Kasutaja:Marcspuhke/industriaalühiskond

Industriaalühiskond

Ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Ühiskonna areng sõltub peamiselt tehnikast ja suurtootmisest. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Antud ühiskonnakorraldus valitseb arenenud arengumaades ja vähemarenenud Põhja riikides. 1940ndal aastal omistas majandusteadlane P.F. Drucker arenenud industriaalühiskonnale järgmised tunnused: 1) suurtootmine toimub masinatega 2) tootmisvahendid kuuluvad eraomanikele 3) ettevõtteid juhivad mänedžerid 4) tootmist ja vahetust reguleerib turg.

Industrialiseerimine

Suurtööstuse rajamine ja arendamine, tööstusliku tootmise juurutamine. Tihti kaasneb sellega väiketootmise asendumine suurtootmisega.

Industriaalrevulutsioon

Üleminek uuele tootmisviisile(industrialiseerumine). Industriaalrevolutsiooni pikkust hindavad ajaloolased erinevalt. Eric Hobsbawn väitel algas revolutsioon Suurbritannias 1780’ndatel ja kestis vähemalt 1830’nda aastani. Samas T. S Ashtoni andmetel toimus revolutsioon vahemikus 1760’ndatest kuni 1830’deni.. Antud nähtus on suureks pöördepunktiks maailma ajaloos,sellega kaasnevad inimeste elus peaaegu igas aspektis muutused. Märkimisväärselt suurenevad inimeste rahvaarv kui sissetulekud. Tsiteerides Nobeli preemia laureaati Robert E Lucast:’’ Esimest korda maailma ajaloos on tavaliste inimeste elustandardid läbi tegemas kasvu.’’ Industriaalrevolutsioon sai alguse Suurbritanniast ja jõudis mujale Euroopasse hiljem. Sellega seoses, osteti tehnoloogiat Suurbritanniast, samuti rändasid välja insenerid ja ettevõtjad oma kogemusi jagama ja kasumit teenima. Üle Euroopa ja samuti USAs mindi industriaalühiskonnale üle 19 sajandil.

Tähtsad tehnoloogilised arengud

Industriaalühiskonnaga tekkimisega on alati kaasas käinud uuendused. 18 sajandi teine pool ja 19 sajandi algus olid väga uuenduslikud kolmele järgnevale tööstusharule: tekstiilitööstus, metallurgia, aurujõud.

Tekstiilitööstus

1764’ndal aastal leiutas James Hargreaves voki, mille ta ka aastal 1770 patenteeris. See on lihtne puitraamiga masin, mida kasutatakse peamiselt kodudes villa valmistamiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et selleks oli vaja palju ettevõtjaid, et neid uuendusi ellu viia. Kuulsaim neist on Richard Arkwright, kelle nimel on palju leiutisi, kuid mis tegelikult töötasid välja Thomas Higs ja John Kay. Arkwright rikastas leiutisi, patenteeris leutisi, finantseeris algatusi ja kaitses masinaid. Ta lõi tootmisviisi, mis tõi kudumise ja ketramise ühte tootmishoonesse ja hakkas kasutama vee energiat, mis muutis puuvilla tootmise mehhaniseerituks.

Metallurgia

Suurim muutus metalli tootmisel oli puidu ja teiste biokütuste asendumine kivisüsiga. Saavutamaks etteantud temperatuur, vajab kivisöe kaevandamine vähem tööjõudu kui seda puude raiumine.

Aurujõud

Aurumasina areng industriaalrevolutsioonis oli väga oluline, olgugi, et peamine majandusvõim oldi saavutatud kasutades tuult ja vett. 1800’ndaks aastaks oldi Britannias saavutatud auru abil jõud 10 hobujõudu, mis kiirelt kasvas ja 1815’ndaks oli see juba 210 hobujõudu. Esimene turvaline ja edukas aurumasin loodi Thomas Newcomen’i poolt aastal 1712. Tema masinad , mis olid väga suured, suutsid arendada kuni 5 hobujõudu ja masinate ehitamine oli kallis leidsid siiski suurt rakendust. Kaasaegsete standardite kohaselt olid nad väga ebaefektiivsed, kuid kui masinad olid paigaldatud, avardasid nad võimalusi kaevandada sütt sügavamalt. Kasuks tuli nende töökindlus ja lihtsus masinaid töös hoida.

Demograafilised mõjud

Industriaalrevolutsiooni käigus kolisid inimesed peamiselt maalt linna, toimus urbaniseerumine. Siiski toimus see kõik traditsiooniliselt, millega ei kaasnenud suurte ja moodsate linnade areng, vaid tekkisid külad ja linnad arenesid ümber tööstuste. Linnad hakkasid omavahel kokku kasvama hiljem.

Põhjused Suurbritannias

Industriaalrevolutsiooni põhjused on keerukad ja sellel teemal peetakse arutlusi tänini. Osad ajaloolased usuvad, et revolutsioon kasvas välja sotsiaalsetest ja institutsionaalsetest muutustest, mis tekkisid pärast Inglise kodusõda 17 sajandi lõpus. Riigipiirid hakkasid toimima, haiguste levik vähenes. Imikute suremus vähenes drastiliselt ja sellega kaasnes ka tööjõu kasv. Suurbritannial oli teistega võrreldes suuri eelisi geograafiliselt ja looduvarade poolest. Näiteks ulatuslik rannajoon, mitmed laevatatavad jõed, ajal mil veetransport oli kõige lihtsam ja kvaliteetsem. Kaks peamist väärtust, mis Britannia industriaalrevolutsiooni viisid oli inimeste omakasu ja ettevõtlik hing. Kuna nende huvidega arendati suuresti tööstust, mis kajastus ka inimeste isikliku vara suurenemisega. Sellest sai kogu ühiskond suurt kasu. Riigid üle kogu maailma hakkasid märkama muutusi ja edasiminekuid Suurbritannias ja kasutasid seda näidisena enda industriaalrevolutsiooni alustamiseks.

Põhjused Euroopas

Tänaseni valmistab ajaloolastele küsimusi, miks toimus industriaalrevolutsioon 18’ndal sajandil Euroopas ja mitte mujal maailmas, näiteks Hiinas, Indias või Lähis-Idas. Ajaloolased toovad välja eurooplaste kaasaegsema suhtumise töö tegemise suhtes. Seda võisid põhjustada kohalik haridustase, tehnoloogilised muutused (Tehnoloogiline revolutsioon Euroopas) ja kohalik kultuur. Siiski ei saa jätta välja toomata, et Euroopa ja näiteks Hiina olid ebavõrdses olukorras. Lääne-Euroopas oli 18’ndal sajandil hinnanguline tulu elaniku kohta 1500 dollarit, samas kui Hiinas oli see ainult 450 dollarit.