Kasutaja:Mariina/materjal20

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal0.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal1.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal2.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal3.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal4.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal5.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal6.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal7.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal8.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal9.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal10.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal11.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal12.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal13.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal14.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal15.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal16.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal17.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal18.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal19.

...

Huntämbliklased[muuda | muuda lähteteksti]

Huntämbliklased
Huntämblik oma eluruumis
Huntämblik oma eluruumis
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Ämblikulaadsed Arachnida
Selts Ämblikulised Araneae
Sugukond Huntämbliklased Lycosidae
Sundevall, 1833
Distribution.lycosidae.1.png

Huntämbliklased (Lycosidae) on ämblikuliste seltsi kuuluv sugukond.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

The World Spider Catalog[muuda | muuda lähteteksti]

The World Spider Catalog klassifikatsioon:

The World Spider Catalog (versioon 18.0, 2017):

  • Dryadia Zhang, Sun & Zhang, 1994.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Oma nimetuse on nad saanud tänu sellele, et ajavad pidevalt saaki taga ja ei püüa saaki võrgu abil. Toituvad peamiselt putukatest ja teistest ämblikest. Ämblik valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks.

Suurimate liikide pikkus võib olla üks kuni kaheksa sentimeetrit. Huntämblikel on kokku neli paari silmi: paar väikseid silmi, mis vaatavad üles, kaks suurt on suunatud ettepoole, ülejäänud neli silma vaatavad ette ja külgedele. Neil on lõugtundlad, mida nad kasutavad saagi surmamiseks. Peapiirkonnas asetsevad lõugkobijad, mis täidavad kompimiselundite aset ning testivad lõhnu ja maitseid. Isastel on lõpulülid muutunud paaritumiselundeiks, millega sperma kantakse emase suguavasse.Esijalad: Mõeldud saagi haaramiseks. Nende värvus ei ole silmapaistev ja neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras, troopilistes vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni taimkatte ülapiirini. Harilikult esineb neid kuivades ja hõredavõitu paikades. Mitmed arvukaimad liigid on suutelised elama peaaegu igal pool, teistel on erikohastumused ning nad asustavad mäetippe, jõekaldaid, järvi või märgalasid. Osa tillukeste huntämbliklaste liike varjab end taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suured huntämbliklased vajavad suuremaid varjupaiku ning ehitavad tavaliselt sügavaid urge, kus nad püsivalt elavad. Osa huntämbliklastest armastab soojust ja on aktiivne päeval teised liigid harrastavad aga öist eluviisi. Mõned liigid armastavad päikesepaistel peesitada ja neid võib näha kuumenenud kividel või puutüvedel. Eluea pikkus on enamikul väikestel liikidel aasta, suurtel liikidel kuni kolm aastat.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Innaaeg on parasvöötmekliimas suvel ja troopilistel liikidel aastaringselt. Huntämbliklaste paaritusrituaal algab eriliste signaalidega, millega isane emast oma olemasolust teavitab. Isasloom läheneb emasele ettevaatlikult ning liigutab kergelt oma lõugkobijaid (kopulatsioonielundeid) ning esimest paari jalgu üles-alla. Kui emane on paaritumisvalmis, püsib ta liikumatult paigal, lastes väiksemal isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea tahapoole ja veidi küljetsi, et lõugkobijate lõpus paiknevaid kopulatsioonielundeid emase tagakeha kõhupoolel asuvasse suguavasse viia. Emane ei lase end paaritumisprotsessest häirida ning võib isase toimetamise ajal ka näiteks saaki püüda.

Paaritumise järel otsivad nad sobiva paiga ning koovad sinna võrgust aluse, millele munevad munad ja moodustavad kõigest kookoni. Kookoni koos munadega kinnitavad nad oma tagakeha lõpul paiknevate võrgunäsade külge, kuhu see jääb 2-3 nädalaks, kuni munad arenevad. Sel ajal kaitseb emane kookonit, mis Eestis võib olla valkjat või rohekat värvi.

Kui koorumisaeg kätte jõuab, avab emane kookoni lõugtundlate abil, et pojad saaksid sealt lahkuda. Koorunud ämblikupojad ei söö esimestel elupäevadel midagi. Tillukesed ämblikud ronivad emale selga, kes neid paigast paika kannab nende esmakordse kestumiseni, misjärel pojad iseseisvuvad.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud pransuskeelset artiklit fr:Lycosidae seisuga 04.10.2017.

=Hiidämbliklased[muuda | muuda lähteteksti]

Hiidämbliklased
Nilus albocinctus emane
Nilus albocinctus emane
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Ämblikulaadsed Arachnida
Selts Ämblikulised Araneae
Sugukond Hiidämbliklased Pisauridae
Simon, 1890
Distribution.pisauridae.1.png

Hiidämbliklased (Pisauridae) on sugukond, mis kuulub ämblikuliste seltsi.

Sellesse sugukonda kuulub 47 perekonda kokku 335 liigiga [viide?]. Neis kõige liigirikkam on perekond Dolomedes, millesse kuulub umbes 100 liiki.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Hiidämbliklaste sugukonda liigitatakse WSC-s järgmised perekonnad:

Sugukonda on liigitatud ka mitu välja surnud ämblikuliste perekonda:[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Dunlop, J.A.; Penney, D.; Jekel, D. (2015). "A summary list of fossil spiders and their relatives". World Spider Catalog. Natural History Museum Bern. Vaadatud 2016-03-15. 

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Nursery web spider seisuga 6.10.2017.

Ocyale[muuda | muuda lähteteksti]

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Ämblikulaadsed Arachnida
Selts Ämblikulised Araneae
Sugukond Huntämbliklased Lycosidae
Perekond Ocyale
Audouin, 1826
Sünonüümid

Hippasosa Roewer, 1960

Ocyale on ämblikuliste perekond huntämbliklaste sugukonnast.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ocyale perekonda liigitatakse järgmised ämblikuliigid:

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Ocyale seisuga 04.10.2017.

Ocyale ghost[muuda | muuda lähteteksti]

Ocyale ghost
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Ämblikulaadsed Arachnida
Selts Ämblikulised Araneae
Sugukond Huntämbliklased Lycosidae
Perekond Ocyale
Liik Ocyale ghost
Ladinakeelne nimetus
Ocyale ghost
Jocque & Jocqué, 2017

Ocyale ghost on ämblikuliik Ocyale perekonnast.

Need valge värvusega ämblikud elavad Madagaskaril.

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arachnida • 2017 Ocyale ghost • A New Species of Ocyale (Araneae, Lycosidae) from Madagascar, with First Observations on the Biology of A Representative in the Genus,Sissekanne[1]-s