Kasutaja:Hans92/Keemia
Sellele leheküljele kirjutab Kasutaja Hans K. kõik keemiaga seostuva tema enda tarbeks.
Spikker[muuda | muuda lähteteksti]
Üla- ja alaindeksid[muuda | muuda lähteteksti]
Ülaindeks: x<sup>2</sup> Allindeks: x<sub>2</sub>
Värvide lahendused reaktsioonides[muuda | muuda lähteteksti]
<span style="color:#008000">Vesi</span>; <span style="color:#800000">Oksiid</span>; <span style="color:#4682B4">Metall</span>; <span style="color:#0000FF">Alus</span>; <span style="color:#FF0000">Hape</span>; <span style="color:#BC8F8F">Soolad</span>;
Vesi; Oksiid; Metall; Alus; Hape; Soolad;
Üldine[muuda | muuda lähteteksti]
Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Keemiliste elementide perioodilisustabel[muuda | muuda lähteteksti]
Keemiliste elementide perioodilisustabel | ||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
IA | IIA | IIIB | IVB | VB | VIB | VIIB | VIIIB | VIIIB | VIIB | IB | IIB | IIIA | IVA | VA | VIA | VIIA | VIIIA | |
1. | ||||||||||||||||||
2. | ||||||||||||||||||
3. | ||||||||||||||||||
4. | ||||||||||||||||||
5. | ||||||||||||||||||
6. | *
|
|||||||||||||||||
7. | **
|
Lantanoidid (*); Aktinoidid (**) | ||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
* | ||||||||||||||||||
** |
———> | A-rühma metall | ———> | B-rühma metall |
———> | Mittemetall | ———> | Väärisgaasid |
Kok
Metallide elektrokeemiline pingerida[muuda | muuda lähteteksti]
Metallide elektrokeemiline pingerida | |||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Li | K | Ba | Ca | Na | Mg | Al | Mn | Zn | Cr | Fe | Ni | Sn | Pb | H | Cu | Hg | Ag | Pt | Au |
Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]
Aatom - üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest
Prooton - positiivse (+) laenguga tuumaosake
Neutron - laenguta tuumaosake
Elektron - Negatiivse (-) laenguga aatomiosake, mis moodustavad aatomituuma ümbritseva elektronkatte
Aatommass (Ar
Aatommass (Ar ) - aatomi mass aatommassiühikutes
tes
Ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng
Anioon - negatiivse (-) laenguga ioon
Katioon - positiivse (+) laenguga ioon
Iooniline side - erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side
- Keemiline side - aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks
Kovalentne side - aine, mille aatomeid ühendab kovalentne side (kahe erineva mittemetalli vahel)
Elektronskeem - aatomi elektronkatte ehitust valjendav skeem
Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik
Ühinemisreaktsioon - reaktsioon milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine
Valemid[muuda | muuda lähteteksti]
Aine tihedus[muuda | muuda lähteteksti]
- ρ - tihedus (g/cm3)
- m - aine mass (g)
- V - ruumala (cm3)
Protsendilise koostise leidmine[muuda | muuda lähteteksti]
- m - aine mass (g)
- P% - Protsendiline koostis
Mahuprotsent[muuda | muuda lähteteksti]
- V - aine (lahuse) ruumala
- Pv - lahuse mahuprotsent
Mahuprotsent näitab, mitu mahuosa lahustunud ainet sisaldab 100 mahuosas lahuses.
Molaarmass[muuda | muuda lähteteksti]
; ; (Gaasiliste ainete puhul)
- n - moolide arv
- N - molekulide vm osakeste arv
- Na - Avogrado arv (6,02 * 1023)
- m - aine mass (g)
- M - aine molaarmass (g/mol)
- V - aine ruumala
- Vm - molaarruumala ( 22,4 dm3/mol)
Ohutusmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
Aineklassid[muuda | muuda lähteteksti]
Oksiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]
Õhk - gaaside segu N2(78%), O2, Ar, CO2, H2O jt(kuni 1%)
Oksiid - hapniku ühend mingi teise elemendiga
- Oksiidid on ained mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.a. -II)
Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (näiteks O2, Cl2) (o.a. väheneb)
Oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonis (o.a. suurenemine)
Oksüdatsiooniaste (o.a) - elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonidest) (märgitakse keemilise elemendi peale rooma numbritega)
Põlemine - suure hulga soojus- ja velgusenergia eraldumisega kulgev oksüdeerumisreaktsioon
Oksiidide liigitus[muuda | muuda lähteteksti]
Aluselised oksiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega (nad reageerivad hapetega).
Aktiivsete metallide oksiidid on tugevalt aluselised.
Vähem aktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised.
- Aluste reageerimine veega (H2O)
- Veega reageerivad tugevalt aluselised oksiidid.
- CaO + H2O → Ca(OH)2
- Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri.
- CuO + H2O → x
- Aluseliste oksiidide reageerimine hapetega.
- CaO + 2HCl → CaCl2 + H2O
- NB! Nõrgalt aluseliste oksiidide reageerimiseks hapetaga on enamasti vajalik kuumutamine.
Happelised oksiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Happelised oksiidid on happeliste omadustega (nad reageerivad alustega)
- Happeliste oksiidide reageerimine veega.
- SO3 + H2O → H2SO4
- Happeliste oksiidide reageerimine alusega
- SO3 + 2LiOH → Na2SO4 + H2O
- NB! Nõrgalt happeliste oksiidide reageerimiseks alusega on enamasti vajalik kuumutamine, kuid ka siis toimub reaktsioon väga aeglaselt (näiteks SiO2).
- Happeliste oksiidide reageerimine aluseliste oksiididega
- CaO + CO2 → CaCO3
Oksiidide nimetamisviisid[muuda | muuda lähteteksti]
Ladinakeelsed eesliited | |
---|---|
1. - mono* 2. - di 3. - tri 4. - tetra 5. - penta 6. - heksa 7. - hepta 8. - okta 9. - nona 10. - deka * -(võib jätta märkimata) |
IA - IIIA ruhma metallioksiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Metalli nimi + oksiid
Näiteks! - Na2O → Naatriumoksiid
B rühma metallioksiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Metalli nimi + (o.a) + oksiid
Näiteks! - Fe2O3 → Raud(III)oksiid
Mittemetallioksiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Eesliide + mittemetall + eesliide + oksiid
Näiteks! - N2O3 → dilämmastiktrioksiid
Happed[muuda | muuda lähteteksti]
Hape on aine, mis jaguneb vesinikioonideks ja (happe) anioonideks.
Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]
Hape - ained, mis annavad lahusesse vesinikioone
Hapnikhape - hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid
Happeline lahus - lahus mille pH < 7 (vesinikioonide sisaldus lahuses ületab hüdroksiidioonide sisalduse)
Vesinikioon - H+ -ioon; vesilahuses liitub H2O molekuliga, moodustades H3O+ -iooni (hüdrooniumioon)
Happesademed - happelisi saasteaineid (H2SO3; HNO3; H2SO4) siasldavad sademed
Hapete üldised omadused[muuda | muuda lähteteksti]
- Hapu maitse
- Söövitav toime
- Reageerimine alusega
- Reageerimine aluseliste oksiididega
- Reageerimine metallidega
- Indikaatorite pH tase < 7
Hapete saamine[muuda | muuda lähteteksti]
Hapnikhapete saamine[muuda | muuda lähteteksti]
- Happeline oksiid + vesi → hapnikhape
- CO2 + H2O → H2CO3
Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhape[muuda | muuda lähteteksti]
... on vastavate gaasiliste ainete vesilahused
- Vesiniku reageerimine vastava lihtainega
- H2 + Cl2 → 2HCl
- Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega
- FeS + H2SO4 → FeSO4 + H2S
Hapete liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Hapniku sisalduse järgi[muuda | muuda lähteteksti]
- Hapnikuta happed - hape mis ei sisalda hapnikku (HCl, HBr, H2S)
- Hapnikhape - hape, mille üks koostisosa on hapnik (H2SO4, H2CO3)
H+ arvu järgi[muuda | muuda lähteteksti]
- Üheprootonilised - hape, mille molekulis on ainult üks H+ (vesinikioon)(HCl, HNO3)
- Mitmeprootonilised - hape mille molekulis on kaks või rohkem H+
Tugevuse järgi[muuda | muuda lähteteksti]
- Tugevad happed - kõik molekulid jagunenud ioonideks (HCl, HNO3, HBr)
- Nõrgad happed - väike osa molekulidest on jagunenud ioonideks (H2CO3, H2S, H3PO4)
Alused[muuda | muuda lähteteksti]
Alus on aine, mis vesilahuses jaguneb aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks.
Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]
Alus - on aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone
Aluseline lahus - lahus, milles hüdroksiidioone sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH > 7
Hüdroksiid - aine, mis koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest
Aluste üldised omadused[muuda | muuda lähteteksti]
- Sööbiv toime
- Reageerimine hapetega
- Reageerimine happeliste oksiididega
- Indikaatorite pH tase > 7
Aluste saamisvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]
Aluselise oksiidi reageerimine veega[muuda | muuda lähteteksti]
- Aluseline Oksiid + H2O → Metall(OH-)?
- MgO + H2O → Mg(OH)2