Kasutaja:Mariina/Rinnavähk

Rinnavähk

See artikkel räägib osadel inimestel esinevatest rinnanäärme pahaloomulistest kasvajatest; imetajatel esinevate pahaloomuliste piimanäärmete kasvajate kohta vaata artiklit Pahaloomulised piimanäärmekasvajad.

---

 Pikemalt artiklis Rinnavähk

Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk (cancer mammae) on osadel inimestel (nii naistel kui meestel) esinevate pahaloomuliste rinnanäärmekasvajate poolt põhjustatud progresseeruv, retsidiveeruv (rinnavähi taasteke) , sageli ravimatu kuid harvemini pärilik ning surmaga lõppev haiguste rühm. Rinnavähk on naiste vähisurmade levinuim surmapõhjus.

Rinnavähk on paljude teadusdistsipliinide uurimisaines.

Rinnanäärmevähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme seni veel ei teata. Seetõttu võivad eri indiviididel erineda nii sümptomid, põhjused, kulg, diagnoosimine, vähitüübid (histoloogia), kirurgilise ravi ja onkoteraapia võimaluste olemasolu ja indiviidi vastuvõtlikkus sellele, geneetika, seisundi kestus, meditsiinisüsteemi ja rahaliste ressursside olemasolu, rinnavähi ravi lubamine ja ka suremus jpm.

Rinnanäärmevähi algmeks on tõenäoliselt üks vähirakk, mis saab "kasvueelise". Nagu enamike teiste pahaloomuliste kasvajate korral ei ole ka rinnavähirakkude kontrollimatu vohamine põhjustatud ainult üksikust protoonkogeeni kontrollimatust aktivatsioonist (punktmutatsioonid) või tuumori supressorgeeni inaktivatsioonist. Rinnavähi initsiatsioon ja teke erineb nahavähi omast, kuivõrd rinnanäärme rakukeskkond on hormoonsõltuv.

Rinnavähi tekkel mängivad olulist rolli ka geneetilised tegurid, nii on nüüdseks revideerimisel haiguse mittepärilikkus, kuna mitmete vähi eelsoodumusega pärilike sündroomide korral võib ka järglastel rinnavähki esineda.

Pikka aega on vaieldud selle üle kas rinnavähk on elundispetsiifline või süsteemne krooniline patoloogiline seisund. Uuemad uurimused, kus rinnavähirakke on tuvastatud peale rinnavähi ravi ka luuüdist, räägivad süsteemse kroonilise seisundi kasuks. Lisaks on metastaseerunud rinnavähirakkudel (ka eesnäärmevähirakkudel) tuvastatud "võime suhelda" primaarkasvaja rakkudega selliselt, et need jäävad "puhkeseisundisse" ("sleeping mode"), kuni need metastaatilised rinnavähirakud vastavate signaalide toimel erinevais elundeis aktiveeritakse. Arvatakse, et rinnavähirakud võivad kasvajakoldest liikuda vereringesse (olles siin kui ringlevad kasvajarakud) ja suubuvad kaugematesse elunditesse, nagu näiteks luuüdisse. Need luuüdisse jt elundeisse "majutunud kasvajarakud" (disseminated tumor cells) võivad rasked ajad, nagu näiteks kiiritus-, keemilise ning bioloogilise ravi üle elada (aastaid) "puhkeseisundis" ("sleeping mode"). Need rakud toimivad metastaseerunud rinnavähirakkude "reservuaarina", nagu luuüdi mikrometastaasid (rinnavähi tüvirakkude fenotüüp), ja võivad metastaase anda. Selliselt püütakse seletada mitte-metastaatilise rinnavähi patsientide (koguni 40% I-III astme kliiniliselt mitteväljendunud metastaasidega rinnavähi haigusjuhtudest) rinnavähi retsidiivi, ka peale kasvajakolde täielikku kirugilist eemaldamist.

Rinnanäärme anatoomia

 Pikemalt artiklis Rinnanääre

Vaatamata rinnavähi tüvirakkude teooriale (molekulaartasand) ja riskiteguritele, mille kohaselt võib naisel rinnavähiteke alata, erinevate tegurite toimel, juba emakas kasvades, loetakse rinnavähi paikmeks inimestel rinnanääret (või ka rinnanäärmeid).

Rinnanääre ehk piimanääre (mamma, glandula mammaria) on paariline; asub suurel rinnalihasel 3.-4. roide kõrgusel. Rinnanäärme keskel on rinnanibu (papilla mammae) ja nibu ümber pigmenteerunud nibuväljake (areola mammae).

Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed.

Rinnanääre koosneb rasv-, side- ja näärmekoest. Näärmekude koosneb 15-20 näärmesagarast (lobi) (teistel andmetel 15-25 sagarast ), neist lähtuvad näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks (ductus lactifer). Enne rinnanibusse jõudmist juhad laienevad, moodustades piimaurke (sinus lactifer); ahenevad uuesti ja tungivad rinnanibusse, kus lõpevad lehtrikujuliste avaustena.

Rinnanääre on varustatud rikkaliku veresoonte- ja lümfivõrgustiku ning närvistusega (nagu 4.-6. roietevahenärv (nn. intercostales). Verega varustavad rinnanääret sisemine rindkerearter (arteria thoracica interna), külgmine rindkerearter (arteria thoracica lateralis), rindkere-õlanukiarter (arteria thoraco-acromialis) ka tagumised roietevahearterid (arteriae intercostales posteriores). Rinnanäärme veenid vena axillaris, vena thoracica interna, vena subclavia, venae intercostales. Rinnanäärme lümfisõlmed: kaenlalümfisõlmed (nodi lymphatici axillares), parasternaalsed lümfisõlmed (nodi lymphatici parasternales), vahelihase-lümfisõlmed (nodi lymphatici phrenici).

Rinnanäärme närvistus on vaidluse all, lahkamisuuringu aruannete kohaselt ei ole rinnanäärme närvistus kõikidel naistel standartne, esineb varieeruvusi.

Rinnanibu ja seda ümbritseva nibuväljakese nahk sisaldab naistel murdeeast alates, eriti aga raseduse ning imetamise ajal, rohkelt melaniini.

1. rindkere • 2. suur rinnalihas • 3. näärmesagarad • 4. rinnanibu 5. nibuväljake • 6. piimajuha • 7. rasvkude • 8. nahk

Rinnanääre tervikuna liigitatakse 4-ks kvadrandiks: rinna ülemis-sisemine kvadrant, rinna alumis-sisemine kvadrant, rinna ülemis-välimine kvadrant (sellest kvadrandist arvatakse alguse saavat enamik rinnanäärmevähke), rinna alumis-välimine kvadrant.

Rinnanäärmest rääkides peetakse sageli silmas naise rinda. Naiserind liigitatakse naise välissuguelundina kuse- suguelundkonda. Rindade suurus ja vorm on naistel väga erinev.

Tütarlastel (ja ka meestel) pole rinnanäärmes märkimisväärselt näärmerakke. Kui rinnad tütarlastel murdeaes arenema hakkavad, hakkavad näärmejuhade juurde tekkima alveoolid ja näärmekoe vahele kogunema rasva. Rinnanääremete arengut mõjutavad mitmed hormoonid, nagu östrogeen, progesteroon, glükokortikoidid, insuliin, kasvuhormoon, koorionmammotropiin jt.

Ka meestel on paarilised piimanäärmed ja nende nimetuseks on meherind (mamma masculina).

Kasutatud kirjandus

Anatoomia

• Hector Macias, Lindsay Hinck, Mammary Gland Development, juuli 2012, DOI: 10.1002/wdev.35,
• Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvist, "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 2011, 6. trükk, Medicina, ISBN 9985829360.
• Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 135-136, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
• Sissekanne Terminologia Anatomica-s A16.0.02.001: Mamma. Rind
• N.S.Sarhadi, J. Shaw Dunn, F.D.Lee jt,

British Journal of Plastic Surgery, 49. väljaanne, nr 3, 1996, lk 156-164, An anatomical study of the nerve supply of the breast, including the nipple and areola

• Astley Cooper,"On the anatomy of the breast", London, (1840)

Rinnanäärme patoloogia

 Pikemalt artiklis Rinnanäärme patoloogia

Rinnanäärme patoloogia all peetakse siin silmas mitmeid rinnanäärme arengu ja toimimisega tuvastatud anatoomilisi, füsioloogilisi, geneetilisi, histoloogilisi jm kaasasündinud või omandatud patoloogilisi seisundeid inimestel, mida käsitletakse mitme teadusdistsipliini lõikes kas normihälvetena või haiguslikena ja mis võivad põhjustada inimeste haigestumist või ka surma.

Olenevalt kõrvalekalde ja/või haiguse liigist tegeleb rinnanäärme patoloogia tuvastamise ja haigega kas perearst, naistearst, geneetik, kirurg, onkoloog, uroloog, endokrinoloog, radioloog või teised spetsialistid.

Rinnanäärme patoloogia hõlmab väga erinevaid hea- või ka pahaloomulisi protsesse, nagu rinnahüpertroofia, rinnanäärme duktaalne hüperplaasia, skleroseeriv adenoos, traumaatiline rasvnekroos, rinnanäärmeinfarkt, rinnanäärmepõletik, rinnanäärmeabstsess, kroonilised periduktaalsed mastiidid (plasmarakuline mastiit, tsüstiline mastiit, fibroosne mastiit, silikoonmastiit); lisaks annavad rinnanäärmetes leide ka süsteemsed haigused, nagu sarkoidoos, diabeet, kollagenoosid, vaskuliidid jt. Rinnanäärme patoloogia hulka arvatakse ka rinnanäärmekasvajad. Rinnanäärmekasvajad liigitatakse hea- ja pahaloomusteks. Healoomulisteks rinnanäärmekasvajateks on epiteliaasled healoomulised kasvajad, nagu fibroadenoom ja intraduktaalne papilloom.

Kasutatud kirjandus

Patoanatoomia

• Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia. Õpik kõrgkoolile", 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4.

Vällisallikad

• Researchers discover how primary tumors can program cancer cells that spread to become dormant, resist cancer treatment, Mount Sinai Health System, 26. jaanuar 2017
• Vähkkasvajat levitavad spioonid jäid vahele, Postimees, 21. juuni 2008
• John R. Lee, David Zava, Virginia Hopkins, What Your Doctor May Not Tell You About(TM): Breast Cancer: How Hormone ..., 2002

Onkoloogia

• Mehmet Gunduz, Esra Gunduz, Breast Cancer - Carcinogenesis, Cell Growth and Signalling Pathways, ISBN 978-953-307-714-7, 732 lk, InTech

Rinnavähitekke riskitegurid naistel

Rinnavähi täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu ning taastekke mehhanisme seni veel ei teata. Eri indiviididel võivad erineda riskitegurid ja tekkepõhjused.

Rinnavähitekke riskitegurite (vahel ka ohutegurite) all peetakse silmas erinevate mõjurite (nii uuritud kui uurimisel ja veel teadmata - baseeruvad oletusel, et inimene on tänapäeval teadlik ja võimeline rinnavähiteket ennetama) kompleksi, mis võivad kuid ei pruugi muuta inimesi rinnavähitekkele vastuvõtlikumaks ja mida inimene võib saada kaasa sünnil, meditsiiniliste protseduuride või keskkonnaga seonduvalt.

Rinnavähitekke keskkondlike riskiteguritena vaadeldakse toiduvalikuid, liikumisharrastusi, elustiili, alkohoolsete jookide tarbimist, kehakaalu jpm. Rinnavähitekke keskondlikeks riskiteguriteks võivad olla ka elukeskkonnast saadavad kahjulikud toimed, nagu elektromagnetkiirgus, tervisele ohtlikud kemikaalid (näiteks pestitsiidid) inimese toiduallikate ahelas, ksenoöstrogeenid.

Kirjanduses on ära märgitud mitmeid riskitegureid, milledest enamikke leotakse mõõduka toimega (relatiivne riski suurenemine alla kahe korra) riskiteguriteks.

Rinnavähi enam-vähem muutumatud riskitegurid on naissugu ja vanus. Üldise eluaegse rinnavähitekke riskiteguriks on risk, mille kohaselt haigestub üldpopulatsioonis rinnavähki üks naine kümnest.

Riskitegur	Riski oletatav määr, osakaal jvm	Riskiteguri kategooria	Rinnavähi tüüp	in vivo ja/või in vitro jne allikad	Viited	Märkus
alkohoolsete jookide tarvitamine 45 grammi/päevas; 15-30 grammi päevas suurendas kuid rohke tarvitamine (rohkem või sama kui 30 gr) ei suurendanud	1,5 x ; 33%; suurendab		ER+	(33%) popupatsiooniuuring (1508 uuritavat ja 1556 kontrollitavat)	Riiklik vähiinstituut; ; Padrik ja Ulp 2004	Uuringud on andnud vastakaid tulemusi ja seetõttu pole metaanalüüsideta võimalik alkohoolsete jookide ja rinnavähiriski positiivset seost kinnitada ega ümber lükata
kiirgusekspositsioon enne 40. eluaastat; radioaktiivne kiirgus kui kiiritust on saadud noores eas	suurendab; selge mõju				Kiisk jt, 6:2016; Padrik ja Ulp, 2004
mittesünnitamine		reproduktiivsed ja menstruaalfunktsiooni tegurid			Kiisk jt, 6:2016
naissugu	99%
perekondlik anamnees, so rinnavähi esinemine 1. või 2. astme veresugulasel; esinemine emal ja õel ning nooremas eas	2–3kordne; 5–10kordne	geneetilised tegurid			Kiisk jt, 6:2016; Padrik ja Ulp 2004	vt. Rinnavähi eelsoodumusega pärilikud sündroomid
rasvumine (rasvtõbi)	vähendab premenopausis ja suurendab postmenopausis naistel				Kiisk jt, 6:2016; Padrik ja Ulp 2004
rinnavähk anamneesis ja rinnavähieelsed seisundid	suurendab				Kiisk jt, 6:2016
sünnituste arvu suurenemine	eluaegne rinnavähirisk alaneb	reproduktiivsed ja menstruaalfunktsiooni tegurid			Padrik ja Ulp, 2004	Peeter Padrik ja Sulev Ulp, Rinnavähi vältimise ja ravitulemuste parandamise võimalustest, Eesti Arst; 83 (6) 379-383
vanemas eas esmasünnitamine (peale 40-ndat eluaastat)	3 x	reproduktiivsed ja menstruaalfunktsiooni tegurid
naise vanus, rohkem kui 80% rinnavähidiagnoosi saanutest on vanemad kui 50. eluaastat		ealised iseärasused			Kiisk jt, 6:2016;
varane murdeiga, hilinenud menopaus, hormoonasendusravi menopausi ajal	2 x	reproduktiivsed ja menstruaalfunktsiooni tegurid			Kiisk jt, 6:2016; Padrik ja Ulp, 2004

Väga kõrge riskiga on eksponeeritus östrogeenidele ja/või östrogeenide toimeid immiteerivatele sünteetilistele ja/või looduslikele keemilistele ainetele. Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilis-füsioloogilisi eripärasid. Östrogeenid on ka geneeriline termin lipiidide rühma hulka kuuluvate steroidide rühma naissuguhormoonide klassi ja süsteetiliste hormoonpreparaatide kohta, mis jäljendavad looduslikke östrogeene.

Östrogeenid evivad organismides ka immunosupressoorset toimet, mõjutades näiteks B-rakke.

Östrogeenide mõju suurenemine organismis (sh varane murdeiga, hilinenud menopaus, hormoonasendusravi menopausi ajal jm on kõrgenenud ohutegur mitmete rinnavähiliikide, sh rinnavähi, tekkes.

Östrogeeniretseptoreid (nii α-,kui β) leidub eelkõige nais- ja meessuguelundite aga ka luude, veresoonte, kuseteede, neerupealiste, maksa, südame, rindade, aju, naha jmt rakkudel.

Östrogeeniretseptoreid ekspresseerivad ka tümotsüüdid, tüümuse epiteelirakud ja küpsed perifeersed B- ja T-lümfotsüüdid.

Need retseptorid on vastuvõtlikud nii inimkehas komplekteeritud östrogeenidele kui ka eksogeensetele taimsetele ühenditele(nagu fütosteroidid- väljutatakse kehast mõne päeva jooksul) ja sünteetilistele östrogeenidele (nagu rasestumisvastased hormoonpreparaadid ja sünteetilised, väljutatakse kehast mitme kuu pärast aga osaliselt ka aastatega) aga ka keemilistele ainetele, mis muudavad östrogeeniretseptorite funktsioone ning olemust, põhjustades palju tervisele kahjulikke seisundeid ja ka pahaloomulisi kasvajaid. Sellisteks aineteks on nn ksenoöstrogeenid (nende hulka kuuluvad ka mõned sünteetilised rasestumisvastased jt hormoonpreparaadid, väljutatakse kehast aastakümnetega).

Pikka aega arvati, et sünteetiliste östrogeenide manustamine inimese toiduks olevatele loomadele, fertiilses eas ning rasedatele naistele ja meestele ei kahjusta nende organismi mitte kuidagi, nii näiteks reklaamiti 1960-70ndatel mitmetes riikides dietüülstilbestrooli kui imevahendit ka normaalse raseduse "turgutamiseks" ja "garanteerimiseks". Käesoleval ajal on dietüülstilbestrool liigitatud kartsinogeenide hulka - aine tarvitamine indutseerib organismis vähkkasvajate teket.

Dietüülstilbestrool

Dietüülstilbestrooli tootmisega alustati 1938. aastal. Aastatel 1938-1971(5) kirjutasid arstid Ameerika Ühendriikides seda ainet rasedatele naistele, justkui vältimaks raseduse katkemist, enneaegset sündi ja/või muud rasedusega seonduvat. Sellise "arsti ja patsiendi koostöise tegevuse" tulemusena puutusid hinnanguliselt 5 kuni 10 miljonit rasedat naist ja nende veel sündimata beebit kokku dietüülstilbestrooliga.

Prantsusmaal kirjutati ainet välja veel ka 1977. aastal. DES-i kirjutati välja rasedatele naistele Inglismaal, Taanis, Iirimaal, Hollandis, Saksamaal, Belgias, Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Norras, Soomes, Austrias, Ungaris ka Nõukogude Liidus, Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Keenias, Ugandas, Indias jpt riikides.

1970ndate aastate alguseni kasutati hormooni loomade kasvuregulaatorina - oli tavaks lihaveiseid ja kanu nuumata kas dietüülstilbestrooli sööda sisse lisades või ka DES-i implantaate loomale paigaldades.

DES-i II. põlvkond

Dietüülstilbestrooli uuringud said hoo sisse arvatavasti siis kui DES-emade tütred (hilisem koondnimetus DES-tütred) soovisid rasestuda ja uuringute käigus hakati neil tuvastama rohkelt arenguhälbeid ja erinevaid vähivorme, mis hilisemate uuringute käigus seoti tõenditega loote emakasisele ekspositsioonile dietüülstilbestrooliga.

Hilisemad DES-uuringud on sel perioodil sündinud lastel tuvastanud tunduvalt rohkem eritus- ja suguelundite arenguhälbeid – poistel näiteks munandimanuse tsüste ja peitmunandilisust. Tüdrukutel aga on leitud varases täiskasvanueas väga harva esinevaid kasvajalisi moodustusi.

DES-i III. põlvkond

DESi toimed nn DES-lapselastele ootavad uurimist, kuni DES-lapsed fertiilsesse ikka jõuavad.

Etünüülöstradiool (lüh EE)

Suukaudne hormonaalne kontratseptsioon on käesoleval ajal fertiilses eas tütarlaste ja naiste hormoonravi komponent.

Kõigis tänapäevastes madala hormoonisisaldusega kombineeritud rasestumisvastastes tablettides e pillides (kombineeritud kaht sünteetilist naissuguhormooni – östrogeeni ja progestiini) kasutatakse östrogeense komponendina etünüülöstradiooli (EE).

Rinnanäärmekoe kumulatiivne eksponeeritus nimetatud hormoonidele on väga suur riskitegur rinnavähi tekkeks.

Praegu kasutusel olevad preparaadid on kõik madaladoosilised, sisaldades EE-d kas 15, 20, 30 või 35 µg.

Osades uuringutes on tuvatatud, et pillide pikaajaline kasutamine võib suurendada riski emakakaelavähi ja maksavähi tekkimiseks. Pillide kasutajatel võib ka rinnavähitekke sagedus kergelt tõusnud olla võrreldes nendega kes pille ei kasuta. Pärast pillide kasutamise lõpetamist langeb suhteline risk umbes 10 aasta jooksul.

Suukaudne hormonaalne kontratseptsioon hormoonravi osana on Ameerika Ühendriikides tavalisim raseduse vältimise meetod ja seda kasutavad ühe allika kohaselt 11,6 miljonit (19%) naist. Pillide turuletuleku järgselt on neid arsti ettekirjutusel manustanud ligi 80% ameerika naistest.

Milline on olukord Eestis ei teata, 2016. aasta ravimistatistika kohaselt on etünüülöstradiooli sisaldavaid hormonaalseid kontraseptiive fikseeritud kombinatsioonis müüdud rohkem kui 8 milj tükki.

Elustiil

• toitumine

Ravimid ja rinnavähitekke risk

Digoksiin

Digoksiin (Digoxinum) on looduslikult villase sõrmkübara lehtedes leiduv aine. Villase sõrmkübara leht (Digitalis lanatae folium) avaldab inimorganismile surmavalt mürgist toimet - ühekordne täiskasvanut surmav annus on 2-3 g droogi, selle võivad anda juba 2-3 lehte.

Lehtedest valmistatakse ravimit digoksiin, mis liigitatakse digitaalise glükosiidide hulka ja selle ATC-kood on C01AA05. Ravim toimib südamelihasesse ja seda kasutatakse nii humaanmeditsiinis kui veterinaarias südamepuudulikkuse jmt seisundite ravis.

Mitmed uuringud on leidnud digoksiini tarvitamise ja kõrgenenud rinnavähitekke riski vahelise seose. Friedman ja Haux on raporteerinud 20% ja 25% rinnavähi esinemissageduse tõusust. Hiljuti Taanis läbi viidud 2 uuringut on leidnud digoksiini tarbimise ja invasiivse rinnavähi esinemissageduse vahel positiivse seose. Esimese uuringu kohaselt oli digoksiini tarbijate rinnavähitekke risk suurenenud 30% võrreldes nendega kes digoksiini ei tarbinud.

Digoksiini aktuaalne tarbimine rohkem kui 4 aasta jooksul suurendas invassivse rinnavähi esinemissagedust 46%, seos ER- rinnavähi vahel oli nõrgem.

Arvatakse, et digoksiin on fütoöstrogeense toimega ja jäljendab inimkehas östrogeenide ringlust, sh seondudes östrogeeniretseptoritega.

Kirjandus

• National Breast and Ovarian Cancer Centre (NBOCC),

Breast and Ovarian Cancer Centre. Breast cancer risk factors: a review of the evidence., 2009

Rinnavähirisk ja alkoholi tarvitamine

• Jasmine A. McDonald, PhD, Abhishek Goyal, MD, MPH, ja Mary Beth Terry, PhD, Alcohol Intake and Breast Cancer Risk: Weighing the Overall Evidence, Curr Breast Cancer Rep.

Curr Breast Cancer Rep. 2013 september ; 5(3): 10.1007/s12609-013-0114-z.doi: 10.1007/s12609-013-0114-z, PMCID: PMC3832299, NIHMSID: NIHMS482311

• Bowlin SJ, Leske MC, Varma A, Nasca P, Weinstein A, Caplan L., Breast cancer risk and alcohol consumption: results from a large case-control study., Int J Epidemiol. 1997 oktoober;26(5):915-23.
• Longnecker MP, Newcomb PA, Mittendorf R, Greenberg ER, Clapp RW, Bogdan GF, Baron J, MacMahon B, Willett WC, Risk of breast cancer in relation to lifetime alcohol consumption., J Natl Cancer Inst. 21. juuni 1995 87(12):923-9
• Simon MS, Carman W, Wolfe R, Schottenfeld D., Alcohol consumption and the risk of breast cancer: a report from the Tecumseh Community Health Study.,

J Clin Epidemiol. 1991;44(8):755-61.

Vähi eelsoodumusega pärilikud sündroomid

Onkogeneetika

Vähi eelsoodumusega pärilike sündroomide korral võib, mitmete teiste vähiliikide kõrgema haigestumsiriski kõrval, esineda ka kõrgemat rinnavähi haigestumisriski.

• BRCA-rinna- ja munasarjavähi pärilik eelsoodumus (OMIM 113705, 600185)
• Bannayan-Riley-Ruvalcaba syndrome (OMIM 153480)
• Cowdeni sündroom – (OMIM 158350) PTEN mutatsioon
• Li-Fraumeni sündroom (OMIM 151623) TP53 mutatsioon
• Peutz-Jeghersi sündroom – STK11 mutatsioon
• pärilik diffuusse maovähi sündroom – CDH1 mutatsioon.

Rinnavähiriski ei suurenda või puudub piisav tõendusmaterjal

Ühe originaaluurimuse kohaselt ei suurenda emaka stimulatsioon katseklaasiviljastamise protseduuridega soenduvalt, nagu sünteetiline ovulatsiooni stimuleeriv aine klomifeen, võrrelduna üldpopulatsiooni statistikaga, rinnavähiriski.

Pole teada, kas katseklaasiviljastamise ravis (IVF-ravi) ümber munasarjade ettevalmistamiseks manustatavad gonadotropiinide analoogid ja emakalimaskesta ettevalmistamiseks manustatavad sünteetilised östradiooli (E2) ja progesterooni (P4) preparaadid tõstavad rinnavähiriski.

Rinnavähk ja viirused

Rinnavähi täpseid tekkepõhjuseid, seni veel ei teata. Inimese viiruste onkogeenne potensiaal (võime nakatunud inimeste hea- ja pahaloomuliste kasvajate tekkes osaleda) on üldiselt tunnustatud, nii seostatakse inimese T-lümfotsüüdi (retro)viirust täiskasvanu ägeda leukeemiaga; perekonda inimese papilloomiviirus emakakaelavähiga; inimese herpesviirus-8 Kaposi sarkoomi jne.

Viiruste hulka, kel potensiaalne roll inimese neoplaasiates, loetakse ahviviirus 40 (aju- ja luuvähk jmt); BK-viirus (eesnäärmevähk); JC-viirus (JCV) (pahaloomuline ajukasvaja); inimese endogeensed retroviirused (germ cell tumors, rinnavähk, emakavähk ja melanoom; human mammary tumor virus (inimese piimanäärmekasvaja viirus)(HMTV) (rinnavähk) ja Torque teno virus (TTV) (seedeelundkonna vähkkasvaja, kopsuvähk, rinnavähk ja müeloom) veise leukeemiaviirus (BLV) (nakatanud suurt osa lüpsilehmi) jmt.

Rinnavähitekke viirusliku päritolu teooria ei ole laialdaselt levinud (Glaser jt, 2004; de Villiers jt, 2005; zur Hausen, 2009), kuid on leitud seoseid mitmete viiruste, kandidaatviirustena märgitakse ära Epsteini-Barri viirust ja kõrge riskiga inimese papilloomiviiruseid (HPV-16, −18 ja 33), ja rinnavähitekke vahel.

Epsteini-Barri viirus

Epsteini-Barri viirus (EBV) on DNA-viirus, mis nakatab ja resideerub B-rakkudes ja epiteelirakkudes. Epsteini-Barri viiruse nakatumismäär on kõrgem kui 90% kogurahvastikust.

Lisaks nakkuslikule mononukleoosile, seostatakse viirust ka mitme inimese vähiliigiga, nagu Burkitti lümfoomi, Hodgkini lümfoomi, ninaneelu pahaloomulise kasvaja, maovähi ja T-cell/natural killer cell lümfoomiga.

Mitmete allikate kohaselt võib Epsteini-Barri viirus nakatunutel rinnavähki põhjustada.

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus on klassifitseerinud EBV I. klassi kantserogeenina.

Uuringute analüüsides esineb aga vastuolusid, esineb uuringuid (PCR-i põhised) milles tuvastatud positiivne korrelatsioon EBV ja rinnavähitekke vahel. EBV on tuvastatud halva elulemusprognoosiga rinnavähipatsientide proovides, selle põhjuseks peetakse EBV bioloogilist agressiivsust.

Hiljutise uurimuse kohaselt tuvastas EBER-ISH EBV-d 47,5% juhtumeist. EBV oli kasvaja mikrokeskkonna TIL-rakkudes.

Inimese papilloomiviirus

Inimese papilloomiviiruse nakkuse ja rinnavähi etioloogia vahelise positiivse seose kohta teatati juba 1992. aastal, mil Di Lonardo jt. tuvastasid HPV-e 29%l uuritavatest rinnakartsinoomidest. Hilisemad uuringud on tuvastanud HPV-nakkuse kuni 60%-l rinnavähi koeproovidel. Kuid on avaldatud ka uurimusi, millede kohaselt ei ole HPV-sid rinnavähi korral tuvastatud ja on vähetõenäoline, et need rinnavähki põhjustavad. Seega pole varasemate uuringute valguses selgusele jõutud, kas HPV-sid rinnakoes ja rinnavähikoes leidub või mitte. , viidanud Salman jt, 2017

Kõrge riskiga inimese papilloomiviiruseid HPV-16, −18 ja 33

Varasemates uuringutes on tuvastatud kõrge riskiga inimese papilloomiviiruseid HPV-16, −18 ja 33 erinevate riikide, nagu Itaalia, Norra, Hiina, Jaapan, USA, Austria, Brasiilia, Austraalia, Taiwan, Türgi, Kreeka, Korea, Mehhiko, Ungari ja Süüria (Lonardo jt, 1992; Hennig jt, 1999; Yu jt, 1999; Liu jt, 2001; Damin jt, 2004; Widschwendter jt, 2004; de Villiers jt, 2005; Kan jt, 2005; Tsai jt, 2005; Gumus jt, 2006; Kroupis jt, 2006; Lawson jt, 2006; Choi jt, 2007; Akil jt, 2008; Khan jt, 2008; Kulka jt, 2008; Mendizabal-Ruiz jt, 2009;viidanud Heng jt, 2009) rinnavähiga patsientide koeproovides. Ühe uurinu käigus, mus uuriti Austraalia naiste formaliinis säilitatavaid rinnavähikoeproove tuvastas PCR meetod HPV viiruse olemasolu rinnavähiraku tuumades.

Inimese tsütomegaloviirus

Ka tsütomegaloviiruse-nakkusega, mille tekitajaks on inimese tsütomegaloviirus (ingl k HCMV), seostatakse inimeste haigetumist ja suremust. Viimasel aastakümnel on rohkelt raporteeritud HCMV-genoomi ja tsütomegaloviiruse vastaste IgG antikehade olemasolu mitmetes inimese vähkkasvajates, nagu maliigne glioom, naha- ja eesnäärme-, ja soolevähk ning süljenäärme pahaloomuline kasvaja.

Inimese tsütomegaloviirus võib nakatada inimkehas enamikke elundeid, kaasa arvatud peaaju, rinnanäärmed, veri, silmad, neerud, maks ja kopsud, tüümus, jmt. (Herbein ja Kumar, 2014)

Inimese tsütomegaloviiruse-nakkuse oluline allikas inimestel on rinnapiim, kuid paljuneb see mitmetes rakutüüpides, nagu monotsüüdid, makrofaagid jne. (Herbein ja Kumar, 2014)

Rinnavähi ja inimese tsütomegaloviiruse vastatikuseid seoseid ei tunta. On tuvastatud, et HCMV geenid mõjutavad rakutsüklit, inhibeerivad apoptoosi, aktiveerivad angiogeneesi ja suurendavad mutatsioonimäära. Samal ajal kasutatdes "strateegiaid" programmeerimaks immuunsüsteemi elemente selliselt, et need jätaksid vähirakud immuunjärelvalvele märkamatuks ja põhjsutavad i.

Kokkuvõtvalt indikeerivad in vitro ja in vivo uuringud, et inimese tsütomegaloviirus võib osaleda rinnavähi initsiatsioonil või levikul.

Rinnanäärmevähi diagnoosimine

Rinnanäärmevähi liigid

Pahaloomuliste rinnanäärmekasvajate klassifikatsioon erinevate riikide teadus- ja ka meditsiiniasutustes pole erinevatel põhjustel ühlustatutusele allutatud, kuna enamik infomaterjalidest elulemuse ja rinnavähi ravi kohta baseeruvad väga väikestel valimitel ja rinnanäärmevähi haigusjuhtumite kirjeldustel. Puuduvad selged ravijuhendid. Üldiselt liigitatakse pahaloomuliste rinnanäärmekasvajate hulka mitmed väga erisuguste bioloogiliste, patoloogiliste ja kliiniliste näitajatega seisundid. Uuemate rinnavähiklasside liigitus on geeniekspressiooni põhised. WHO (2003) molekulaarklassifikatsioon liigitab rinnavähi raku morfoloogia, kasvu jt näitajate alusel 20. erinevaks histoloogiliseks tüübiks ja 18 alatüübiks.

Immunohistokeemilise liigituse kohaselt koosneb rinnavähk mitmest rühmast ja need omakorda mitmest alarühmast, mis erinevad oma prognoosi ja ravivajaduste osas.

Vahepealne liigitus koosnes Luminal A, Luminal B,ER-/ PR-/HER2-(ehk kolmiknegatiivne) ja HER2+ tüübist. Liigutakse alljärgneva suunas:

• hormoonretseptor-positiivne
• HER2 -inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptori positiivne (ingl k human epidermal growth factor receptor-type 2)
• kolmiknegatiivne (hormoonretseptor (HR)- ja HER2-negatiivne).

Pahaloomuliste rinnanäärmekasvajate liigitus (osaline)

Epiteliaalsed pahaloomulised kasvajaid ehk vähke peetakse enamaltjaolt adenokartsinoomi erinevateks avaldumisvormideks, nagu:

• rinna duktaalne kartsinoom - mitteinvasiivne vorm ehk carcinoma in situ (DCIS) ja invasiivne vorm.

Rinna duktaalse kartsinoomi ehk piimajuhakartsinoomi ehk juhatekkelise rinnavähi haigusvormi korral piirduvad maliigsed epiteelirakud enamasti rinnanäärme sagarate ja piimajuhadega ega ole liikunud ümbritsevatesse kudedesse. Arvatakse, et invasiivsele vormile eelneb DCIS ja olenevalt DCISi histoloogilisest vormist ja kolde mõõtmetest võib nimetatud haigusvormi ravi õnnestuda.

Rinnanäärme duktaalse kartsinoomi erivormiks peetakse põletikulist rinnavähki, mis avaldub rinnapõletikuna kui vähirakud sulgevad nii nahasisesed kui nahaalused lümfiteed.

• rinna lobulaarne kartsinoom - mitteinvasiivne vorm ehk carcinoma in situ (LCIS) ja invasiivne vorm.

Rinna lobulaarse kartsinoomi mitteinvasiivse vormi korral paiknevad 'atüüpilised epiteelirakud' enamasti rinnanäärmesagarikes. Arvatakse, et LCISile järgneb invasiivne vorm, kuid harilikult kõrvalasuvas, ilma LCISta rinnanäärmes.

• rinna medullaarne kartsinoom;
• rinna mutsinoosne kartsinoom;
• rinna tubulaarne kartsinoom.

Metastaseerunud rinnanäärmevähk on haigusliku seisundi koondnimetus, millele on on iseloomulik pahaloomuliste kasvajarakkude levik algkoldest, peamiselt vereringe ja lümfisõlmede ning lümfisüsteemi vahendusel, organismi teistesse kudedesse ja elunditesse ja siirete tekitamine. Kui rinnavähk metastaseerub kopsudesse, siis koosneb teisene kasvajakolle neoplastilistest rinnarakkudest, mitte neoplastilistest kopsurakkudest, ning kasvajat nimetatakse metastaatiliseks rinnavähiks.

"Lümfogeenne ränne" annab lümfiteede vahendusel siirdeid kaenlaalustesse, rangluualustesse ja rinnakuümbruse lümfisõlmedesse ja "hematogenne ränne" veresoonte vahendusel luudesse (M1OSS: luumetastaasid) , kopsu (M1PUL:kopsumetastaasid), maksa (M1HEP:maksametastaasid), ajju (M1BRA: ajumetastaasid). (Vaata ka TNM-klassifikatsioon).

Pageti rinnanäärmetõbi on rinnanäärmevähi vorm, millele on omane piimajuhatekkeline kasvaja nibuosa limaskestas ja ekseemitaolise lööbena levimine rinnanibul ja nibuväljakesel.

Välislingid

MTO Klassifikatsioon

• Tavassoli F.A., Devilee P. (Toim.): World Health Organization Classification of Tumours. Pathology and Genetics of Tumours of the Breast and Female Genital Organs. IARC Press: Lyon 2003

Vähi üleelanu

Vähi üleelanu (inglise keeles cancer survivor) on termin, mida kasutatakse valdavalt kõnekeeles vähki põdevate inimeste puhul indikeerimaks teatud ajaperioodi - mille alguseks loetakse vähidiagnoosi kuulda saamist ja lõpuks surmaaja ära märkimist. See on omamoodi elumuse, kuid mitte elukvaliteedi näitaja.

Macmillan Cancer Support defineerib vähi üleelanut inimesena, kes on lõpetanud vähiravi (cancer management) ja kellel puuduvad tõendid aktiivse haiguse kohta; kes elab progresseeruva haigusega saades vähiravi ja pole vähi terminaalses faasis; või kes on minevikus vähki põdenud.

Termini hooletu kasutamine võib ravimatuid vähktõveliike põdevate või ka terminaalses faasis vähipatsientide tundeid haavata.

Kategooria:Meditsiin

Rinnanäärmevähi diagnoosi üleelanud

Lehekülge tuleb tõlkida ja kohandada!

• Barbara Allen, American politician, Kansas state senator
• Anastacia, American popular singer
• Christina Applegate, American television actress
• Dame Eileen Atkins, British stage, film and television actress
• Namrata Singh Gujral, Indian actress/producer
• Kaye Ballard, American actress and singer
• Brigitte Bardot, French animal rights activist; former actress
• Kathy Bates, Academy Award-winning American actress (also surviving ovarian cancer)
• Pat Battle, American news reporter and anchor for NBC News
• Meredith Baxter, American television actress
• Allyce Beasley, American actress
• Jami Bernard, American author; New York Daily News film critic
• Judy Blume, American writer diagnosed with invasive ductal carcinoma in August 2012; long-term cervical cancer survivor
• Raelene Boyle, Australian athlete (also surviving ovarian cancer)
• Rhona Brankin, Scottish politician, Member of the Scottish Parliament
• Nancy Brinker, American founder of the Susan G. Komen for the Cure organization
• Anna Calder-Marshall, English actress
• Calypso Rose, Tobagonian calypso musician
• Edna Campbell, American professional basketball player
• Robin Carnahan, American politician, former Missouri Secretary of State
• Diahann Carroll, American actress and singer
• Agnes Chan, Asian singer and performer
• Beth Nielsen Chapman, American singer-songwriter
• Lois Chiles, American actress and model
• Mary Jo Codey, former First Lady of New Jersey
• Cheryl Crane, American writer and real-estate broker; daughter of actress Lana Turner; acquitted of killing Johnny Stompanato
• Peter Criss, American rock musician (Kiss)
• Sheryl Crow, American singer/musician
• Pat Danner, American politician; former Democratic U.S. House Representative from Missouri
• Victoria Derbyshire, British journalist and broadcaster
• Janice Dickinson, American television personality, model and writer
• Shannen Doherty, American film and television actress; television director/producer
• Anita Doth, Eurodance singer from the band 2 Unlimited
• Susan Duncan, Australian author
• Barbara Ehrenreich, American author/ethicist
• Linda Ellerbee, American television correspondent/journalist
• Melissa Etheridge, American singer; lesbian activist
• Marianne Faithfull, British singer and actress
• Edie Falco, American film, stage and television actress
• Rita Fan, Hong Kong politician; Honorary President of the Hong Kong Breast Cancer Foundation
• Drew Gilpin Faust, American academic, historian, and current (as of 2009) President of Harvard University
• Deanna Favre, founded The Deanna Favre Hope Foundation; wife of American football quarterback Brett Favre
• Carly Fiorina, American business executive and political candidate
• Caitlin Flanagan, American magazine writer, editor and book author
• Peggy Fleming, American figure skater
• Jane Fonda, Academy Award-winning American actress, activist and former fitness guru
• Maria Friedman, British actress
• Liza Goddard, British actress
• Kim Gordon, American musician, vocalist, visual artist, record producer, video director, fashion designer, and actress
• Ernie Green, American former professional (Cleveland Browns) football player; one of his sisters died from the disease
• Jennifer Griffin, American journalist
• Nanci Griffith, American singer-songwriter
• Namrata Singh Gujral, Indian-American actress, treated for breast cancer and Burkitt's lymphoma; pending remission from both cancers
• Dorothy Hamill, American Olympic champion figure skater
• Jane Hamsher, American film producer, author and liberal blogger
• Sheila Hancock, British stage and film actress
• Samantha Harris, American television presenter/personality and model
• Teresa Heinz Kerry, Portuguese-American businesswoman and philanthropist; wife of American politician John Kerry (Senator, Secretary of State, and former candidate for the presidency of the United States)
• Heidi Heitkamp, American lawyer and politician; United States Senator from North Dakota (elected 2012)
• Marsha Hunt, American singer, novelist, breast cancer activist and mother of Mick Jagger's first child, Karis Jagger
• Laura Ingraham, American radio host/pundit
• Kate Jackson, American film and television actress
• Ann Jillian, American film, television and musical theatre actress
• Betsey Johnson, American fashion designer
• Melanie Johnson, former British Member of Parliament
• Susan Kadis, Canadian politician in the Canadian House of Commons
• Vera Katz, American politician (first woman Speaker of the Oregon House of Representatives; 45th mayor of Portland, Oregon); also diagnosed with adenosarcoma
• Joan Kennedy, former wife of U.S. Senator Edward M. Kennedy
• Maeve Kinkead, American soap opera and television actress
• Hoda Kotb, American television news anchor, journalist and correspondent
• Peggy Lautenschlager, American politician.
• Sandra Lee, American television chef and author
• Marilyn Lloyd, American politician and activist; former member of the United States House of Representatives (D-TN)
• Geralyn Lucas, American journalist, television producer, and writer
• Lorna Luft, American actress and singer
• Joan Lunden, American television journalist and news anchor
• Marisa Acocella Marchetto, American writer, cartoonist and memoirist
• Carol McGiffin, British television presenter and radio host
• Judy Eason McIntyre, American politician; Oklahoma State Senator
• Amanda Mealing, British television and soap opera actress
• Tucker L. Melancon, United States District Judge, Western District of Louisiana, 5th Circuit since 1994
• Wendy Mesley, Canadian host and reporter for CBC Television
• Kylie Minogue, Australian singer, actress
• Andrea Mitchell, American television journalist, anchor, reporter and commentator
• Hala Moddelmog, American president and CEO of Susan G. Komen for the Cure
• Diana Moran, British model, fitness expert and journalist
• Shelley Morrison, American film and television actress; also battled lung cancer
• Dame Jenni Murray, British journalist/broadcaster
• Sue Myrick, American politician, Republican U.S. House Representative from North Carolina
• Janet Napolitano, American politician (former Governor of Arizona) and former United States Secretary of Homeland Security
• Kitten Natividad, Mexican adult film actress and model
• Jocelyn Newman, Australian politician
• Phyllis Newman, American television and musical theatre actress, singer
• Olivia Newton-John, UK-born Australian actress, singer and businesswoman
• Cynthia Nixon, American stage, film and television actress
• Linda Nolan, Irish-born singer, actress and former member of the 1970s pop band, The Nolans
• Tig Notaro, American comedian and podcaster; diagnosed and treated with double mastectomy in 2012
• Kim Novak, American film actress
• Meyera Oberndorf, American politician; 23rd mayor of Virginia Beach, Virginia
• Sandra Day O'Connor, first woman United States Supreme Court justice
• Elaine Paige, English actress and singer
• Patrícia Pillar, Brazilian television, stage and film actress
• Nancy Priddy, mother of American actress Christina Applegate
• Dianne Primavera, American political activist and legislator
• Giuliana Rancic, Italian-American television personality and infotainer
• Judy Rankin, American Hall of Fame professional golfer
• Betsy Rawls, American Hall of Fame professional golfer
• M. Jodi Rell, American politician, Governor of Connecticut
• Amy Robach, American television news correspondent
• Cokie Roberts, American journalist, pundit, and television personality
• Robin Roberts, American women's basketball player; host of Good Morning America
• Krysta Rodriguez, American actress and singer (The Addams Family, Smash)
• Betty Rollin, American author, retired TV correspondent
• Ann Romney, wife of American businessman, politician, and 2012 United States presidential candidate Mitt Romney; she was diagnosed with mammary ductal carcinoma in situ (early stage breast cancer) and had a lumpectomy
• Richard Roundtree, American film actor
• Debbie Wasserman Schultz, American politician; United States House Representative from the 20th District of Florida and former Chair of the Democratic National Committee
• Nancy Shevell, Lady McCartney, American businesswoman and heiress; New York Metropolitan Transportation Authority board member
• Debra Shipley, British politician; Labour Party member of Parliament
• Claire Shulman, American lawmaker; former Borough President of Queens, New York City
• Carly Simon, American singer
• Jaclyn Smith, American actress, businesswoman
• Dame Maggie Smith, Academy, Emmy and Tony Award-winning British stage, film and television actress
• Suzanne Somers, American actress, health-fitness guru, and businesswoman
• Koo Stark, American former adult film actress
• Gloria Steinem, American feminist activist
• Mindy Sterling, American comedic actress
• Michaela Strachan, British television presenter
• Anne Swarbrick, Canadian politician and activist
• Ruth Ann Swenson, American operatic soprano
• Stephanie Swift, American adult film actress
• Wanda Sykes, American writer, actress, talk show host, and stand-up comedian
• Joni Eareckson Tada, American evangelical Christian, artist, singer, radio personality and advocate for the disabled
• Gwen Taylor, British actress
• Maura Tierney, American film and television actress
• Jools Topp, New Zealand folk singer, one of the Topp Twins
• Linda Tripp, American former federal government employee who played a significant role in the impeachment proceedings against then President Bill Clinton
• Dawn Upshaw, American opera singer
• Laurita Valenzuela, Spanish television presenter and actress
• Ann Veneman, former head of the U.S. Dept. of Agriculture
• Joyce Wadler, American journalist and memoirist (also surviving ovarian cancer)
• Liza Wang, Hong Kong television actress and personality, singer and diva
• Linda Waterfall, American singer-songwriter
• Sian Williams, Welsh journalist and current affairs presenter
• Rita Wilson, American actress, singer, and producer
• Mickey Wright, American LPGA Tour professional golfer

Rinnanäärmevähi onkoteraapia

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Fertiilses eas naiste rasedus tuleb mitemte ravimite manustamise eelselt kindlalt välistada. Vastavalt ravimite omaduste kokkuvõtetele, tuleb fertiilses eas naistel loobuda enne ravi alustamist rasestumisest ja vastavalt arsti korraldusele tugevdada rasestumisvastaseid meetmeid, see on vajalik seetõttu, et lisaks toimetele rinnanäärmetesse avaldavad mitmed allpool loetletud ravimid toimeid ka teistesse elundkondadesse, põhjustades südame, seedetrakti, maksa ja sapiteede, hingamiselundkonna, [[immuunsüsteemi, närvisüsteemi, vere- ja lümfisüsteemi häireid ning hea-ja pahaloomuliste kasvajate arengut jt; ravimite rasedusaegne manustamine on põhjustanud lootel tõsiseid väärarenguid (eriti kolju ja jäsemete väärarenguid) ja loote surma. Lisaks peavad annused olema väga täpselt reguleeritud, sest mõnede ravimite vale annustamine võib põhjustada tõsiseid, sh surmaga lõppevaid kõrvaltoimeid.

Farmakoterapeutiline rühm	ATC-kood	Toimeaine	Ravimi geneeriline nimetus	Ravimi tootenimetus	FDA heakskiit	Eesti Ravimiameti müügiluba	Ravile
kasvajavastased ained, foolhappe analoogid	L01BA01	metotreksaat	erinevad	Abitrexate	Methotrexate Accord, Methotrexate Ebewe	rinnanäärmevähi adjuvantravi, kaugelearenenud rinnanäärmevähk jt
taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained, taksaanid	L01CD01	Nab paklitakseel	Abraxane	jahFDA Approval for Paclitaxel Albumin-stabilized Nanoparticle Formulation	Abraxane, Paclitaxel-Teva, Paclitaxel “Ebewe”, Paclitaxel Accord, Paclitaxel Actavis, Paclitaxel Hospira, Paclitaxel Kabi	Rinnanäärme kartsinoom, Lümfisõlmedesse metastaseerunud rinnanäärme kartsinoomi adjuvantravi antratsükliin- ja tsüklofosfamiidravi (AC) järgselt.
kasvajavastased ained, teised kasvajavastased ained, monoklonaalsed antikehad	L01XC14	trastusumaabemtansiin	Kadcyla	Kadcyla		HER2-positiivse, mitteresetseeritava lokaalselt kaugelearenenud või metastaatilise rinnanäärmevähi raviks täiskasvanud patsientidel, kes on eelnevalt saanud trastusumaabi ja taksaani kas eraldi või kombineeritult. Patsientidel peab eelnevat olema tekkinud haiguse retsidiiv adjuvantravi ajal või kuue kuu jooksul pärast selle lõppu.
Kasvajavastased ained, teised kasvajavastased ained, proteiini kinaasi inhibiitorid (immunosupressant)	L01XE10	everoliimus	erinevad	Afinitor	Afinitor, Certican, Everolimus Teva, Votubia	Kaugelearenenud hormoonretseptor-positiivse ja HER2/neu negatiivse rinnavähi raviks kombinatsioonis eksemestaaniga postmenopausis naistel, kellel ei esine pärast vähi taasteket või progresseerumist mittesteroidsete aromataasi inhibiitorite kasutamise järgselt arenenud sümptomaatilist vistseraalset haigust.
ensüümide inhibiitorid	L02BG03	anastrosool	erinevad	Anastrozole	Anastrozole Accord, Anastrozole Actavis, Anastrozole SanoSwiss, Anastrozole-Teva, Arimidex, Axastrol	Kaugelearenenud rinnanäärmevähi ravi postmenopausis naistel. Östrogeenretseptor-negatiivse rinnanäärmevähiga patsientidel ei ole efektiivsus tõestatud. Varajase östrogeenretseptor-positiivse invasiivse rinnanäärmevähi adjuvantravi postmenopausis naistel ja naistel, kes on 2 kuni 3 aastat saanud adjuvantravi tamoksifeeniga.
taimsed alkaloidid ja teised looduslikud ained	L01CD01	paklitakseel	erinevad	Taxol	Paklitakseeli kasutatakse koos mitmete teiste ravimitega munasarja kartsinoomi, rinnanäärme kartsinoomi, kaugelearenenud mitte-väikerakk-kopsuvähi, AIDS-iga seotud Kaposi sarkoomi ja pankreasevähi ravis.

Kirjandus

• Peeter Padrik, Evelyn Eelma, Jaak Lehtsaar, Rinnavähi ravi arengusuunad, TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik, Eesti Arst 2007; 86 (11): 819–822

Välislingid

• New Zealand Ministry of Health, Management of Early Breast Cancer, 2014, ISBN (Electronic): 978-1-877509-17-9
• Alireza Abadi, Parvin Yavari, Monireh Dehghani-Arani, Hamid Alavi-Majd, Erfan Ghasemi, Farzaneh Amanpour, ja Chris Bajdik, Cox Models Survival Analysis Based on Breast Cancer Treatments, Iran J Cancer Prev. 2014 suvel; 7(3): 124–129. PMCID: PMC4171826

Rinnanäärmevähi taimeravi

Küüslauk (Allium sativum L.)

Küüslauk on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.

Droogina peetakse harilikult silmas küülauguküüsi (Allii sativi bulbus, Bulbus Allii Sativi), need on küüslaugu saadused, värsked või kuivatatud küüned, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka koduses majapidamises.

Küüslaugusaaduste kui kasvajatevastase toimega taimesaaduse uurimisega tegelevad teadlased väga aktiivselt. Nii on Rahvusvahelise Vähiuuringute Instituudi kaudu võimalik tutvuda käimasolevate teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete tulemustega. Uuringute järgi aitavad küüslaugusaadused ja/või selle derivaadid ennetada ning ravida eelkõige rinna-, eesnäärme-, söögitoru-, kõhu-, pankrease- ja jämesoole pahaloomulisi kasvajaid.

Rahvameditsiinis

Homeros on kirjeldanud küüslauku kui 'lehkavat roosi'. Hippokrates uskus, et küüslauguga saab ravida emaka pahaloomulisi kasvajaid ja indiaanlased kasutasid küüslauku mao pahaloomuliste kasvajate korral. Plinius Vanema teatel raviti küüslauguga kollatõve, epilepsiat, nahahaigusi, sügelisi, mandlitepõletikku, kõõma ja kasvajaid.

Looduslike ainete tõenduspõhised farmokoloogilised toimed rinnavähi korral

Kurkumiin

Kurkumiin on kurkuminoidide hulka kuuluv värvaine, mida leidub rohkesti hariliku kollajuure juurikas.. Kurkumiini sisaldab ka maitseaine kurkum, mis on Ajurveedas kasutusel juba 1900 eKr.

Ravimina kasutatakse kurkumiini mitmesuguste hingamisteede allergiliste ja põletikuliste seisundite korral aga ka maksa haiguslike seisundite, anoreksia, reumatismi korral ja haavade paranemise kiirendamiseks.

In vivo ja in vitro kurkumiiniuuringute kohaselt evib kurkumiin inimorganismides hulgaliselt farmakoloogilisi toimeid, nagu põletiku-, vähivastane, tsütokiinide vabastamine, antioksüdantsed ja immunomodulatoorsed, apoptootilisi protsesse kiirendav ja antiangiogeenne. Kurkumiin osaleb ka rakkude kemo- ja kiirgusresistentsuse tekkel.

Lisalugemist

• Bharat B. Aggarwal, Indra D. Bhatt, Haruyo Ichikawa, Kwang Seok Ahn, Gautam Sethi, Santosh K. Sandur, Chitra Sundaram, Navindra Seeram, and Shishir Shishodia, 10 Curcumin — Biological and Medicinal Properties, oktoober 2006

Rinnanäärmevähk meestel

Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüüruses (dateering 1500 e.m.a.) rinnahaiguse kirjeldust peetakse esimeseks kirjalikuks rinnavähi haigusjuhu kirjelduseks.

Kirjandus

• ESMO, Christian Maurer, Samuel Martel ja Evandro de Azambuja, Male breast cancer: finding the way in this uncommon path, Open. 2017; 2(1): e000169.

Published online 16. märts 2017. doi: 10.1136/esmoopen-2017-000169, PMCID: PMC551981

• Matthew P. Humphries, Sreekumar Sundara Rajan, Hedieh Honarpisheh, Gabor Cserni, Jo Dent, Laura Fulford, Lee B. Jordan, J. Louise Jones, Rani Kanthan, Maria Litwiniuk, Anna Di Benedetto, Marcella Mottolese, Elena Provenzano, Sami Shousha, Mark Stephens, Janina Kulka, Ian O. Ellis, Akinwale N. Titloye, Andrew M. Hanby, Abeer M. Shaaban ja Valerie Speirsa, Characterisation of male breast cancer: a descriptive biomarker study from a large patient series, Sci Rep. 2017; 7: 45293. Published online 2017 Mar 28. doi: 10.1038/srep45293, PMCID: PMC5368596
• Amirifard N, Sadeghi E., Breast Cancer in Men: a Report from the Department of Radiation Oncology in Kermanshah Province, Iran., Asian Pac J Cancer Prev. 2016;17(5):2593-6.
• Sedighi A, Hamed EA, Mohammadian K, Behnood S, Kalaghchi B., Clinicopathologic characteristics of male breast cancer: a report of 21 cases in radiotherapy center of hamedan, iran., Asian Pac J Cancer Prev. 2013;14(12):7381-3.
• Arslan UY, Oksüzoğlu B, Ozdemir N, Aksoy S, Alkış N, Gök A, Kaplan MA, Gümüş M, Berk V, Uncu D, Baykara M, Colak D, Uyetürk U, Türker I, Işıkdoğan A., Outcome of non-metastatic male breast cancer: 118 patients., Med Oncol. 2012 Jun;29(2):554-60. doi:10.1007/s12032-011-9978-9. Epub 15. mai 2011
• Riiklik Vähiinstituut, Male Breast Cancer Treatment (PDQ®)–Health Professional Version
• Larissa A. Korde, Jo Anne Zujewski, Leah Kamin, Sharon Giordano, Susan Domchek, William F. Anderson, John M.S. Bartlett, Karen Gelmon, Zeina Nahleh, Jonas Bergh, Bruno Cutuli, Giancarlo Pruneri, Worta McCaskill-Stevens, Julie Gralow, Gabriel Hortobagyi, ja Fatima Cardoso, Multidisciplinary Meeting on Male Breast Cancer: Summary and Research Recommendations, J Clin Oncol. 20. aprill 2010; 28(12): 2114–2122.

Published online 2010 Mar 22. doi: 10.1200/JCO.2009.25.5729, PMCID: PMC2860409

Rinnanäärmevähk transsoolistel

Soovahetuse läbinute rinnad on vastuvõtlikud rinnanäärme patoloogiale, neil võib esineda, sarnaselt kaasasündinud "rinnaprofiilile", nii hea- kui pahaloomulisi seisundeid.

Rinnavähiuuringud

Rinnavähi rakuliinide uuringud

Rinnavähi rakuliinide uuringud on rinnavähiuuringute osa alates 1970ndatest aastatest. Rinnavähi rakuliinid on vähirakud, mis on muudetud, erinevate lisandite toimel "surematuks" ja nemad elavad (kasvavad, paljunevad) peamiselt laborites.

Esimeseks uuritavaks rinnavähi rakuliiniks oli 1970. aastal eraldatud MCF-7, enne nimetatud rakuliini oli vähiuurijatel raskusi leidmaks imetaja rakuliini, mis "elaks" kauem kui mõned kuud. Rakuliin MCF-7 eraldati 67-aastase nunna Frances Malloni, kes suri 1970, rinnast.

MCF-7 on paljude rinnavähiuuringute allikaks.

Inimese rinnavähi rakuliinid (osaline)

Hs 274.T, Hs 343.T, Hs 739.T, Hs 742.T, Hs 371.T, Hs 748.T, Hs 566(B).T, Hs 605.T, Hs 606, BT-20, UACC-812 jpt.

Rinnavähi rakuliinid ja taimsed ühendid

Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonna heitlehine peamiselt kahekojaline pikaealine puu. Hõlmikpuu lehtedest valmsitatakse mitmeid ekstrakte, nagu EGb 761 ka Ginkgo biloba ekstrakt 761 (extract of Ginkgo biloba 761). Hõlmikpuulehtede standardiseeritud ekstraktil on mõnedele organismidele bioaktiivne toime.

EGb 761 on in vitro ja in vivo katsetes avaldanud mõnele inimese rinnavähi rakuliini rakkudele inhibeerivat toimet.

Ühe uuringu kohaselt inhibeerisid hõlmikpuulehtedest ja hõlmikpuuseemnete vesiekstrakt inimese rinnavähi rakuliinide MDA-MB-231 ja MCF-7 rakkude paljunemisele inghibeerivat toimet.

Rinnavähi mammograafiline sõeluuring naistele

Nüüdseks on selgeks saanud, et tervete isikute mammograafiliste sõeluuringutega käib paratamatult kaasas ülediagnoosimine ja üleravimine. Rinnavähi ülediagnoosimise ja üleravimise all peetakse silmas sõeluuringutes leitavaid ja vastavalt ravitavaid "vähijuhtumeid".

Ühe allika kohaselt on randomiseeritud kliinilised uuringud ja epidemioloogilised jälgimisuuringud kinnitanud, et ühe ärahoitud rinnavähisurma kohta tekib sõeluuringu käigus kuni kolm ülediagnoositud rinnakasvaja juhtu, mida vastavalt ravitakse ja mis tegelikuses ravi ei vaja.

Kiirguse indutseeritud rinnavähk

Kiirguse indutseeritud rinnavähi tekkega seostatakse enim mammograafiliste uuringute käigus seaduslike patsiendidooside toimel tekkinud ebanormaalseid muutuseid rinnakoes.

Teise märkimisväärse kiirguse indutseeritud rinnavähi põdejateks on rinnavähi üleelanud, kellede rinnavähiravi on sisaldanud kiiritusravi.

Kolmanda kiirguse indutseeritud rinnavähi rühma moodustavad patsiendid, kes on lapseeas põetud erinevate haiguslike seisundite ajal saanud kiiritusravi, näiteks lapseea leukeemia, aga ka mitte-onkoloogiliste haigusseisundites (vt Kiiritusravi Eesti Vabariigis#bakteriaalse päritoluga läkaköha ravi kiiritusega).

Ioniseeriv kiirgus võib indutseerida kiirgusest põhjustatud vähi teket, mille täpsed toimemehhanismid pole seni veel selged. Arvatakse, et kiirgusdoosid kumuleeruvad ja toimivad kantserogeenina algatades ja/või kiirendades kasvajalisi protsesse ja soodustades kasvajaliste vohangute üleminekut vähiks.

2D mammograafilise uuringu suurimaks riskiks peetaksegi ioniseerivat kiirgust. 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt seostatakse 40–80-aastaste naiste iga-aastast mammograafilist sõeluuringut (nii analoog- kui ka digitaalmammograafia korral) 20–25 kiirgusest indutseeritud fataalse rinnavähi haigusjuhuga 100 000 naise kohta.

Teiste ekspertide meelest võib kiirgusest indutseeritud vähk välja areneda kolmel kuni kuuel naisel 10 000 skriinitud naisest.</ref>

Patsiendidoosina mõeldakse mammograafia ajal edastatud naha sisenddoosi (ESD). Euroopa patsientide referentsdoosid täiskasvanute röntgenuuringutel (ESD/mGy):

• mammograafia MLO (hajukiirtefiltriga) 10 (5 cm komprimeeritud rind)
• mammograafia CC (hajukiirtefiltriga) 10 (5 cm komprimeeritud rind);

Patsiendidoosina mõeldakse ka keskmistatud näärmedoosi (AGD), mille saamine oleneb rinna paksusest aga ka mammograafist (aastatel 1991–2000 on AGD olnud varieeruv: 1,28–1,46 mGy).

Alati on olemas risk, et kiiritus ise põhjustab vähki. Osadele naistele täpsest ja õigest diagnoosist tulenev kasu loetakse kaaluvat üles teistele naistele tekitatud kahju ja tekkida võiva vähiriski.

Ühe riskianalüüsi kohaselt on iga-aastase rinnavähi mammograailise uuringu ja diagnositiliste kiirgusseadmete protseduuride toime 100 000 naisele vanuses 40 kuni 74 (35 sõeluuringut naise kohta) indutseerib kesmiselt 125 naisel kiirgusliku rinnavähi ja 16 kiirgusest indutseeritud rinnavähisurma. Ohustatud on "kaaluvama rinnapartiiga" naised.

Välislingid

• Markus Eidemüller, Erik Holmberg, Peter Jacob, Marie Lundell, Per Karlsson, Breast cancer risk and possible mechanisms of radiation-induced genomic instability in the Swedish hemangioma cohort after reanalyzed dosimetry, [Mutation Research/Fundamental and Molecular Mechanisms of Mutagenesis],

775. väljaanne, mai 2015, lk 1–9

• Grishma R. Sheth, Lee D. Cranmer, Benjamin D. Smith, Lauren Grasso-LeBeau and Julie E. Lang,

Radiation-Induced Sarcoma of the Breast: A Systematic Review, The Oncologist, märts 2012, 17. väljaanne, nr 3, lk 405-418

• R Roychoudhuri, H Evans, D Robinson ja H Møller, Radiation-induced malignancies following radiotherapy for breast cancer, British Journal of Cancer (2004) 91, 868–872. doi:10.1038/sj.bjc.6602084, www.bjcancer.com, 3. august 2004
• Emmanuella Joseph, Robert Clark, Claudia Berman, Marcia Miller, Charles Cox, Harvey Greenberg and Douglas S. Reintgen, Screening Childhood Cancer Survivors for Breast Cancer, The Oncologist, August 1997, 2. väljaanne, nr 4, 228-234

Meherinna anatoomia

• Astley Cooper, On the anatomy of the breast - Of the nerves of the male gland, areola and nipple, 1840

Rinnavähi aja- ja uurimislugu

Rinnavähi aja- ja uurimislugu on selle hüpoteeside, iga anatoomiline, tehniline ehk nn inimesepoolne uudis-avastus sai aluseks järjest uutele rinnavähi teooriatele, ja kirjalike allikate lühikokkuvõte see ei kirjelda rinnavähiga patsientide läbielamisi, täpseid tekkepõhjuseid, arengu ja taandarengu mehhanisme sümptomaatikat, diagnoosimist, vähitüüpe (histoloogiat ja geene, retseptoreid -molekulaartasand), kirurgilist ravi ja onkoteraapia suremusr, statistikat ning uurimise rahamaid ega anna hinnaguid olnule, see on haiguse lühikronoloogia. Rinnavähi terminoloogia pole kaasaegse terminoloogiaga mitte alati ühildatav, nii ei sooritatud sajandeid tagasi mitte masektoomiat, vaid vastava ajastu kirurgid, arstid käisid rinnaamputatsioone läbi viimas rinnavähihaigete kodudes - valuvaigistust ei tuntud ja nii seoti pikka aega vähihaigel, nende nõusolekul, käed selja taha, keegi pereliikmetest hoidis neid kinni ja lõigati rinda, rebiti kätega haiguskolle välja - selleks võis kuluda 2 kuni 10 minutit.

Rinnaeemaldus ei olnud lubatud mitte kõikides riikides, nii keelustas Council of Tours 1162 kirurgilise rinnavähioperatsiooni kui “barbarous practice”.

Levinud oli ka vereta rinnavähi ravi, nii tunti 6. sajandil Euroopas Asklepiose kultuse praktiseerijaid, kellede "doktor papp" tegi visiite mao või koera saatel ja lasi rinnavähi ravi mõttes, loomadel haiget elundit lakkuda.

Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüüruses (dateering 1500 e.m.a.) on kirjeldatud 8 rinnahaigusjuhtu, nende seas haigusjuht 45 (Case 45) “bulging tumors” rinnas (haavandiline rinnavähk). (Donegan, 2:2006) Seda kirjeldust peetakse esimeseks kirjalikuks rinnavähi haigusjuhu kirjelduseks. Raviotsus oli selge "There is no treatment."

Herodotus olevat jutustanud (kirjutanud), et vanakreeka arst Demokedes oli see, kes ravis Pärsia kuninga Darius I-e (Pärsia kuningas, 550–486 eKr) kaasa, kuninganna Atossa, rinnavähist terveks (haavandiline rinnavähk).

Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst (Sokratese ja Platoni kaasaegne) kelle arvates põhines patoloogia (rinnavähi humoraalteooria) kehavedelike tasakaalutusel, mis omakorda baseerus Empedoklese kontseptsioonil. Hippokrates kirjeldas Abdera nimelise naise rinnakartsinoomi haigusjuhtu, mille sümptomiks oli verine eritis rinnanibust (Donegan, 2:2006). Tema rinnavähi leviku etappide kirjeldusi vaadeldakse rinnavähitekke varase hüpoteesina.

Vana-Rooma entsüklopedist ja meditsiinikirjanik Aulus Cornelius Celsus (ca. 25 eKr - ca. 50 pKr), kes kirjutas ka teose "De Medicina" tegi vahet kaasaja mõistetes primaar- ja sekundaarkasvajal ja opereeritavatel ja mitteopereeritavatel kasvaja tüüpidel. Rinnakartsinoomil eristas ta nelja astet: cacoethes, sellest järgmisena kartsinoom nahahaavandumiseta, kartsinoom haavandumisega ka viimaks “thymium,” vahel veritsev kolle, mille kuju meenutas talle tüümianiõisi. Celsus oli usutavasti esimene, kes rinnakatrsinoomi ka opereeris kuid soovitas seda üksnes esimese staadiumi korral. (Donegan, 3:2006)

Archigenes Apameast ('Αρχιγένης), sündis Süürias, elas 1. ja 2. sajandil) praktiseeris arstina Roomas, Vana-Rooma keisri Traianuse (18. september 53 – 9. august 117) valitsemise ajal. Archigenest teatakse teiste teadussaavutuste hulgas, temale omistatakse publikatsioonid neerude, munandite, rinna ja maksatsirkulatsiooni ning närvisüsteemi anatoomiast, ta asutas düsenteeria korral oopiumi, ka selle poolest, et opereeris rinna-ja emakavähijuhtumeid. Ühe allika kohaselt, on tema meetodeid kirjeldanud arst Oribasius (Ὀρειβάσιος) ca 325 Pergamon - 403).

Archigenes soovitas "rinnavähi kirurgilist ravi" vaid patsientidel kes on tugevad ja on võimelised operatsiooni tolereerima; tol ajal ei tehtud anesteesiat ega manustatud antibiootikume.

Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos (umbes 129 – umbes 200 pKr) arvas rinnavähi põhjuseks "musta sapi kuhjumise verre" (melancholia carcinogenica) neil kellel põrn ei puhasta verd ja jäägid kujuvad maksas ning veenides. Ta järeldas, et haigus on süsteemne (Donegan, 3:2006) ja võib avalduda pea igas elundis, kuid sagedamini naistel, kel menstruatsioon kas irregulaarne või puudus, rindades. Kui need kasvajad haavanduvad, siis on nende eritis tumepunakas ja lõhnab imelikult, järelikult on vähi põhjuseks "must sapp".

Vana-Kreeka arsti Leonidest Aleksandriast (kreeka keel: Λεωνίδης) (elas arvatavasti 2. ja 3. sajandi paiku) peeti oskuslikuks kirurgiks, kuid tema kohta ei ole palju säilinud, mõned fragmendid Aëtius ja Paul Aíginalt. Leonides oli esimene, kes pööras tähelepanu rinnakartsinoomi sümptomile sissetõmbunud rinnanibule. Leonides eiras Hippokratese lõikuskeeldu ja kirjeldas rinnalõikuse läbiviimise meetodit. Tema arvates esines rinnakartsinoomi peamiselt naistel, harvemini meestel. (Papavramidou jt, 2010)

Gregorius Nyssast غريغوريوس النيصي (Άγιος Γρηγόριος Νύσσης) (u 335 – pärast 394) oli kristlik piiskop ja pühak, väga austatud isik nii õigeusu kirikus kui ka katoliikluses olevat väga püüdnud suhestuda oma õe Macrina (sündinud ca 327 pKr) rinnavähist põhjustatud kannatustega vasakus rinnas. Gregorius Nyssast rääkis oma õe tervenemisest järgmist, kui Macrina avastas endal vasakus rinnas haavandunud kasvaja, keeldus ta meesdoktoril oma rinda vaatamast, puutumast ja opereerimast (sel ajal tähendas kirurgiline operatsioon enamike patsientide surma) lasta ja palus emal teha ristimärgi peaaegu gangreenis rinnale. Gregoriuse järgi ravitses Jumal ta terveks, jättes järele väikese nõelakujulise armi. Macrina suri 19. juulil 378, 51-aastasena.

Kreeka arst Paul Aíginalt (625–690 Kr) kirjutas rinnavähi teemal meditsiinientsüklopeedias "Epitome Medicae". Pauli arvates oli vähk naiserinnas üsna sage ja formeerunud "musta sapi" toimel.

„

Cancer is an uneven swelling, rough, unseemly, darkish, painful, and sometimes without ulceration...and if operated upon, it becomes worse...and spreads by erosion;forming in most parts of the body, but more especially in the female uterus and breasts. It has the veins stretched on all sides as the animal the crab (cancer) has its feet, whence it derives its name.

“

Paul Aíginalt.

Paul uskus, et emakaoperatsioon on võimatu ja väga ohtlik, kuid välisosade puhul, nagu rinnad, peaks vähiravis kirurgiliselt sekkuma. (Papavramidou jt, 2010)

Avicenna (umbes 980 Afshana, Buhhaara lähistel (praegune Usbekistan) – juuni 1037 Hamadan, Iraan) oli türgi arst. Oma meditsiinileksikonis "Arstiteaduse kaanon" kirjeldas ta metastaatilise rinnanäärmevähiga patsiendi haigusjuhtu, kes oli eelnevalt läbi teinud mastektoomia ja nüüd avastati vähk teises rinnas. Avicenna toonitas, et vähki tuleks diagnoosida ja püüda ravida varakult; ta märkas ka vähikolde ümber tekkivat mõningast "soonestumist". Avicenna meelest oli vähk "musta sapi pais(tetus)".

Henri de Mondeville (ca 1260–1320) pooldas mõningselt Galenose musta sapi teooriat, kuid tema arvates oli rinnakartsinoom haavandunud ja sellele oli iseloomulik "offensive odor". (Donegan, 5:2006)

Flaami anatoomil ja arstil Andreas Vesaliusel 31. detsember 1514 Brüssel – 15. oktoober 1564 Zákynthose saar) ei õnnestunud 1543. aastaks surmajärgse kirurgiline laibauuringutel leida kinnitust "musta sapi" olemasolu kohta; seega ei leidnud kinnitust vähki põhjustava "atrabilis" e olemasolu ("De humani corporis fabrica libri septem"); ravisuunal soovitas ta mastektoomiat.

Mitmete Prantsuse kuningate, Henry II, Francis II, Charles IX ja Henry III, kirurgi (barber surgeon) ja anatoom Ambroise Paré (ca 1510 – 20. detsember 1590) rinnakartsinoomi kliinilised kirjeldused pärinevad Aëtiuselt. Patsiendi meelerahu ja hirmude ennetamiseks soovitas ta teiste naisterahvastega mitte "lobiseda". Mõnede allikate kohaselt nimetas Paré kõiki vähkisid "Noli me tangere" ("Ära puutu mind") ja pidas neid pea univeraalselt ravimatuiks ja kui opereerida siis paranevat need kehvakeselt.

Itaalia kirurgi Giovanni da Vigo (ca. 1450– ca. 1525) kirjelduste kohaselt kasutas Paré rinnaravis elavhõbedasalvi, haavandunud vähivormi korral aga soovitanud ta mitmete teiste vahendite kõrval ka koera- või kassipoja pikuti pooleks lõikamist ja haavandunud kohale asetamist, kui kassipoja surnukeha jahtunud siis tuli ta värskega asendada. (de Moulin, 18:1983)

Itaalia anatoomi ja kirurgi Gabriele Falloppio (ladinakeelselt Fallopius) (1523 Modena – 9. oktoober 1562Padua) arvates põhjustas vähki halb toit, nagu liha, ning soolased ja kibedad toidud. Arvatakse, et tema kirjeldas ka kliiniliselt, milline vahe on hea ja pahaloomulisel kasvajal. Vähiravi suunal soovitas ta ettevaatlikkust: "Quiescente cancro, medicum quiescentrum" (If a cancer doesn't bother, leave it alone; "Kuniks vähk häda ei tee, rahule jätta"). Rinnaeemaldust soovitas ta haavandunud rinnavähijuhtumite korral, ja siis tuli operatsioonid läbi viia Leonidese meetodil. Peale panemiseks aga merikrabisid, kas tuhaks põletada või piimas keeta. (de Moulin, 20:1983)

1590. aastal pakkus Prantsuse kirurg Barthélémy Cabrol (1529 Técou - 1603 Gaillac) hilises staadiumis rinnavähi raviks mastektoomiat koos lihaste, rinnanäärmete ja kudede eemaldusega (hilisem radikaalne mastektoomia), neid juhiseid järgiti mitu head aastakümmet, kuid tulemused ei vastanud ootustele.

Itaalia arst Gaspare Aselli (ca. 1581–14. aprill 1626) uuris lümfisüsteemi ja pakkus, et vähi esmaseks põhjuseks on lümfisüsteem.

Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane René Descartes (31. märts 1596 La Haye en Touraine – 11. veebruar 1650 Stockholm) töötas 1652. aastaks välja uue vähi tekke teooria (lümfiteooria), mille kohaselt põhjustab vähki "sour lump" (lümfi kõvastumus).

Napolis anatoomia ja kirurgiaprofessorina töötanud Marco Aurelio Severino (november, 1580 – 12. juuli 1656) olevat rinnavähi korral operatsioonil eemaldanud esmalt suurenenud nodi lymphoidei axillares.

17. sajandil hakkas ringlema vähi nakkusteooria. Nii raporteeris hollandi kirurg ja Amsterdami linnapea Nicolaes Tulp (9. oktoober 1593 – 12. september 1674), kogus tuntust ausa kodanikuna ning keda oli kujutatud Rembrandti maalil "Doktor Tulpi anatoomialoeng", rinnavähki ka rinnavähiga patsientide kaaslastel (nii meestel kui naistel).

Saksa kirurg Johann Schultes (ladinapäraselt Johannes Scultetus) 12. oktoober 1595 Ulm - 1. detsember 1645 Stuttgart) kirjutas raamatu „ Armamentarium-Chirurgicum“, selles kirjeldati mitmeid kirugilisi riistu ja protseduure, nende hulgas ka rinnavähikirurgia omi.

18. sajandil ilmus Sir Astley Paston Cooperi teos "The anatomy and diseases of the breast." (Philadelphia: Lea and Blanchard; 1845.)

Šoti kirurg John Hunter (13. veebruar 1728 – 16. oktoober 1793) aga pani ette, et rinnakartsinoomi "vähisõlmi" (tükk rinnas) põhjustab "musta sapi" asemel "koaguleerunud lümf" (rinnavähi lümfiteooria).

Prantsuse kirurg Henri François Le Dran (13. oktoober 1685 – 17. oktoober 1770) võis pooldada rinnavähi lümfiteooriat, tema meelest oli rinnavähk algfaasis paikne, kuid levis hiljem lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. (Pervan jt, 7:1995)

1773. aastal soovitas Prantsuse kirurg Bernard Peyrilhe (1737–1804) rinnavähi kirurgilises ravis eemaldada patsiendi rindadest suured rinnalihased, Nodi lymphoidei axillares.

19. sajandil (1838. aasta paiku) hakkas Saksa füsioloog Theodor Schwann propageerima rakuteooriat. Umbes samal ajal (1838) lükkas Saksa füsioloog ja anatoom Johannes Peter Müller (14. juuli 1801 Koblenz, – 28. aprill 1858 Berliin) rinnavähi humoraalteooria kõrvale ja kuulutas, et "vähirakkude kogumid" (blastos) koosnevad elusrakkudest (mikroskoopiline patoloogia; rinnavähi rakuteooria) ja ilmselt on metastaaside põhjuseks nende rakkude levimine lümfiteede kaudu lümfisõlmedesse. Tema teooriat tuntakse seminum morbi all.

Arvatakse, et siit sai alguse "blastoma theory of cancer" (Pervon jt, 8:1995), mille edasiarendajaks sai ka Julius Vogel (1845), kes arvas, et igal koel on oma blastos.

Mülleri õpilane saksa arstiteadlane ja antropoloog Rudolf Virchow (13. oktoober 1821 Schivelbein (praegu Świdwin, Poola) – 5. september 1902 Berliin) avaldas oma vähiteooria omnis cellula e cellula ("Cellular pathology". Virchow kohaselt toimub vähiteke embrüolaadsetest rakkudest ja vähimetastaaside levik teatud vedelike diffusiooni teel ja sel vedelikul on võime kutsuda esile nakkus. (Pervan jt, 8:1995) (tänapäeval arvatakse "vähiolluse" levik toimuvat hemato-ja lümfogeenselt).(Pervon jt, 8:1995)

Teooriat arendasid 19. sajandil (1874) edasi Francesco Durante (1844 - 2. oktoober 1934) ja Virchow õpilane Julius Friedrich Cohnheim (1839-1884), kes pakkusid, et vähid kasvavad "rakujääkide massidest", kes on embrüonaalses arengujärgus "migratsiooniradadel eksinud" ja pesastuvad võõrkoes ja "ärritavad pidevalt" - embryonic rest hypothesis of cancer development - tol ajal ei kasutatud kasvaja tüvirakkude mõistet. (Pervon jt, 9:1995)

Mõnede allikate kohaselt kasutasid paljud kirurgid 19. sajandil rinnavähi operatsioonide korral piiratud sisselõiget ja see garanteeris lokaalse levikuga rinnavähi taastekke. Aleksander Monro (1773-1859) uurinud enda sooritatud 60. lõikuse patsienti leidis, et üsnes 4. vähipatsienti olid peale 2. aastat haigusvabad, kuid hiljem ilmus neil varjatud vähk taas.

Šoti kirurg professor James Syme (7. november 1799 – 26. juuni 1870), James Paget, Robert Liston (1794-1847) avaldasid kirjutisi, milles kahtlesid kas kirurgilsied manipulatsioonid suudavad rinnavähile midagi teha või ka mitte. Sir Paget opereeris 235 patsienti. 1853. aastal kirjutas ta: ’In deciding for or against the removal of a cancerous growth, in any single case, we may, I think, dismiss all hope that the operation will be a final remedy for the disease’.

16. oktoobril 1846 demontreeris Ameerika hambaarst William Thomas Green Morton (9. august 1819 – 15. juuli 1868) et sissehingatav dietüüleeter toimib anesteetikumina kirurgias.

1894. aastal leiutasid Ameerika kirurgid William Stewart Halsted ja W. Meyer radikaalse mastektoomia.

Saksa patoloogiaprofessor (Moritz Wilhelm) Hugo Ribbert (1. märts 1855 Hohenlimburg - 6. november 1920 Bonn) kirjeldas 1881. aastal konverentsil esmakordselt tsütomegaloviirusega nakatunud rakke ja pakkus 1905. aastal vähitekke põhjaks embrüonaalse päritolu (Cohnheim-Ribbert theory of cancer).

Inglise kirurg ja patoloog Sir James Paget (11. jaanuar 1814 – 30. detsember 1899), keda tuntakse mitme temanimelise haiguse järgi nagu Paget'i luuhaigus ja Paget' tõbi (rinnahaigus) (kassajal rinnanäärmevähi harva esinev vorm, mille puhul esineb rinnanibul ekseemitaoline lööve) arvas sarnaselt Virschow'ga, et vähk levib vedelikega.

Rinnakirurgia

St. Leonides Aleksandriast

Saksa kirurgia isaks peetavat Wilhelm Fabry ( William Fabry, Guilelmus Fabricius Hildanus, või Fabricius von Hilden) (25. juuni 1560 − 15. veebruar 1634) loetakse esimeseks kirurgiks, kes sooritas rinnakartsioomi lõikusel aksillaarsete lümfisõlmede eemalduse. (Pervan jt, 8:1995)

Hildeni arvates põhjustas rinnavähitekke rinnapiimatilgake rinnas. (de Moulin, 18:1983)

Kuni 20. sajandini oli rinnavähiravi peamiseks meetodiks rinna/rindade kirurgiline eemaldamine - mastektoomia.

Raadiosageduslik ablatsioon rinnavähiravis

• ClinicalTrials.gov: kliinilised uuringud;
• Tiffany Nguyen, Eleanor Hattery, ja Vijay P. Khatri,

Radiofrequency ablation and breast cancer: a review, Gland Surg. mai 2014 ; 3(2): 128–135, doi: 10.3978/j.issn.2227-684X.2014.03.05, PMCID: PMC4115759

• Bruno D. Fornage ja Rosa F. Hwang, Current Status of Imaging-Guided Percutaneous Ablation of Breast Cancer, American Journal of Roentgenology. 2014;203: 442-448. 10.2214/AJR.13.11600
• Marilyn A. Roubidoux, Wei Yang, Roger Jason Stafford, Image-Guided Ablation in Breast Cancer Treatment, märts 2014, 17. väljaanne, nr 1, lk 49–54

Nimetus

• hiina keeles: 乳癌 (ru ai)

Kirjandus

• Guy de Chauliac, Chirugia Magna, 1363
• Giovanni da Vigo, Practica in arte chirurgica copiosa, (Rooma, 1514; 1519)
• Wilhelm Fabry, Observationum et Curationum Chirurgicarum Centuriae, 1641

Guillaume de Houppeville, La guérison du cancer au sein (Rouen: Guillaume Benhort, 1693),

• Ambroise Paré, [https://books.google.ee/books?id=VIVEAAAAcAAJ&printsec=frontcover&dq=Ouvres+completes+Pare&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiK6qzQ8rzWAhXCdpoKHY44DE0Q6AEILjAB#v=onepage&q&f=false

Oeuvres complètes d'Ambroise Paré], 3. köide, 1841

• Daniel de Moulin, A short history of breast cancer, Springer-Science+Business Media B.V, 1983
• William L. Donegan, History of Breast Cancer, "Breast Cancer", 2. trükk, 2006

Välislingid

• The Edwin Smith Surgical Papyrus, 1930
• William L. Donegan, History of Breast Cancer, "Breast Cancer", 2. trükk, 2006
• Ismail Jatoi jt, Atlas of Breast Surgery, Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2006
• Seyed Mahmoud Tabatabaei, Seyed Mohammad Ali Tabatabaei, Diagnosis and treatment of cancer in medical textbooks of ancient Iran, J Med Ethics Hist Med. 2014; 7: 16., PMCID: PMC4263387