Kasutaja:Mariina/materjal13

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal0
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal1
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal2
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal3
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal4
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal5
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal6
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal7
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal8
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal9
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal10
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal11
Next.svg Pikemalt artiklis Kasutaja:Mariina/materjal12...

A-10[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II
Täna - 10. august 2017

... harjutavad Jägala-Käravete maanteel Jägala lähistel järsult maandumist ja õhkutõusmist 10 USA Marylandi rahvuskaardi lennuüksuse A-10 ründelennukit.

"Not Again"Lisaks tavapärastele sõidukitele nagu sõidu - ja veoautod ning eriotstarbelised sõidukid, võib maanteel harva kohata ka ründelennukeid. [1]</ref>

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Dachau koonduslaagri vahitorn B, aprillis 1945

Dachau koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Dachau) oli 1933 aasta märtsist kuni 29. aprillini 1945, tegutsenud koonduslaager. Dachau koonduslaager rjati Müncheni lähedale.

Algselt hoiti siin natsionaalsotsialismi poliitilisi vastaseid (teisitimõtlejaid) tervest Euroopast, lisandusid juudid, homoseksuaalid, Jehoova tunnistajaid jpt.

1933. aastal lasi Heinrich Himmler, (NSDAP; Reichsführer-SS (RF-SS)) rajada laagri Dachau linna endisesse laskemoonavabrikusse.

Propagandafoto: Heinrich Himmler (2. vasakul) ja tema kõrval Rudolf Heß (2. paremal) laagriinpektsiooni ajal 1936. aastal
Vangide tunnusmärgid; õppematerjal SS-lastele

Siin koonduslaagris viis SS-Haupstrumführer dr Kurt Plötner vangidega läbi katseid. Vangide teadmata manustati neile meskaliini (looduslikult peioote-uimakaktuses esinev aine) uurimaks välja, kas ajupesu kaudu oleks võimalik ülekuulamisel paremaid tulemusi saavutada.(Ohler, 209:2017) Kuid ameeriklaste sissetungi tõttu koonduslaagrisse ei saanud Plötner oma katsete seeriat lõpetada. Ameeriklased konfiskeerisid Plötneri andmed ja edaspidi viidi katseid läbi Washingtonis Mereväe Meditsiiniuuringute instituudis Charles Savage'i ka Harvardi meditsiiniteadlase Henry K. Beecheri juhendamisel koodnime Project Chatter (projekt "Lobisemine") all.(Ohler, 209:2017)

Dachau koonduslaagris peeti vangituses ühtekokku 200000 vangi. Laager toimis "suretamispaigana". SS lasi paljud dokumendid hävitada seega vangide suremuse kohta võivad andmed olla puudulikud, kirjalikult on tõendatud 32009 vangi surmad. Tänapäevased ajaloolised uuringud lähtuvad 41500 surmaohvist.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10: 9949554977

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:KZ Dachau seisuga 26.09.2017.

Linnar Priimägi[muuda | muuda lähteteksti]

Püütoni koobas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kuninganna Elizabethi rahvuspark#Turisti atraktsioonid#Püütoni koobas

Kuninganna Elizabethi rahvuspark on rahvuspark Uganda edelaosas.

Rahvuspargi alasse kuulub ka Maramagambo mets - 50 kilomeetrit Kitaka Cave'ist läänes. Maramagambo metsas paikneb ka turistide atraktsioon Püütoni koobas. Siin koopas elavad aafrika kaljupüütonid[1] (eestikeelne nimetus hieroglüüfpüüton), must-valged kobrad ja egiptuse öötiiburid (Rousettus aegyptiacus).[2]

Püütoni koobas on koht, kust leiti peale kahe inimnakatanu põhjalikku uurimist ja neist ühe surma (Astrid Joosten), 2008. aastal esmased tõendid egiptuse öötiiburite kui Marburgi viiruse reservuaaride kohta - nende proovidest tuvastasid teadlased elusa Marburgi viiruse (Marburgvirus). Püütoni koobas on suletud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. David Quammen, "Hüpe. Zoonoosid ja järgmine üleilmne pandeemia", lk 408, 2014, Kirjastus: Äripäev
  2. Connor Bamford, Deadly viruses, bats and Python Cave, 5. oktoober 2012, veebiversioon (vaadatud 24. augustil 2017) inglise keeles

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Jonathan S. Towner, Brian R. Amman, Tara K. Sealy, Serena A. Reeder Carroll, James A. Comer, Alan Kemp, Robert Swanepoel, Christopher D. Paddock, Stephen Balinandi, Marina L. Khristova, Pierre B. H. Formenty, Cesar G. Albarino, David M. Miller, [ ... ], Pierre E. Rollin jt, Isolation of Genetically Diverse Marburg Viruses from Egyptian Fruit Bats, 31. juuli 2009, PLo Pathogens

Sachsenhauseni koonduslaager[muuda | muuda lähteteksti]

Sachsenhauseni koonduslaagri värav

Sachsenhauseni koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Sachsenhausen) oli 1936. aastal rajatud koonduslaager, mis asus Oranienburgis, kolmekümne viie kilomeetri kaugusel Berliinist. Sachsenhauseni koonduslaager avati samal aastal. (Ohler, 199:2017)

Berliini ja Gestapo peakorteri läheduse tõttu oli Sachsenhauseni laagril eripositsioon koonduslaagrite süsteemis. Sachsenhauseni laagris õpetati välja koonduslaagrite valvureid ja komandante. Aastatel 19361945 hoiti laagris vangistuses üle 200 000 vangi. Vangide rahvuslik koosseis oli rikkalik - umbes 40 rahvust. Siin peeti kinni nii politiilisi vastaseid, juute, mustlaseid, homoseksuaale, Jehoova tunnistajaid, Eruoopa okupeeritud riikide kodanikke, uimastisõltlasi, "asotsiaale" kui ka alkohoolikuid.(Ohler, 200:2017)

Kingatallajate komando

Selle laagri eripäraks peetakse karistusüksust -kingatallajate komandot, kes alustas 120 vangiga kuid jõudis peagi 170-ni. Nende vangide ülesandeks oli Saksa jalatsitööstuse kulumiskindluse testimine lakkamatul sundmarsil. Vangid varustati uusimate tootearendustega sellistelt firmadelt nagu Salamander, Bata ja Leiser. (Ohler, 200:2017)

1944. aasta 17.-20. novembril üüris selle karistussalga "salajasis asjus" Saksa merevägi. esimesel õhtul punktipealt kell pool üheksa manustas mereväearst Richert vangidele ravimeid väga suurtes annustes. Ravimid sisaldasid viiskümmend kuni sada milligrammi puhast kokaiini tabletina, kakskümmend milligrammi nätsuna ja pervitiini kakskümmend milligrammi nätsuna. Poole tunni pärast saadeti vangid testrajale marssima. Marsi saavutused pandi täpselt kirja; marss kestis tol korral öö lõpuni.(Ohler, 201:2017)

  • Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10: 9949554977

Teemant[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina
Next.svg Pikemalt artiklis Teemant#Maailma kuulsamad teemandid

Pikka aega on maailma suurimaks looduslikuks teemantiks peetud Cullinani. 3106-karaadine Cullinan leiti 26. jaanuaril 1905. aastal Lõuna-Aafrikast Cullinani kaevandusest ja viidi hiljem Suurbritanniasse.

"Cullinan" -enne lõikamist

Siin kingiti Cullinan 9. novembril 1907. a kuningas Edward VII-le 66. sünnipäevaks. Kuningas aga lasi teemandi Amsterdamis tükeldada ja nii saadi Cullinanist 9 suuremat (tähistatakse ka Cullinan I kuni Cullinan IX) teemanti ja hulgaliselt väiksemaid teemante - kokku 109. Suurim lõigatud teemantitükk sai nimeks Aafrika täht ning see pandi kaunistama monarhi valitsuskeppi[1]

Aleksandr Puškin[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandr Puškin (vene keeles Алекса́ндр Пу́шкин) on 1989. aasta detsembris Nõukogude Liidu territorriumil (Sahha (Jakuutia) Vabariik) leitud teemant. Aleksandr Puškin on 320,65 karaadine, värvitu teemant, mis 2016. aasta seisuga oli üks maailma suurimaid teemante.

Teemant sai nime maailmakuulsa Vene kirjaniku Aleksandr Puškini järgi.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Alexander Pushkin (diamond) seisuga 2.08.2017.

Regent[muuda | muuda lähteteksti]

Teemant Regent kandis algselt nime Pitt ja ühe legendi kohaselt leidis 141-karaadise teemandi 1698. aastal ühest Indias paiknevast kaevandusest (Kollur Mine) ori ja selle väljatoimetamiseks kasutanud ta omaenese jalale tekitatud haava. Meritsi põgenemiseks pakkus ori teemanti ühele meremehele, kes ta tappis. Teemant maandus inglise kuberneri Thomas Pitti kätte, kes lasi teemandi lihvida ja müüs edasi Orleansi hertsogile, kes valitses Loius XV asemel regendina. Sel ajal sai teemanti nimetuseks Regent. 1792. aastal läks teemant Pariisis kaduma. 1801. aastal sai juveliiri vahendusel Regendi uueks omanikuks Napoleon Bonaparte. Napoleon pantis selle ja tehtud laenuga relvastas oma armee. Hiljem kaunistas teemant keisri mõõka.

Teemandi hinnaguline väärtus (2015) on $ 73,920,000 USD.[2]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Regent Diamond seisuga 2.08.2017.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 26. jaanuaril 1905 leiti maailma üks suurimaid teemante, veebiversioon (vaadatud 2. augustil 2017)
  2. The Regent Diamond, veebiversioon (vaadatud 2. augustil 2017) inglise keeles

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]