Kasutaja:Hans92/Keemia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sellele leheküljele kirjutab Kasutaja Hans K. kõik keemiaga seostuva tema enda tarbeks.

Aatom

Spikker[muuda | muuda lähteteksti]

Üla- ja alaindeksid[muuda | muuda lähteteksti]

Ülaindeks: x<sup>2</sup>
Allindeks: x<sub>2</sub> 

Värvide lahendused reaktsioonides[muuda | muuda lähteteksti]

<font color="#008000">Vesi</font>;
<font color="#800000">Oksiid</font>;
<font color="#4682B4">Metall</font>;
<font color="#0000FF">Alus</font>;
<font color="#FF0000">Hape</font>;
<font color="#BC8F8F">Soolad</font>;

Vesi; Oksiid; Metall; Alus; Hape; Soolad;

Üldine[muuda | muuda lähteteksti]


Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Keemiliste elementide perioodilisustabel[muuda | muuda lähteteksti]


Keemiliste elementide perioodilisustabel
IA IIA IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB VIIIB VIIB IB IIB IIIA IVA VA VIA VIIA VIIIA
1.    
H
                                                                   
He
2.    
Li
   
Be
                                           
B
   
C
   
N
   
O
   
F
   
Ne
3.    
Na
   
Mg
                                           
Al
   
Si
   
P
   
S
   
Cl
   
Ar
4.    
K
   
Ca
   
Sc
   
Ti
   
V
   
Cr
   
Mn
   
Fe
   
Co
   
Ni
   
Cu
   
Zn
   
Ga
   
Ge
   
As
   
Se
   
Br
   
Kr
5.    
Rb
   
Sr
   
Y
   
Zr
   
Nb
   
Mo
   
Tc
   
Ru
   
Rh
   
Pd
   
Ag
   
Cd
   
In
   
Sn
   
Sb
   
Te
   
I
   
Xe
6.    
Cs
   
Ba
   
*
   
Hf
   
Ta
   
W
   
Re
   
Os
   
Ir
   
Pt
   
Au
   
Hg
   
Tl
   
Pb
   
Bi
   
Po
   
At
   
Rn
7.    
Fr
   
Ra
   
**
   
Rf
   
Db
   
Sg
   
Bh
   
Hs
   
Mt
   
Ds
   
Rg
   
Cn
   
Nh
   
Fl
   
Mc
   
Lv
   
Ts
   
Og
Lantanoidid (*); Aktinoidid (**)
*    
La
   
Ce
   
Pr
   
Nd
   
Pm
   
Sm
   
Eu
   
Gd
   
Tb
   
Dy
   
Ho
   
Er
   
Tm
   
Yb
   
Lu
**    
Ac
   
Th
   
Pa
   
U
   
Np
   
Pu
   
Am
   
Cm
   
Bk
   
Cf
   
Es
   
Fm
   
Md
   
No
   
Lr
———> A-rühma metall ———> B-rühma metall
———> Mittemetall ———> Väärisgaasid



Kok

Metallide elektrokeemiline pingerida[muuda | muuda lähteteksti]


Metallide elektrokeemiline pingerida
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au


Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]


Aatom - üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest

Prooton - positiivse (+) laenguga tuumaosake

Neutron - laenguta tuumaosake

Elektron - Negatiivse (-) laenguga aatomiosake, mis moodustavad aatomituuma ümbritseva elektronkatte

Aatommass (Ar</sub

Aatommass (Ar ) - aatomi mass aatommassiühikutes

tes

Ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng

Anioon - negatiivse (-) laenguga ioon

Katioon - positiivse (+) laenguga ioon

Iooniline side - erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side

Keemiline side - aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks

Kovalentne side - aine, mille aatomeid ühendab kovalentne side (kahe erineva mittemetalli vahel)

Elektronskeem - aatomi elektronkatte ehitust valjendav skeem

Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik

Ühinemisreaktsioon - reaktsioon milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine

Valemid[muuda | muuda lähteteksti]


Aine tihedus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ρ - tihedus (g/cm3)
  • m - aine mass (g)
  • V - ruumala (cm3)

Protsendilise koostise leidmine[muuda | muuda lähteteksti]

  • m - aine mass (g)
  • P% - Protsendiline koostis

Mahuprotsent[muuda | muuda lähteteksti]

  • V - aine (lahuse) ruumala
  • Pv - lahuse mahuprotsent

Mahuprotsent näitab, mitu mahuosa lahustunud ainet sisaldab 100 mahuosas lahuses.

Molaarmass[muuda | muuda lähteteksti]

; ; (Gaasiliste ainete puhul)

  • n - moolide arv
  • N - molekulide vm osakeste arv
  • Na - Avogrado arv (6,02 * 1023)
  • m - aine mass (g)
  • M - aine molaarmass (g/mol)
  • V - aine ruumala
  • Vm - molaarruumala ( 22,4 dm3/mol)

Ohutusmärgid[muuda | muuda lähteteksti]


SöövitavMürgineOksüdeerivTuleohtlikKahjulikPlahvatusohtlikKeskkonnaohtlik

Aineklassid[muuda | muuda lähteteksti]


Oksiidid[muuda | muuda lähteteksti]


Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]


Õhk - gaaside segu N2(78%), O2, Ar, CO2, H2O jt(kuni 1%)

Oksiid - hapniku ühend mingi teise elemendiga

Oksiidid on ained mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.a. -II)

Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (näiteks O2, Cl2) (o.a. väheneb)

Oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonis (o.a. suurenemine)

Oksüdatsiooniaste (o.a) - elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonidest) (märgitakse keemilise elemendi peale rooma numbritega)

Põlemine - suure hulga soojus- ja velgusenergia eraldumisega kulgev oksüdeerumisreaktsioon

Oksiidide liigitus[muuda | muuda lähteteksti]


Aluselised oksiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Kaltsuimoksiid (CaO)

Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega (nad reageerivad hapetega).

Aktiivsete metallide oksiidid on tugevalt aluselised.

Vähem aktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised.

Aluste reageerimine veega (H2O)
  • Veega reageerivad tugevalt aluselised oksiidid.
CaO + H2OCa(OH)2
  • Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri.
CuO + H2O → x
Aluseliste oksiidide reageerimine hapetega.
CaO + 2HClCaCl2 + H2O
NB! Nõrgalt aluseliste oksiidide reageerimiseks hapetaga on enamasti vajalik kuumutamine.
Happelised oksiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Vääveltrioksiid

Happelised oksiidid on happeliste omadustega (nad reageerivad alustega)

Happeliste oksiidide reageerimine veega.
SO3 + H2OH2SO4
Happeliste oksiidide reageerimine alusega
SO3 + 2LiOHNa2SO4 + H2O
NB! Nõrgalt happeliste oksiidide reageerimiseks alusega on enamasti vajalik kuumutamine, kuid ka siis toimub reaktsioon väga aeglaselt (näiteks SiO2).
Happeliste oksiidide reageerimine aluseliste oksiididega
CaO + CO2CaCO3

Oksiidide nimetamisviisid[muuda | muuda lähteteksti]


Ladinakeelsed eesliited
 1. - mono*
 2. - di
 3. - tri
 4. - tetra
 5. - penta
 6. - heksa
 7. - hepta
 8. - okta
 9. - nona
 10. - deka

* -(võib jätta märkimata)

IA - IIIA ruhma metallioksiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Metalli nimi + oksiid

Näiteks! - Na2O → Naatriumoksiid

B rühma metallioksiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Metalli nimi + (o.a) + oksiid

Näiteks! - Fe2O3Raud(III)oksiid

Mittemetallioksiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesliide + mittemetall + eesliide + oksiid

Näiteks! - N2O3dilämmastiktrioksiid

Happed[muuda | muuda lähteteksti]


Hape on aine, mis jaguneb vesinikioonideks ja (happe) anioonideks.

Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]


Hape - ained, mis annavad lahusesse vesinikioone

Hapnikhape - hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid

Happeline lahus - lahus mille pH < 7 (vesinikioonide sisaldus lahuses ületab hüdroksiidioonide sisalduse)

Vesinikioon - H+ -ioon; vesilahuses liitub H2O molekuliga, moodustades H3O+ -iooni (hüdrooniumioon)

Happesademed - happelisi saasteaineid (H2SO3; HNO3; H2SO4) siasldavad sademed

Hapete üldised omadused[muuda | muuda lähteteksti]


Hapete saamine[muuda | muuda lähteteksti]


Hapnikhapete saamine[muuda | muuda lähteteksti]
  • Happeline oksiid + vesi → hapnikhape
CO2 + H2OH2CO3
Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhape[muuda | muuda lähteteksti]

... on vastavate gaasiliste ainete vesilahused

  • Vesiniku reageerimine vastava lihtainega
H2 + Cl22HCl
  • Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega
FeS + H2SO4FeSO4 + H2S

Hapete liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]


Hapniku sisalduse järgi[muuda | muuda lähteteksti]
  • Hapnikuta happed - hape mis ei sisalda hapnikku (HCl, HBr, H2S)
  • Hapnikhape - hape, mille üks koostisosa on hapnik (H2SO4, H2CO3)
H+ arvu järgi[muuda | muuda lähteteksti]
  • Üheprootonilised - hape, mille molekulis on ainult üks H+ (vesinikioon)(HCl, HNO3)
  • Mitmeprootonilised - hape mille molekulis on kaks või rohkem H+
Tugevuse järgi[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tugevad happed - kõik molekulid jagunenud ioonideks (HCl, HNO3, HBr)
  • Nõrgad happed - väike osa molekulidest on jagunenud ioonideks (H2CO3, H2S, H3PO4)

Alused[muuda | muuda lähteteksti]


Alus on aine, mis vesilahuses jaguneb aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks.

Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]


Alus - on aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone

Aluseline lahus - lahus, milles hüdroksiidioone sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH > 7

Hüdroksiid - aine, mis koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest

Aluste üldised omadused[muuda | muuda lähteteksti]


  • Sööbiv toime
  • Reageerimine hapetega
  • Reageerimine happeliste oksiididega
  • Indikaatorite pH tase > 7

Aluste saamisvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]


Aluselise oksiidi reageerimine veega[muuda | muuda lähteteksti]
  • Aluseline Oksiid + H2OMetall(OH-)?
MgO + H2OMg(OH)2
Metalli regeerimine veega[muuda | muuda lähteteksti]
Ca + H2OCa(OH)2 + H2 Arrow up.svg
Soola reageerimisel leelisega[muuda | muuda lähteteksti]
CuSO4 + 2NaOHCu(OH)2 Arrow down.svg + Na2SO4