Kasutaja:Mariina/materjal18

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal0.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal1.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal2.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal3.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal4.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal5.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal6.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal7.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal8.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal9.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal10.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal11.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal12.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal13.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal14.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal15.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal16.
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal17....

Hüpe. Zoonoosid ja järgmine üleilmne pandeemia[muuda | muuda lähteteksti]

Selle "Parima Raamatu 2012" (Scientific American) autor on David Quammen.

Originaali tiitel: "Spillover: animal Infections and the Next Human Pandemic", W.W. Norton&Company Inc, 2012 Imeline Teadus 2014

Tõlkijad Karin Anderson ja Ivi Heinlaan; toimetaja Marge Kask; meditsiiniline konsultant Kuulo Kutsar MD, PhD, ISBN 978-9949-523-22-1

Hendra viiruse geograafiline ulatus avastamise algul oli väike nagu tema surmav toimegi. (Spillover, 13). Austraalias Brisbane'i lähedal 1994 avastati esmalt kaks inimestega seotud haigusjuhtu ja üle tosina loomade haigusjuhtu - kannatajateks hobused, kes sellesse surid.

Inimeste haigused ja loomahaigused on omavahel põimunud, ja nii kerkivad meie planeedil esile uued virulentsed reaalsused ja sellega koos nähtused, mida nimetatakse zoonoosiks. Zoonoos on inimesi nakatav loomade nakkushaigus, aids, gripp. (Spillover, 14)

Inimeste haigused ja loomahaigused on omavahel põimunud - inimene kuulub loomariiki siis on ta sellega seotud ka tervises. (Spillover, 14)

1994. aastal hakkas äkitselt Austraalia Brisbane'i põhjapoolse äärelinna, paigas nimega Hendra, hobuste hulgas levima viirus Hendra ja esimeseks ohvriks oli kõrb tiine mära Drama Series.(Spillover, 14) Haigus avaldus esmalt jalgades, ta liikus vastumeelselt ja tema mokkade, silmalaugude ja lõua ümbrused olid paistetunud. Veterinaari arvates põdes Drama Series depressiooni (veterinaaria mõistena füüsiline seisund). Tal oli kõrge palavik ja kiired südamelöögid. Veterinaari ravi seisnes loomade antibiootikumide ja valuvaigistite süstimises. (Spillover, 15) Surma põhjus jäi tol ajal selgusetuks, kuid enne surma eritus tema ninasõõrmetest vahutavat voolust.(Spillover, 16) Pisut vähem kui kaks nädalat hiljem haigestusid tema kaaslased. See ei saanud olla maohammustus ega mürgine sööt vaid midagi nakkavat. Haigustunnustena ilmnesid hobustel palavik, spasmid, hingamishäired. Nende silmad valgusid verd täis ja liikumine oli raskendatud nad koperdasid ja komistasid. 12 hobust surid mõne päeva jooksul. (Spillover, 16) Järgimsie 12 tunni jooksul surid või tuli eutaneerida (halastav eutanaasiasüst) veel seitse hobust. Lahangu teostas teine veterinaar ja avastas hobuste siseorganitest verevalumeid. (Spillover, 17) Dr Peter Reid kahtlustas, et hobuste seas on liikvele läinud hobuste Aafrika katk ehk AHS (inglise keeles African horse sickness). Hobuste aafrika katku edasikandjateks on verdimevad surusääsed Saharast lõunasse jäävas Aafrikas. Lisaks hobustele on katkust ohustatud ka muulad, eeslid ja sebrad. (Spillover, 17) Vahepeal aga haigestus ka tallimees Vic Rail, kes suri pärast nädalapikkust intensiivravi. (Spillover, 18) Raili elundid lakkasid töötamast, hingamine oli raskelt takistatud. Lahkamine tuvastas kopsust verd, mingisugust vedelikku ja elektronmikroskoobiga uurides tuvastati neis ka tundmatu viirus. Loomarst Reidil haigustunnuseid ei esinenud.(Spillover, 18). Proovidest leidsid mikrobioloogid ja veterinaarid viiruse, mis suurselt ja kujult sarnanes paramüksoviiruste sugukonnaga. Viiruse genotüübi määrasid teised AAHL-i (Australian Animal Health Laboratory) uurijad ja selleks oli morbilliviiruste perekonnaga. Morbilliviiruste perekonda kuuluvad teiste hulgas ka viirused mis põhjustavad veiste katku ja koerte katkuviirus ja inimestel leetreid. Uuele viirusele sai teadaolevalt esmakordse avaldumiskoha järgi nimeks Hendra ja ohvrite järgi hobuste morbilliviirus ehk EMV (equine morbillivi)rus. AAHLi uurijad võtsid Vic Raili lahkamise ajal tema neerust koeproovi ja sellest avastati hobuste proovidest leituga identne viirus, mis sai tõestuseks, et viirus ei nakata vaid hobuseid. (Spillover, 20) Algsest hobuste morbilliviirusest sai hiljem Hendra viirus. Hiljem kui asuti viirusega eonduvat uurima sõidutas Peter Reid uurijad Drama Series'i haigestumise kohta suurelehise viigipuu[1](Ficius macrophylla Desf. ex Pers.) juurde, selle neetud puu juurde mille ümber kogunesid nahkhiired. (Spillover, 21)

Zoonoos on erialane termin, millega tähistatakse keerukaid bioloogilisi nähtusi, mis peituvad seagripi, linnugripi, SARS-ist ja paljudest teistest haigustest.

Zoonoosid on Ebola viirushaigus, muhkkatk aga ka aastatel 1918-1919 levinud niinimetatud Hispaania gripp. Hispaania gripi esimene nakkuskandja oli metsik veelind. (Spillover, 22)

  1. Eestikeelsete taimenimede andmebaas, Ficus macrophylla Desf. ex Pers., veebiversioon (vaadatud 28. septemberil 2017)