Kasutaja:Kruusamägi/Keemia tabelid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Liitiumi aatom
  See keemia-alane lehekülg valmib õppe-eesmärgil ja on mõeldud keemia-alaseks konspektiks.
Lehekülg ei ole veel valmis - palun oodake parandustega!

Eesliited[muuda | muuda lähteteksti]

Heeliumi aatom
Eesliited. Süsinike arv ahelas
Süsinike arv ahelas Alkaan Alküülrühm
1     metaan     metüül
2 etaan etüül
3 propaan propüül
4 butaan butüül
5 pentaan pentüül
6 heksaan heksüül
7 heptaan heptüül
8 oktaan oktüül
9 nonaan nonüül
10 dekaan detsüül

Aineklassid[muuda | muuda lähteteksti]

Aineklassid
Aineklass Valem Näited Nimetus Eesliide Järelliide Graafiline kujutis Märkused Inglise Viki
Alkaanid     CnH2n+2     CH3–CH3
CH3–CH2–CH3
    etaan
propaan
    -     -aan     Alkan.png         Alkane
Alkeenid CnH2n CH2=CH2
CH2=CH–CH3
eteen
propeen
- -een Ethene-2D-flat.png [1]
Alküünid CnH2n-2 CH2≡CH2
CH2≡CH–CH3
etüün
propüün
- -üün Alkyne.svg [2]
Halogeeniühendid RHal CH3–CH2Cl
CH3–CH2Na
CHBr3
Bromoform-2D.png Haloalkane
Alkoholid ROH CH2–OH
CH3–CH2–OH
metanool
etanool
hüdroksü- -ool Alcool primaire.gif Alcohol
Alkoholaadid ROMe oksido- -olaat
Amiinid -NH2 -amiin Amine-2D-general.png Amine
Amiidid R-CO-NH2 CH3CONH2 etaanamiid amino- -amiid Amiid
Imiinid imino- -imiin Imine-2D-skeletal.png Imine
Eetrid R–O–R' (R)oksü- RR'eeter Diethyl ether chemical structure.svg
Ketoonid RCOR' okso- -oon Ketone-displayed.png Ketone
Aldehüüdid RCHO okso-
formüül-
-aal
-karbaldehüüd
Aldehüüd Aldehyde
Karboksüülhapped RCOOH
karboksü-
-hape
-karboksüülhape
Carboxylic-acid.svg Carboxylic acid
Estrid RCOOR' Ester-general.png Ester
Soolad RCOOMe Salt
Tioolid -SH sulfanüül- -tiool Tiool Thiol

Keemiliste reaktsioonide tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Keemiliste reaktsioonide tüübid
Reaktsiooni tüüp Skeem Näide
Ühinemisreaktsioon     A+B→AB     2CO+O2→2CO2
Lagunemisreaktsioon AB→A+B H2CO3→H2O+CO2
Asendusreaktsioon AB+C→AC+B CaO2+2NaCl→2NaO+CaCl2
Vahetusreaktsioon AB+CD→AD+CB CaO+2HCl→CaCl2+H2O

[[Pilt:Näide.jpg]]

Avogadro arv[muuda | muuda lähteteksti]

Molaarne kontsentratsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Molaarne kontsentratsioon näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis.

mõõtühik
1M = 1mol / l -> ühe molaarne = üks mool ainet / ühes liitris
Molaarse kontsentratsiooni leidmine
  • c-lahuse molaarne kontsentratsioon [M -molaarne]
  • n-aine moolide arv [mol]
  • V-lahuse ruumala [l - liiter]

Aatomite elektronkonfiguratsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Electron orbitals.svg
1 1
2 2 3
3 4 5 7
4 6 8 10 13
5 9 11 14 17 21
6 12 15 18 22
7 16 19 23
8 20 24

Vaata ka: [3]

Nimetus Märge Vahemik Märkused
peakvantarv n 1, 2, 3, jne
magnetkvantarv l 0, 1, 2, jne. n-1
orbitaalkvantarv m -l kuni -l+1 ( 0 kaasaarvatud)
spinn s +½ või -½
Tabel ei pruugi olla täiesti korrektne


Näiteid eelneva tabeli põhjal
Kiht Alamkiht Orbitaalid   Elekrtonid
n = 5 l = 0 m = 0 → 1 (s orbitaali tüüp) → max 2 elektroni
  l = 1 m = -1, 0, +1 → 3 (p orbitaali tüüp) → max 6 elektroni
  l = 2 m = -2, -1, 0, +1, +2 → 5 (d orbitaali tüüp) → max 10 elektroni
  l = 3 m = -3, -2, -1, 0, +1, +2, +3 → 7 (f orbitaali tüüp) → max 14 elektroni
  l = 4 m = -4, -3 -2, -1, 0, +1, +2, +3, +4 → 9 (g orbitali tüüp) → max 18 elektroni
        Kokku: max 50 elektroni

Metallide elektrokeemiline pingerida[muuda | muuda lähteteksti]

Li, K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Sn, Pb, H, Sb, Bi, Cu, Hg, Ag, Pt, Au

Happed[muuda | muuda lähteteksti]

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Happed
Aineklass Triviaalnimetus(ed) Valem Tugevus Sulamis °t Keemis °t Tihedus g/cm3 Mol. mass g/mol Pilt Eng. Viki
Väävelhape     -     H2SO4     tugev     10     336     1,84     98     Sulfuric-acid-2D-dimensions.svg     [4]
Väävlishape - H2SO3 82 Sulfurous-acid-2D-pyramidal.png [5]
Fosforhape - H3PO4 42.35 158 1,685 98 Phosphoric-acid-2D-dimensions.png [6]
Süsihape - H2CO3 nõrk 1,0 62 Carbonic-acid-2D.png [7]
Vesinikkloriidhape Soolhape HCl -26[2] 48[2] 36,5 Hydrogen-chloride-3D-vdW-labelled.png [8]
Lämmastikhape varem: salpeeterhape
kontsentreerituna:
suitsev lämmastikhape
HNO3 tugev -42 83 1,522 63 Nitric-acid.png [9]
Lämmastikkushape HNO2 47 [10]
Boorhape H3BO3
Vesinikbromiidhape HBr tugev
Kloorhape HClO3 84,5 Chloric-acid-2D.png [11]
Vesinikjodiidhape tugev
Hüpokloorishape HClO 52 Hypochlorous-acid-2D-dimensions.svg [12]
Vesiniktsüaniidhape Sinihape[3] HCN -13.4 26 0,687 27 Hydrogen-cyanide-2D.png [13]
Etaandihape Oblikhape HOOC-COOH tugev
orgaaniline hape
Oxalic acid.png [14]
Metaanhape Sipelghape HCOOH 8,4 100,7 1,227 Formic-acid.png [15]
Etaanhape Äädikhape CH3-COOH 16,6 118,1 1,049 Acetic-acid-2D-skeletal.svg [16]
Heksadekaanhape Palmithape C15H31-COOH 64,6[1] 272[1] 0,849
Heptadekaanhape Margariinhape C16H33-COOH 60,6[1] 277[1] 0,858
Oktaandihape Korkhape HOOC-(CH2)6-COOH 140
Propeenhape Akrüülhape CH2=CH-COOH 13 141 1,051 72 Acrylic-acid-skeletal.png [17]
Kroomhape CH2CrO4 117 - [18]
Dikroomhape C2Cr2O7
[1] Rõhul 100 mg Hg; [2] 38% lahus; [3] 2-3 mg organismi kohta on surmav (sinihape peatab hingamisahela tegevuse juba väga väikeses konsentratsioonis)

Vaata ka: [19]

Karboksüülhappe struktuur

Karboksüülhapped[muuda | muuda lähteteksti]

Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Aminohapped[muuda | muuda lähteteksti]

Keemilise reaktsiooni kiirus[muuda | muuda lähteteksti]

Keemilise reaktsiooni kiirust näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk (moolides).

Reaktsiooni kiirendavad:

  • temperatuuri tõstmine
  • kontsentratsiooni suurendamine
  • gaaside korral rõhu suurendamine
  • tahkete ainete peenestamine
  • katalüsaatori kasutamine

Alused[muuda | muuda lähteteksti]

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone (-OH).

Happed
Aineklass Triviaalnimetus(ed) Valem Tugevus Sulamis °t Keemis °t Tihedus g/cm3 Mol. mass g/mol Pilt Eng. Viki
Naatriumhüdroksiid     Sooda     NaOH                            
Kaaliumhüdroksiid KOH [20]
Kaltsiumhüdroksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 [21]
Alumiiniumhüdroksiid Al2(OH)3
Baariumhüdroksiid Ba(OH)2 [22]
Liitiumhüdroksiid LiOH [23]
[[]]
[[]]
[1] ???;

pH ehk Vesinikeksponent[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavad pH väärtused
Aine pH
Vesinikkloriidhape, 10M
-1.0
Pliiaku hape
0.5
Maohape
1.5 – 2.0
Sidrun
2.4
Coca-cola
2.5
Äädikhape
2.9
Apelsini või õuna mahl
3.5
Õlu
4.5
Happevihm
<5.0
Kohv
5.0
Tee või normaalne nahk
5.5
Piim
6.5
Puhas vesi
7.0
Inimese sülg
6.5 – 7.4
Veri
7.34 – 7.45
Merevesi
8.0
Seep
9.0 – 10.0
Ammoniaak
11.5
Pesuvalgendi
12.5
Naatriumhüdroksiid
13.5
Sooda - NaOH
13.9

Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Matemaatiliselt näeb pH arvutamise valem välja järgmine:

pH = -log [H+], kus [H+] on lahuse vesinikioonide kontsentratsioon (mol/l).

pH arvutamise näide:

Oletame, et vihmavee vesinikioonide kontsentratsioon on 1,5 10-4 M

Vastavalt valemile pH = - log 1,5 10-4 = 3,82

3,82 on normaalse vihmavee kohta liiga happeline, mis tähendab seda, et tegemist on happevihmaga.

Amiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Amiinid on ammoniaagi asendusderivaadid, mis on saadud ühe või mitme vesiniku asendamisel alküülrühmaga.

Alkoholid[muuda | muuda lähteteksti]

Alkoholid

Joove

  • Kerge: 0,5-2‰ (veres); liigutuste elavnemine, meeleolu kõrgenemine
  • Keskmine: 2-3 ‰; loidus, liikumis-, kõne- ja mäluhäired
  • Raske: 3-4 ‰; hingamis- ja vereringehäired, eluohtlik
  • Surmav kogus on 6-8 ml etanooli 1kg kehakaalu kohta

Sahhariidid[muuda | muuda lähteteksti]

Tärklis[muuda | muuda lähteteksti]

Tärklis on puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber.

Struktuur

  • Amüloos - n kuni 6000 glükoosi jääki, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed)
  • Amülopektiin - n kuni 1 miljon glükoosi jääki, hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed)

Omadused:

Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub
Soojendamisel tekib kliister

Hüdrolüüs:

tärklis --> dekstriinid --> maltoos --> glükoos

Tärklis on energeetiline varuaine.

Tselluloos[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur - -glükoosi jäägid

  • n kuni 10 000
  • hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil

Omadused:

  • Hüdrofiilne, ei lahustu vees

Hüdrolüüs: tselluloos --> lühemad ahelad --> glükoos

Tselluloos on levinuim polüsahhariid Maal.

Kasutamine:

paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt.

Rasvad[muuda | muuda lähteteksti]

Valgud[muuda | muuda lähteteksti]

Valgud on lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained, mida iseloomustab komplitseeritud struktuur ja bioloogiline spetsiifilisus.

"Valkude" kõrval on kasutusel olnud ka nimetus "proteiinid" (kreeka protos 'esimene, tähtsaim'), mille võttis 1839. aastal kasutusele G. J. Mulder.


Valkude tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Valkude tüübid: (tinglik valkude paigutus erinevatesse rühmadesse)

  • Ensüümvalgud on valgud, mida iseloomustab suur katalüütiline aktiivsus. Väga olulisel kohal näiteks maksas (kus võivad luua ja väljastada suures koguses seedeensüüme) ja ajus.
  • Kaitsevalgud on valgud mis moodustuvad organismi kaitseks infektsiooni korral.
  • Retseptoorsed valgud on organretseptorites (loe: meeleelundites) paiknevad valgud, millede ülessandeks on informatsiooni vastuvõtmine välismaailmast. Näiteks: rodopsiin.
  • Regulatoorsed valgud on organite ja organisüsteemide talituse kooskõlastamisest osavõtvad valgud. Polüpeptiid- ja valkhormoonid (glükagoon, insuliin, hüpofüüsi eessagara hormoonid jt.)
  • Depoovalgud on mõningaid spetsiifilisi aineid ladestavad valgud.

Valkude keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Valkude keemiline koostis
    süsinik     48 - 55 %
hapnik 20 - 34 %
lämmastik 15 - 19,5 %
vesinik 5 - 7,5 %
väävel 0,3 - 2,5 %

Märkus: Lisaks paljusid teisi elemente, mis võimaldavad valgul täita mingit ülessannet aga nende ainete protsentuaalne sisaldus on väga madal. Näiteid: hemoglobiin ja raud, kilpnäärme hormoonid ja jood.

Valkude molekulmasse[muuda | muuda lähteteksti]

Näiteid valkude molekulmassidest
Valk Molekulmass
    Ribonukleaas     13 700
Hobuse müoglobiin 16 900
Pepsiin 45 000
Hobuse hemoglobiin 68 000
Sea türeoglobuliin 630 000
Taimne viirus 10 600 000


Valkude klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Proteiinid ehk lihtvalgud

Albumiinid
Globuliinid
Histoonid
Prolamiinid ja gluteliinid
Protamiinid
Skleroproteiinid

Proteiidid ehk lihtvalgud

Fosfoproteiidid
Kromoproteiidid
Lipoproteiidid
Mukoproteiidid
Nukleoproteiidid

Aromaatsed ühendid ehk areenid[muuda | muuda lähteteksti]

Alkaloidid[muuda | muuda lähteteksti]

Nikotiin C10H14N2

Alkaloidid (< araabia al-qālī 'leelis' + kreeka eidos 'välimus, kuju') on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.

Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.

Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg.

  • Leiduvad taimedes (~3000)
  • Moodustavad hapetega lahustuvaid sooli
  • Tugev füsioloogiline toime: väikeses koguses avaldavad ravivat toimet, suures koguses väga mürgised
Kofeiin C8H10N4O2

Alkaloide:

Allotroopia[muuda | muuda lähteteksti]

Allotroopia on kui üks element esineb mitme lihtainena. Vastavad lihtained nimetatakse allotroobideks e. allotroopseteks teisenditeks.

Põhjused:

  • Erinev arv aatomeid molekulis. Näiteks hapnik (O2) ja osoon (O3).
  • Erinev aine ehitus. Näiteks teemant ja grafiit koosnevad mõlemad 100% süsinikust aga ainete omadused erinevad väga suurel määral kuna süsinikuaatomid on ainetes erinevalt paigutatud.


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]