bernd Clüver ja Marion Maerz laulu kaverina, pealkirjaks "Schau mal herein (die Tasse Kaffee)". Saksakeelsete sõnade autor on Peter Orloff.[3]

Eestis laulsid selle laulu kuulsaks nime all "Petlik õnn" Kersti Rosenberg, Ain Tammesson ja ansambel Nemo.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Strong, Martin C. (2000). The Great Rock Discography. Lk. 785–786 (trükk: 5th). Edinburgh: Mojo Books. ISBN 1-84195-017-3. 
  2. Image : RPM Weekly. Vaadatud 19. märtsil 2017
  3. Bernd Clüver & Marion Maerz - Schau mal herein. ultratop.be. Vaadatud 12.4.2017
  4. KUULA LAULU! "Petlik õnn" - Nemo. 8. veebruar 2015. Vaadatud 22. märtsil 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:1979. aasta singlid Kategooria:1979. aasta laulud

  1. Bengali kass==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; tõu kohta vaata artiklit Bengali kass (kassitõug)

Bengali kass
Bengali kass
Bengali kass
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Kiskjalised Carnivora
Alamselts Feliformia
Sugukond Kaslased Felidae
Perekond Prionailurus
Liik Bengali kass
Ladinakeelne nimetus
Prionailurus bengalensis
Kerr, 1792)
Bengali kass levila
Bengali kass levila

Bengali kass[1] (Prionailurus bengalensis) on kaslaste sugukonda kuuluv loom.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Bengali kassi varasem teaduslik ladinakeelne liiginimetus on Felis bengalensis, käesoleval ajal on see sünonüüm.[2]

Taksonoomilises andmebaasis ITIS on bengali kassi alamliigid:

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Bengali kass on väike, kodukassist pisut kogukam, kaslane. Tema karvkate on üsna kirju ja see on alamliigiti erinev. Tema tüvepikkus (alamliigiti erinev) on 75-90 cm ja sabapikkus 35 kuni 37 cm. Jalad on võrdlemisi pikad ja pea väike.[1]

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Nende elupaikadeks on kõrvalised mägimetsad, männimetsad, harvemini põõsatihnikud, asulate lähialad ja loomaaiad.

Prionailurus bengalensis Singapuri loomaaias

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Nad püüavad toiduks peamiselt väikseid loomi, hiirlasi, uruhiiri, oravaid, ja linde vahel murrab jäneseid. Söögiks kõlbavad ka maod ja nahkhiired; ka hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.) viljad aidates sel viisil kaasa hõlmikpuuseemnete levikule.(Jiang jt 1990; Del Tredici jt 1992; viidanud Zhao jt, 495:2010 [4])

Sigimine[muuda | muuda lähteteksti]

Bengali kasside paaritumisajad on levila piires varieeruvad. Bengali emakassi tiinus kestab 65–70 päeva. Pesakond koosneb kuni 4 kassipojast. Osadel andmetel osaleb poegade hooldamisel ka isakass.[1]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Bengali kass on levinud Afganistani idaoas, Pakistani põhjaosas, India rannikul ja põhjaosas, Myanmaris, Laoses, Tais, Indoneesias, Malaisias, Vietnamis, Sumatra, Jaava, Bali, Borneo ja Taiwani saarel, Nepalis, Koreas, Kambodžas, Filipiinidel, Hiinas[5] ja Jaapanis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Loomade elu 7:268.
  2. Taxonomy - Prionailurus bengalensis (Leopard cat) (Felis bengalensis)., vaadatud 19. märtsil 2017
  3. (Desmarest, 1816)
  4. Yunpeng Zhao, Juraj Paule, Chengxin Fu & Marcus A. Koch, Out of China: Distribution history of Ginkgo biloba L., TAXON 59 (2), aprill 2010,lk 495, vaadatud 17. märtsil 2017
  5. ADW, Prionailurus bengalensis, vaadatud 19. märtsil 2017

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Kaslased

  1. John Ellis==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Disambig gray.svg  See artikkel räägib loodusteadlasest; trummari kohta vaata artiklit John Ellis (muusik); filminäitleja kohta vaata artiklit John Ellis (filminäitleja)

John Ellise kärbsepüünise illustratsioon

John Ellis (1710? või 1714 - 15. oktoober 1776 London) oli iiri botaanik ja zooloog, kes oli spetsialiseerunud korallide uurimisele.

Ta toimetas Ameerika Ühendriikidest Inglismaale mitmeid taimi ja seemneid. Ellis oli kirjavahetuses mitmete botaanikutega, sh Linnéga.

Tema ametlik autorinimi on „J.Ellis“.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:John Ellis (naturalist) seisuga 18.03.2017.

Hoiatus: Järjestamisvõti "Ellis, John" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Seward, Albert Charles". Kategooria:Suurbritannia bioloogid Kategooria:Botaanikud Kategooria:Zooloogid Kategooria:Sündinud 1710 Kategooria:Surnud 1776

  1. Dalou mäed==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Jinfo Shan'i lõunakülg
Jinfo Shan'i lõunakülg
Kõrgus 2251 m
Asukoht Sichuan, Guizhou, Chongqing, Hiina
Koordinaadid 29° 4′ 0″ N, 107° 18′ 0″ E
Mariina/materjal4 (Hiina)
Mariina/materjal4

Dalou mäed (hiina keeles 大娄山; Pinyin Dàlóu Shānmài ) on Hiina edelaosas, Guizhou, Chongqing'i ja Sichuan'i provintside territooriumil asuv lubjakivi mäeahelik.

Ahelik kulgeb kirde-edela suunas ja selle kõrgeim tipp on Jinfo Shan (hiina keeles 金佛山 Pinyin Jīnfó Shān) (2251 m) (Chongqing).

Ühe uuema uurimuse kohaselt, mis viidi läbi Guizhou ja Chongqingi provintsides, sh Jinfo Shan'il (uurimisala (27°43′44″–28°56′14″N, 107°15′53″–108°04′46″E, kõrgus 840–1200 m merepinnast) kasvavate hõlmikpuude kloroplasti DNA-d uurides, on siin kasvavad hõlmikpuud (Ginkgo biloba L.) tõenäoliselt jääaja jäänukliik (inglise keeles glacial refugia) ja osa hõlmikpuude looduslikust levilast.

Dalou mäestik on pelgupaik mitmetele jäänukliikidele, nagu   kataia (Cathaya argyrophylla Chun et Kuang), Cercidiphyllum japonicum var. sinense Rehder & E. H. Wilsonlehearmipuu (Tetracentron sinense Oliv.tuvipuu (Davidia involucrata Baill.) ja hiina tulbipuu (Liriodendron chinense (Hemsley) Sargent, kuid põllumajanduse intensiivistumise järgselt on enamik taimepopulatsioone hävitatud (Fu ja Jin, 1992; viidanud Tang jt, 2012).[1]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Cindy Q. Tang, Yongchuan Yang, Masahiko Ohsawa jt, Evidence for the persistence of wild Ginkgo biloba (Ginkgoaceae) populations in the Dalou Mountains, southwestern China, 30. juuli 2012, doi: 10.3732/ajb.1200168, Am. J. Bot., August 2012, 99. väljaanne, nr 8, lk 1408-1414, vaadatud 17. märtsil 2017

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Dalou Mountains seisuga 18.03.2017.

Kategooria:Hiina mäeahelikud

  1. Gingo biloba (luuletus)==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Goethe käekirjas Ginkgo biloba
Kuulamisluuletus

"Ginkgo Biloba" (varasemalt "Gingo biloba") on Saksa kirjaniku Johann Wolfgang von Goethe 1815. aasta 15. septembril kirjutatud luuletus. 1819. aastal avaldati see luuletsüklis "Lääne-Ida diivan" ("West-östlicher Divan").

Mõnede allikate kohaselt noppis Goethe 1815. aasta paiku Heidelbergi lossiaiast hõlmikpuulehe, kirjutas luuletuse pühendusega Marianne von Willemerile ja saatis hõlmikpuulehe koos kirjaga.

Marianne von Willemer




"Ginkgo biloba"

Dieses Baums Blatt, der von Osten
Meinem Garten anvertraut,
Giebt geheimen Sinn zu kosten,
Wie's den Wissenden erbaut,

Ist es Ein lebendig Wesen,
Das sich in sich selbst getrennt?
Sind es zwei, die sich erlesen,
Daß man sie als Eines kennt?

Solche Frage zu erwidern,
Fand ich wohl den rechten Sinn,
Fühlst du nicht an meinen Liedern,
Daß ich Eins und doppelt bin?

Lehest puul, mis minu aeda
idast jõudnud seemne sees,
salamõtet ajast aega
otsida võib teadjamees.

On see äkki elusolend,
mis on jäänud jagatuks,
või on kaks neid, vahet pole,
ikka paistavad kui üks.

Mõtlema ma olen valmis,
selle peale vastamaks,
kas ei tunne sa mu salmist,
et ka mind on ühes kaks?

This tree’s leaf, that from the East,
Has been entrusted to my garden,
Gives to savor secret sense,
As pleasing the initiate.

Is it one living creature,
Which separated in itself?
Are they two, who choose themselves,
To be recognized as one?

Such query to reciprocate,
I surely found the proper use,
Do not you feel it in my songs,
That I am one and double?


Kõnealune hõlmikpuu (istutatud 1795. aastal) varustati mälestustahvliga, kuid on nüüdseks surnud.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Fred Hageneder, "Puud on tarkusekandjad", Sinisukk, lk 109, 2006, Luuletus Vladimir Beekmani tõlkes

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Gingo biloba seisuga 18.03.2017.

Kategooria:Goethe luuletused

  1. "Sexy, Sexy Lover"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Sexy, Sexy Lover"
Modern Talkingu singel
albumilt Alone
Välja antud 17. mai 1999
Formaat CD-plaat
Stiil Eurodance
Pikkus 3:33
Plaadifirma BMG
Ariola
Autor Dieter Bohlen
Produtsent Dieter Bohlen
Modern Talkingu singlite kronoloogia
"You Are Not Alone"
(1999)
"Sexy, Sexy Lover"
(1999)
"Brother Louie '99"
(1999)

"Sexy, Sexy Lover" on Modern Talkingu laul 1999. aasta albumilt "You Are Not Alone".

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Sexy, Sexy Lover seisuga 18.03.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:1999. aasta singlid

  1. Hõlmikpuu Eestis==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Hõlmikpuu Eestis on Eestisse introdutseeritud hõlmikpuude (Ginkgo biloba L.) kasvukohtade lühiülevaade, mille aluseks on peamiselt H. Sanderi, J. Elliku ja A. Paiveli 1990. aastal ilmunud raamat "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis".

Hõlmipuid Eestis looduslikult ei esine, nad on võõrliigid ja neid kasvatatakse kas botaanikaaedades eksponaadina või ka koduaedades, tänavatel või linnaparkides haljastuspuuna.[1] Avamaal kasvas Sanderi, Elliku ja Paiveli 1990. aasta teose andmetel 38 puud 15 paigas.[1]

Tartu ja Tallinna botaanikaaias[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli Botaanikaaia direktori Nikolai Kuznetsovi andmeil kasvatati hõlmikpuid botaanikaaia kasvuhoones juba alates 1833. aastast ja avamaal 1897. aastast. Hilisemad andmed avamaa hõlmikpuu kohta puuduvad. 1911. aastal kasvas hõlmikpuu ka külmas kasvuhoones. Botaaniakaaia juhataja Fedor Bucholtzi andmetel kasvas neil 1923. aasta seisuga avamaal kaks hõlmikpuud (üks geograafilises (hiina) ja teine taimesüstemaatika osakonnas). Aia aedniku andmetel (1924) kasvas üks puu ka Rüteli aias, saadud botaaniakaiast potitaimena, kuid selle täpsem kasvukoht ei ole selge ja hilisemad andmed puu kohta puuduvad.(Sander, Elliku ja Paivel 9:1990)

Sander, Elliku ja Paiveli 1990. aastal avaldatud andmete kohaselt kasvas Tartu Ülikooli Botaanikaaias kaks hõlmikpuud, nende pikkus 1961. aastal olid 2,5 ja 1,2 m ning 1988. aastal juba 4,37 ja 2,75 m. Mõõtmetelt suurem puu võis olla istutatud avamaale külmast kasvuhoonest. (Sander, Elliku ja Paivel 10:1990)

Tallinna Botaanikaaias kasvatati 1960. aastate keskpaiku seemnest kaks hõlmikpuud ja istutati seejärel avamaale, kuid vesirotid hävitasid need.

Reala koduaia likvideerimise järel 1965. aastal sai Tallinna Botaanikaaed kaks hõlmikpuud, neist suurema puu kõrgus oli 3,95 m ja läbimõõt 7 cm. Puud istutati kraavi lähedusse, vesirotid hävitasid juurestiku. Üks puu langes välja 1967. ja teine 1970. aastal. (Sander, Elliku ja Paivel 16:1990)

1980. aastatel kasvas siin kaks 1981. aastal Taškendist toodud taime, kuid need hävisid 1987. ja 1988. aastal. (Sander, Elliku ja Paivel 17:1990)

Tallinnas[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinnas tuntakse hõlmikpuud 1860. aastate algusest, mil aednik Grigoroff esitas 1862. aasta aiandusnäitusele teiste taimede seas ka hõlmikpuu (Saliburia adiantifolia). (Ackermann, Dietrich, Hansen, Toll, 1963, viidanud Sander, Elliku ja Paivel 11:1990)

Dendroloogi Eduard Viiroki (1903–1937) andmed Tallinna hõlmikpuude kohta pärinevad 1928. ja 1929. aasta suvisest inventariseerimisest ja need avaldati 1929. aastal. Viirok registreeris linna stipendiaadina Tallinna dendrofloorat inventeerides Tallinnas kolm hõlmikpuud. 7. Eesti metsateadlaste päeval 1929. aastal Viiroki tehtud ettekande kohaselt oli suurima hõmikpuu kõrgus 4 m ja rinnasdiameeter 6 cm. (Sander, Elliku ja Paivel 10:1990)

15. augustil 1930 kirjutas ajaleht Vaba Maa Pärnu ülemaedniku A. Treimanni poolt Viruväravamäel (Virumägi) leitud jaapani pühast kuusest kingust (puu tollane rahvakeelne nimetus), kingupuust, kes kasvas kreeka pähklipuu varjus. Artikli autori arvates oli kingupuu ainuke Eestis.[2] Vaba Maa sama aasta 19. augusti väljaande kohaselt oli puu toodud Saksamaalt, kus artikli "Viruväravamäe haruldane puu" järgi on neid kuuski rohkem, ja see puu on istutatud kasvukohta aednik A. H. Dietrichi poolt 47 aastat tagasi[3] (1883. aastal) ja tema vanus istutamisel oli 20 aastat. (Sander, Elliku ja Paivel 11:1990)

Sama ajalehe 23. augusti 1930. aasta väljaandes avaldati baltisaksa arhitekti Ernst Gustav Kühnerti kirjutis ""Imepuu" Viruväravamäel". Kühnerti sõnul on "Kingu" Jaapani puu Ginkgo biloba, mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt ja ühe neist istutas Hugo Walker Viruväravamäele ja teise H. Kühnerti koduaeda Vana-Pärnu mnt 19 (hilisem Süda tn 2) ja alles hiljem, 1913. aastal, istutati ümber tema praegusesse asukohta (vt Süda tänava hõlmikpuu).[4] (Sander, Elliku ja Paivel 13:1990) Süda tänava hõlmikpuu on looduskaitse all.

A. Paivel registreeris 1950. aastate keskpaiku neli hõlmikpuud Hallivanamehe tänav 10 (Pärnu maantee lõik Kohila tänava ja Seebi tänava vahemikus) asuvas Kristo Reala koduaias. Need hõlmikpuud olid Antonie Reala isikliku teate kohaselt (1989) toodud Saksamaalt 1930. aastatel. Kui Reala koduaed 1965. aastal likvideeriti, maandusid kaks hõlmikpuud Tallinna Botaanikaaeda.

Hõlmikpuu on kasvanud Friedebert Tuglase koduaias Vabaduse puiestee 12. (Robert, 1968; viidanud Sander, Elliku ja Paivel 17:1990). Tuglasele kingitud puu hävis 1971./1972. aasta talvel.

Saksa sõduri Theodor Clausseni järeltulijad istutasid hõlmikpuu 27. juunil 2016 Vanasadamasse.[5]

Saartel[muuda | muuda lähteteksti]

On teateid mitmest Ruhnu saarel kasvavast hõlmikpuust.

Reala koduaia likvideerimisel 1965. aastal Saaremaale, Karja-Pärsimaa katsepunkti jõudnud kaks puud langesid mõlemad välja.

Mitu hõlmikpuud kasvab ka Saaremaal Leisi külas Aleksander Heintalu dendroaias, 1989. aasta andmetel üks kuni kolm poole meetri pikkust puukest.(Sander, Elliku ja Paivel 18:1990)

Sõrve poolsaare lõunaosas kasvab kaks poolemeetrist puud Ants Ilusa Torgu suvekodusse rajatud dendraariumis. Poolsaare keskosas, metskonna peahoone taguses aias, pandi 1981. aastal kasvama Ülo Eriku käest saadud hulk taimi; kaheksa neist hakkasid ka kasvama, kuid langesid välja ja 1989. aastaks oli alles üks puu.(Sander, Elliku ja Paivel 18:1990)

Pöide vallas, Neemi külas asuvas Mihkel Ranna dendraariumis kasvab samuti hõlmikpuu.[6]

Mujal Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Mujal Eestis kasvavate hõlmikpuude kohta on mitmel pool viidatud isiklikele teadetele. Nii kasvavad hõlmikpuud Äigrumäe külas; Pärnu maakonnas (endine Pärnu rajoon) Audru kiriku juures (1984, kõrgus 1,3 m); Rapla maakonnas (endine Rapla rajoon) Kaerepere külas eraisiku aias (1984, neli puud); Lääne-Viru maakonnas (endine Rakvere rajoon) Sagadis ja Võlumäel; Ida-Viru maakonnas (endine Kohtla-Järve rajoon) Toila-Orul eraisiku aias (1984, neli puud toodud Suhhumi Botaanikaaiast) ja mõnel pool mujal.

Tartu lähedal Muri külas Ülo Eriku suvekodus kasvas 1989. aasta teate kohaselt üksteist hõlmikpuud. (Sander, Elliku ja Paivel 21:1990)

Pärnu linna haruldasemaks puuks võib nimetada K. Merilo aias (Suur-Sepa tänav 20) kasvavat hõlmikpuud, see on Eestis suuruselt kolmas hõlmikpuu. (Sander, Elliku ja Paivel 1990; Sander 1993).[7]

A. von Siversi (1889) järgi kasvas hõlmikpuu ka Liivimaal, Alt-Schwanenburgis. (Sander, Elliku, Paiveli 6:1990)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, 1990
  2. Pealinna parkide imepuu, Waba Maa, lk 7, nr. 189, 15. august 1930
  3. Waba Maa, nr. 192, 19. august 1930, lk 7 (vaadatud 10. märtsil 2017)
  4. Waba Maa, nr. 196, 23 august 1930, lk 7 (vaadatud 10. märtsil 2017)
  5. Saksa sõduri järeltulijad istutasid Vanasadamasse hõlmikpuu, 27. juuni 2016, (vaadatud 8. märtsil 2017]
  6. Koostaja: Katrin Möllits, Pargisuitaja teejuht. Lõuna-Eesti pargid, lk 63, (vaadatud 17. märtsil 2017)
  7. Jüri Elliku ja Heldur Sander, Pärnu linna haruldased puud ja põõsad ning põlispuud (vaadatud 8. märtsil 2017)

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Hõlmikpuud

  1. "Pour Some Sugar on Me"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
"Pour Some Sugar On Me"
Def Leppardi singel
albumilt Hysteria
B-pool "I Wanna Be Your Hero" (UK) "Ring of Fire" (US)
Välja antud 8. september 1987 (UK)
Formaat 7", 12", digtaalselt allalaetav (2012. versioon)
Salvestatud detsember 1986–jaanuar 1987
Stiil hard rock
Pikkus 4:25 (albumiversioon)
4:52 (Hysteria videoversioon)
4:21 (2012 taassalvestus versioon)
Plaadifirma Mercury
Autor Steve Clark, Phil Collen, Joe Elliott, Robert John "Mutt" Lange, Rick Savage
Produtsent Robert John "Mutt" Lange
Def Leppardi singlite kronoloogia
"Hysteria"
(1987)
"Pour Some Sugar on Me"
(1987)
"Love Bites"
(1988)

"Pour Some Sugar On Me " on inglise hard rock-ansambli Def Leppardi kirjutatud ja esitatud laul, nende 1987. aasta albumilt Hysteria.

Laul jõudis edetabelis Billboard Hot 100 2. kohale 23. juulil 1988. Telekanal VH1 asetas 2006. aastal laulu oma 1980. aastate parimate laulude edetabelis 2. kohale[1].

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Pour Some Sugar on Me seisuga 16.03.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:1987. aasta singlid

  1. Tianmushan==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Tianmushan
Kõrgus 1506 m (Xianren)
Asukoht Zhejiang, Hiina
Koordinaadid 30° 20′ 0″ N, 119° 25′ 0″ E
Mariina/materjal4 (Hiina)
Mariina/materjal4

Tianmushan (hiina keeles 天目山 Tiānmù shān, 'taevaste silmade mägi') on Hiina idaosas Zhejiangi provintsis asuv mägi. See asub Hangzhou Shist umbes 83 km kaugusel läänes.

Mägi kulgeb ida-kirde suunas ja koosneb ida- ja lääneosast: Dongtianmu Shan (tipp 1506 m) ja Xitianmu Shan (tipp 1480 m).

Hiina keeles võib nimetus Tianmushan käia ka lähedal paiknevate mägede, sealhulgas Moganshani (莫干山 Mògān Shān) kohta.

Siin kasvab rohkem kui 2000 taimeliiki, nende hulgas mõnede allikate kohaselt ka viimase jääaja jäänukina elav looduslik hõlmikpuu[1]. 1984. aastal koosnes populatsioon 224 hõlmikpuust.[2]

Ühe uuema uurimuse kohaselt on Xitianmu Shani hõlmikpuude populatsioon introdutseeritud buda munkade poolt. Uurijate tehtud hõlmikpuupungade DNA-analüüsid indikeerivad hõlmikpuude antropogeenset tekkelugu.[3]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 3, 1990
  2. Teris A vanBeek, Ginkgo Biloba, lk 9, 2005
  3. L. Shen, X. Y. Chen u. a.: Genetic variation of Ginkgo biloba L. (Ginkgoaceae) based on cpDNA PCR-RFLPs: inference of glacial refugia. Heredity. 94. köide, nr 4, aprill 2005, S. 396–401, ISSN 0018-067X. DOI:10.1038/sj.hdy.6800616. PMID 15536482.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Hiina mäed

  1. Juusadiantum==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Juusadiantum
Juusadiantum. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé (1885)
Juusadiantum. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé (1885)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Sõnajalgtaimed Pteridophyta
Klass Keerdlehikud Pteridopsida
Selts Polypodiales
Sugukond Adiantumilised Adiantaceae
Perekond Adiantum Adiantum
Liik Juusadiantum
Ladinakeelne nimetus
Adiantum capillus-veneris
L., 1753

Juusadiantum (Adiantum capillus-veneris) on adiantumiliste sugukonda adiantumi perekonda kuuluv sõnajalgtaim.

Ta on levinud kõikides soojade kliimaga paikades maailmas, enamasti parasvöötmest kuni troopilise kliimaga aladeni, kus on kõrge õhuniiskus: Lõuna-Euraasias, Põhja-Aafrikas ning Lõuna- ja Kesk-Ameerikas. Euroopas võib teda leida Vahemere maadest Alpide lõunaosa ja Lõuna-Inglismaani.

Juusadiantum kasvab niiskes ja varjulisel liivasel pinnasel, liivsavil või lubjakivil paljudes kasvukohtades, sealhulgas vihmametsas, võsamaal, laialehistes- ja okasmetsades ning kaljudel, sageli jõgede või järvede astangutel. Sobivas kasvukohas kasvab arvukalt.

Juusadiantum kasvab 15–30 cm kõrguseks. Lehed, need meenutavad mõneti hõlmikpuulehti[1], on kaheli-kolmetised, pikkus kuni 50 cm. Juusadiantumi värskeid või kuivatatud lehti juusadiantumi ürti (Capilli veneris herba), harvemini koos juurikate ja juurtega, on kasutatud rahvameditsiinis.

See on vastupidav ilutaim, mis sobib ka niiskesse jahedasse ruumi.[2]

Juusadiantumi lehed

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Adiantumilised

  1. Hõlmikpuu (perekond)==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Hõlmikpuu
Ginkgo biloba Eotseen, McAbee, British Columbia, Kanada
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Hõlmikpuutaimed Ginkgophyta
Klass Hõlmikpuud Ginkgoopsida
Selts Hõlmikpuulaadsed Ginkgoales
Sugukond Hõlmikpuulised Ginkgoaceae
Perekond Hõlmikpuu Ginkgo
L., 1771[1]
Sünonüümid

Salisburia Sm.

Hõlmikpuu (Ginkgo L.) on hõlmikpuuliste sugukonda kuuluv puu perekond. Perekonna tüüpliik on Ginkgo biloba L.

Hõlmikpuud olid edukad mesosoikumis (245 miljonit-65 miljonit aastat tagasi): nende fossiile on leitud kogu põhjapoolkeral polaarjoonest kuni Vahemereni ning Põhja-Ameerikast Hiinani.[2]

Hõlmikpuude fossiilseid lehti, näiteks Gingko sibirica, Ginkgo concinna, Ginkgo polaris ja Ginkgo paradiantoides, on leitud laidaldaselt ka praegusel Siberi alal.

Juurajastu hõlmikpuu lehed

Nomenklatuur ja taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (16. september 1651 – 2. november 1716), puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal 1690. aastal. Teda peetakse Ginkgo esmakirjedajaks. ("Amoenitates Exoticae", 1712). Carl von Linné lähtus liiginimetuse koostel Kaempferi kirjeldustest.[3]

6. detsembril 1796 esines briti botaanik James Edward Smith Linné Ühingu ees ettekandega: XXVII . Characters of a new Genus of Plants named SALISBURIA, milles pakkus välja uueks taimeperekonna nimeks Salisburia, Richard Anthony Salisbury auks.[4]

Liike[muuda | muuda lähteteksti]

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (16. september 1651 – 2. november 1716), puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal 1689-1691. Tema „imelikku hääldust“ (transkriptsiooni jaapani keelest ladina keelde), teoses "Amoenitates Exoticae" (1712), "–kgo" peetakse mõnede allikate kohaselt veaks, täpsem oleks olnud „Ginkio“ või „Ginkjo“[8] Teiste allikate kohaselt oli Kämpferi transkriptsioon korrektne. Ta kasutas jaapanikeelse aprikoosi märgina kas Kjoo või Kjo.

Linne lähtus teaduslikul nimepanekul tema kirjeldustele ja jaapani keele osas võis eksida tema.(Hegi, 1981; Masing, 1986; viidanud Sander, Elliku ja Paivel, 3:1990[9])

Saksa botaanik ja paleobotaanik Karl Mägdefrau (8. veebruar 1907 - 1. veebruar 1999) proovis oma teoses “Paläobiologie der Pflanzen” (1942) taastada algse Ginkyô.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Carl von Linné, "Mantissa Plantarum Altera", lk 313-314, 1771.
    APPENDIX. biloba GINKGO. Kaemph. amoen,811.t.813.
  2. Tony Russell & Catherine Cutler, „Maailma puude entsüklopeedia“, Sinisukk 2004
  3. ["Mantissa Plantarum Altera", lk 313-314. 1771, APPENDIX. biloba GINKGO. Kaemph. amoen,811.t.813.]
  4. Characters of a new Genus of Plants named Salisburia, Transactions of the Linnean Society of London 3.1. (1797):330-2.
  5. †Ginkgo adiantoides Heer 1878 (vaadatud 10.03.2017)
  6. B.M. Begović Begom, (2011). Nature's Miracle Ginkgo biloba, 1. raamat , 1–2. väljaanne, lk 60–61.
  7. Branko M. Begović Bego, Nature’s Miracle Ginkgo biloba L. 1771 All about Ginkgo (or Maidenhair tree), lk 65-66, 1. köide, [2017, märts 15]
  8. On Engelbert Kaempfer’s "Ginkgo"
  9. Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 3, 1990
  10. Ginkgo biloba, [2017, märts 14]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Ginkgo seisuga 15.03.2017.

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Ginkgo õigekiri
Süstemaatika

Kategooria:Hõlmikpuud

  1. James Edward Smith==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
J.E.Smith.

Sir James Edward Smith (2. detsember 1759 Norwich, – 17. märts 1828) oli Briti botaanik, Linné Ühingu asutaja.

Tema autorilühend on Sm.“.

Haridus- ja tööelu[muuda | muuda lähteteksti]

J.E.Smith alustas meditsiiniõpinguid Edinburghi Ülikoolis 1777. aastal. alates 1783. aastast töötas ta Londonis arstina ja jätkas oma botaanikaõpinguid Londoni Ülikoolis. Seal olid tema õpetajateks John Hunter ja William Pitcairn (1711–1791).

Smith ja Joseph Banks asutasid Linné Ühingu (Linnean Society of London). (Rootsi looduseuurija Carl von Linné järgi). 1784. aastal ostis J. E. Smith 900 Inglise kuldmündi eest[1] Linné herbaariumi, zooloogilised kollektsioonid jm. Smith oli seltsi esimene president (juhtis seltsi aastail 1788–1828).

6. detsembril 1796 esines Smith Linné Ühingu ees ettekandega: XXVII . Characters of a new Genus of Plants named SALISBURIA, milles pakkus välja uue taimeperekonna nimme Salisburia (Linne süsteemis hõlmikpuu Ginkgo), Richard Anthony Salisbury auks. [2]

1797. valiti ta Saksa Loodusuurijate Akadeemia Leopoldina liikmeks.

Tema auks on nimetatud taimeperekond Smithia Aiton .

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Smith abiellus Pleasance Reeve'ga (11. mai 1773 – 3. veebruar 1877) 1. märtsil 1796. Lapsi neil ei olnud.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toomas Frey, Pilk üle Carl Linné koduläve05/2007, [2017, märts 15]
  2. Characters of a new Genus of Plants named Salisburia, Transactions of the Linnean Society of London 3.1. (1797):330-2.
  3. Sir James Edward Smith (1759-1828) MD, FRS, PLS, [2017, märts 14]

Mall:DEref

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Hoiatus: Järjestamisvõti "Smith, James Edward" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Ellis, John". Kategooria:Suurbritannia teadlased Kategooria:Suurbritannia bioloogid Kategooria:Sündinud 1759 Kategooria:Surnud 1828

  1. "Mantissa Plantarum Altera"==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Mantissa Plantarum Altera
Autor Carolus Linnaeus
Originaal­pealkiri Mantissa Plantarum Altera. Generum editionis specierum editionis II & VI
Päritolumaa Rootsi
Keel ladina
Teema botaanika
Kirjastaja Holmiae : Impensis Direct. Laurentii Salvii 1771
Ilmumisaeg 1771

Mantissa Plantarum Altera, (lühend. Mant. Pl. Alt.), on botaaniliste kirjeldustega teos, mille toimetajaks on Rootsi loodusteadlane Carl Linnaeus. See ilmus trükis 1771. aastal.

Mantissa Plantarum Altera oli järg 1767. aastal avaldatud Mantissa Plantarum 'ile Systema Naturae 12. trüki lisale.

Osade autorite arvates sisaldab teos ka vähemalt ühe vea.

Saksa loodusteadlane Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) kirjeldas hõlmikpuud teoses "Amoenitates Exoticae" (1712). Linne olevat oma teaduslikul nimepanekul toetunud tema kirjeldustele ja muutes Ginkyô Ginkgo 'ks eksis ta jaapani keele osas.[1](Hegi, 1981; Masing, 1986; viidanud Sander, Elliku ja Paivel, 5:1990)

Saksa botaanik ja paleobotaanik Karl Mägdefrau (8. veebruar 1907 - 1. veebruar 1999) proovis oma teoses “Paläobiologie der Pflanzen” (1942) taastada algse Ginkyô.[2]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed,

Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 5, 1990

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Mantissa Plantarum Altera seisuga 14.03.2017.

Kategooria:Botaanika

  1. Hõlmikpuulised==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Hõlmikpuulised
Hõlmikpuu oks lehtedega
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Hõlmikpuutaimed Ginkgophyta
Klass Hõlmikpuud Ginkgoopsida
Selts Hõlmikpuulaadsed Ginkgoales
Sugukond Hõlmikpuulised Ginkgoaceae
Engl., 1897

Hõlmikpuulised (Ginkgoaceae) on hõlmikpuulaadsete seltsi sugukond.

Hõlmikpuulised on maailmas kasvanud 280[3] miljoni aasta eest, enamik perekondi on välja surnud. Käesoleval ajal kasvavatest taimedest liigitatakse sugukonda taimeperekond hõlmikpuu koos selle ainsa liigi hõlmikpuuga (Ginkgo biloba L.).

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 5, 1990
  2. Ginkgo biloba, [2017, märts 14]
  3. Wei Gong, Chuan Chen, Christoph Dobeš, Cheng-Xin Fu, Marcus A. Koch, Phylogeography of a living fossil: Pleistocene glaciations forced Ginkgo biloba L. (Ginkgoaceae) into two refuge areas in China with limited subsequent postglacial expansion, Molecular Phylogenetics and Evolution 48 (2008) 1094–1105, veebiversioon, [2017, märts 17]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Hõlmikpuuseemned==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Hõlmikpuuseemned

Hõlmikpuuseeme (Semen Ginkgo Bilobae) on emase hõlmikpuu luuviljas paiknev pistaatsiapähkli-kujuline seeme, ekslikult nimetatakse vahel ka „pähkliks“. Hõlmikpuuseemned on traditsiooniline hiina toit ja neid kasutatakse traditsioonilises Hiina ja Jaapani meditsiinis köhavastase ja rögaeritust soodustava toime tõttu.

Botaaniline lühikirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hõlmikpuu#Õied ja viljad.

Hõlmikpuu seeme areneb umbes 4 mm pikkust seemnealgmest. Vili on ploomikujuline ja tema välisiht on lihakas. Sisemine seemnekate on kõva. Ain Raali arvates on võimalik seemnekestal olevate väikeste pikisuunalsite harjakeste arvu põhjal kindlaks teha milline puu seemnest kasvab: 2-harjalistest seemnetest arenevad emas- ja 3-harjalistest isastaimed. (Raal, 397:2010a)

Euroopasse tõi hõlmikpuuseemned Nagasakist, oma Jaapani reisilt 1689-1691 arvatavasti Saksa naturalist, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer). Mõnede allikate kohaselt on tema toodud seemned istutatud Utrechti botaanikaaeda.

Hõlmikpuusorte on aretatud u. 70.

Hõlmikpuuseeme toiduainena[muuda | muuda lähteteksti]

Aasias tuntakse nimega Gin-nan.[1]

Hõlmikpuuseemneid tarvitatakse Hiinas, Koreas ja Jaapanis söögiks. Seemned on magusad[2], nende maitse jääb kartuli ja magusa kastani vahepeale.[3]

Hiinas on neid toiduks tarvitatud vähemalt 2. sajandist alates. Puu oli haruldane ja selle küpsetatud vilju on peetud delikatessiks. Hiina keisrikoda sai neid andamina kaguprovintsidest, kuni prints Li Wen-ho (kes elas 11. sajandi esimesel poolel) lasi istudada mõne hõlmikpuu oma residentsi lähedusse. Ta pidi esimeste viljade valmimist ootama suurema osa oma elust. Esimest 3-4 vilja serveeriti kuldkandikul.

Hõlmikpuuseemnete pakkumist teetseremoonial on kirjalikult mainitud alates 1492. aastast. Alates 18. sajandist on seemneid pakutud suupistena sake (riisiveini) juurde.

Seemned pannakse männivarraste otsa ja maitsestatakse soolaga ning grillitakse. Hõlmikpuuseemneid keedetakse, röstitakse ka küpsetatakse koos teiste juurviljade ja lihaga[4] ja kasutatakse täidistes, suppides, magustoitudes. Seemned on hästivarustatud müügikohtdades saadaval ka konserveeritult, ja Ameerikas Hiina poodides võidakse müüa kui „Valgeid pähkleid“ ( bai-guo).

Hiinas kasvatatakse hõlmikpuuseemneid Guangxis, Sichuanis, Henanis ja Shandongis.[5]

Kuna hõlmikpuuseemned on hooajalised, need valmivad sügisel enne lehtede langemist, siis müüakse neid ka kuivatatult ja soolvette pandult. Populaarsus USA-s on kasvanud, kuid see pole väga laialdane, sest ameeriklased ei ole eriti tuttavad selle kasutamisega toidus.[6]

Hõlmikpuuseemne toiteväärtused 100 grammi kohta[muuda | muuda lähteteksti]

100 grammi hõlmikpuuseemneid annab ligi 403 kalorit. Seemnete valgusisaldus on 10,4 gr ja rasvasisaldus 3,3 gr. Süsivesikuid on ligi 83 grammi ja kuidaineid 1,3 gr. Mineraalainetest leidub neis kaltsiumi 11 mg; fosforit 327 mg; rauda 2,6, naatriumi 15 grammi ja kaaliumi 1139 mg. Vitamiinidest on tuvastatud A-, B1-, B2- B3- ja C-vitamiini (vastavalt 392 mg; 0,52 mg; 0,26 mg; 6,1 mg ja 54 mg)[7].

Söögiks tarvitatakse ka seemnetest pressitud rasvõli.[8] Rasvõli on kasutatud ka kütuse valmistamiseks ja valgustusõlina.[9]

Gin-nan toidumürgistus[muuda | muuda lähteteksti]

Seemneid tuleb käsitseda ettevaatlikult, sest kokkupuude viljade mahlaga, sisaldavad tõenäoliselt urušiooliga väga sarnast ühendit)[10] võib mõnel inimesel allergilist põletikku (vt ka urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit) tekitada[11].

Seemned sisaldavad mõru ühendit- tõenäoliselt 4'-metoksüpüridoksiini (ginkgotoksiin) (seda sisaldavad ka hõlmikpuulehed), mis võib lagundada B6-vitamiini, seega soovitatakse neid enne söömist termiliselt töödelda[12], seega tasub lastel neid seemneid tarbides tähelepanelik olla. On teateid mürgistuse kohta lastel, kes on söönud 15 kuni 50 või ka kuni 574 seemet. Mürgistuse sümptomid on oksendamine, kõhulahtisus, krambid, teadvusekaotus ja surm (ühe allika kohaselt suremus 27% [13]). Hõlmikpuuseemne toidumürgistuse korral on manustatud veenisiseselt B6-vitamiini (2 mg/kg kohta).[14]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ginkgo biloba L., Plant encyclopedia. Everything from A - Z. Or to be more precise, from Achillea millefolium to Vitex agnus castus, [2017, märts 13]
  2. James Edward Smith, XXVII. Characters of a new Genus of Plants named Salisburia, Transactions of the Linnean Society of London 3.1. (1797):330-2., [2017, märts 14]
  3. Raal, 334:2010b
  4. Lim T. K., Edible Medicinal And Non Medicinal Plants: Volume 3, Fruits, lk 2, 2012, Google'i raamatu veebiversioon, [2017, märts 12]
  5. Jing-Nuan Wu, Chinese Materia Medica, Oxford University Press, 336-337, 2005, Google'i raamatu veebiversioon, [2017, märts 15]
  6. [ http://www.food.com/library/ginkgo-nut-838?oc=linkback Kitchen Dictionary:Ginkgo-nut]
  7. [www.pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Ginkgo+biloba Plants for future ginkgo biloba - L.]
  8. Raal, 334:2010b
  9. Raal, 398:2010a
  10. Schötz K.,Quantification of allergenic urushiols in extracts of Ginkgo biloba leaves, in simple one-step extracts and refined manufactured material (EGb 761)., Phytochem Anal. 2004 Jan-Feb;15(1):1-8., Veebiversioon (vaadatud 15.02.2014) (inglise keeles)
  11. Raal, 398:2010a
  12. Raal, 398:2010a
  13. Keiji Wada, Masanobu Haga, Ginkgo Biloba A Global Treasure, Chapter: Food Poisoning by Ginkgo biloba Seeds, eelvaade, lk 309-321, [2017, märts 13]
  14. Simon Mills, Kerry Bone, The Essential Guide to Herbal Safety, lk 425-432, 2005, Elsevier Inc., Google'i raamatu veebiversioon, [2017, märts 13]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]


Kategooria:Seemned Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Ginkgoliid B==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Mariina/materjal4
200px
Identifitseerimine
CAS-i number 15291-77-7
PubChem 65243
DrugBank DB06744
Keemiline info
Keemiline valem C20H24O10
Molekulmass 424,402 g/mol

Ginkgoliid B on keemiline ühend, mida looduslikult leidub hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.) lehtlehtedes aga ühendit sünteesitakse ka sünteetiliselt; liigitatakse ginkgoliidide klassi.

Nimetused ja tähised[muuda | muuda lähteteksti]

15291-77-7; ginkgoliid B hõlmikpuulehtedest; BN 52021; AK160212.

CAS-i registreerimisnumber on 15291-77-7.[1]

Koostisosa[muuda | muuda lähteteksti]

Ginkgoliid B-d sisaldavad EGb 761 ja mitmed hõlmikpuulehe standardiseeritud ekstraktidena turustatavad taimsed ravimid, nagu Bilobil intense, Cerebokan, Ceremin jpt.

Bioaktiivne toime[muuda | muuda lähteteksti]

In vivo evib ginkgoliid B närve kaitsvat toimet ja inhibeerib ateroskleroosi.[2]

Trombotsüüte aktiveeriv faktor[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Trombotsüüte aktiveeriv faktor.

Ginkgoliid B on trombotsüüte aktiveeriva faktori (peamiselt basofiilidest vabanev fosfolipiid[3] retseptori (PAF-R-i) (kuulub G-valguga seotud retseptorite hulka) antagonist.

PAF aktiveeritakse peaaju hapnikupuuduse korral ja see osaleb mh ka patoloogilistes põletikulistes protsessides aga ka südame- ja veresoonkonna talitluses.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ginkgoliidid eraldas hõlmikpuujuure koorest 1932. aastal Furukawa ja tema kaastöötajate poolt.

1988. aastal sünteesisid Harvardi Ülikooli keemiaprofessor dr. Elias J.Corey (12. juuli 1928) jt[5], ginkoühendi ginkoliid B.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ginkgolide B, [2017, märts 12]
  2. Ginkgolide B, [2017, märts 12]
  3. Laine Trapido, "Meditsiiniterminite lühendeid", 2. trükk, Medicina, lk 177, 2007
  4. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed" (“Mielen ja rakkauden kasvit”), lk 374, 2007, tõlkija Mari Vihuri, Varrak
  5. Elias J. Corey, Myung Chol. Kang, Manoj C. Desai, Arun K. Ghosh, Ioannis N. Houpis, Total synthesis of (.+-.)-ginkgolide B, J. Am. Chem. Soc., 1988, 110 (2), lk 649–651, DOI: 10.1021/ja00210a083, jaanuar 1988, [2017, märts 12]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Keemilised ained Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Sinikka Piippo==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Sirkka Sinikka Piippo (18. november 1955 Helsingi) on Soome botaanik ja mitmete raamatute autor.

Piippol on filosoofiadoktorikraad ja töötab Helsingi Ülikoolis botaanikaprofessorina[1].

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Meele ja mõistuse toidud", ("Mielen ruokaa. Ravinnon vaikutus muistiin, jaksamiseen ja henkiseen tasapainoon"), 2016, Varrak
  • "Taimede varjatud vägi", 2011, Varrak
  • koos Ulla Saloga, "Meelte ja tunnete taimed" (“Mielen ja rakkauden kasvit”), 2007, tõlkija Mari Vihuri, Varrak

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sinikka Piippo, [2017, märts 11]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Mall:SVref

Hoiatus: Järjestamisvõti "Piippo, Sinikka" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Smith, James Edward". Kategooria:Soome botaanikud Kategooria:Sündinud 1955

  1. EGb 761==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

EGb 761 ka Ginkgo biloba ekstrakt 761 (extract of Ginkgo biloba 761) on kuivatatud hõlmikpuulehe standardiseeritud ekstrakti kodeeritud nimetus, millel on mõnedele organismidele bioaktiivne toime ja see on mitmete hõlmikpuuleheravimite koostises.

Üsna suur osa paari viimase aastakümne jooksul hõlmikpuule tehtud katsetest on läbi viidi läbi standardiseeritud leheekstraktiga EGb 761, mis on harilikult (atsetooni-vee ekstrakt vahekorras (60 : 40).

EGb 761-e tootmiseks vajalikku toormaterjali - hõlmikpuulehti saadakse erinevates riikidesse rajatud hõlmikpuuistandustest. Hõlmikpuud kasvatatakse lehtede saamiseks peamiselt Hiinas, Prantsusmaal ja USA-s.(Piippo ja Salo 373:2007)

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hõlmikpuuleht#Keemiline koostis.

EGb 761 keemiline koostis erineb looduslikest hõlmikpuulehtede keemilisest koostisest, osade allikate kohaselt kaovad või kõrvaldatakse tootmisprotsessis katehhiinid, steroidid ja osaliselt ginkoolhapped jmt.

Farmakoloogilised toimed[muuda | muuda lähteteksti]

Leheekstraktil EGb 761 on aktiivne toime, mille tingib kogu lehes olev ainekompleks.[1]

Ekstrakt toimib erinevate seisundite korral erinevatesse elunditesse, ja selle toime, mida on uuritud nii in vivo kui in vitro mudelites, on protektiivne neurodegenratiivsete (kaitseb neuroneid nii nekroosi kui apoptoosi korral), sensoorsete ja vaskulaarsete häirete korral nii molekulide, rakkude, kudede tasandil aga ka inimorganismi tervikuna.[2]

Uuringute alusel soodustab hõlmikpuuekstrakt vere ringlust nii peaajus kui jäsemetes.

Hõlmikpuuekstraktis leiduvad flavonoidid ja ginkgoliidid käituvad antioksüdantidena ja alandavad organismis vabade radikaalide hulka.

Toime kesknärvisüsteemi[muuda | muuda lähteteksti]

EGb 761 evib toimeid nii kolinergilistele (seostatakse mäluprotsessidega), dopaminergilistele kui serotonergistele süsteemidele. EGb tõstab peaajus mitmete neurotransmitterite, nagu dopamiini, noradrenaliini ja atsetüülkoliini taset, selle täpseid mehhanisme ei tunta. Tõenäoliselt hoiab EGB 761 ära adrenaliini ja noradrenaliini vabanemise, misläbi evib toimeid peaaegu kogu organismi talitlusele.

Ekstrakti toimel aju veresooned laienevad ja vere ringluse takistus väheneb, see võib ka trombide teket ennetada. Hõlmikpuuekstrakt takistab isheemiliste kahjustuste teket.

Hõlmikpuuekstrakt vähendab vereliblede koaguleerumist, alandab aju kolesterooli- ja glükoosisisaldust.

Ekstrakt soodustab kudedes metaboolseid funktsioone. Hõlmikpuuekstrakt võib mõningal määral takistada nii ealistel kui stressist tingitud põhjustel tekkivat serotoniini aktseptorite vähenemist ajus ja suurendada nende retseptorite sünteesi.

Hõlmikpuuekstrakti toime närvidele on protektiivne, see suurendab närvirakkude aktiivsust ja pikendab nende eluiga. Ta tekitab juurde kohti, mis aktiveeruvad kolinergiliste vahendajaainete mõjul.

Sellel on ühendus GABA-A ja GABA-B retseptoritega, AMPA (kvistsilaat) ja CCK A (koletsüstokiniin). Ginkgoolhapped võivad leevendada ängistust, eriti amentoflavoon mõjutab GABA-bensodiasepiiniretseptoreid. GABA tegevus hipokampuses võib kaasa aidata närvirakkude säilimisele ja leevendada dementsusest põhjustatud mälukaotust. Hõlmikpuuekstrakt võib ära hoida vananemisega kaasneva muskaliinkoliergiliste retseptorite ja α/2-adrenoretseptorite vähenemise hipokampuses.

EGb 761 võib edasi lükata Alzheimeri tõppe haigestunutel mitmete kognitiivsete võimete kiiret langust, inhibeerides Alzheimeri tõve alg- ja keskfaasis tekkivat degeneratsiooni, hoida ja parandada vanurite tähelepanu, keskendumis- ja õppimisvõimet. Hõlmikpuuekstrakt on Alzheimeri tõve aeglustajana osutunud kliinilistes kastetes sama tõhusaks kui sünteetilised kolinesteraasi inhibiitorid (takriin, donepetsilliin, rivastigmiin ja metrifonaat). (Piippo ja Salo, 374:2007)

Hõlmikpuuekstrakt võib mõjuda ainult seenioritele vaid ka noorematele inimestele, parandades nende keskendumisvõimet, lühimälu ja reaktsiooniaega. Mälu parandamiseks on optimaalseimaks kombinatiooniks (ainete tarbimise mõttes) hõlmikpuuekstrakt koos harilikust ženšennist valmistatud preparaatidega. Lisaks kognitiivsetele võimetele võib ekstrakt tõstab ka inimese enesehinnangut oma võimete, meeleolu ja sotsiaalsete oskuste suhtes. Ajurabanduse läbielanutel paraneb hõlmikipuuekstrakti tarbimine aju verevarustust, paranevad motoorsed ja vaimsed võimed, mälu, meeleolu ja käitumine. Neile kes kogevad sügavat depressiooni võib ekstrakt soodustada uinumist ja vähendada öiseid ärkamisi, koos ingveriga mansutatuna võib leevendada ängistust. Hõlmikpuuekstraktist üksinda depressiooni ja ängistuse leevendamiseks ilmselt ei piisa, kuid teda võib kasutada koos teiste ravimitega, nii näiteks toimis psühhoosiravim Haldol koos ekstraktiga paremini. (Piippo ja Salo, 375:2007)

Toime endokriinsüsteemi[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuu standardiseeritud ekstrakt võib pärssida hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje (HPA-telg) suhtlust ja seeläbi ka stressireaktsioone, millega kaasnevad ängistus, masendus ja paanikahood. (Piippo ja Salo, 376:2007) Hõlmikpuu alandab glükokoritkoidide (sünteesitakse neerupealise koores) (ka stressihormoonid) sünteesi– depressiooni ajal eritub rohkem stressihormoone. Hõlmikpuuekstrakt hoiab ära stressiga seotud 5HTiA-retseptorite tundlikkuse languse.

Toime suguelundkonda[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuuekstrakti kasutamine avaldab selgeid toimeid ka nii meeste kui naiste seksuaalelule - suurendades seksuaaliha, seksuaalset erutust ja orgasmi.

Meestele toimib ekstrakt soodsalt vere voolamisele peenise korgaskehas aga see võib toimida ka ateroskleroosi või mõne antidepressandi põhjustatud impotentsuse või seksuaalse võimetuse korral.

Ekstrakt sobib ka migreeni, menstruatsioonihäirete, menopausi vaeguste, kõrgmäestikutõve ja vanuritel peapöörituse korral. (Piippo ja Salo 375:2007)

Annustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Soovitatav päevaannus on 120 kuni 240mg kuiv-ekstrakti. Kui soovite seksi intensiivsemaks muuta siis tuleks võtta 1 tund enne seksuaalvahekorda tavalisest suurem annus. Tõhusaimaks peetakse just standardiseeritud leheekstrakte (50:1), mis sisaldavad vähemalt 24% flavonoide, 6% terpeenlaktoone ja 3,1% ginkoliide A, B, C ja J, 29% bilobaliide ja kuni 5 ppm ginkoolhappeid.

Hoiatus[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti ei ole hõlmikpuuekstrakti manustamised kaasa toonud tõsiseid kõrvalmõjusid. On teatatud seedehäiretest, peapööritusest, südame rütmihäiretest, peavalust ja silmaverejooksust.

Ei soovitata kasutada koos MAO-blokaatoritega, aspiriini ja verevedeldajatega, nende ainete toime tugevneb ja võib esile kutsuda verejooksu. (Piippo ja Salo, 376:2007)

Turustamine (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuuekstrakti turustatakse käesoleval ajal rohkem kui 70 riigis.[3]

Hõlmikpuuekstrakti sisaldavad tabletid, kapslid ja tinktuurid on mitmetes riikides käsimüügipreparaadid.

Uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

EGb 761 on in vitro ja in vivo katsetes avaldanud inimese rinnavähi rakkudele inhibeerivat toimet.[6]

Hõlmikpuuekstrakt ( 50 mg) koos ameerika ženšenni ekstraktiga (200 mg) võib parandada lapseea tähelepanu- ja aktiivsushäire sümptomeid lastel vanuses 3 kuni 17 aastat. [7]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

EGb 761-e turustamine sai alguse 1977. aastal, kui Saksa farmaatsiaettevõte Dr. Willmar Schwabe GmbH & Co. selle müügiga algust tegi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed" (“Mielen ja rakkauden kasvit”), lk 373-376, 2007, tõlkija Mari Vihuri, Varrak
  2. Christen Y, Maixent JM., What is Ginkgo biloba extract EGb 761? An overview--from molecular biology to clinical medicine., Lühikokkuvõte, Cell Mol Biol (Noisy-le-grand). 2002 september;48(6):601-11, PMID: 12396070, [2017, märts 11]
  3. Friedrich Lang , Robert Hoerr, Michael Noeldner, Egon Koch, Ginkgo biloba Extract EGb 761®: From an Ancient Asian Plant to a Modern European Herbal Medicinal Product. Chapter, Evidence and Rational Based Research on Chinese Drugs, lk 431-470, 29. november 2012, [2017, märts 12]
  4. Cerebokan 80 mg - Filmtabletten, [2017, märts 11]
  5. Ceremin 40 mg - Filmtabletten, [2017, märts 11]
  6. Li W, Pretner E, Shen L, Drieu K, Papadopoulos V., Common gene targets of Ginkgo biloba extract (EGb 761) in human tumor cells: relation to cell growth., Lõhikokkuvõte, Cell Mol Biol (Noisy-le-grand). 2002 Sep;48(6):655-62., [2017, märts 12]
  7. Lim T. K., Edible Medicinal And Non Medicinal Plants: Volume 3, Fruits, lk 8-44, 2012, Google'i raamatu veebiversioon, [2017, märts 12]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Ravimid Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Taimsete ravimite komitee==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Taimsete ravimite komitee (lüh TRK; inglise keeles HMPC) on Euroopa Ravimiameti poolt 2004. aastal loodud komitee, mis annab teadusliku arvamuse traditsioonilistele taimsetele ravimitele.

Taimsete ravimite komitee abistab Euroopa Liidus taimsete ravimitega seotud protseduuridel ja registreerimisel, valmistades ja avaldades teaduslike järelduste, mis käsitlevad taimede meditsiinilisi kasutusviise, kokkuvõtteid.

Komitees on harilikult esindatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, praeguse seisuga Eestil esindajat pole.

2015. aasta augustikuu seisuga on HMPC avaldanud 152 monograafiat neile pääseb ligi Euroopa Ravimiameti koduleheküljel.

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Committee on Herbal Medicinal Products seisuga 11.03.2017.

  1. Bilobil intense==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Mariina/materjal4
Identifitseerimine
CAS-i number 90045-36-6
ATC-kood N06DX02

Bilobil intense (Ginkgonis extractum siccum raffinatum et quantificatum) on taimset päritolu preparaadi nimetus, mis koosneb mitmetest koostisosadest, sh hõlmikpuu lehtede standardiseeritud ja rafineeritud kuivekstraktist. Bilobil intense on saadaval mitmel pool maailmas kõvakapslitesse pakendatuna ja on käsimüügiravim.[1]

Nimetused ja tähised[muuda | muuda lähteteksti]

  • GINKGO BILOBA LEAF, SALISBURIA ADIANTIFOLIA LEAF,

COMMON GINKGO LEAF, GINKGO MACROPHYLLA LEAF.

CAS-i registreerimisnumber on 90045-36-6.

Farmakoterapeutiline grupp: psühhoanaleptikumid. Toimeaine hõlmikpuulehed kuulub teiste dementsusevastaste ainete rühma.

ATC-kood: N06BA02 ja ATCvet-kood: QN06BA02. ATC-kood N06BA02 hõlmab nii hõlmikpuulehe ektrakti, kui hõlmikpuulehe pulbrit.

Bilobil intense on registreeritud Eesti Ravimiregistris, müügiloa hoidjaks ja tootjaks on märgitud KRKA d.d., Novo mesto, Sloveenia.

Kasutamine ja toimeained[muuda | muuda lähteteksti]

Bilobil intense kapslid on taimne ravimpreparaat, mida soovitatakse sümptomaatiliseks raviks - ajutegevuse funktsionaalsete häirete korral eakatel isikutel ja jäsemete arteriaalse verevarustuse funktsionaalsete häirete korral.

Kapslite manustamine parandab peaaju varustatust hapniku ja glükoosiga.

Tavapärane annustamine ajutegevuse funktsionaalsete häirete korral on 1 kapsel 2 korda päevas ja jäsemete arteriaalse verevarustuse häirete korral 1 kapsel kas üks või kaks korda päevas, hommikul ja/või õhtul.

Ekstrakti toimeaineteks on flavoonglükosiidid, ginkoliidid ja bilobaliid. Üks kõvakapsel sisaldab 120 mg hõlmikpuu lehtede standardiseeritud ja rafineeritud kuivekstrakti (35-67:1), ja see vastab 26,4 kuni 32,4 mg flavonoididele (flavoonglükosiididena); 3,36 kuni 4,08 mg ginkgoliididele A,B,C ja 3,12 kuni 3,84 mg bilobaliididele.

Kõrvatoimed[muuda | muuda lähteteksti]

Väga harva on esinenud kõrvaltoimetena peavalu, seedetrakti kergeid häireid, ülitundlikkusreaktsiooni (väljendub naha punetuse, paistetuse ja sügelusena), seedetrakti, aju ja silma verejooksu.

Koostoimed[muuda | muuda lähteteksti]

Bilobil intense kapslid võivad sekkuda mitmete ravimite ainevahetusse, mida metaboliseeritakse tsütokroom P450 süsteemis, seetõttu soovitatakse konsulteerida arstiga.

Ka epilepsiaravimite, nagu valproehape ja fenütoiin, tarbijad võiksid enne hõlmikpuu taimsete preparaatide tarbimist nõu pidada arstiga.

Bilobil intense kapsleid ei soovitata tarbida kui kasutatakse ravimeid, mis takistavad vere hüübimist (nagu antikoagulandid, atsetüülsalitsüülhape, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid), kuna nende samaaegne tarvitamine võib suurendada verejooksu tekke riski.

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuu lehtede kuivekstrakti toimeid ei ole uuritud väga palju alla 18. aastastel, rasedatel ja lapsi rinnaga toitvatel naistel, seega soovitatakse eelnevalt nõu pidada oma arsti või apteekriga.

Abiaineteks kapsli sisul on laktoosmonohüdraaat, maisitärklis, talk, ränidioksid, magneesiumstearaat (E572), veeldatud glükoos jmt, see võib osutuda problemaatiliseks laktoosi ja glükoositalumatuse korral.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Ravimid

  1. Hõlmikpuuleht==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Hõlmikpuu lehed

Hõlmikpuuleht (ka ginko leht[1]; ladina keeles Ginkgo folium ka Ginkgonis folium ) on hõlmikpuu lehtede nimetus aga ka neist valmistatavate taimsete droogide ja toidulisandite ja tooraine nimetus.

Hõlmikpuulehtedeks nimetatakse ka hõlmikpuu perekonda liigitatud kuid käesolevaks ajaks väljasurnud puuliikide fossiilseid lehti.

Botaaniline lühiiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hõlmikpuu#Pungad ja lehed.

Hõlmikpuu lehed on taime organid. Hõlmikpuu lehed on isaspuudel ja emaspuudel täielikult sarnased. Lehed asetsevad vahelduvalt, on 6–9 (20) cm laiused[2] rohelise, pruuni või must ja värvusega. On aretatud ka valgete ja kirjude lehtedega sorte. Sügiseti enne maha langemist muutuvad nad kollaseks.

Lehed on lehvikukujulised, basaalroodsed, enamasti kahehõlmalised, pikkvõrsel vahelduvalt ühekaupa, lühivõrsetel 3–6 kaupa männastes või kimbus.[3]

Hõlmikpuud on kasvanud maakeral vähemalt 200 miljonit aastat ja nende karakteristikud on aja jooksul üsna vähe muutunud, nii loetakse kriidiajastu taimefossiili Ginkgo adiantoides '​e Heer, (1878) lehti hõlmikpuu omadest eristamatuteks ja seetõttu nimetavad mitmed autorid teda elavaks fossiiliks ("elus kivistis" Charles Darwin[4])

Ginkgo adiantoides – hõlmikpuu fossiilsed lehed

Tooraine[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuud kasvatatakse lehtede saamiseks peamiselt Hiinas, Prantsusmaal ja USA-s.[5] (Piippo ja Salo 373:2007)

Kirjalike allikate kohaselt kuuluvad nii USA-sse kui Prantsusmaale rajatud hõlmikpuuistandused firmale Dr Willmar Schwabe & Beaufor. Prantsusmaal kasvatatakse hõlmikpuud Garnay Ginkgo istanduses, tuntud veinipiirkonnas Bordeaux's.[6]

Hõlmikpuulehti kogutakse, olenevalt kasvukoha kliimast kas juuli (USA-s), augusti (Hiinas) või septembri/oktoobri kuus (Prantsusmaal). Lehed kistakse puudelt manuaalselt (Hiinas) või mehaaniliselt (USA-s, Prantsusmaal).[7]

Hiinas ostavad väikekasvatajatelt hõlmikpuulehti kokku, kuivatavad ja pakendavad ning transpordivad ettevõtted, "Tancheng Luyuan Ginkgo Co." ja "Pizhou Zhongda Ginkgo Leaves Co. Ltd."[8]

USA-s on kasvanduse pindalaks 450 ha, Prantsusmaal 480 ha ja Hiinas kogutakse lehti 1000 kuni 3000 hektari suuruselt alalt. Toodangu mahtudeks on 2005. aasta andmete kohaselt USAs kuni 1100 t, Prantsusmaal 1400 ja Hiinas 2000 tonni.[9]

Keemiline koostis (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuu lehtede keemiline koostis on varieeruv sõltudes nii hõlmikpuu kasvukohast, tema arengufaasist aga ka mitmetest teistest teguritest.

Hõlmikpuulehed sisaldavad:

Hõlmikpuulehed sisaldavad mitmeid keemilisi elemente, nagu fosfor, väävel, kaalium, kaltsium, skandium, tsink, molübdeen, telluur, düsproosium, iriidium, plii[12], kuid nende sisaldus on varieeruv ja sõltub paljudest teguritest.

Toime ja kasutusviiisid[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik paari viimase aastakümne jooksul hõlmikpuuga tehtud katsetest viidi läbi standardiseeritud leheekstraktiga, mille kodeeritud nimetus on EGb 761. Leheekstraktil on aktiivne toime, mille tingib kogu lehes olev ainekompleks.[5]

Seened hõlmikpuulehtedel[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuu on mikroobidega nakatumise suhtes üsna kindel[13], kuid mitmed seeneliigid võivad hõlmikpuulehti nende kasvu ajal koloniseerida, nagu Glomerella cingulataPhyllosticta ginkgo ja Epicoccum purpurascens).[14] Uuringute kohaselt on terve välimusega hõlmikpuulehtede pruunidel laikudel tuvastatud ka Phoma sp. (Phoma herbarum), Curvularia sp. (Curvularia brachyspora) ja kerahalliku (Aspergillus sp.) perekonna seeni. Hõlmikpuulehtede teepuru (saadakse lehtede purustamisel) pruunidel laikudel aga perekondade kerahallik, Chaetomium sp., Fusarium sp., Penicillium sp. ja Aureobasidium sp. liike.[15]

Legislatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuuleht on kantud Euroopa farmakopöasse ja peab sisaldama vähemalt 0,5% flavanoide.[16]

Meditsiinilised kasutusviisid EL-is[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidus loetakse taimseks ravimiks ravimit, mis sisaldab toimeainena üksnes ühte või enamat taimset ainet või ühte või enamat taimset valmistist või ühte või enamat taimset ainet segatuna ühe või enama sellise taimse valmistisega.

Hõlmikpuulehest ravimeid turustatakse suukaudsete vedelate või tahkete ravimivormidena.[17]

Taimsete ravimite komitee (TRK) taimse ravimi EMA/324406/2015 19. novembri 2015. aasta teaduslike järelduste kokkuvõtte kohaselt sisaldavad hõlmikpuulehest valmistatud ravimid kas kuivatatud lehtede pulbristamisel või kuivekstraheerimisel saadud erilist taimset valmistist.

Kuivekstraheerimise käigus lahustatakse taimne materjal atsetoonis ja kuivekstrakti saamiseks aurustatakse.[17]

Teaduslikud järeldused[muuda | muuda lähteteksti]

Taimsete ravimite komitee teaduslikud järeldused meditsiiniliste kasutusalade kohta indikeerivad, et hõlmikpuulehest ravimeid, mis sisaldavad kuivekstrakti, võib kasutada (tõendid teaduskirjandusandmetel vähemalt 10. aasta jagu) kerge dementsusega täiskasvanutel vanusega seotud kognitiivsete häirete (vaimsete võimete halvenemise) leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.

Hõlmikpuulehepulbrit sisaldavaid ravimeid võib (tõendid baseeruvad vähemalt 30 aastat kestnud traditsioonilisel kasutusel, sh vähemalt 15 aastat EL-is).[17]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hiinlaste väitel on hõlmikpuu lehtede ja seemnete ravitoimet tuntud juba 2800 aastat eKr. (Piippo ja Salo, 374:2007)

Sümbol[muuda | muuda lähteteksti]

Hõlmikpuulehed on olnud Jaapanis paljude perekondade mon '​idel juba šoguni Ashikaga Yoshimasa (1436–1490) ajal välja antud heraldikas. Tokugawa šogunaadi asutaja Ieyasu Tokugawa esivanemad kasutasid embleemil ilmselt kolme hõlmikpuulehte kolme mõõgaga.[18]

Hõlmikpuuleht on Tōkyō prefektuuri sümbol. Kahte hõlmikpuulehte on kujutatud Tōkyō Ülikooli logol .

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Loomade elu", 7:210
  2. Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 397–398, 2010
  3. David Moore, Owen Johnson, "Euroopa puud", Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 20–21, 2005
  4. Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 3, 1990
  5. 5,0 5,1 Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", Varrak 2007
  6. Stephan Brown, Ginkgo Biloba: Storey Country Wisdom Bulletin, A-231, lk 13, 2000
  7. Schmid ja Balz, 178:2005
  8. Schmid ja Balz, 179:2005
  9. Wilhelm Schmid, Jean-Pierre Balz, Cultivation of Ginkgo biloba L. on Three Continents, Proc. WOCMAP III, 2. köide: Conservation Cultivation & Sustainable Use of MAPs, 2005, [2017, märts 14]
  10. Ain Raal, "Farmakognoosia: õpik kõrgkoolidele", Tartu Ülikooli Kirjastus, Toimetaja: Udo Margna, Illustreerija: Franz Eugen Köhler), lk 333–343, 2010
  11. (Piippo ja Salo, 373: 2007)
  12. Szilvia Czigle, Erzsébet Háznagy-Radnai, Klára Pintye-Hódi, Imre Máthé, Elemental Analysis of Ginkgo biloba Leaf Samples Collected during One Vegetation Period, Natural product communications 8(8):1153-4,August 2013, [2017, märts 11]
  13. (Major, 1967; Huang jt, 2000; Mazzanti jt, 2000)
  14. (Hepting, 1971; Hartman jt., 2000)
  15. R Kuddus, J Oakes, C Sharp, J Scott, K Slater, J Kirsi, O Kopp, W Burt, [Isolation of medically important fungi from Ginkgo biloba leaves and crude Ginkgo supplements.], The Internet Journal of Microbiology. 2008, 7. väljaanne, nr 1, vaadatud 28.03.2017
  16. (Raal 397:2010a)
  17. 17,0 17,1 17,2 Taimsete ravimite komitee, Ginkgo biloba L., folium, 19. november 2015, EMA/324406/2015, [2017, märts 11]
  18. Crane jt, 240:2013; vaadatud 30.03.2017

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ginkgo biloba L., folium, 19. november 2015, EMA/324406/2015

Kategooria:Taimsed droogid Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Ginkgo adiantoides==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Ginkgo adiantoides
Rekonstruktsioon
Rekonstruktsioon
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Klass Hõlmikpuud Ginkgoopsida
Selts Hõlmikpuulaadsed Ginkgoales
Sugukond Hõlmikpuulised Ginkgoaceae
Perekond Hõlmikpuu Ginkgo
Liik Ginkgo adiantoides
Ladinakeelne nimetus
Ginkgo adiantoides
Oswald Heer, 1878[1]

Ginkgo adiantoides oli hõlmikpuuliste sugukonna hõlmikpuu perekonna puuliik.

Tundemärkidelt ei saanuks teda hõlmikpuust eristada.

Ginkgo adiantoides oli hilis-kriidiajastust kuni Miotseenini üsna laialt levinud ka põhjapoolsematel aladel. Euroopast kadus ta lõplikult 2,5 miljonit aastat tagasi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. †Ginkgo adiantoides Heer 1878 (vaadatud 10.03.2017)

Kategooria:Väljasurnud taimed Kategooria:Hõlmikpuud

  1. Hirase Sakugorō==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Hirase Sakugorō (1912)

Hirase Sakugorō (jaapani keeles 平瀬作五郎; 12. veebruar 18564. jaanuar 1925) oli Jaapani kunstnik ja kunstiõpetaja ning harrastusbotaanik. Ta sündis Fukui samurai perekonda. Jaanuaris 1894 avastas ta hõlmikpuu preparaati uurides õietolmu torus liikuva flagellidega hõlmikpuuspermatosoidi[1], teise allika kohaselt 1896. aastal. Hirase töötas sel ajal Tokyo Ülikooli Botaanikaaia laboratooriumis kunstnikuna. Hiiglaslik hõlmikpuu, kellelt Hirase uurimismaterjali sai, kasvab seal siiani. Selle juurde on asetatud mälestustahvel.[2]

Panus teaduse arendamisse[muuda | muuda lähteteksti]

Valik uurimistöid

Ginkgo biloba
  • 1894a. Fecundation period of Ginkgo biloba. (jaapani keeles) Bot. Mag., Tokyo 8: 7-9.
  • 1894b. Notes on the attraction-spheres in the pollen-cells of Ginkgo biloba. (jaapani keeles) Bot. Mag., Tokyo 8: 359-60; 361 -364.
  • 1895a. Etudes sur le Ginkgo biloba . Bot. Mag., Tokyo 9: 239-240.
  • 1895b. Etudes sur la föcondation et l´embryogönie du Ginkge biloba (1). J. Coll Sci. imp. Univ. Tokyo 8: 307-3 22.
  • 1896a. Spermatozoid of Ginkgo biloba. (jaapani keeles) Bot. Mag., Tokyo 10:171.
  • 1896b. On the spermatozoid of Ginkgo. (jaapani keeles) . Bot. Mag., Tokyo 10: 325-328.
  • 1897. Untersuchungen über das Verhalten des Pollens von Ginkgo biloba. Bot. Zbl. 49: 33-35.
  • 1898. Etudes sur la fécondation et l´embryogénie du Ginkgo biloba (second mémoire). J. Coll. Sei. imp. Univ. Tokyo 12: 103-149.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ogura, Y. (1967). "HISTORY OF DISCOVERY OF SPERMATOZOIDS IN GINKGO BILOBA AND CYCAS REVOLUTA". Phytomorphology 17: 109–114. 
  2. Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 8, 1990

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Hirase Sakugorō seisuga 8.03.2017.

Hoiatus: Järjestamisvõti "Sakugorō, Hirase" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Piippo, Sinikka". Kategooria:Sündinud 1856 Kategooria:Surnud 1925 Kategooria:Jaapani kunstnikud Kategooria:Botaanikud

  1. Punakas kannatuslill==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Punakas kannatuslill
Punaka kannatuslille Passiflora incarnata õis
Punaka kannatuslille Passiflora incarnata õis
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed
Klass Kaheidulehelised
Selts Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond Kannatuslillelised Passifloraceae
Perekond Kannatuslill Passiflora
Liik Punakas kannatuslill
Ladinakeelne nimetus
Passiflora incarnata
L., 1753
Passiflora incarnata map.jpg
Sünonüümid
  • Granadilla incarnata (L.) Medik., Malv. 96. 1787.
  • Passiflora edulis var. kerii (Spreng.) Mast., Trans. Linn. Soc. London 27: 637. 1871.
  • Passiflora incarnata f. alba Waterf., Rhodora 52: 35. 1950.
  • Passiflora incarnata var. integriloba DC., Prodr. 3:329. 1828.
  • Passiflora kerii Spreng., Syst. Veg. vol. 2, 39. 1826.

Punakas kannatuslill (Passiflora incarnata L.) on malpiigialaadsete seltsi kannatuslilleliste sugukonda kannatuslille perekonda kuuluv mitmeaastane ronitaim.

Punakas kannatuslill on söögi-, ravim-, ilu- ja maagiline taim, ka umbrohi.

Botaaniline lühikirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Punakas kannatuslill on kiirekasvuline, mitmeaastane poolheitlehine[1] ronitaim. Ta kasvab 9 kuni 10 m pikkuseks. Vars ja köitraod on puitunud. Lehed on sõrmlõhised ja umbes 15 cm pikkused, leheserv on saagjas. (Piippo ja Salo, 77:2007)

Punaka kannatuslille marjad

Õiepõhi on kaelataoline. Õis kannab nii emakaid kui tolmukaid. (Raal, 655:2010) Punaka kannatuslille õied õitsevad vaid ühe päeva.(Piippo ja Salo, 77:2007) Õied on valged või helelillad, keerulise ehitusega ja 5-9 cm diameetriga. Viljad on kollased, umbes 5 cm pikkused[2] söödavad marjad.(Raal, 655:2010)

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Punakas kannatuslill pärineb Brasiiliast ja Argentinast.(Raal, 655:2010) Taim kasvab looduslikult USA kaguosast Mehhiko, Argentina ja Brasiiliani. Kuid teda kasvatakse kaubanduslikel eesmärkidel ka Floridas, Guatemalas, Indias ja Lääne-India saarestikus. Euroopas aga ilutaimena.(Piippo ja Salo, 75:2007)

Maria Sibylla Meriani illustratsioon, 1675

Taimsed ravimivalmistised[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kannatuslilleürt.

Droogiks on punaka kannatuslille ürt ehk kannatuslilleürt (Passiflorae incarnatae herba) ja see on punaka kannatuslille (Passiflora incarnata L.) taime maapealsete osade üldnimetus.[3] Ürt koosneb rohtsetest varreosadest, lehtedest, õite ja valmimata viljade segust.(Raal, 655:2010)

Ürti võib koguda juba võsude esimesel kasvuaastal. (Raal, 655:2010)

Kannatuslill on kantud Briti farmakopöasse ja Euroopa farmakopöasse.

European Medicines Agency taimsete ravimite komitee teaduslike järelduste kokkuvõte kannatuslilleürdi ravimite meditsiiniliste kasutusviiside kohta baseerub traditsioonilisel kasutusel, see tähendab, et kuigi puuduvad kliinilistest uuringutest saadud piisavad tõendid, on tõenäoline, et need taimsed ravimid on efektiivsed, ja on tõendeid, et neid on sel viisil ohutult kasutatud vähemalt 30 aastat (sh vähemalt 15 aastat Euroopa Liidus). Kannatuslilleürdi kasutamisel ei ole vaja meditsiinilist järelevalvet.[4]

Toimeained[muuda | muuda lähteteksti]

Kannatuslille kõiki toimeaineid käesoleval ajal ei tunta.

Kannatuslille toimeid inimkehale on pikka aega seostatud temas sisalduvate harmaanalkaloididega. Uuringud indikeerivad harmiini ja harmaliini hallutsinogeenset toimet.(Raal, 656:2010)

Viimasel ajal on hakatud toimeid seletama flavonoidide mõjuga. (Raal, 656:2010) Kannatuslille flavonoidid on apigeniin, krüsiin, luteoliin, kämferool, lutseniin, kvertsetiin, rutiin, orientiin, iso-orientiin, viteksiin ja saponaretiin. (Piippo ja Salo, 75:2007) Taimes leidub harmaani, harmaliini, harmalooli, harmiini ja harmooli. Ka maltooli ja etüülmaltooli ning beetasitosterooli ja stigmasterooli. (Piippo ja Salo, 75:2007)

Kasutusviisid ja toime[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimina kasutatake kannatuslille kuivatatud taimetee, tablettide, tinktuuri, kapslite, vedela või tahke ekstrakti, vannitoodete, närimiskummi ja homöopaatiliste preparaatidena. (Piippo ja Salo, 76:2007)

Toime inimese närvisüsteemi[muuda | muuda lähteteksti]

Kliiniliste uuringutele toetudes väidetakse, et toime on tõhusam lastel. Teda kasutatakse närvinõrkuse, ärevuse, uinumisraskuste, unehäirete, neurovegetatiivse düstoonia, klimakteeriliste vaevuste, kroonilise alkoholismi, hüsteeria, närvisüsteemist tuleneva südamepekslemise ja närvisüsteemi häiretest tulenevate seedekulglavaevuste korral.(Raal, 656:2010) Ka üleväsimuse, neurasteenia, neurooside ja krampide korral. (Piippo ja Salo, 76:2007)

Närvidele mõjuvad krüsiin, vitekiin, kumariin, umbelliferoon, maltool ja harmaanalkaloidid. (Piippo ja Salo, 76:2007) Harmaan takistab serotoniini lagundamist ja pärsib MAO-d ja krüsiin mõjutab bensodiasepiini retseptoreid.

Kannatuslille preparaatidel on liikumisaktiivsust ja lihaspinget lõdvestav toime. See sobib üliaktiivsetele, närvilistele ja pingul inimestele. Ka keskendumisvaeguste ja liigse seksuaalse erutuse raviks. (Piippo ja Salo, 76:2007)

Mõju on efektiivsem koos sarnase toimega ravimtaimedega, nagu näiteks harilik palderjan, sidrunmeliss ja humal. (Raal, 656:2010)

Kannatuslilleürti võidase kasutada lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire sümptomite korral.[5]

Kannatuslille suits, tee ja kapslid võivad mõjuda stimuleerivalt ja neid kasutatakse marihuaana asemel. (Raal, 656:2010)

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Kannatuslilles leiduvad harmaan ja harmaliin võivad stimuleerida emakalihast, seetõttu soovitatakse taime tarvitamist vältida raseduse ja lapse rinnaga toitmise ajal. Samuti ei tohi teda tarvitada koos alkohoolsete jookidega. (Piippo ja Salo, 77:2007)

Taimeravi[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja-Ameerika indiaanlased on kannatuslille lisanud toonikumina joogivette ja kasutanud teda rinnalapse võõrutamisel. (Raal, 656:2010)

19. sajandi lõpul raviti USA-s kannatuslillest valmitatud tinktuuri abil unetust, hüsteeriat, nõrganärvilisust, langetõbe, närvivalusid ja alkoholismi.(Piippo ja Salo, 76:2007)

1916. aastal soovitati Prantsusmaal sõja ajal taime kasutada ängistuse leevendamiseks.(Piippo ja Salo, 76:2007)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnine õis meenutavat Petlemma tähte, mida nägid kolm tarka.(Piippo ja Salo, 76:2007)

Punaka kannatuslille õie ehitust on kristlikus mütoloogias mõtestatud selliselt, et 10 õielehte sümboliseerivad Jeesuse ristilöömise juures viibunud 10 apostlit.(Raal, 655:2010) Välja on jäetud reeturid Juudas ja Peetrus. (Piippo ja Salo, 76:2007) 5 tolmukapead aga Jeesus Kristuse haavu. 3 emakat viitavad kas Jeesuse ristis olnud kolmele naelale või kujutavad Kristust koos kahe kurjategijaga ristidel. Lisakrooni peetakse okaskrooni võrdkujuks. Õiealusel olevad 3 kõrglehte aga viitavad Kolmainsusele, köitraod köitele ja piitsadele. (Raal, 655:2010) Lehed viitavad aga süüdistajatele ja taime väänlev kasv nõrga kristlase vajadust Jumala külge klammerduda. (Piippo ja Salo, 76:2007)

Katsetaim[muuda | muuda lähteteksti]

Kannstuslille kõiki toimeaineid ja näidustusi käesoleval ajal ei tunta. In vitro katses on kannatuslille lehtedest valmistatud ekstraktil bakterite- ja seentevastane toime.[6]

Kannatuslillel on uuritud krampide-, põletiku -ja astmavastaseid jmt toimeid.

Taime bioaktiivsest metanooliekstraktist on eraldatud tri-substituted benzoflavone moiety (BZF). BZF on andnud katsetes lubavaid tulemusi pööramaks tagasi mitmete ainete, sh morfiini, nikotiini, etanooli, diasepaami ja tetrahüdrokannabinooli, tarvitamisest tulenevaid sõltuvushäireid. Rotikatsetes tõstis BZF suguiha ja maskuliinsust, käitudes afrodisiakumina. Arvatakse, et BZF takistab testosterooni metaboolset lagundamist ning tõstab vere testosteroonitaset.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 655-656, 2010, Eesti Entsüklopeediakirjastus
  2. Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed" (“Mielen ja rakkauden kasvit”), lk 75-77, 2007, tõlkija Mari Vihuri, Varrak
  3. Kannatuslilleürt taimne ravim: kokkuvõte üldsusele, 20. september 2016, [2017, märts 7]
  4. Kannatuslilleürt taimne ravim: kokkuvõte üldsusele, 20. september 2016, [2017, märts 7]
  5. Phyllis A. Bach, "Prescription for Nutritional Healing", lk 198, 2002, Google'i raamatu veebiversioon, [2017, märts 6]
  6. S. Madhumathi, A. Rajendran, ANTIMICROBIAL ACTIVITY OF LEAF EXTRACT OF PASSIFLORA INCARNATA L., International Journal of Applied Biology and Pharmaceutical Technology, 2. väljaanne, nr 2, aprill-juuni 2011, [2017, märts 7]
  7. Dhawan K, Drug/substance reversal effects of a novel tri-substituted benzoflavone moiety (BZF) isolated from Passiflora incarnata Linn.--a brief perspective., Lühikokkuvõte, Addict Biol. 2003 detsember;8(4):379-86., [2017, märts 7]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Kannatuslillelised Kategooria:Ravimtaimed

  1. Merimänd==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Merimänd
Landes pins mimizan.JPG
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass Okaspuud Pinopsida
Selts Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond Männilised Pinaceae
Perekond Mänd Pinus
Liik Merimänd
Ladinakeelne nimetus
Pinus pinaster
Aiton, 1789
Pinus pinaster range.svg
Sünonüümid
  • Pinus halepensis var. maritima [1]
  • Pinus lemoniana Benth.
  • Pinus maritima var. major Loisel.
  • Pinus maritima var. minor Loisel.
  • Pinus nigrescens Ten.
  • Pinus pinaster subsp. acutisquama (Boiss.) Rivas Mart., A.Asensi, Molero Mesa & F.Valle
  • Pinus pinaster var. acutisquama Boiss.
  • Pinus pinaster var. lemoniana (Benth.) Loudon
  • Pinus pinaster var. minor (Loisel.) Carrière
  • Pinus pinaster var. pendula J. Nelson
  • 'Pinus syrtica Thore [2]

Merimänd (Pinus pinaster) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Merimändide eluiga on kuni 300 aastat.

Merimänd oli Soome aasta ravimtaim 2008, tema koore ekstrakt on üks enim uuritud loodusravim maailmas.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Merimännil on kaks alamliiki:

  • Pinus pinaster atlantica H. Del Villar
  • Pinus pinaster pinaster Roth.
Merimänni koor
Merimänni isaskäbi
Merimänni emaskäbi

Merimänni kooreekstrakt[muuda | muuda lähteteksti]

Merimänni kooreekstrakt on looduslik taimeekstrakt.Helsinki Ülikooli professori Raimo Hiltuneni arvates on see ainulaadselt tugev looduslik taimne antioksüdant, sisaldades 40 eri aktiivset ühendit. Kooreekstrakt takistab vere LDL-i ehk nn paha kolesterooli oksüdeerumist, vähendab trombide teket, kaitseb rakke vabade radikaalide eest.

USA-s on merimänniekstraktile tema südame- ja veresoonkonnahaigusi takistava mõju kohta väljastatud kaks patenti.

Antioksüdandina on meremänni ekstrakt 50 korda aktiivsem kui E-vitamiin ja 20 korda aktiivsem kui C-vitamiin. Kollageeniga liitudes tugevdab koeehitust, alandab turseid kogu kehas, muudab naha siledaks.

Meremänniekstrakt aitab leevendada ka kevadist õietolmuallergiat.[3]

Pycnogenol®

Pycnogenol on Prantsusmaa rannikul kasvavate merimändide värkest koorest vesi ekstratsiooni teel valmistatud looduslik ekstrakt. Pycnogenol 'i kvaliteedinõuded on määratud Ameerika Ühendriikide Farmakopöas.

Pycnogenol i kasutatakse vereringe häirete, õietolmuallergia[4], allergia, astma, kõrvade tinnituse, hüpertoonia, lihasvalu, valu, osteoartriidi, diabeedi, lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire, endometrioosi, menopausi sümptomite, düsmenorröa (valulik menstruatsioon), erektsioonihäirete ja retinopaatia korral. Kasutatakse ka südame ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks, sh insult, südamehaigus (CVD), veenilaiendid.

Pycnogenol 'i kasutatakse ka vananemise aeglustamiseks, naha seisukorra parendamiseks, sportliku võimekuse ja meeste viljakuse parendamiseks.

Vastunäidustused

Autoimmuunhaiguste, nagu hulgiskleroos, süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit jt, korral võib immuunsüsteemi talitlus kiireneda ja haiguse sümptomeid intensiivistada. Immunosupressandid reageerivad Pycnogenol 'iga.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Loudon
  2. H Pinus pinaster Aiton,[2017, märts 5]
  3. LIA MILLI, Aasta ravimtaim on meremänd Pinus Pinaster, [2017, märts 5]
  4. MWW GROUP, Study demonstrates pine bark naturally reduces hay fever symptoms, 23. juuni 2010, [2017, märts 5]
  5. PYCNOGENOL, [2017, märts 5]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Männilised

  1. Sasi-vesikaak==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Sasi-vesikaak
Starr 010818-0007 Bacopa monnieri.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Plantaginaceae või Mailaselised Scrophulariaceae
Perekond Vesikaak Bacopa
Liik Sasi-vesikaak
Ladinakeelne nimetus
Bacopa monnieri
(L.) Pennell
Sünonüümid
  • Anisocalyx limnanthiflorus Hance
  • Bacopa monnieri (L.) Hayata & Matsum.
  • Bacopa monnieri (L.) Wettst.
  • Bramia indica Lam.
  • Bramia monniera (L.) Drake
  • Bramia monnieri (L.) Pennell
  • Capraria monnieri (L.) Roxb.
  • Gratiola monnieri L.
  • Gratiola parviflora Willd. ex Schltdl. & Cham.
  • Gratiola portulacacea Weinm.
  • Gratiola tetrandra Stokes
  • Habershamia cuneifolia (Michaux) Raf.
  • Herpestis africana Steud.
  • Herpestis brownei Steud.
  • Herpestis calytriplex Steud.
  • Herpestis cuneifolia Pursh
  • Herpestis monnieri (L.) Rothm.
  • Herpestis monnieria (L.) Humb.
  • Herpestis monnieria (L.) Kunth
  • Herpestis moranensis Kunth
  • Herpestis pedunculosa Steud.
  • Herpestis procumbens Hort. Berol. ex Spreng.
  • Herpestis spathulata Bl.
  • Hydrotrida beccabunga Willd.
  • Lysimachia monnieri L.
  • Monniera africana Persoon
  • Monniera brownei Persoon
  • Monniera cuneifolia Michx.
  • Monniera monniera (L.)
  • Monniera pedunculosa Persoon[1]

Sasi-vesikaak (Bacopa monnieri) on taimeliik teeleheliste sugukonnast. Taime kasutatakse India traditsioonilises meditsiinis ajurveedas.

Ta on pärismaine Austraalias ja Indias.

Ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Indias kasutatakse sasi-vesikaagi lehtedest valmistatud preparaate (sanskritis Brahmi) kognitiivsete võimete, mälu ja õppimise parendamiseks[2]valuvaigistina, epilepsia korral. Teda kasutatakse ayurvedas astma, bronhiidi, düspepsia, kuseteede haiguste jmt haiguslike seisundite korral, ka ärevuse, ängi ja depressiooni korral.[3]

Sasi-vesikaak võib toimeid avaldada, kliinilist tõendusmaterjali napib, ka lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire korral.[4][5]

Taimeekstraktide toimeid on uuritud närilistel ja rakukultuurides alljärgnevalt: antikonvulsant, antidepressant, valuvaigistav, põletiku-, mikroobide- ja haavanditevastane/Helicobacter pylori- ja kasvajavastane, anksiolüütiline, hepatoprotektiivne, immunostimuleeriv jm.[6]

Hiirtel on ravi esile kutsunud ajutise spermatogeneesi ja viljakuse supressiooni, alandas spermatosoidide liikuvust, elujõulisust, morfoloogiat ja arvukust.[7]

Vastunäidustused

Sasi-vesikaaki ja sellest valmistatud preparaate tuleks inimestel kasutada ettevaatlikult kui neil esineb ülitundlikkus taimes sisalduvate ühendite vastu. Sasi-vesikaak võib negatiivselt toimida tsütokroom P450 ensüümidesse, tõsta kilpnäärmehormoonide taset.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hassler M. (2017). World Plants: Synonymic Checklists of the Vascular Plants of the World (version Jan 2017). In: Roskov Y., Abucay L., Orrell T., Nicolson D., Bailly N., Kirk P., Bourgoin T., DeWalt R.E., Decock W., De Wever A., Nieukerken E. van, Zarucchi J., Penev L., eds. (2017). Species 2000 & ITIS Catalogue of Life, 27th February 2017. Digital resource at www.catalogueoflife.org/col. Species 2000: Naturalis, Leiden, the Netherlands. ISSN 2405-8858
  2. Stough C, Lloyd J, Clarke J, Downey LA, Hutchison CW, Rodgers T, Nathan PJ., Psychopharmacology (Berl). 2001 Aug;156(4):481-4. "The chronic effects of an extract of Bacopa monniera (Brahmi) on cognitive function in healthy human subjects"
  3. Sukanto Sarkar, Biswa Ranjan Mishra, Samir Kumar Praharaj, S. Haque Nizamie, "Add-on effect of Brahmi in the management of schizophrenia". J Ayurveda Integr Med. 2012 oktoober-detsember; 3(4): 223–225. doi: 10.4103/0975-9476.104448, PMCID: PMC3545244
  4. Catherine Ulbricht, Natural Standard, Natural Standard Herb & Supplement Guide: An Evidence-Based Reference". 2010. lk 83-84
  5. Dave UP, Dingankar SR, Saxena VS, Joseph JA, Bethapudi B, Agarwal A, Kudiganti V. "An open-label study to elucidate the effects of standardized Bacopa monnieri extract in the management of symptoms of attention-deficit hyperactivity disorder in children". Adv Mind Body Med. 2014 kevad;28(2):10-5.
  6. Sebastian Aguiar, Thomas Borowski. Neuropharmacological Review of the Nootropic Herb Bacopa monnieri". Rejuvenation Res. 2013 Aug; 16(4): 313–326. doi: 10.1089/rej.2013.1431, PMCID: PMC3746283,
  7. Srivastava Shikha, Mishra Nidhi, Misra Upama, Bacopa monniera -a "Future Perspective". International Journal of Pharmaceutical Sciences and Drug Research 2009; 1(3): 154-157
  8. (Ulbricht 2010)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Teelehelised Kategooria:Ravimtaimed

  1. Letargiline entsefaliit==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Letargiline entsefaliit (ladina keeles encephalitis letargica; Encephalitis lethargica sive epidemica; EL) ehk von Economo-Cruchet' tõbi on inimestel esineda võiv teadmata põhjusega sageli letaalne peaajupõletik, mille süptomiteks on letargia, somnolentsus ja hiljem kaasneda võiv entsefaliidijärgne parkinsonism.

Letargilist entsefaliiti esines peamiselt Euroopas (1920/1921), Põhja-Ameerikas ja Nõukogude Liidus 1915 kuni 1930, 1924. aastal oli epideemia Suurbritannias[1]. Esimese maailmasõja ajal ja peale seda raporteeriti kümneid tuhandeid haigusjuhtumeid, mõnede autorite arvates surmas epideemia hinnanguliselt ligi 20 miljonit inimest (C. Keith Conners 2000[2]; Rafalovich 2001; viidanud Lange jt 2010)[3] teistel andemtel ligikaudu 500,000 inimest.[4]

Howard ja Lees dokumenteerisid aastal 1987 4 letargilise entsefaliidi juhtumit.[5][6]

Kaasajal on haigusel mitmeid nimetusi, sh Von Economo entsefaliit. Eesti keeles kannab ka nimetust unitõbi[7][8] ja see liigitatakse neuropsühhiaatriliste haiguste hulka.

RHK-10-s on letargiline entsefaliit liigitatud kesknärvisüsteemi viirushaiguste hulka, koodiga A85.8.

Von Economo sõnul oli EL kesknärvisüsteemi kaasatusega akuutne peaaju hallaine põletik (polioentsefaliit), mille kliiniliselt dokumenteeritud juhtumite prognoos oli: suremus 40%, täielik tervenemine 14% , osaline tervenemine (puudujääkidega) 26% ja krooniline invaliidistumine 20%.

Letargilise entsefaliidi sümptomaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Haigusel kirjeldatakse akuutset ja kroonilist faasi. Akuutne letargiline entsefaliit algas palaviku, ülemiste hingamisteede nakkuse, farüngiidi, somnolentsuse, asteenia, silmalihaste halvatuse ja rea liikumist piiravate häiretega. Kroonilisele staadiumile olid iseloomulikud, kuid mitte alati, tüsistused mis andsid märku kuude või aastate pärast. Jääknähud ilmnesid parkinsonismina, mida nimetati entsefaliidijärgseks parkinsonismiks, selle arvele võib 20. saj keskpaigani lugeda kuni pooled parkinsonismi juhtumid. Letargilise entsefaliidi patoloogilised uuringud ei ole oluliselt tuvastanud põhjuseid, kuid on tuvastanud vaheaju ja keskaju kaasatusega polioentsefaliidi[9].

Letargilise entsefaliidiga seostatakse 27 erinevat sümptomit, sh unetus, emotsionaalne ebastabiilsus, ärrituvus, kangekaelsus, valetamine, varastamine, halvenenud mälu ja tähelepanu, isikliku hügieeni puudujäägid, tikid, depressioon, halvenenud motoorne kontroll ja hüperaktiivsus (Kessler 1980:18; viidanud Rafalovich).

Letargilise entsefaliidi uurmislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Letargilise entsefaliidi (EL) uurimislugu pole selge, osade autorite arvates võisid sündroomi teada ja kirjeldada Hippokrates Kosilt, Galenos jt.

Letargilise entsefaliidi sümptomaatikat kirjeldasid iseseisvalt kreeka päritolu Austria neuroloog Constantin Alexander von Economo (1876–1931) ja Prantsuse neuroloog Jean René Cruchet (1875–1959). Cruchet märkas haigust prantsuse sõduritel Verdunis 1915/1916 aasta talvel. Ta ei tuvatanud haiguse nakkuslikku olemust, merisigade eksperimentaalne nakatumine tal ebaõnnestus.

Von Economo esitles oma artiklit, milles ta kirjeldas letargilist entsefaliiti, “Viini Psühhiaatrite Seltsile” (Vienna Psychiatric Society) 1917. aasta aprillis. Haiguse kirjeldus sisaldas nii sümptomaatikat kui liigitust kolmeks kliiniliseks sündroomiks: somnolentne-oftalmopleegiline, hüperkineetiline ja amyostatic–akinetic vorm. Temal ja von Wiesner'il õnnestus haigusesse surnud patsiendi aju kõvakesta aluse koega primaate inkubeerides ka neil haigestumine eksperimentaalselt esile kutsuda.[10] Nakkuse põhjustajat neil tuvastada ei õnnestunud. Esimese maailmasõja lõpus levinud letargilise entsefaliidi ja Hispaania gripi pandeemiad indikeerisid haiguste ühist allikat. Von Economo aga seda hüpoteesi ei toetanud, kuna tema poolt 1916. ja 1917ndal analüüsitud 13 letargilise entsefaliidi juhtumi korral ei esinenud patsientidel gripi sümptomeid.[11]

Käesoleval ajal on letargilise entsefaliidi nakatumine inimeselt-inimesele vaidluse all.

Letargilise entsefaliidi patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Letargilise entsefaliidi patoloogilised uuringud tuvastasid keskaju hallaine ja nuclei basales 'e entsefaliidi koos lümfotsüütide infiltratsiooniga.[12]

Entsefaliidijärgsed käitumishäired[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Entsefaliidijärgsed käitumishäired.
Psühhopatoloogia

Entsefaliidi kõrvalmõjud olid võrreldavad entsefaliidi enda fataalsusega. Usutavasti kahjustas entsefaliit pöördumatult patsienti füüsiliselt või mentaalselt (Rafalovich 2001; viidanud Lange jt 2010). Paljudel epideemilise letargilise entsefaliidi seljatanud lastel ilmnes märkimisväärselt ebanormaalset käitumist. Neid tüsistusi kirjeldati kui entsefaliidijärgseid käitumishäireid (“postencephalitic behavior disorder”) (Barkley 2006a; Rothenberger ja Neumärker 2005; viidanud Lange jt 2010). Sagedasemate vaatlusleidude hulka kuulusid isiksuse muutused, emotsionaalne labiilsus, kognitiivsed puudujäägid, õpiraskused, unetus, tikid, depressioon ja halb motoorne kontroll (Conners 2000; Kessler 1980; Rothenberger ja Neumärker 2005; viidanud Lange jt 2010). Kirjelduste kohaselt muutusid need lapsed “hyperactive, distractible, irritable, antisocial, destructive, unruly, and unmanageable in school. They frequently disturbed the whole class and were regarded as quarrelsome and impulsive, often leaving the school building during class time without permission” (Ross ja Ross 1976:15; viidanud Lange jt 2010). Ometi ei oleks enamik haigestunud lapsi vastanud nüüdisaegsetele lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire kriteeriumitele. Vaatamata sellele on entsefaliidijärgsetel käitumishäiretel oma roll nii lastel esineva hüperaktiivsuse kui aktiivsus- ja tähelepanuhäire kontseptsiooni arengus (Rothenberger ja Neumärker 2005; viidanud Lange jt 2010).

Franklin G. Ebaugh avaldas 1923. aastal ajakirjas American Journal of Diseases in Children artikli pealkirjaga Neuropsychiatric sequelae of acute epidemic encephalitis in children. Selles kirjeldas ta 17. lapse akuutse entsefaliidi järgseid käitumis-ja neoroloogilisi häireid. Ajavahemik nende tekkeks oli lastel erinev kahel lapsel kaks või rohkem, viiel lapsel ühest kahe ja seitsmel juhul vähem kui aasta.

Psühhiaatrilisteks kõrvatoimeteks olid karakteri ja meeleolu muutus, mille iseloomulikuks tunnusteks olid:

  • hüperaktiivsuse seisund, mis viis käitumishälveteni ja varaküpsuseni- 10. aastane tüdruk astus meestele ligi ja tegi vahekorra-pakkumuse ja teine laps : üks poiss, kes oli varem olnud vaikne ja korralik, muutus nilbeks ja masturbeeris avalikult. Ta muutus tobedaks ja laulis kestvalt armastuslaule. Selline muutus tagas talle pääsu psühhopaatide palatisse.
  • unetus koos öise agitatsiooniga (kusjuures rahustid ja uinutid ei toonud und);
  • depressiivsus;
  • meeleoluhäired;
  • hüsteerilised reaktsioonid;
  • tikid, hirmud;
  • vaimne alaareng.

Neuroloogilisteks kõrvalnähtudeks olid peavalu, peapööritus, kahelinägemine, asteenia, uimasus ja liigne süljeeritus. Liikumishäired. Need lapsed ei reageerinud distsipliinile. Seitsmel aga oli esinenud käitumishäireid ka enne akuutset letargilise entsefaliidi põdemist.[13]

Entsefaliidijärgseid käitumishäireid esines keskeltläbi 1/3 haigestunud lastel. Püsivaid kahjustusi intelligentsusele või mälule ei esinenud, kuid sageli olid häirunud keskendumine ja uni. Need lapsed olid aktiivsed öisel ajal ja kaldusid magama päevasel ajal. Arstid märkasid, et lapsed, kellel esines entsefaliidijärgseid psühhiaatrilisi häireid, võisid küll väga julmalt käituda, näiteks eemaldada omal silmad või tappa õe või venna, kuid tundsid oma teo eest tõelist kahetsust ja väitsid, et neid sunniti seda tegema.

Nende laste käitumisprobleemid võisid küll taanduda, kuid asendusid hiljem entsefaliidijärgse parkinsonismiga.[14]

USA Danbury haigla arsti John Murphy arvates tekkis Adolf Hitleril Parkinsoni tõbi just letargilise entsefaliidi tagajärjel[15] (entsefaliidijärgne parkinsonism).

Letargiline entsefaliit ja lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmete autorite arvates võib letargilist entsefaliiti siduda lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire sümptomaatikaga. Teiste arvates on seos spekulatiivne ja samuti ei kattu sümptomaatika kaasaegse hüperaktiivsusega laste sümptomaatikaga. Tüsistused, mis võiksid pakkuda huvi aktiivsus-ja tähelepanuhäire ajaloo uurijatele on neuropsühhiaatrilised - katatoonia, obsessiiv-kompulsiivne häire, mutism jt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Paul Bernard Foley, Encephalitis lethargica and the influenza virus. II. The influenza pandemic of 1918/19 and encephalitis lethargica: epidemiology and symptoms*, J Neural Transm. 2009 oktoober; 116(10): 1295–1308., doi: 10.1007/s00702-009-0295-9, PMCID: PMC2758910, NIHMSID: NIHMS148746, [2017, märts 2]
  2. Lenard A. Adler,Thomas J. Spencer,Timothy E. Wilens, Attention-Deficit Hyperactivity Disorder in Adults and Children, Cambridge University Press, lk 5, 2015, Google'i raamatu veebiversioon 3. märts, 2017), [2017, märts 3]
  3. Klaus W. Lange, Susanne Reichl, Katharina M. Lange jt, The history of attention deficit hyperactivity disorder, ADHD Attention Deficit and Hyperactivity Disorders, 2010 detsember; 2(4): 241–255., doi: 10.1007/s12402-010-0045-8, PMCID: PMC3000907
  4. Sherman McCall, Joel A Vilensky, Sid Gilman ja Jeffery K Taubenberger, The relationship between encephalitis lethargica and influenza: A critical analysis, J Neurovirol. 2008 mai; 14(3): 177–185., doi: 10.1080/13550280801995445, PMCID: PMC2778472, NIHMSID: NIHMS156516, [2017, märts 2]
  5. Morris S. Dickman, MD, von Economo Encephalitis, lk 4, Arch Neurol. 2001; 58; 1696-1698, [2017, märts 2]
  6. Howard, R.S., Lees, A.J. Encephalitis lethargica (A report of four recent cases). Brain. 1987;110:9–33.
  7. "Meditsiinisõnastik", 811:2004
  8. EE, 2. köide, lk 242:1970
  9. Joseph R. Berger, Joel A. Vilensky, Chapter 37 – Encephalitis lethargica (von Economo's encephalitis), Handbook of Clinical Neurology, 123- väljaanne, 2014, lk 745–761, Neurovirology, [2017, veebruar 2]
  10. von Economo C, von Wiesner R. Encephalitis lethargica (Verein fur Psyhiatrie und Neurologie in Wien, Sitzung vom 10 Juli 1917) Wien Med Wochenschr. 1918;68:1055–1056.; viidanud Sak ja Grzybowski 2013
  11. Jarosław Sak, Andrzej Grzybowski, Brain and aviation: on the 80th anniversary of Constantin von Economo’s (1876–1931) death, Neurol Sci. 2013 märts; 34(3): 387–391., avaldatud 2012 9. mail, doi: 10.1007/s10072-012-1111-0, PMCID: PMC3586395, [2017, veebruar 2]
  12. Russell C. Dale Andrew J. Church Robert A. H. Surtees jt, Encephalitis lethargica syndrome: 20 new cases and evidence of basal ganglia autoimmunity, Brain (2004) 127 (1): 21-33. DOI: https://doi.org/10.1093/brain/awh008, 01 jaanuar 2004, [2017, märts 02]
  13. Ebaugh, F.G. (1923). Neuropsychiatric sequelae of acute epidemic encephalitis in children., American Journal of Diseases of Children, 25. väljaanne 89—97, [2017, veebruar 9]
  14. Andres Warnke, Christian Riederer, Attention deficit- hyperactivity disorder. An illustrated historical overview, 2013, [2017, veebruar 8]
  15. Inna-Kartin Hein, Hitleril oli Parkinsoni tõbi?, 1. juuli 2015, [2017, veebruar 2]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Meditsiin Kategooria:Kesknärvisüsteemi viirushaigused

  1. Charles Bradley==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Charles Bradley (1. detsember 1902 Pittsburgh, Pennsylvaniamai 1979 Tigard, Oregon oli ameerika psühhiaater.

Bradley õppis Cornelli Ülikoolis. Pediaatriaalase väljaõppe sai ta Harvardi Meditsiinikoolis. Enne laste psühhiaatriahaiglasse Emma Pendleton Bradley Home 'i, tööle asumist 1933. aastal läbis ta internatuuri Pennsylvania haiglas ja residentuuri New Yorgi Babies Hospital 'is.[1]

Laste psühhiaatrihaigla asutas Bradley vanaonu George Bradley ja sellele pandi nimi tema tütre järgi, kes kannatas letargilise entsefaliidi tüsistuste käes.[2]

Bensedriini uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

1937. aastal manustas psühhiaater Charles Bradley Emma Pendleton Bradley Home in Providence 'is, Rhode Islandil, mille direktor ta oli[3], probleemseks peetavatele (halvasti kohanevatele) lastele tema poolt teosatud pneumoentsefalogrammi kõrvaltoimena tekkinud peavalu leevendamiseks bensedriini (amfetamiini). Tugevaid peavalusid bensedriin ei leevendanud, kuid juba nädala pärast märkas Bradley bensedriini saanud laste käitumises muutuseid, paranesid nende õppeedukus, sotsiaalsed interaktsioonid ja emotsionaalne vastus.

Bradley avaldas bensedriini lapskatsete kohta tradaolevalt kaks uuringut. Esimese uuringu tarbeks valis ta 30 haiglas olevat last ja teise uuringu tarbeks, mis kestis 3. aastat, 100 haiglas olevat last. Uuringutes osalenud lapsed olid vanuses 5 kuni 14 aastat, enamalt jaolt poisid ja normaalse intelligentsiga. Uuringute sisuks oli tabletivormis bensedriini saanute reaktsioonide uurimine[4].

1941. aastal läbiviidud uuringud tuvastasid bensedriinil mitmeid toimeid probleemseks peetavate lapspatsinetide käitumises: 54 lapse käitumine paranes, 21 lapse käitumises muutusi ei täheldatud ja 19 lapspatsiendil tekitas ravim psühhomotoorset aktivatsiooni. 6 lapspatsiendi õppeedukus paranes kuid käitumises muutsi ei toimunud. 7 lapspatsiendil hakkas amfetamiini manustamise järgelt kliiniliselt halvem - need olid lapsed kellel oli probleeme hüperaktiivsuse ja ärritunud käitumisega ja neid süvendas ravim veelgi.[5]

Tema poolt läbiviidud katsed panid aluse lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire psühoofarmakoteraapiale.

Publikatsioonid (osaline)[muuda | muuda lähteteksti]

  • The Behavior of Children Receiving Benzedrine., American Journal of Psychiatry, november 1937, Nr. 94, lk 577–581 (Lühikokkuvõte).
  • koos Margaret Bowen'iga: Amphetamine (Benzedrine) therapy of children’s behavior disorders., American Journal of Orthopsychiatry, jaanuar 1941, 11. väljaanne, nr. 1, lk 92–103, DOI:10.1111/j.1939-0025.1941.tb05781.x.
  • koos George B. Rosenfeld'iga : Childhood Behavior Sequelae of Asphyxia in Infancy. With Special Reference to Pertussis and Asphyxia Neonatorum., Pediatrics, juuli 1948, 2. väljaanne, nr 1, lk 74–84 (Lühikokkuvõte veebis).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. WALTER BROWN, Charles Bradley, [2017, märts 01]
  2. Lenard A. Adler,Thomas J. Spencer,Timothy E. Wilens, Attention-Deficit Hyperactivity Disorder in Adults and Children, Cambridge University Press, lk 5, 2015, Google'i raamatu veebiversioon 3. märts, 2017), [2017, märts 3]
  3. Klaus W. Lange, Susanne Reichl, Katharina M. Lange jt, The history of attention deficit hyperactivity disorder, ADHD Attention Deficit and Hyperactivity Disorders, 2010 detsember; 2(4): 241–255., doi: 10.1007/s12402-010-0045-8, PMCID: PMC3000907
  4. Madeleine P. Strohl, Bradley’s Benzedrine Studies on Children with Behavioral Disorders. The Yale journal of biology and medicine. 2011 märts; 84(1): 27–33. PMCID: PMC3064242, [2017, märts 1]
  5. PsycARTICLES : Bradley, Charles; Bowen, Margaret. Amphetamine (benzedrine) therapy of children's behavior disorders., American Journal of Orthopsychiatry, 11(1). väljaanne, jaanaur 1941, lk 92-103. Lühikokkuvõte, [2017, märts 1]

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Charles Bradley (Psychiater) seisuga 01.03.2017.

Hoiatus: Järjestamisvõti "Bradley, Charles" tühistab eespool oleva järjestamisvõtme "Sakugorō, Hirase". Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühhiaatrid Kategooria:Sündinud 1902 Kategooria:Surnud 1979

  1. Dopamiini transporter==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Dopamiini transporter[1] ehk dopamiiniretseptor[2] ehk DAT on looduslikult mitmete elundite rakkude poolt ekspresseeritav valk, mis liigitatakse transmembraansete valkude hulka.

Dopamiini transporterite rohkus ja funktsioonid, nende aktiivsus ja inaktivatsioon ning seotud geenid (sh mutatsioonid) varieeruvad indiviiditi ja liigiti, neid mõjutab ka organismi füsioloogia.

Nimetused ja tähised[muuda | muuda lähteteksti]

Dopamiini transporteri sünonüümid on: "SLC6A3", "DAT1", "PKDYS".[3]

Kesknärvisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Dopamiini transporterite funktsiooniks kesknärvisüsteemis on dopaminergilise neurotransmissiooni reguleerimine, sh neurotransmitteri dopamiini tranportimine (juhtimine) neuroni sünapsist tsütosooli.

Inimese dopamiini transportereid (hDAT) ekspresseeritakse mitmetes peaaju piirkondades, sealhulgas keskajus paiknevas tuumas, mis sisaldab mustainet ja ventraalses tegmentaalses alas.

Dopamiini transporteritel on määrav roll peaaju dopamiini homöostaasil (dopamiini biosüntes, liigutamine, algundamine jm), see lõpetab dopamiini tagasihaardega sünaptilise transmissiooni ja täiendab vesikulaarse dopamiini varusid. DAT võib dopamiini ka vabastada. Dopamiini vabastaja funktsioon omistatakse ka psühhostimulantidele, nagu amfetamiin ja selle analoogid, toime saabub rakuvälise dopamiinitaseme tõusus.[4]

Autonoomne närvisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Autonoomse närvisüsteemii all mõeldakse vahetult tahtele allumatut närvisüsteemi osa, mis innerveerib peamiselt siseelundeid – seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid.[5]

Dopamiini transporterite ja dopamiini roll autonoomse närvsüsteemi osade, nagu näiteks sümpaatiline närvisüsteem, poolt innerveeritavates elundites pole teada.

Dopamiini retseptoreid ja dopamiini on tuvastatud vähesel määral ka neerupealiste säsis, näärmehüpofüüsis, pankreases, tüümuses, põrnas.

Haiguspärandis[muuda | muuda lähteteksti]

Dopamiini transporterite ekspressiooni, aktiivsuse ja allakäigu mehhanismid, lukustumisfaktorid ja toimed pole teada. Teadlased on uurinud nende seoseid mitmete haiguslike seisundite geneetilise fookusega, kus dopamiin neurotransmitteri ja neurohormoonina osaleb. Dopamiini transportereid kodeerib inimesel SLC6A3 geen. Need osalevad geneetikute jmt teadlaste meelest inimese haiguste, nagu aktiivsus- ja tähelepanuhäire, alkoholism, bipolaarne meeleoluhäire, kliiniline depressioon, Parkinsoni tõbi (DAT alaaktiivne), skisofreenia (skisofreenikute amügdala dopamiini transporterite ekspression on alanenud), Tourette'i sündroom jt, haiguspärandis.

Farmakoloogiliste ainete interaktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Farmokoloogilised ained võivad toimida ka dopamiini transporterite aktiivusesse ja sekkuda dopamiini neurotransmissiooni. Dopamiini transporterite inhibeerimine (dopamiini ülekande pärssimine) arvatakse mitmete keemiliste ainete toimemehhhanismiks. Seda silmas pidades on välja töötatud lapseea aktiivsus-ja tähelepanuhäire ravis kasutatavad metüülfenidaati (näit Concerta, Ritalin ) sisaldavad ravimid. Aga transporterite inaktiveerimsiega tuleb toime ka kokaiin.

Teatud ained aga toimivad transportijatena, nagu dopamiin, amfetamiin, MDMA.[6]

Eelnimetatud ainete toimel suurenud rakuvälise dopamiini toimed immuunsüsteemi rakkudele, mis samuti dopamiini retseptoreid ekspreseerivad, nagu dendriitrakud, loomulikud tappurrakud, granulotsüüdid, B-rakud, tsütotoksilised T-rakud ja makrofaagid, pole selge uuringud indikeerivad ainete proinflammatoorset toimet. Kesnärvisüsteemi dopamiini taseme tõus võib käivitada või kiirendada mitmete neuroloogiliste haiguslike seisundite, nagu Alzheimeri tõbi ja HIV-nakkuse, kulgu.[7]

Neuroendokrinoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Dopamiini transporterite ja östrogeenide seosed pole selged, kuid uurijate arvates on siin tugevad ristumised, kuna naistel võib mitmesuguste ainete kuritarvitamine, sõltuvushäirete näol, eriti raskelt kulgeda. Ka pole selged dopamiini transporterite ja geenide ning dopamiini seosed testosterooniga. Dopamiini neurotransmissiooni mõjutavate psühhostimulantide igati reguleeritud manustamise toimel on täheldatud noorukitel kasvupeetust, mitmete ebasovoitavate psüühiliste seisundite esinemissageduse tõusu jpm.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Koostaja Laine Trapido, "Meditsiiniterminite lühendeid", 2. trükk, AS Medicina, lk 62, 2007
  2. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 879, 2012
  3. Symbol Report: SLC6A3, [2017, veebruar 27]
  4. Torres, Gonzalo E. Thiels, Edda, Regulation of Dopamine Transporter Function by G Protein Beta-Gamma Subunits, University of Pittsburgh, Pittsburgh, PA, United States,[2017, veebruar 26]
  5. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 224, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. Williams JM, Galli A.,The dopamine transporter: a vigilant border control for psychostimulant action., Lõhikokkuvõte, Handb Exp Pharmacol. 2006;(175):215-32, [2017, veebruar 27]
  7. Peter J Gaskill, Loreto Carvallo, Eliseo A Eugenin ja Joan W Berman, Characterization and function of the human macrophage dopaminergic system: implications for CNS disease and drug abuse, Journal of Neuroinflammation, 20129:203 DOI: 10.1186/1742-2094-9-203©; 18. August 2012, [2017, veebruar 27]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Valgud

  1. Conners Scale==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.

Conners'i skaala (Conners Scale) on psühholoogi Keith C. Connersi poolt 1969 välja töötatud küsimustik, mis algselt oli mõeldud arstidele minimaalse aju düsfunktsioonihäirega laste ja noorukite käitumise psühholoogiliseks hindamiseks ja manustatud psühhotroopsete ravimite efektiivsuse hindamiseks.

Arvatakse, et Conners töötas skaala välja just kliiniliste ravimiuuringute käigus, kus lastele manustati metüülfenidaati (Ritalin) ja sooviti hinnata muutusi nende käitumises.

Algselt olid Conners'i skaala tasuta, kuid 1980.aastal omandas õigused Multi-Health Systems (MHS).[1]

Conners'i käitumise hindamisevahendid[muuda | muuda lähteteksti]

Conners'i skaala on muutustega haiguste klassifikatsioonides kaasa läinud, selle parendatud ja täiendatud versioone kasutatakse aktiivsus-ja tähelepanuhäire hindamisvahendina, nii näiteks sisaldab on Conners 3™ võimalust hinnata käitumist Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (DSM-5) ADHD sümptomite skaalal.

Käibel on mitmeid laste ja noorukite emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide edasiarendatud hindamisskaalasid:

  • Conners’ Rating Scales (CRS-R) - sisaldab vanema, õpetaja ja enesekohast versiooni;
  • Conners’ Teacher Rating Scale (CTRS-R) - õpetaja vorm;
  • Conner’s Adult ADHD Rating Scale-Short (CAARS-S:S) - täiskasvanute vorm;
  • Conners 3™ - sisaldab nii tarkvarapaketti kui ka paber-pliiats vorme, vanem (Conners 3–P), õpetaja (Conners 3–T) ja enesekohane (Conners 3–SR), lisaks Conners 3 ADHD Index (Conners 3AI™) ja Conners 3 Global Index (Conners 3GI™), hindamisraporteid[2] jpm. [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alan Schwarz, ADHD Nation: Children, Doctors, Big Pharma, and the Making of an American Epidemic, lk 266, 2016, Google'i raamatu veebiversioon, [2017, veebruar 25]
  2. Conners 3–Self-Report Assessment Report, [2017, veebruar 25]
  3. Conners 3™, C. Keith Conners, Ph.D., [2017, veebruar 25]

Veebiallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Kategooria:Psühholoogia

  1. Adderall==
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Mariina/materjal4
Identifitseerimine
CAS-i number 300-62-9
ATC-kood N06BA02
PubChem 3007
DrugBank DB00182
Keemiline info
Keemiline valem C9H13N
Molekulmass 135.20622 g/mol

Adderall on mitmeotstarbeline preparaat, mis koosneb mitmete amfetamiinisoolade segust. Adderalli kasutatakse psühhotroopse ravimi ja narkootikumina jm.

Adderalli koostisosad: dekstroamefetamiinsulfaat, dekstroamfetamiinsahharaat, amfetamiinsulfaat ja amfetamiinaspartaat.

Adderall XR (geneeriline nimetus amfetamiin/dekstroamfetamiin) on Shire US Inc. kaubamärk.

Nimetused ja tähised[muuda | muuda lähteteksti]

CAS-i registreerimisnumber on 300-62-9. PubChemi number on 3007.

Valem: C9H13N

Farmakoterapeutiline grupp: psühhoanaleptikumid. ATC-kood: N06BA02.

Retseptiravimina[muuda | muuda lähteteksti]

Adderall XR, 25 mg.
Näidustused

Adderall XR on kesknärvisüsteemi stimulant. Psühhotroopse retseptiravimina leiab kasutust mitmetel näidustusel. Seda kasutatakse lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire korral lastel vanuses 6-12 eluaastat, noorukitel 13-17 ja täiskasvanutel.

Adderall XR-i pakendis on, olenevalt riikide poolt ravimitele kehtestatud eeskirjadest, ravijuhend, mida soovitatakse lugeda enne ravimi manustamist.

Ravimivorm ja annused[muuda | muuda lähteteksti]

Adderall XR-i müüakse 5 mg (värvus: värvitu/sinine), 10 mg (sinine/sinine), 15 mg (sinine/valge), 20 mg (oranž/oranž), 25 mg (oranž/valge), 30 mg (naturaalne/oranž)kapslitena.

Annustamisjuhised varieeruvad:

  • lapspatsientidel (vanuses 6 -17): 10 mg/1 kord päevas hommikul. Maksimumdoos lastele vanuses 6-12 on 30 mg/ 1 kord päevas;
  • täiskasvanutel: 20 mg/ 1 kord päevas hommikul.

Ravi vastunäidustused[muuda | muuda lähteteksti]

Adderall XR-i vastunäidustustena on tootjad esile toonud:

  • kaugelearenenud