Kasutaja:Leetsi/ASEAN

Allikas: Vikipeedia

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ingl Association of Southeast Asian Nations, ASEAN) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine.

ASEANi moto: "Üks visioon, üks identiteet, üks kogukond" ("One Vision, One Identity, One Community")

ASEAN katab pindalalt 4,46 miljonit km², millel elab kokku umbes 600 miljonit inimest (see on 8,8% kogu inimkonnast). [1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

ASEAN kujunes välja Kagu-Aasia Assotsiatsioonist (Association of Southeast Asia. ASA), mille lõid Filipiinid, Malaisia ja Tai 1961. aastal. ASEAN loodi 8. augustil 1967. aastal Bangkokis viie riigi – Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinidevälisministrite kohtumisel. ASEANi loomisel oli ajendiks liikmesriikide hirm kommunismi ja välisjõudude ees, soov suurendada rahvuslikku tunnetust ning majanduslikku arengut. Peatähelepanu oli Vietnamis toimuval sõjal ning vajadusel ühiste jõududega takistada sotsialismi levimist teistesse Kagu-Aasia maadesse.

Alates Bali tippkohtumisest 1976. aastal hakati keskenduma majanduslikule koostööle. [1]

2003. aastal otsustas ASEAN asutada ASEANi ühenduse, mis rajaneb kolmel sambal:

  1. ASEANi julgeolekuühendus;
  2. ASEANi majandusühendus (kujundatakse välja 2015. aastaks);
  3. ASEANi sotsiaal-kultuuriline ühendus. [2]

ASEANi liikmesriigid[muuda | muuda lähteteksti]

ASEANi liikmesriigid [1]

Asutajaliikmed:

Hiljem liitunud riigid:

Ida-Timor avaldas 2011. aasta märtsis Jakartas toimunud ASEANi tippkohtumisel soovi astuda ühenduse üheteistkümnendaks liikmeks ning Indoneesia toetab seda mõtet. [3]

Euroopa Liidu ja ASEANi suhted[muuda | muuda lähteteksti]

ELi ja ASEANi vahelised suhted said alguse 1972. aastal, sestpeale on EL ja ASEAN rajanud laiaulatusliku kaubandus-, majandus- ja poliitiliste suhete võrgustiku. Ametlikult vormistati need suhted 1980. aastal, mil sõlmiti koostööleping (Cooperation Agreement). Lepingus sätestatakse enamsoodustusrežiim, mis vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadele. Koostöölepingu raames kohtutakse iga pooleteise aasta tagant, et hinnata tehtut ja arutleda edasiste koostöövõimaluste üle. [4] Kõnealusest koostöölepingust on siiski välja jäetud Birma/Myanmari, kuna riik ei ole demokraatlik ega austa sageli inimõigusi. [2]

Euroopa Liidu ja Kagu-Aasia suhete eesmärgid:

  • edendada kahepoolsete ja rahvusvaheliste kanalite kaudu rahu, piirkondlikku stabiilsust ja julgeolekut;
  • tugevdada kaubandus- ja investeerimissuhteid;
  • toetada arengut vähem jõukates riikides;
  • edendada inimõigusi, demokraatia põhimõtteid ja head valitsemistava;
  • teha koostööd võitluses rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu;
  • lähendada inimesi ja kultuure. [2]

Kaubandussuhted[muuda | muuda lähteteksti]

EL on Hiina järel ASEANi suuruselt teine kaubanduspartner, kelle arvele langeb 2009. aasta andmetel peaaegu 11,2% ASEANi maade kaubandusest. ASEAN üksusena on Euroopa Liidu suuruselt viies kaubanduspartner, mille kaubandusmaht on 118 miljardit eurot (eksport ja import). EL ekspordib ASEANi liikmesriikidesse peamiselt keemiakaupu ning masinaid ja transpordivahendeid. ASEANist impordib EL peamiselt masinaid ja transpordivahendeid, põllumajandustoodangut, tekstiilmaterjale ja rõivaid. [2]

ASEANi liikmesriigid on integratsiooni tulemusena sõlminud regionaalse vabakaubanduslepingu. 2015. aastal loodetakse luua ASEANi regiooni vabakaubandustsoon (ASEAN Free Trade Area, AFTA). [4]

Eesti ja ASEAN[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti välisminister Urmas Paet kinnitas 2012. aastal, et Eesti toetab integratsiooni jätkumist ASEANi riikide vahel ning on oluline jätkata kaubanduslepingute sõlmimist Euroopa Liidu ja Kagu-Aasia riikide vahel. Välisminister lisas, et Eesti huvides on nii poliitiliste kui majanduslike suhete tihendamine Kagu-Aasia riikidega ning Euroopa Liidu ja ASEANi riikide vahelised kokkulepped loovad selleks head eeldused. [5]

ASEAN ja sotsiaal-kultuuriline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevate ASEANi sotsiaalsete ja kultuuriliste tegevuste eesmärgiks on piirkonna veelgi tugevam integreerumine. Nende tegevuste alla käivad spordi ja hariduse edendamine või ka näiteks erinevad preemiad ja stipendiumid.

Haridusmaastikul pööratakse üha rohkem tähelepanu kõrgharidusele, mis siiani on suuresti olnud erasektori käes. Püütakse laiendada ülikoolide võrgustikke, sest praegune kõrghariduse tase Kagu-Aasias on nõrk ning teaduslikele uurimustele pööratakse liiga vähe tähelepanu. [6]

Korraldatakse erinevaid spordiüritusi. Näiteks iga kahe aasta järel toimuvad Kagu-Aasia Mängud, ASEANi mängud puuetega inimestele ja ASEANi meistrivõistlused jalgpallis.

ASEANi Stipendium (ASEAN Scholarship) on programm, mida pakub Singapur kõigile ülejäänud üheksale liikmesriigile erinevatel haridustasemetel (secondary school, junior college, and university education). Stipendium katab majutuse, toidu, meditsiinilise abi ja ravikindlustuse, kooli liikmemaksu ning eksamimaksud. [7]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud ASEANi mitte kuuluvad riigid on heitnud ASEANile ette selle liiga vähest tegevust inimõiguste ja demokraatia arendamise osas. Näiteks keeldub ASEAN peatamast Birma kuuluvust assotsiatsiooni [8]

ASEANi 12ndal tippkohtumisel 2007. aastal Cebus protestisid mitmed aktivistid ASEANi globaliseerumise vastu. Aktivistide sõnul kahjustab majanduslik integratsioon Filipiinide tööstust ning tuhanded kohalikud võivad seetõttu kaotada töö. [9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "ASEANi koduleht".
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Euroopa Liidu teemalised teabelehed" (PDF).
  3. "Bangkok Post". {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)
  4. 4,0 4,1 "Välisministeerium. EL - Aasia kaubandussuhted".
  5. "Välisministeerium. Eesti toetab majanduslikku avatust Kagu-Aasia riikidega". {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)
  6. Savage, Victor (October 2012). Problems of Tertiary Education and Regional Academic Journals: A View from Southeast Asia. Asia Pacific Viewpoint.
  7. "Ministry of Education, Singapore: ASEAN Scholarships". {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)
  8. "Associated Press". {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)
  9. "ASEAN protests in Cebu will also underscore massive opposition to Charter Change". {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

ASEANi koduleht