Kasutaja:JoonasKollo
Harvendusraied haavikutes
2015. aastal haavikutes hooldusraieid tehtud 36 000 m3 . See on 2,3 % kogu hooldusraiete mahust Eestis.[1] Lehtpuu puistud on noores eas väga kiirekasvulised ja produktiivsed.[2] Lehtpuu puistu tuleviku kasvukäik sõltub noores eas rakendatud metsakasvatuslikest võtetest. [3] Kui valgustusraie käigus jätta vähem puid, süüakse metsloomade poolt suur osa ära ning tulemuseks on rikutud mets, kus uue metsapõlvkonna saamiseks kulub aastaid.[4] Alates haaviku 10. eluaastast kuni 20. aasta vanuseni tehakse harvendusraiet, mille käigus viiakse puistu täius maksimaalselt 80%-ni.[4] Samas on ka soovitusi, mille kohaselt võib kuni 10 aastases haavikus teha valgustusraiet; esimese harvendusraie võib teha 20–25 aastaselt ja teise 25–30 aastaselt vahega 4–6 aastat. Raie eesmärgiks on kiirendada allesjäänud puude jämeduskasvu.[5] Säilitatakse looduslikult tekkinud kõvalehtpuud, pärnad ja kuused.[6] Puid tuleb jätta optimaalsest arvust rohkem, ehk 1000–1200, sest osa neist kahjustavad põdrad.[7] 20–30 aasta vanustes haavikutes tehakse harvendusraiet alameetodil ja sanitaarraie põhimõttel, raiudes välja ulukite poolt kahjustatud ning kasvus alla jäänud puud.[2] Võib raiuda ka 13 ülevalitsevaid puid, kuid sel juhul peavad kõrval kasvavad puud olema elujõulised ja terved.
Haaviku edukas majandamine on suur väljakutse metsakasvatajatele, sest hooldusraietest saadav tulu on madal ning hõredaks raiutud puistus suureneb märkimisväärselt ulukikahjustuse oht.[8] Suureks probleemiks haavikute, eriti noorte haavikute, kasvatamisel on põdrakahjustused. Tihedamas puistus on põdrakahjustusi vähem, kuna seal on põdral raskem liikuda. Suurim põdrakahjustuse oht tekib pärast harvendamist. Põdrad võivad kahjustada peaaegu tervet puistut ning puude kasv pidurdub, kvaliteetse puidu väljatulek väheneb ning osa puid võib hukkuda. Vältimaks põdra ja teiste ulukite kahjustusi võib haavikuid tarastada, kuid see on majanduslikult kulukas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Aastaraamat Mets 2017" (PDF).
- ↑ 2,0 2,1 "Lehtmetsade kasvatamine" (PDF).
- ↑ A management regime for hybrid aspen stands combining conventional forestrytechniques with early biomass harvests to exploit their rapid early growth
- ↑ 4,0 4,1 Vares, A., Tullus, A., Raudoja, A. (2003). Hübriidhaab: ökoloogia ja majandamine.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Lehtmesade kasvatamine" (PDF).
- ↑ Kollo, J. "Noore haaviku harvendamine ja kasvukäik" (PDF).
- ↑ Tamm, Ü. (2000). Haab Eestis.
- ↑ https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2013/01/Lehtpuumetsad_veeb.pdf