Kasutaja:Heikokr/Eero Järnefelt

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eero Järnefelt
Järnefelt selfportrait.jpg
Autoportree
Sünninimi Erik Nikolai Järnefelt
Sündinud 8. november 1863
Viiburi
Surnud 15. november 1937
Helsingi
Rahvus soomlane
Tegevusala kunstnik
Gunnar Berndtsoni portree Eero Järnefeltist (1892)

Erik (Eero) Nikolai Järnefelt (8. november 1863 Viiburi - 15. november 1937 Helsingi ) oli Soome maalikunstnik. Järnefelti kuulsamad tööd on maalid Koli maastikest ja portreed oma aja kuulsustest.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Järnefelti vanemad olid kindralleitnant, kuberner ja senaator Alexander Järnefelt ning paruness Elisabeth (sünd. Clodt von Jürgensburg ). Järnefelt õppis pärast Soome eraalgkooli lõpetamist (1881) 1874. ja 1878. aastal Soome Kunstiühingu joonistuskoolis, 1883–1886 Peterburi Kunstide Akadeemias ning ja 1886–1888 Pariisis Académie Julianis. 1894–1895 võttis ta ette õppereisi Itaaliasse ja 1899. aastal Krimmi. Järnefeltil oli oma abikaasa, Soome teatri näitleja Saimi Swaniga viis last, neist Heikki oli limnoloogiateadlane.

1889. aastal osales Järnefelt Vene ja Soome kunstnike ühisnäitusel Peterburis ning 1899. aastal samuti Peterburis toimunud vene modernistide ühenduse Mir iskusstva korraldatud rahvusvahelisel näitusel. [1]

Aastatel 1902–1928 töötas Järnefelt Helsingi ülikooli joonistussaalis õpetajana. 1912. aastal omistati talle professori tiitel. Ta oli ka Soome Kunstiakadeemia liige ja esimees. Eero Järnefelt oli vastuvõtlik 19. sajandi kunsti naturalistlikele hoovustele. Tema looming oli kõrgel kunstilisel tasemel. Järnefelti perekondlik taust ühendas soomekeelsed kultuuripüüdlused Peterburi aristokraatlike kunstiringkondadega, aidates kaasa pateetiliste ja poeetiliste teoste loomisele. [2]

Järnefeltin külastas esimest korda Koli piirkonda Põhja-Karjalas 1892. aastal koos kunstnik Venny Soldan-Brofeldti ja kirjanik Juhani Ahoga. Hiljem naasis ta sinna mitu korda, viimati 1936. aastal. Järnefelt mitu maali kujutavad Koli maastikke.

1901. aastal valmis Tuusula järve kaldal Järnefelti kodumaja nimega Suviranta, mille on kavandas arhitekt Usko Nyström. Seal elas ta perega aastaringselt kuni 1917. aastani, mil pere kolis Helsingisse. 2018. aastal ostis Järvenpää linn omanikult Suviranna eesmärgiga rajada sinna Järnefelti muuseum..

Järnefelti peamiseks teoseks peetakse maali Kaski. See on üks väheseid selle ajastu Soome maale, kus maaelanike ängistavat elu kujutati idealiseerimata kujul.

Järnefelti viimane suurem teos oli Helsingi Jaani kiriku altarimaal (1932).

Graafika[muuda | muuda lähteteksti]

Järnefelti suur kiindumus oli graafika ja sel oli oluline koht tema 20. sajandi alguse loomingus. Teada on 92 Järnefetli graafilist tööd. Tema graafika kujutas sageli detaile loodusest, Koli karme maastikke ning kunstniku sõpru ja perekonda. [3]

Pilte maalidest[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mir Iskusstva – taiteen maailma. Suomen taiteen museo Ateneum, Valtion venäläinen museo. 1998. OCLC ISBN 951-53-1818-1. 
  2. Nokela, s. 246
  3. "Pehmeästi – Eero Järnefelt 150 vuotta". Uudenmaan museo-opas. Vaadatud 18.4.2017.