Kasutaja:Iljaussov/Pakistani põllumajandus
Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Pakistani põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 25,3% ja hõivatud vaid 45.1%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur.
Põllumajanduse arengu eeldused.[muuda | muuda lähteteksti]
Pakistani ida ja kagu osas on tasandik Induse veekonnas. Araabia meri uhub kaldaid Pakistani lõuna osas. Pakistani kirde ja loode osas asuvad Himaalaja ja Hindu Kush mäestikud. Lääne ja edela osas asuvad Soleymanovi mäestikud. Pakustanis on mussoonkliima, riigi suuremal osal on troopikakliima, rigi loodes on subtroopiline kliima tüüp. Januari keskmine temperatuur on 12—16°C, juuli keskmine temperatuur on 30—35°C (kõrgmäestikus võib olla pakane –20°C). Sademehulk lauskmaal on 100—400 millimeetrit aastal, mägedes on rohkem kui 1000 millimeetrit aastal. Pakistani madalades alades domineerivad musta mullad ja hall-pruun mullad. Elmäestikudes domineerib pruun muld. Alluviad mullad Induse veekonnas on üsna viljakas, nad on rikas kaltsiumi, kaaliumi ja fosfori, aga sisasldavad vähe orgaanilist ainet.Selle tõttu mõnedes alades saadakse 2—3 saaki aastal[2]
Maakasutamise struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Umbes 27% territooriumist on põllumaad, 1% on haritavad maad, 6% karjamaad, 5% on metsad.
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Pakistanis kõige rohkem peetakse lambaid ja kitseid ( 91,5 mln), veisi ( 36 mln), pühvleid ( 32,7 mln), eesleid ( 4,8 mln), kaameleid ( 1 mln). [3]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Pakistanis kasvatatakse suhkrurooge ( 58 mln t), nisu ( 23,5 mln t), riisi ( 9.4 mln t), maisi ( 4.6 mln t), kartuleid ( 3,4 mln t).[4]
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Pakistan impordib: palmiõli ( 2 mln t ), raps ( 770 tuh t ), sojaoad ( 443 tuh t ), kikerhernes ( 279 tuh t ), tomatid ( 171 tuh t ), päevalilleseemned ( 158 tuh t ), tee ( 119 tuh t ), suhkur ( 113 tuh t ).[5] Pakistan eksporteerib: riis ( 3 mln t ), nisu ( 2 mln t ), jahu ( 1,2 mln t ), kartul ( 443 tuh t ), mais ( 249 tuh t ), sibulad ( 173 tuh t ).[6]