Kasutaja:Estopedist1/Pooleliolev B

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sisukord

ÖKOTERRORISM JM SELLINE[muuda | muuda lähteteksti]

ökoterrorism, eco-terrorism (SEI), ökorelv, ecological weapon (SEI, üheski wikis pole toodud, üldiselt kõik tuuma- jt liigid mõjutavad ökosüsteemi ja seega mingis mõttes kõik ökorelva alaliigid); tabuun (ründemürk, biotoimega; pole SYS EE, ka teine täh, VL) radioloogiline relv (vikis vt, termin)

tuumarelvastus (EE pole, tehnlex)

tuumavabad piirkonnad (vikis ka teisi lähismõisteid; teha korda, ka EE on nt tuumarelvavaba tsoon) tuumarelvakatsetuste keelustamise leping (EE; a 1963) tuumaplahvatus (aatomiplahvatus ART teha (tehnlex, EE)


Keskkonnaaudiitor e keskkonnarevident – environment auditor (endic); Keskkonnaaudit – environmental audit(ing) (endic); Keskkonnaauditi aruanne – environmental audit report (endic; välis-keskkkonnaaudit (external environmental audit, endic); sise-keskkonnaaudit (internal environmental audit, endic); keskkonnajuhtimissüsteem, environ­mental management system, keskkonnaaudit, environmental audit (SEI) keskkonnajuhtimine, environmental management (SEI, endic=def ka); keskkonnakorraldus, environmental management, K-krldus on laiem mõiste kui keskkonnajuhtimine. ; ökosüsteemne juhtimiskorraldus, eco­system management, sidus juhtimiskorraldus terviklik juhtimiskorraldus, integrated management, parim praktika hea tava, best practice (good practice), võrdlusanalüüs, benchmarking, (juhtimisvahend, mis hõlmab organisatsiooni või üksikisiku tegevuse võrdlemist samal tegevusalal saavutatud taseme või parima tulemusega, endic; kas www??)), MÕISTEVÄLI teha

keskkonnajulgeolek, environmental security, toiduga kindlustatus toidujulgeolek, food security, maailma toitlusprobleemid (vikis raske ja segadust!!, kopipeist jne, termin!!)

haavatavus, vulnerability, (enwiki ja dewikis on hea, pole sõnaraamatutes; SEI: sotsiaalse või ökoloogilise süsteemi tõenäolise kahjustumise määr ebasoodsate mõjurite tõttu) (eriti sotsiaalne haavatavus, ökoloogiline haavatavus??)

toiduvõrgustik (vikis pole viidet, aga mõiste ju SD) riskiühiskond, risk society (termin, mis kirjeldab suurenevat sõltuvust teaduslikest ja tehnilistest teadmistest Lääne tööstusriikides. ); globaalprobleemid (SEI, ÖL, Majlex??); *ökoloogilise vastutuse kontseptsioon (MajLex);

MÕISTEVÄLI teha Emissioon, heide ja heitmed Aleksander Maastik, Keskkonnatehnika 4/2009 ja 8/2008 (termin!!) heide (emissioon), emission (SEI, endic); *emissioon (ÖL); *heitmed (ÖL, TEA, majlex); immissioon (immission, saasteainete juurdevool atmosfääri mõjutatavale objektile = endic, dewiki, eriti frwiki on head, üldiselt segadus!!: nt emissioon heitmine allikast ja immissioon on kontsentratsioon õhus vms??); integ lendmed (majlex: lenduvad osakesed, mis eemalduvad tootmisel ja mis saastavad õhku, selle kaudu ka kka; lendheitmed, majlex, ART) heide (õhku), õhkuheide, emissioon (õhku) (emission (into the air), atmospheric release, endic); heiteseire e heitejärelevalve (emission control, discharge control, endic); heitetõrjemeetmed e emissioonitõrjemeetmed (emission reduction measure, endic); heitetõrjekaubandus e heiteõiguskaubandus (emission trading, endic); heiteluba (discharge consent (permit), emission permit, endic); õhkuheiteallikas e emissiooniallikas (õhku) (emission source, endic); heide maasse või heide pinnasesse e maasseheide (introduction (of waste liquids) into soil (endic); heitetasu e saastetasu (õiguskeeletermin, effluent charge, emission charge, endic); heite piirväärtus (emission limit value , endic, SEI def integ!!)

nullheide (zero discharge (of waste products, endic); lendheide (evaporative emission, endic vs lendheitmed (fugitive emissions); lendtuhk (fly ash, endic, EE)heite piirväärtus, emission limit value, heitgaas, exhaust gas (SEI ja endic); heitõhk (exhaust air, waste air, endic); tosse ving (fume, teat heitgaas, endic); autoheitgaas (car exhaust gas; endic); heitgaasi tõusukõrgus (effective height of emission + sün; endic= def ka: h maapinnast, kus heitgaasikoonal muutub ca rõhtsaks, de sõna alt google'is pilt);  heitkoguste vähendamise ühik (HVÜ), Emission Reduction Unit (ERU), heitkogustega kauplemine, emissions trad­ing, kaubeldavad load, tradable permits (marketable permits), Kyoto protokoll, Kyoto Protocol,

Kyoto sihtarv, Kyoto target, ühisrakendus, Joint Implementation (JI) (üks Kyotoga seonduv; sertifitseeritud heitkoguste vähendamine, Certified Emission Reduction (CER),; puhta arengu mehhanism, clean development mechanism (CDM), (Kyoto protokolliga seotud); süsinikdioksiidimaks süsinikumaks, carbon tax (carbon dioxide tax), kasvuhoonegaaside heite ülekandumine (süsinikdioksiidi leke) (carbon leakage) SEI; kasvuhoonegaasiheide (greenhouse gas emissions, endic);heitsoojus, waste heat (endic), soojaheide (thermal discharge); www? soojussaar]] (heat island ;endic: Linna kattev saastunud ja ümbritsevast soojema õhu kuppel.)thermal load – soojusreostuskoormus; thermal pollution, heat pollution – soojusreostus, soojussaastus (endic)*soojusreostus (termiline reostus ?) (ÖL) residual load, residual pollution – jääk[reostus]koormus (endic) airborne load – õhu saastakoormus, reostuskoormus õhust (endic) aviokeemiline töötlus (ÖL:keemiline tõrje lennukeilt) kriitiline koormus (endic on hea-integ Suurim reostuskoormus, mis tänapäevateadmiste kohaselt keskkonda ei ohusta, SEI??) diffuse (non-point) source input, non-point [source] pollution, diffuse pollution – hajureostus[koormus] (endic = def ka) non-point source [of pollution], diffuse source [of pollution] – hajureostusallikas vs diffuse emission, diffuse discharge – hajusheide (endic = def ka); Juhuslik heide, juhuheide, ettekavatsemata heide – accidental release (emission, discharge, spill, endic); point [pollution] source – punktreostusallikas, punktsaasteallikas (endic = def ka) point source pollution – punktreostus, punktsaaste (endic = def ka, ÖL) point load, point source input - punkt[reostus]koormus, punktsaastekoormus (endic = def ka) indirect discharge – kaudheide integ plume [of contaminants], contamination plume – saastekoonal, reostuskoonal (endic def ka)

MÕISTEVÄLI teha

olmereostus (kka saastumine, inimeste igapäevaelust (olmest) pärit ainetega ((chem dic gümn-le) +contaminant, pollutant – saasteaine, reoaine (endic); *saasteaine (pollutant, reoaine) (ÖL); micropollutant – mikroreoaine, mikrosaasteaine (endic)

environmental load – keskkonnakoormus (endic) saaste eksport, export of pollution, saaste vältimine saastamise vältimine, reostamise vältimine, pollution prevention, saastekoormus, pollution load,; kriitiline koormus, critical load (SEI+endic+def); saastetasu, pollution charge (effluent charge, emission charge), saastus reostus, saastamine, reostamine, pollution, (ilmselt ei tohiks vikis eraldi teha artikleid reostumine, saastumine, vt ka teisi vikisid); ART environmental pollution refl, pollution of the environemtn refl, environemtnal degradation – keskkonna reostumine, keskkonna saastumine (TEA annab ka keskkonna degradatsioon ja hea def!! pollution prevention, prevention of pollution – reostamise (saastamise) vältimine (endic) (contamination pole tingimata saastus, www-st); saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, integrated pollution prevention and control (IPPC),

jääkreostus, residual pollution (EME, EPE: täpn: reovee puhastamisel kõrvaldamata jäänud reostus. J-t normitakse lubatud piirkontsentratsioonidea lubatud piirheitega+SEI, 2 täh),MÕISTEVÄLI teha

ökokatastroof (globaalne) (ecocatastroph; endic=küsitav def ka); *ökokriis (keskonnakriis; pole SYS; võib laieneda ökoloogiliseks katastroofiks) EE, *keskkonnakriis (ökoloogiline kriis) (ÖL) keskkonnakatastroof e keskkonnahukatus e keskkonnalaastus e keskkonnalaaste (environmental catastrophe (disaster, endic=pole def, vt EE = ökoloogiline kriis, ökoloogiline katastroof)*ökoloogiline katastroof (pole SYS; vt eelmine) EE; suurõnnetus, hukatus, katastroof – major accident, disaster, catastrophe (endic) ökoloogilised probleemid keskkonnaprobleemid (e keskkonnahäda e keskkonnamure (environmental problem, endic); keskkonnaõnnetus (environmental accident, endic), energiakriis, energy crisis, piiriülene saaste, transboundary pollution (Terminina ilmselt vähe levinud); ülepiirilevik e ülepiirikanne e piiriülene levik (transboundary transportation, endic); overexploitation – ülekasutus, röövkasutus (endic) loodusõnnetus (act of God) (MajLex + endic); globaalsed ohud (Majlex)hädaolukord vs hädaseisund (halvad terminid, TEA, majlex, õiguses eristatakse) FRAAS kriisireguleerimine  ohjamine


kümnekordsuse seadus (teatavail biol kogemustel põhinev, et loodus talub ekstreemsetes oludes tavalisega vrd 10x koormust, kuid mitte rohkem, ei leia www-st, Majlex)

osoonikihi hõrenemine (osooniauk), vt arutelu; osoonijääk (ozone residue) osoonikihi kahanemine + sün (endic) osoonikiht jt (endic) osoonikihti kahandavad ained (ozone (layer) degrading substances (endic) osoonilagundusvõime + sün – ozone depletion potential, ODP (endic) ozonation, osoneerimine e osoonimine (endic+def, pole EE), ruwikis on ok) TECH osonaator (endic+def; osoonigeneraator (kas on sama mõiste??)

MÕISTEVÄLI teha!! kahju (TEA, aga interwiki kahtlane) environmental damage – keskkonnakahju e keskkonnakahjustus (endic) keskkonnakulutused, environmental expenditures (SEI; www ok), environemtanl risk (hazard) – keskkonnarisk, keskkonnaoht (endic) keskkonnaohtlik - environmentally hazardous (endic) keskkonnaohtlik aine - environmentally hazardous (dangerous) substance, environmentally harmful substance (endic)

keskkonnakahju, environmental damage (SEI, enwiki, vs seaduse järgi keskkonnaoht, keskkonnarisk, 

SEI, mis integ, sest raske/küsitav ??: : oht (inglise hazard) on riskitegur; riskiallika võime põhjustada kahjulikku mõju keskkonnale, inimese tervisele, varale, majandustegevusele jms. keskkonnahäiring; keskkonnakahju, environmental damage, oluline ebasoodne mõju keskkonnale, sh elupaigale, liigile, kaitstavale alale, veele või pinnasele. Allikas: Keskkonnavastutuse seadus, 2007), kahju tekitamine, damaging; algsündmus (riskianalüüsis, initiating event (kahju tekkimisel viiva sündmusahela esimene lüli (endic = def ka); *keskkonnakaitsekulud; *keskkonnakulud (2 tk MajLex)kahjuhüvitis (majlex)

FRAAS Ohuanalüüs – hazard analysis FRAAS Ohu ja riski hindamine – hazard and risk assessment FRAAS Ohuolukord – dangerous situation ohuolukorra seisundid (majlex: määramatuse seisund (b) häireseisund (c) õnnetuseseisund, EE??

Riskianalüüs (endic); keskkonnariski analüüs – risk analysis, environmental risk analysis (endic; mõnevõrra sarnasus keskkonnaauditiga); keskkonnakvaliteedinorm keskkonnanorm, en­vironmental quality standard,; keskkonnakompleksluba, integrated environmental permit, keskkonnaluba, environmental permit (SEI, endic), otsene piiramine, direct regulation, (sarnane keskkonnanormatiiv); kooskõlla www-ga: keskkonnakvaliteedinorm keskkonnanorm, en¬vironmental quality standard,; keskkonnakompleksluba, integrated environmental permit, keskkonnaluba, environmental permit,(kõik vikist puudu)

MÕISTEVÄLI teha integ scoping [procedure] – hindamisobjekti määratlemine (kmh, ka teiste projektiga võib seotud olla, endic+def) significant environmental impact – oluline keskkonnamõju (endic) Pessimumanalüüs, halvimvariantanalüüs – worst-case analysis, WCA (kavandatav tegevus, KMH-ga kah, pole google'is ühtegi vastet) keskkonnamõju, environmental impact (SEI); keskkonnamõju astmeline hindamine (tiering (EIA; endic=def ka); keskkonnamõju hindamine KMH, environmental impact assesment (EIA), keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH, strategic environmental assess­ment (SEA), jätkusuutlikkuse hindamine (KMH-ga seotud), sustainability assessment (sustainability impact assessment) (SEI); ökoloogiline ekspertiis (geoekspertiis ÖL) (ecological examination), endic (objek ökol seisundi ja omaduste uurimus v hinnang; osa keskkonnauuringust (endic=pole def), endic = def ka);

integ event, incident – juhtum (endic)

case study – juhtumianalüüs, juhtumiuuring (endic)

pilot study, preliminary investigation – eeluuring; preliminary test – eelkatse, prior to prearing to for the main matter etc (chem-dict??); preliminary assessment – eelhinnang; eelhindamine (endic) detailuurimine (maaparandusprojekti koostamisele eelnevad tööd, EME, seal ka selle komponentterminid) Projekt p.o teatud kontekstis Kavand (ÕS: kavand: visand, üldjooneline projekt. ▪ Põhikirja kavand. Dekoratsiooni+, idee+kavand)

MÕISTEVÄLI teha medium effect – mõõdukas toime; keskkonnamõju (chem.-dict) sünergism (mitu täh=OK, EE, ÖL; sünergismi (soodus koosmõju) vastand = antagonism EE) sünergia ei ole sama mis kumulatiivne mõju e liitmõju, cumulative impact, cumulative effects (SEI, endic+def); sünergiline mõju (SEI, enwiki on olemas pest synergy, drug synergy)

keskkonnamõju hindamise aruanne (environmental impact assessment report, environmental impact statement, environmental effects statements, EIS, EES, endic);MÕISTEVÄLI teha (vt oma paberSYS) leevendusmeetmed (endic; nt KMH; (leevendavad meetmed = sLKB:369) ja asendustaastamine (sLKB: 365, vikis kahtlane def!!); taastusmeetmed e ennistusmeetmed (et taas previous state of nat obje, endic=def ka); asendusbiotoop ( compensating biotope, kas ainult Saksa seadustikus??); ART *taastumine (mitu täh, ökol: demutatsioon) EE, ÖL

  • ümberasustamine (translocation, enwiki: translocation (wildlife management) (ca siia: sLKB: 374); tugihoole (rehabilitation, sLKB: 372 on ökol taastamise variant; pole teistes vikides, ENwiki: wildlife rehabilitation, mis räägib vigastatud loomadest)

MÕISTEVÄLI renaturation – looduslikkuse taastamine, looduslikkuse ennistamine (endic) compensory mitigation, establishment, creation – asendustaastamine (sLKB, taga sõnaseletusi) (ka def seal) ennistamine (restoration) (ökoloogiline taastamine kitsas mõttes) (sLKB:366); Restoration (take def??) restoration – ennistamine (ökoloogiline taastamine kitsamas mõttes) (ka def seal) ecological restoration – ökoloogiline taastamine (ka def seal) (endic) {Ökosüsteemi taastamine} (Ecosystem Restoration, wwd); remediatsioon Fütoremediatsioon e taimtervendus (phytoremediation) (endic + def ka); remediation (env), remedial action (env) – tervendus, taastus (keskk) (endic, mitu täh) restoration – taastamine, ennistamine, restaureerimine (endic) ökosüsteemi taastamiskulu, ecosystem restoration cost, Looduslik seisund e loodusseisund (natural (virgin, wild) state-endic).

keskkonna väärtuse rahaline hindamine, monetary environmental valuation (SEI)ökosüsteemi teenused, ecosystem services, keskkonnafunktsioonid keskkonnateenused, environmental functions,; keskkonnateenused vs ökosüsteemi teenused (funktsioonid) (DE wiki püüab eraldada, aga ??); meeldivus (amenity, endic = kkaõiguses turuhinnata kkahüv, nagu ilu ja vaikust);

keskkonnariski hindamine, environ­mental risk assessment (SEI, endic), Natura hindamine (assessment of Natura 2000 sites) (SEI); Natura 2000, Natura-ala vikis oht, hazard, Risk ehk riisiko on kahju tekke võimalus (VE); võimalik oht (EE) SEI: olukord, mille võimalik mõju on teada, kuid mitte selle ilmnemise tõenäosus

majlex 2 täh: kaotuse v ebaõnnestumise tõenäosus; (2) kahjuoht, kahjusaamisoht, ebaõnnestumisoht, oht mitte saavutada taotletud tulemusi

(olemas nt ka argirisk, finantsrisk)

Risk majandusteaduses[muuda | muuda lähteteksti]

Riski mõiste tekkis 17. sajandil (Majlex:222) seoses elavnenud kabalaevanduses ilmnenud kogemusliku tõsiasjaga, et teatud hulk kaubalaevu läks igal aastal põhja v kaotas avarii tõttu oma lasti (inglise risk, hazard)

Oht SEI on hea, ja selle seos riskiga (SEI, majlex) risk, risk, riskijuhtimine, risk management (SEI); [[]] sotsiaalse mõju hindamine (üks osa KMH-st??), social impact assessment (SIA) (SEI + endic); , tervise mõju hindamine, health impact assessment (HIA),sotsiaalne audit, social audit (organisatsiooni tegevuse sotsiaalse mõju süstemaatiline hindamine standardite ja huvirühmade ootuste alusel.)

impairment, deterioration – halvendamine, kahjustamine (endic, pole def) (ÖL = looduskka halvenemine, pms antropogeense saastumise tagajärjel) keskkonnapoliitika, environmental policy (SEI, lähedane: keskkonnapõhimõtted (environmental policy, endic), keskkonnapoliitika vahend, environ­mental policy instrument, poliitiline ökoloogia, political ecology, otsustusprotsess, decision making process (ei hõlma mu valdkonda: otsustusprotsess (decision making process, vikis on art: otsuse tegemine) ja otsustusprotsessiga seotud selgus (arusaadavus)), Arusaadavus e selgus mõiste otsustusprotsessi avatuse hindamiseks. (transparency, kahtlane, kas saab integ?? SEI

hajusotsustamine (majlex + enwiki) ARTkeskkonnastrateegia, environmental strategy,; konservatiivne ökoloogia, conserva­tive ecology (	keskkonnapoliitika suund, mis seostub nn klassikalise looduskaitse ideoloogiaga. ); *ökoloogiapoliitika (vastand minnalaskmispoliitika) (MajLex); *looduspädevus (MajLex)biopoliitika (enwiki hägune mõiste), bioeetika (enwiki; *ökoloogiakasvatus (ökoloogiline kasvatus, keskkonnakaitseline kasvatus) (ÖL)

keskkonnaruum, environmental space (max loodusvar ja glob ecosys kasutamise tase, ei kahjustaks võrdõigusl, st ei ületa kkataluvust, SEI)), keskkonnaruumi seadus, environ­mental space act,keskkonnaruumi seadus (environmental space act, kas on mõni www??, v-o otsida keskkonnaruumi järgi))

ökoloogiline defitsiit, ökodefitsiit, ecological deficit (scarcity),


(Majlex annab nt tõlke high performance – kõrgtulemuslik (missugune, mis aga vormilist ei lähe kokku inglise k)

keskkonnategevuse tulemuslikkus, environmental performance,

keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator, environmental performance indicator,keskkonnategevuskava, environmen­tal action plan (environmental programme), keskkonnategevuskava (vt ka www??) keskkonnaküsimuste sidustamine, integration of environmental consider­ations (environmental policy integration), win-win, win-win, (kõik võidvad, nt majpol ja kkapol)environmental administration – keskkonnahaldus (endic) state of the environment – keskkonnaseisund (endic) environmental control – keskkonnajärelevalve, keskkkonnakontroll (endic) environmental [action] programme, (enUS program), environmental action plan – keskkonnategevuskava (endic) integ keskkonnabilanss e ökobilanss (environmental balance (sheet), ecobalance (sheet), endic) keskkonnabilanss, eco-balances (SEI; keskkonnabilanss (liiga spetsiifiline mõiste entsüklopeedia jaoks, isegi eesti terminology lehel muidu olemas), keskkonnaaruanne, environmental report (SEI, endic), keskkonnaarvestus (raamatupidamise osa), environmental accounting, keskkonnasertifitseerimine, environmental certification (tõendus, et vastab keskkonnanõuetele ca SEI; enwiki) keskkonnasertifikaatide väljaandmine e keskkonnasertifitseerimine (endic)ökokaardistamine, eco-mapping (visuaalne ja lihtne keskkonnajuhtimisvahend, mis aitab ettevõttel selgitada oma tegevusest tulenevaid keskkonnaprobleeme ja hinnata nende olulisust. ); , ??ettevõtte keskkonnategevuse seire (SEI); kahtlane mõiste, pole peaaegu üldse kasutatud, langeb osaliselt kokku kkaauditiga (inglise corporate environmental monitoring) on regulaarne teabe kogumine ettevõtte tegevuse tulemuslikkuse jälgimiseks või teatud kriteeriumidele, näiteks õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimiseks.säästva arengu indikaator säästva arengu näitaja, säästva arengu mõõdik, sustain­able development indicator, +keskkonnaindikaator keskkonnanäitaja, keskkonnamõõdik, environmental indicator (SEI, endic),

koloniaalsüsteem (majlex, integ, pole vist sama mis järg mõisted) kolonialism, colonialism, ökokolonialism, ecocolonialism; ka sLKB: 373, pole wikides ega SEI, sisekolonialism, internal colonialism (SEI, Termin on enim kasutusel just seoses vähemusrahvuste, natsionalismi ja protonatsionalismiga, ei hõlma mu ala); postkolonialism, postcolonialism, neokolonialism, neocolonialism,

L[muuda | muuda lähteteksti]

ART metropol ART (majlex, EE: 2 täh raske: ) valglinnastumine, urban sprawl, suburban sprawl (SEI + endic); säästev linnaplaneerimine, sustain­able urban planning, linnauuendus, urban renewal; transit-oriented development (TOD) pole SEI (wikid); linnaökoloogia, urban ecology,; uus-urbanism, new urbanism,; antiurbanism (Majlex); asustusala akustiline planeerimine (acoustic site planning) (endic = def ka); linnaala (urban area, endic); asulastu e asulakogum (agglomeration, geogr, endic + def);ART integ eeslinn (majlex 2 täh, seotud, ca magalalinn, satelliitlinn, EE 2 täh, TEA)

maa-asula vs maapiirkond (enwiki rural area, ja siis maapiirkonna probleemid (estitsism??)

linnamööbel vs tänavamööbel (street furniture, dewiki ja enwiki termin!!, kat vikis segane)

ruumiline planeerimine, spatial plan­ning, regionaalplaneerimine, regional planning, füüsiline planeerimine, physical planning, strateegiline planeerimine, strategic planning,

loodusala ühenduse tähtsusega ala, Site of Community Importance (SCI);looduse mitmekesisus, bioloogiline mitmekesisus, elustiku mitmekesisus, elurikkus, biodiversity (biological diversity), geneetiline mitmekesisus e geneetiline diversiteet (sLKB, kuid pole selget def, enwiki; ) )seda suurendab geenisiire ja mutatsioonid; looduses tekib gen div pms mutatsioonide kaudu; varieeruvus teise pop-de isendeid sisse tuues(

liigirikkus (sh α-liigirikkus β-liigirikkus γ-liigirikkus)(sLKB: 374?); EN wildlife – elusloodus e looduselustik (endic, enwiki); *(liigierisus (EE; enwikit uurida, sest seal ka species richness jt mõisted!!); eElurikkus (elustik vs elurikkus, vt arutelu);

MÕISTEVÄLI (vt oma paberSYS) maastikupoliitika, landscape policy, Euroopa maastiku konventsioon, European Landscape Convention, pärandmaastik, heritage landscape (semi-natural community), (ca pärandkooslus); poollooduslik kooslus, semi-natural community,; pärandkeskkond (environmental heritage, endic)*skväär (haljak) (ÖL) maistu, cultural landscape (landscape), roheala haljasala, green space (green area); avamaastik e avamaistu (open landscape, endic); linnamaastik (townscape, urban landscape, endic); kultuuripärand (cultural heritage, endic);

natural landscape – loodusmaistu, loodusmaastik

MÕISTEVÄLI teha haljasala e haljastu (green area, endic); Haljastus, haljastamine – urban landscaping, plant (ing) arrangement Haljasvöönd, roheline vöönd – green belt; *haljasvöönd (roheline vöönd) (ÖL), ; *haljasvöönd (ee); *loodussaar (suht lood kooslusega isoleer ökosys kultuurmaistus, ÖL)

*irdhaljastus ÖL; *haljaskoridor EE

maastike mitmekesisus, landscape diversity (pole enwiki), maastikuarhitektuur, landscape archi­tecture (SEI, EE, ÖL, maastikuhooldus, landscape manage­ment (sei + endic); maastikukaitse (landscape protection, landscape conservation, amenity conservation, endic); maastikuehitus (landscape construction, endic)landscape planning (design) – maastikuplaneerimine (endic) landscaping, landscape transformation – maastikukujundus (endic)


existing use (of land) – nüüdiskasutus (maa) maa nüüdiskasutus (endic) land use – maakasutus (endic) land use planning – maakasutuse planeerimine, territoraalplaneerimine (endic)

esmaspaber (virgin fibre, paper jne, endic, jääb segaseks??) vs ringluskõlblik paber (recyclable (recoverable) paper (endic) vs teisene paber e teisespaber (recycled paper), endic; keskkonnahoidlik paber e ökopaber (environmentally friendly paper, endic); FRAAS paper pulp – paberimass

inimökoloogia; sotsiaalökoloogia, social ecology,

Maslow vajaduste hierarhia inimvajaduste hierarhia, Maslow's hierarchy of needs, inimlikud vajadused, human needs,

sotsiaalne ettevõtlus, social entrepreneurship, jätkusuutlik ettevõtlus, sustainable business,sotsiaalne kapital, social capital (SEI, vikis segadus!! 2 artiklit, sotsiaalkapital)

sotsiaalne konstruktivism, social con­structivism, sotsiaalne areng, social development (SEI, majlex), sotsiaaldarvinism, social darwinism, (olemas ka sellest tulenev majandusdarvinism (Majlex);  ; positiivne diskrimineerimine, positive discrimination (sotsiaalpoliitika vorm, mis annab ebavõrdsuse kaotamise eesmärgil teatud eeliseid vaesunud või diskrimineeritud rühmadele või piirkondadele, SEI ); sotsiaalne indikaator sotsiaalne näitaja, sotsiaalne mõõdik, social indi­cators,

sotsiaalsed probleemid sotsiaalprobleemid, social problems (SEI), sh vt http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Oop/Sotsiaalprobleemid (palju termineid inglise vikist); skvottimine (squatting, mahajäetud hoonete asustamine)

vangide dilemma;sotsiaalne vahetus, social trade-off (kompromiss probleemi lahendusest saadavate hüvede ja ilmnevate kaotuste vahel.)

TULEVIK ja PSEUDOTEEMA== tulevikustsenaarium (lihtsamalt: stsenaarium, scenario, Rooma Klubi; maailmamudel, global model; arengustsenaarium (nt ÖL); tuleviku-uuring (Majlex, selle 4 komponenti); 42. maailmamudel EE s pole (www-s on EEA-s); *maailmamudel (globaalmudel) (ÖL)

integ *(homunkulus (EE: alkeemikute arvates võimalik tehisinimene) postinimene?? (ingl post human, robotiseerunud); enne seda üleminekuinimene??, (“transhuman” refers to an intermediary form between the human and the hypothetical posthuman, enwiki); võõrastamise org (uncanny valley, vikis art, termin!);


integ biofeedback (ca bioloogiline tagasiside, vikid; tagasiside (sys v selle allosa välj)

www: ei leia kumbagi arvutimüüdid (vs aatomimüüdid (aatomi füüsika lahendab kõik tulevikuprobleemid; mõlemad MajLex);

MÕISTEVÄLI teha (paranormaalne jne) divining (drowsing, dipping) rod, water-witching stick, wiggle stick – nõiavits e pilda- tema biofüüsikaline efekt on biolokatsioon e radesteenia (allikas) (sõna on EKSS)divining, dousing, dowsing, water witching- pildarlus (endic+def prantsuse radiesteesia (EE)

säästev kasutus, sustainable use, teisene toore sekundaartoore, secondary raw material (SEI); integ Teisene toore, teisestoore , sekundaartoore – secondary raw material; Maksimaalne jätkusuutlik saak (maximum sustainable yield, SEI, kuid 2012 on see maha võetud, termin!!) on suurim teoreetiline saak, mida on populatsioonist selle juurdekasvu kahjustamata võimalik välja püüda, küttida v muul viisil tarbida (sLKB, taga sõnaseletusi:370).

korstnatega tööstus (Majlex: tööstusharud, mida isel kõrged, tugevasti suitsevad ja kka saastavad korstnad, nt metallurgia, masinaehitus jne, ei leia inglise vastet!!) säästev tööstus, sustainable industry, +tööstusökoloogia (vikis halb sõnastus!!), industrial ecology (SEI)

ART jätkusuutlikkus (ja vale integ vikis, enwiki) e säästlikkus säästva majandusliku heaolu indeks ISEW, Index of Sustainable Eco­nomic Welfare (ISEW), jätkusuutliku ühiskonna indeks, sustainable society index, Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, Dow Jones Sustainability Indexes tõelise arengu indeks TAI, Genuine Progress Indicator (GPI),

diskonteerimine, discounting (tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine, SEI);süsiniku jalajälg, carbon footprint, ökoloogiline jalajälg


tarbimisharjumuste muutmine, chang­ing consumer behaviour, keskkonnahoidlik tarbimine säästev tarbimine, green consumption (sustainable consumption), tarbimisühiskond, consumer society (EE; SEI); konsumerism, consumerism,; *säästev tsivilisatsioon (MajLex); keskmine tarbimine (average (mean) consumption, endic, pole def); individuaaltarbimine vs kollektiivne tarbimine (majlex) eratarbimine e ca isiklik lõpptarbimine v isiklik tarbimine (majlex), ergastatud tarbimine e indutseeritud tarbimine (majlex: tarbimine, mis ületab tulusid ja kas säästude v laenude kaudu siis); kollektiivtarbimine (laiem ja kitsam täh, Majlex) lõpptarbimine (kitsam ja laiem mõiste, majlex)

integ loodushoidlik areng (MajLex)

integ ühiskonnnavastane tegu (act of public enemies, ingl-eesti meretranspordi sõnastik)


Happy Planet Index (vikid); postindustriaalne areng (Majlex, mitte majprob, vaid sots probl jt; vast tööstuslik areng (Majlex);"tootja vastutab"-põhimõte tootja vastutuse põhimõte, producers responsibility, "saastaja maksab"-põhimõte; probleemtoode, product of concern (SEI); puhtad tooted e puhtad saadused (clean producs (envir, endic); keskkonnavastutus, environmental lia­bility (keskkonnakahju heastamine kahju tekitaja poolt); vastutusekindlustus, liability insurance (majandushoob, kus vastutust võimaliku kahjustuse eest (nii inimesele, tema varale kui looduskeskkonnale) kannab kindlustusorganisatsioon. Kasutatakse näiteks raudteevedude puhul. )

UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon, Convention Concerning the Protection of the World Cultural and Natural Heritage, maailmapärand, world heritage v World Heritage site, (ka sLKB: 372 + endic + sei); ÜRO Keskkonnaprogramm (United Nations Environment Programme, UNEP, endic)


vabatahtlikud keskkonnalepped, vaba tahte lepingud, vol­untary environmental agreements (SEI)

Helsingi lepped (ilmselt väärtermin??, vt viki, seotud: Euroopa Julgeoleku ja Koostöökonverentsil)

ökoloogiline kasvatus, ecological education, keskkonnaharidus, environmental edu­cation, (vs loodusharidus (sLKB: 369) säästva arengu haridus, education for sustainable development, keskkonnateadlikkus, environmental awareness, keskkonnateadvus, environmental consciousness (SEI),; keskkonnakasvatus (environmental education); ; keskkonnakoolitus (environmental training);ART haridustehnoloogia (enwiki, http://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/loeng1.pdf, 3 defi))

ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi tasakaal, ecological equi­librium, keskkonna taluvusvõime (saksa vikis on veel Biokapazität (ökosüsteemi)); ökotaluvus (ecological tolerance, endic); assimilatsioonivõime (assimilative capacity, power (endic); keskkonnamahutavus, carrying capacity (puhtbiol mõiste, SEI, endic), *üleasustus (vikis pole art üleasustus (ökoloogia), siis lis, ÖL) ART Yoda reegel e 2/3-isehõrenemine (ÖL; EE pole) (SEI; siduja, sink (www, carbon sink teha ART, sinks – sidujad termin!! Süsiniku sidumine (carbon burial) the removal of carbon dioxide from the atmosphere and its consignment to long-term storage (TTSS, seal def pikem, pole enwiki)


säästev elatis jätkusuutlikud elatusvahendid, sustainable livelihood ( inimesele eluks vajalikud vahendid ja varad (sh loodusvarad, tehnoloogiad, oskused, teadmised, tervis, juurdepääs haridusele, sotsiaalne võrgustik), mis on jätkusuutlikud elatisena siis, kui nende abil tullakse välja stressiolukordadest ja suurendatakse toimetulekut oma elukeskkonda kahjustamata) ökoloogiline imperatiiv (MajLex: loodusel on ca piirid) (tehnoloogiline imperatiiv (tehnolog piirid kaudselt MajLex)

säästev eluviis, sustainable life style, rohelised, greens, integ mode of life, way of life, lifestyle (human) – eluviis


ökovõlg, ökoloogiline jalajälg

integ ökooptimism, ecological optimism, ökopessimism, ecological pessimism,


üldsus avalikkus, public, üldsuse kaasamine avalikkuse kaasamine, public involvement, (SEI), public participation, community involvement – üldsuse kaasamine (osalemine, endic) üldsuse osalemine avalikkuse osalemine, public partici­pation, juurdepääs õigusemõistmisele, access to justice, juurdepääsu-põhimõtted, access principles, jõutamine(inimeste, kogukondade ja organisatsioonide tegutsemisvõime, ... ja oskuste sihipärane edendamine, et oleks võimalik aktiivsemalt ...arendustöös, planeerimises,) empowerment, (nt ÕS ja EKSS ei tunne selles tähenduses); kaebeõigus, right to make a complaint (right to file an action), huvirühm; partnerlus, partnership (kahe või mitme ühenduse või asutuse ühine töö, kusjuures ükski osaline ei võta vastu otsuseid ühepoolselt SEI+lagerspetz); sotsiaalne vastutus sotsiaalne aruandekohustus, social accountability, (e) sotsiaalse vastutuse standard SA 8000, Social Accountability 8000, puutumus, contiguity (interest) (SEI, ilmselt kkapoliitika omamõiste, pole vist enwiki), avalik huvi (avalikkuse huvi, üldine huvi), public interest (avalik huvi (SEI ja lagerspetz integ!!, vikis segadus),, erahuvi, private interest, ; surverühm, pressure group,; suutlikkuse tõstmine, capacity building ( 1) organisatsiooni oskuste ja võimekuse arendamine organisatsiooni mõjususe ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks; 2) üksikisiku või teatud inimeste abistamine probleemide tuvastamisel ja nende lahendamisel. Võimekust arendatakse tehniliste toetavate tegevuste kaudu, sh juhendamine, koolitamine, spetsiifiline tehniline abistamine. )

kogukond, community (SEI; kogukond (EE: ürgkogukondliku korra põhiline majandus- ja sotsiaalne üksus; püsis kaua ka klassiühiskonnas. K-a iseloomustavad põhiliste tootmisvahendite ühisomandus ja täielik v osaline omavalitsus. Vanim k-avorm on veresugulusel põhinev sugukond, järgnesid suurpere ja territoriaalne ehk külakogukond (EE otse, kuid seal veel vähemolulist)), kogukonnaarengu projektid, commu­nity development projects (kogukonnaarengu projektid (pole enwiki, kuid www ok)), osalusareng, participatory development, (kogukond võtab osa; vikis on küsitavus!!) ; altpoolt tulev algatus (bottom up (vs käsukorrapoliitika (top-down), top-down,)

mahemärk (märk, pannakse põllumaj.saadustele ja tõendab mahepõlllumaj, majlex) sotsiaalne märgis, social label (sotsiaalne märgis (harva kasutatud, pole vikides aga www ok)), keskkonnamärgis, environmental label, ; ökomärgis, ecolabel (aga *ökomärk=MajLex (seal pole ökomärgist), keskkonnainfo keskkonnateave, environmental infor­mation; ringlusmärgis (recycling label, endic);

ÜLDMETROLOOGIA FRAAS instrumentaalne – instrumendiga mõõdetav

ÜLDFÜÜSika+ÜLDKEEMIA== ART tõlkida ruwiki kodukeemia e olmekeemia (tarbekeemia

siirdeprotsess, kas EE ja viki def!! on ikka adevaatsed

joodiarv TEA

jomimbiin (TEA, keem ühend, saadud teatu taimed, afrodisiakum; Yohimbine is an alkaloid with stimulant and aphrodisiac effects found naturally in Pausinystalia yohimbe (Yohimbe). It is also found naturally in Rauwolfia serpentina (Indian Snakeroot), Alchornea floribunda (Niando), along with several other active alkaloids.(enwiki

jodomeetria TEA

jodaadid TEA

tempimine (vedelikke lahjemaks (v kangemaks) segama (EKSS), nt piiritust veega tempima (EKSS)

magneetumine vs magneetumus (termin!!)

FRAAS mass on ainel, kui v aeglasem valgusv-st FRAAS prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest FRAAS mateeria liikumise vormid on füs, chem, biol alusel

plastsus vs elastsus (plastne, elastne) (th plastiliin  annad kuju ja jääb; elastsuse puhul aga taastab kuju)

vaakum ingl vaccuum used loosely for any pressure lower than atmosphere

termin!! molekulidevaheline side (tõmbejõud molekulide vahel, s.t sün molekulidevahelised jõud (füs mõist gümn-le)

integ dünaamika (liikumise põhjused ja mass; vs kinemaatika (kehade liikumine ruumis , selle matem kirjeldus)

FRAAS keemias liide –eri viitab massiühiku kohta, molaar- viitab ekstensiivsuurusele 1 mol kohta; on ka erandjuhte, eripind (chem nomeklatuuri rmt)

ART PET (ca inglise terylene, lavsaan (VE, enwiki)

keemiline valem (on molekulivalem, [[lihtsustatud struktuurivalem], struktuurivalem, stereokeemiline valem (pers)

Atomaarne olek (lihtaine esinemine üksikaatomina; püsiv ainult väärisgaasidel, ref??)

ART keemiatehnoloogia (tõlkida, EE??) + vastav kat teha vikisse!


ÜLDTUUMAFÜÜSIKA kalibratsiooniteooria (gauge theory TEA, kalibratsiooniosakesed TEA (termin!! vikis) kaoon (K-meson TEA


segadus Fourier’ spektroskoopia (viki) + EMS

integ *(mehhanokeemia (uurib nt tahkistes meh mõjutuste toimel tekkivate muutuste mõju keem reaktsioonidele, EE)

anood (2 suht sarnast tähendust, ART, TEA; EE, tehnlex, enwiki)

peroksiidid peaks ilmselt mitmuslik pealkiri vikis, EE 2 seotud keem asja, termin!! (termin!! per- = keemias anorg ühen triviaalnimetustes keem elemendei kõrgeim o.a (VL)

ART olekufunktsioon (suurus, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist, s.t ei sõltu üleminekuviisidest ega vaheetappidest (www + chem-dict gümn-le)

intermetalliline ühend e intermetalliid (tehnlex, enwiki, 0 linki viki)

integ *(mikrokeemia (EE, väikesed ainekogused)

kristalliseerumine ja kausatiiv kristalliseerimine (viki ütleb, et vajaks art, termin!!) EE?? ja ümberkristalliseerumine (tehnlex, EE??), enwiki recrystallization ART

integ ülikõrgsagedused v ülikõrgsagedus (tehnlex 2 täh, EE??)

integ ülijuhtmagnet (tehnlex), EE??

integ ülekandenähtused e kineetilised nähtused (tehnlex, EE??, www??, alamõisteid palju!!)

MÕISTEVÄLI TEHA lenduvus e fugitiivsus (gaasi, endic = def kahtlane??, vrd volatiilsus, st et endic püüab eraldada gaasi lenduvust??; lendumine e haihtumine (volatilization = endic= kemikaali üleminek vs aurumine (kas see ainult veele omane = endic järgi; , endic=def ka); lenduv orgaaniline ühend (endic paneb ainsusesse??); fugaat e vädu (centrate)volatilization – lendumine, haihtumine (endic, ÖL) volatile matter, volatile substance (lenduv aine, endic) lenduvad happed (volatile acids) (endic) volatile fatty acids (lenduvad rasvhapped) (endic)

aurutamine mõiste ilmselt laiem, nt EME; EE hea mitu täh, viki enamvähem, kontrollida; viki: aurutamine on füs protsess, mitte keem reaktsioon


MÕISTEVÄLI teha (ingliskeelsed terminid viki art radiokeemia) summaarne kiirgus e summaarkiirgus (global (total) radiation (endic); hajus kiirgus e difuusne kiirgus (diffuse (scattered) radiation, sky radiation (endic,EE); ***ioniseeriv kiirgus (EME) vs radioaktiivne kiirgus (vt arutelu viki rad kiirgus??!!); hajuskiirgus TEA irradiation, radiation exposure – kiiritus (endic, vikis on art, ilmselt saaks termin!! pesa); kiiritamine (kiiri peale juhtima, kiirtega mõjutama, EKSS??) päikesekiirgus (termin!! arutelu viki, ÖL)

source of radiaton – kiirguallikas (endic) flux – voog = Suurus, mis iseloomustab energia või aine siiret läbi teatava ristlõike (endic, pole EE) radiation flux, flux of radiation, radiant power – kiirgusvoog (endic) integ heat flux, heat flow – soojusvoog (endic, tehnlex: e soojusvoolu tihedus) irradiance, irradiancy – kiiritustihedus (endic) heat radiation – soojuskiirgus (chem-dict)

Absorbed [solar] radiation – neeldunud kiirgus, neeldunud päikesekiirgus (endic); kiirgusenergia (radiant energy, endic)*kohastumiskiirgus (ÖL)

radiation balance, net radiation – kiirgubilanss (endic)

ART dosimeeter (kiiritusmõõtur jt, endic, tehnlex ka liigitus); valgusmõõdik e fotomeeter (riist valguskiirt isel suuruste valgustugevuse, valgustatuse ehk valgustustiheduse, heleduse jm mõõtm = endic def ka)maximum permissible irradiation dose – suurim lubatav kiiritusdoos e suurim lubatav kiiritusannus (endic)

soojuskiirgus (thermal radiation, heat radiation ;endic);

neeldunud kiirgus e neeldunud päikesekiirgus (absorbed radiation v absorbed solar radiation) (endic = def!!)neeldumistegur e neeldetegur (adsorption coefficient (factor), endic+def)atmosfääri vastukiirgus (downward terrestrial radiation, atmospheric counterradiation (endic); kosmiline kiirgus (cosmic radiation; vikis on halvasti def, vt nt endic=def ka); peegeldunud kiirgus (reflected [solar (global)] radiation (endic = def ka = pinnalt (aluspinnalt peegeldunud summ kiirgus); atmosfääri kiirgusbilanss (atmospheric radiation budget, endic); atmosfäärikiirgus (atmospheric radiation)*(püranomeeter (geofüüsikas, kiirgus, EE)

Foon (ÖL sisse, endic),Keskkonnafoon; ART Foon (xx) on organismide looduslik keskkonnaolustik võrrelduna katsetingimustega. F. määratakse eraldi msg ainete jm kohta (ÖL). Sün: looduslik foon e kontekstis looduslik kiirgusfoon (füs mõisteid gümn-le) radiomeetria (kas teha eraldi kat vikis, nagu enwiki, vt ka EMS) infravalgus e infrapunakiirgus (füs mõisted gümn-le)

ART annus e doos (EE, EME: manustamiseks ettenähtud kindel ravimikogus, enwiki) (TEA laiemalt ja EE räägib kitsamalt ravimidoos (TEA ka kiiritusdoos reagendiannus – dose of reagent FRAAS laia toimespektriga ravim (VL)

ÜLDSÕJANDUS jefreitor TEA, teat sõja auaste

ÜLDTEHNIKA ja ÜLDKESKKONNATEHNIKA== New Page 1 Tehnika sõnavara kohta ja eesti keele kaitseks räägib A. Maastik (praktilisi parandusi) lk26_27_kt2_2001.pdf (application/pdf Object) ILMUS “INGLISE-EESTI TEHNIKASÕNARAAMAT”, AGA... (järg) (Aleksander Maastik, termin!!)

ART valtsimine (enwiki rolling ja ka animatsioon), valts (EKSS jt)

jõuvõtuvõll TEA

juurimismasinad (TEA

juhtlang (TEA, seotud rongiteega

jõumasin TEA ok, aga sün-id vikis kahtlane

kaarlamp (TEA

kaarahi TEA

jäätustamismasinad TEA

integ TEAst: kaarlahendus, elektrikaar, van Volta kaar

kaablipaigaldi iseliikuv või haagismasi TEA

ART kaablilaev (en cable ship, TEA

kaabelkraana TEA

drenaažimasinad (ca hõlmab enwiki art trencher machine; TEA

kahhel (kahhelkivi on TS tehnikasõnaraamat= glazed tile, dutch tile; saksa sõnar = Kachel, saksa vikis ok) (seotud kahhelahi TEA, ei leia iw-d, enwiki annab hiinaga seotud glazed tile)

kabriolett (2 täh, TEA

kabreerimine (lennukil, TEA, ei leia kohe enwikit; TS-ides pole)

pöördkondensaator termin!! vikis vale def

aerostaat termin!!

õhutusklapp (def vaadata ja kat vikisse

elektrimootorid mall, kuhu vaja

kommutatsioon (vikis korda etümol!!

dimmimine (termin!! räägitakse sünnilugu)

kombain pane EE def (keerukas, vikis ilmselt teraviljakombainist jutt)

lülitus (kas täpslk, termin!!)

uuri mõnda pilti vm Memristori peetakse elekroonikalülituste neljandaks põhiliseks passiivelemendiks, lisaks takistile, kondensaatorile ja induktiivpoolile. vastav art vikis

Elektroonikakomponent vt liigitusi

whirlpool (lasta TÕLKIDA, vt electrolux)

takisti iw ja meil on ka aktiivtakisti (vt mõni tehn sõnastik)

ART gabariit (EKSS ca nt masina suuruse piirjooned, välismõõtmed, EKSS, EE??, VE)

jõudlus vs tootlikkus (ingl both capacity, th, et kui seade midagi iei tooda, ei saa olla tootlikkus, Maastik)

FRAAS polt on keermestatud (tehnlex)

mootorid kat-idega jama, EMS hea

integ dimmimine termin!! e hämardumine (def vigane??) (seotud valgustitega)

Volvo (ja segadus, kui on automark, viki, termin!!

ART laadur (EE ja vallaste 2 täh), alglaadur

kategooria Töötlemine tehnika all on kahtlane (EE??, sest mitu täh) või töötlus (EE??) škoda jäta automargile, termin!! viki

termin!! vt tehn sõnarmt Townsend (kas eesti k nimetus??, EE pole)

buldooser (ART; EE (vt ka TEA; EE: eesmise rippseadisega ratas- või roomiktraktor pinnase kaevamiseks ja teisaldamiseks (hrl mõnekümne m kaugusele EE otse 1:643 (1985) ,EME

arvutustehnika computer engineering (pole EE, TEA täisotsing vt; telemaatika (seotud EKSS)

bürootehnika office equipment; office machines (enwiki TÕLKIDA)

helitehnika audio equipment (EE ok, ART) heli mõõtmine (vt ka mall vikis, mis vajab tõlkimist)

integ ART hüdrotehnika hydrotechnics (EMS)

keevitustehnika welding devices; welding equipment (EMS, pole EE)

materjaliõpetus materials science (EMS, pole EE); abimaterjal (mitu täh, EE

põllumajandustehnika agricultural machinery (EMS; pole EE) tehnilised andmed technical data (EMS, pole EE: tehniline diagnostika ja tehniline dokumentatsioon (EE), tehnohooldus (EE)) tehnoloogiaseire technology foresight (EMS, pole EE) turvatehnika security equipment (EMS) tuumatehnika nuclear technology (EMS)

ART lauskeskkonna mehaanika (EE??, EMS, enwiki)

aparaadiehitus instrument industry; instrumental engineering (enwiki pole, EE: aparaaditööstus (masinatööstuse haru), aparaadielemendid

ART positsioneerimine (EMS, EE??) vale link vikis

elektrodünaamika vs elektromagnetism (termin!!, segadus vikis

ART raadiotehnika EE?? raadio- -- signaalide edastus raadiolainete abil (VIKI), tavakeeles ka raadiohääling (saated) ART raadio kui raadiovastuvõtja e?? raadioaparaat v EE??, termin!!

termin!! telegraaf telegraafside EE?? vikis, EE??

termin!! meh või elektriline pinge (mitmetäh ja vikis segadus) elektriline konstant (termin!! vikis soovitatakse muud)

statsionaarne mootor (enwiki, fiwiki jt, tehnlex, EE??), vikis 0 linki, TS ei anna vastet ART diisel e diiselmootor

tsiviilehitus EE??, tehnlex pole

ART tali (nl wiki talie, enwiki ca Block and tackle, tehnlex, EE??

puur (tehnlex, EE?? ja trell ja vikisse täpslk

termostabiilsus vs soojuskindlus e kuumakindlus (kas sün??, ruwiki eristab??), termin!!

pealkiri halb: Teise maailmasõja survel tehtud leiutised (vt arutelu)

Manhattani sild ART (+ integ kkatehn 2011, nr 1:37-39 ART, EE??

ART tehnika areng (2 pms suunda ja üldiselt; Majlex)

MÕISTEVÄLI teha vikis korda starter (tehnlex van??, EE??) käivitusmootor (vikis; TS: starting motor, pole iw linki) käiviti

ART karastatud teras (pole tehnlex, EE??)

ASIMO (humanoidrobot) enwiki ART

ART sireen (tehnlex van??, EE??)

snorkel (enwiki jt annab eri tähenduse, mis tehnlex pole, seal allveelaev, EE??)

multimeeter e tester, viki termin!! (TS annab häguselt, EE??)

ART tarviti ja vikis suunata sinna art tarvitite ühendusviisid

kardaan art tehnlex halb def, EE?? ja vikis korda link, enwiki jt ok

((goniomeeter ART VE, enwiki, matlex EE on 2 täh ja raske, TEA on 1 täh, matlex 1 täh elektrotermia (tehnlex, aga pole enwiki, eesti www isegi EMS, aga pole inglise vastet = TS: electrothermics)

õõtsumine tehnlex, EE?? ART, selle summutuseks õõtsesummuti (tehnlex)

öönägemine (EE??, tehnlex: öönägemisriistad) ART, TS: scotopic vision täps enwiki ok

ühtlase jaotuse seadus (tehnlex, EE pole, TS pole, statisti füs seadus)

düüs ja ca vastandub difuusor (EME: millegi laienev osa, tehnlex, EE??

resonaator (EE?? vikis segadus, täpslk??)

malm ja selle liigitus, tehnlex van??, EE?? vikis linke + ülitugev malm (tehnlex)

aku ja akupatarei ka sün termin!! vikis)

vooder (ehitise välis- ja sisekate, EKSS) ART

ART toide (EE??, tehnlex pole, EKSS: toitmise kiirus; see, mis toidab (hrl elektriE, nt aparaadi toide on 22 V, ajam töötab aku toitel)

lai mõiste soojustehnika EE??, tehnlex

kokkuveomasinad ({koondtehnika} (majlex: ülestöötatud puidu mingisse kohta kokkuveoks kasutatavad masinad, sh skidder, miniskidder jne, enwiki on eraldi küll artiklid, aga mitte koondmõiste kohta) draglainekskavaator (EME: ühekopaline ekskavaator, nt pinnast tunduvalt madalamalt kaevandamiseks kui ekskavaatori toetuspind) kaevamismasinad (teatud mullatöömasinad, TEA, ca vt Trenching Machine = ka TS) enwiki

bussool (EME, pole päris sama mis kompass, EE??, TEA, dewiki püüab midagi selgitada??), termin!!; TS ca e asimuudiring (azimuth circle, compass circle; mäend box compass, pole enwiki

puu mõõtmiseks klupp (EKSS jt, dendrograaf (EME: isekirjutav riist, automaatselt puutüve muutumist)

  • dendrogramm ÖL, enwiki räägib hoopis teisest mõistest, EME nt puuga seonduv mõiste, EE pole, termin!!


deflektor (EME, merevikis segane, EE??, enwiki täpsem, kuid mitte üldist, tehnlex??)

briketipress (enwiki pole, www on ok, EME)

baasmudel (EME: üksteisest vähe erineva tooteteisendi aluslahend, ei leia inglise www-st, termin??)

balanssiir (EME: kaheõlaline kiikuv kang (nookur) jõu edastamiseks, inglis k??)

ART aurukatel e aurugeneraator (EME; EE??, TEA = LUGEDA pikk), tehnlex (termin!! segadust, nt elektrotehnikasõnastik: aurugeneraator e (auru)katel

aktseleraator (EME, EE?? VL hea!!, ka majl mõiste, 2 täh, enwiki ok, ART),aspiraator (EME, EE??, enwiki on hea, tehnlex??)

aiatraktor (EME, enwiki art Tractor alarubriik, ka minitraktor vist??

tiivik vs propeller (EE??, viki segadus, tehnlex jt)

integ automatiseerimine (TEA pole, EE pikk, majlex hea ART, EME), vs mehhaniseerimine (EKSS: inimese (kehalist) tööd masinatööga asendama, mehhanisme ning masinaid rakendama, nendega varustama ja motoriseerimine (EE??)

ART innovaatika (majlex, EE ütleb, et teadusharu, mis uurib innovatsiooni, vikid ei maini, eesti www-s mitmeid linke) ja innovatsiooni tugiasutused (majlex)

agromehaanika (inglise www-s kahtlane, EME, kus lahatud terminolog)

tehnosiire (vt vikis, majlex?? EE pole

integ jõujaam (E-t tootev ettevõte, majlex)

MÕISTEVÄLI teha agrotehnika viki, EME, agrotehnoloogia (kattuvad EME-s, termin!!)

ART (rotameeter (ujukiga riist)

MÕISTEVÄLI teha seade vs seadeldis (konstruktsioonilt terviklik, kuid iseseisvalt kasutamatu seadme, aparaadi v masina osa (EKSS); mehhanism, kellavärk EKSS, pole tehnlex) vs seadis (EKSS) (termin!!); tööseadis (masina vm kindla otstarbega seadis, EKSS equipment, outfit – seadmed, varustus, aparatuur pilot plant – katseseade


integ energiaseade ja kütuseseade (majlex)

ART TECH *(temperatuurikompensatsioon (tehnikas, EE: tempi mõju vähendus, et masinad stabiilsemad))

ART *geotehnosüsteem (geotehniline süsteem (ÖL: tehnoloogia ja elemendid nt tehnorajatised, võimalik positiivne mõju)

ART *(mikroskoopia (EE); *(mikrurgia (e mikromanipulatsioon, mikroskoopia osa; EE); *(mikrostruktuur (aine ehitus, mis nähtav mikroskoobiga, EE Nomarski mikroskoop e interferentsmikroskoop; stereomikroskoop e ingl dissecting microscope ultrastruktuur e vist submikroskoopiline

integ ökoefektiivsus, ökotõhusus, eco-efficiency (SEI, endic=laiem def kui vikis!, cf mõiste ökoloogiline efektiivsus!!; ökoloogiline kasutegur (endic=on def ka, mis kitsas!!, elusolendi kasut energiast seot ta kudedes); , faktor 10, Factor 10, faktor 4, Factor 4, tootlikkus, productivity, (ca tõhusus) (2 tähendust); energiatõhusus, energy efficiency, energiasääst (säästev energiakasutus), energy conservation, vt ka endic energia säästmine) ; *ökoloogiline efektiivsus (ÖL); *efektiivsus (energeetiline efektiivsus) (ÖL); *ökoloogilis-majanduslik efektiivsus (MajLex); energia kokkuhoid (füs sõnastik gümn-le: meetmed..., et vähendada mittesihipärast kasutamist)

(kemiseerimine (EE, tehnlex: tehnika progressi põhisuundi, keemiatööstus igale poole, no viki; www kahtlane)

MÕISTEVÄLI teha (bioloogia +tehnika) ART Bioonika (EE, tehnlex) bioküberneetika (tehnlex: uurib biol informats ja juhtimissys ning objekte kübern meetodite ja vahenditega)

(kas EE??) ART biofüüsika (TEA)biomehaanika (biofüs haru, TEA; EE)*(bioelektrilised nähtused (EE)biojuhtimine (biopotentsiaalide kasutamine tehn sys juhtivate signaalidena, tehnlex) (biofüüsikaline keemia (EE); *(bioanorgaaniline keemia (EE, TEA) vs (bioorgaaniline keemia (EE, TEA)rakendusgeofüüsika (applied geophysics, endic)

MÕISTEVÄLI teha (vt oma paberSYS) tehnika vs tehnoloogia!! (VE ütleb, et ka tehnoloogia on teadus) teha viki-sse vastav kat kkahoidlik tehnoloogia vms FRAAS tehnoloogia nüüdisaegsus (majlex)

ökosüsteemne tehnoloogia, ecological engineering, (SEI) ;

ökoloogiline tehnoloogia, ecological technology,; pehmetehnoloogia (Kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonna-hoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes, ENdic, pole SEI); toruotsatehnoloogia, end-of-pipe-technology (SEI + on de wiki + Endic), säästev tehnoloogia keskkonnahoidlik tehnoloogia, sustainable technology (low-waste technology, environment-friendly technology, clean technology (SEI + endic, vikis tahetakse liita teatud osi? + lisa iw-d!), ökosüsteemne tehnoloogia, ecological engineering, ART bioenergeetika (en (ÖL, biokeemia haru ja energeetika haru);

parim võimalik tehnika, best available techniques (BAT) (SEI + endic); parimad keskkonnatavad (best environmental practices, endic; enwiki võtab need 2 kokku),;

keskkonnageotehnika (environmental geotechnology, environmental geotechics, endic); keskkonnatehnika, environmental tech­nology (SEI, endic),; puhtam tootmine, cleaner production

Energia- ja toormekasutuse efektiivsus e Energia- ja toormekasutuse tõhusus – energy and material efficiency (endic) hajaenergeetika (hajutatud energeetika), distributed generation, mikroenergeetika, microenergetics, säästev energeetika, sustainable en­ergetics, koostootmine (majlex annab laiema tähenduse) e soojus- ja elektrienergia koostootmine (endic); soojuse ja elektri koostootmine, cogeneration of heat and power (enwiki ka: Micro combined heat and power or micro-CHP, nt kasut kodudes, väikekontorites, pole SEI), combined heat and power generation (CHP), elektrienergia tootmine (viki korda teha, autoriõigused!!, raske) Elektrienergia ülekanne (raske, kopipeist) ühtne energiasüsteem (tehnlex: riigi kõigi (v teatud osa) energiasüsteemide ühendus) ühendenergiasüsteem (tehnlex: kõrgepingeliinidega ühendatud ja ühtsest kohast juhitud)

tark elektrivõrk enwiki (smart grid, kasutat nt KKatehnika ajakiri 2011, nr 8)tehnoloogia nagu see, kuidsa midagi toodetakse, ilmselt inglise mõjul hakkab ähmastuma, s.t tehnika ja tehnoloogia kattumine; art vikis, arutelus ka termin!! id

seotud ka AUTOMAATIKAGA tark tolm e arupuru enwiki (mitmes kkatehnika ajakirjas 2010, 2011) TÕLKIDA automaatjuhtimine (ref??, enwiki, EE on, a vananenud ehk, TEA pole

Arvutustehnika mõisteväljad, vikis on küberneetika mõisteid (selle alla kuuluv automaatika mõisteid) ja elektroonika mõisteid ja elektrotehnika mõisteid digitaaltehnika vs digitaaltehnoloogia (nt TEA, vikis??, termin!! infokirjaoskus vs digitaalne kirjaoskus

üldelektroonika mikroelektroonika-revolutsioon (Majlex: osa teaduse- ja tehnikarevolutsioonist…) ART elektroonikatööstus EE?? elektroonika kas on elektrotehnika alla kuuluv (nt EMSis on nii, vikis pole) digitaalelektroonika vs digitaaltehnika (vikis kattuvad, termin!!, EMS nagu eristab)

resolutsioon täpslk teha EE ja siis viki eraldusvõime e lahutusvõime integ, termin!! HD = kõrglahutusega e kõrgeraldusega (High Definition)

ÜLDINFORMAATIKA, ÜLDINFOTEHNOLOOGIA täpslk vm positioning, localization – lokaliseerimine (endic), ja lokalisatsioon (eriti arvutite puhul, EE annab: millegi leviku sulgemine piiridesse

1. SIDUS- (liitsõna esiosana) info (arvutisüsteemides:) seadmete pideva ühenduse ja kohese infovahetusega. (EKSS), nt sidusandmebaas (online database) (keeleteaduse sõnastik)

termin!! käsuprotsessor (viki sün-id

Language localisation (eestikeelset vastet ja ART, enwiki, lokalisatsioon, pigem vist keeleteaduslik, tõlkimine??

FRAAS tekstitöötlusprogrammi, tabelarvutus- ja esitlustarkvara (viki) FRAAs DVD-ROMe (TEA); BD-sid (TEA); sagedus 24 kaadrit sekundis integ Kommertsvara (termin!!)

infoteadus, kitsam informaatika ART digitaalne kihistumine (TÕLKIDA, enwiki, EMS ka def ja sün)

andmetüübid vt viki: http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1427

integ, kõik www-st: Hurmi8bfc3ddbd421dffc716506205849cf13.pdf (application/pdf Object) Õhuliides (air interface) – õige on raadioliides _ Resolutsioon (resolution) – õige on eraldusvõime, ka lahutusvõime _ ribalaius (bandwidth) – teatud tähenduses peaks olema ka “läbilaskevõime” (aga ei kasutata) _ Võrgulüliti (network switch) – õige on kommutaator

ART vaba juurdepääs < avatud juurdepääs ; ja tarkvara puhul avatud lähtekood, vaba tarkvara, vs priivara

handout (käsileht, jaotusmaterjal, informaterjal, mingi saksa-eesti sõnastik; pole enwiki, dewiki )

termin!! vt Juhistikusüsteem, nt TT-juhistikusüsteem on parem pealkiri, vikis on TT-süsteem

ART skript

ekraanipilt jt, mis enwiki kõik kokku võetud, Vallaste

ART liides (Vallaste, VE)

ART andmebaas (2 tüüpi, Vallaste, TEA??


tarkvaralahendus (arutelus, termin!! id jm)

MÕISTEVÄLI teha ART arvutikelmus (TEA) ja arvutikuritegu (TEA) infoturve (EMS ja vastav sõnastik www-s http://akit.cyber.ee/terms/521 VE, andmeturve

termin!! ad hoc võrk (nii ka Vallaste)

integ side e ca telekommunikatsioon (vallaste, termin!!)

juhitav numbrinäit, lüh CLIR (ingl calling line identification restriction), TEA

ÜLDRAAMATU, ÜLDKIRJASTUS trükitehnika vs trükindus (termin!!), EE??

juudi kirjandus TEA judaistika TEA

--MÕISTEVÄli teha TECH loss on ignition, volatile solids – kuumutuskadu, põletuskadu (endic+def) TECH residue on ignition, fixed residue, fixed solids, ignition residue – kuumutusjääk, põletusjääk ignition (endic+def) TECH incineration, combustion – põletamine (tuhaks, endic) TECH wet combustion – märgpõletus (endic, pole tehnlex) ART TECH fluidised bed incinerator – keevkihtpõletusahi (endic) ART keevkiht e pseudovedelik (endic+def: puistematerjali kiht, kus materjaliosakesed liiguvad läbi gaasi vedelik, EE) keevkihtpõletusahi (endic+def keevkihtreaktor (reoveepuhastuses, (endic+def isesüttimine (endic)ülepõletus (tehnlex, metalltoote kõrvaldamatu defekt, kui liiga kõrge temp) lõõr e suitsulõõr (flue, smoke flue, endic, pole def)broomitud tuleaeglusti e broomitud leegiaeglusti (brominated flame retardant), endic TECH kolle, tulekolle- combustion chamber, fire box, furnace TECH Afterburner – järelpõleti (endic) keskkatlamaja (district heating plant);TECH süütamine, süüde (EKSS kas isesüttimine v elektriline süütamine) – ignition (endic); süttimine – ignition (endic)


MÕISTEVÄLI teha FRAAS measurement accuracy, precision of measurement – mõõtetäpsus, mõõtmistäpsus FRAAS error of measurement, measurement error - mõõtmisviga FRAAS measuring range – mõõteulatus, mõõtmisulatus FRAAS measured value, result of measurement, measurement – mõõtetulemus, mõõtmistulemus; inglise surveying ka mõõdistamine (EMS)

kaugmõõtmine e telemeetria (pane SYS, endic); remote sensing, remote sounding – kaugseire, kaugmõõdistamine (endic; kas mõõdistamine ja seire tõesti sün, termin!!); aerokosmiliste vahenditega jälgimine (kaugseire ART, endic)
aerofotomõõdistus ca aeromõõdistamine (aerial survey, (meresõnastik)

aerofotogeodeesia (eesti www-s on kasutat, aga pole välismaistes, EME)

MÕISTEVÄLI TEHA tuumajäätmed (nuclear waste, endic)

TECH tuumareaktori kokkusulamine – meltdown (of a nuclear reactor) tuumajõuseade (tehnlex: tuumaenergial töötav jõuseade) tuumaenergia (eraldi artiklid teha vikis samast artiklist!!) ART tuumatehnika (EE) tuumamootor e aatomimootor (EE: põhimõtteliselt võimalik, veel pole); tuumapatarei (EE:rad isotoop lagunemise soojuse elektrie-ks muundav seade)

ART radioisotoop e radioaktiivne isotoop; radionukliid (endic; nt joogiveest) + integ siis kkatehnika 2011, nr 2: 24.. radioaktiivsed heitmed(radioaktiivne saaste??) (ÖL) ART radioökoloogia (radiobioloogia (pole ÖL) ja ökolog haru, kõiksugu kiirgused, tuumarelvakatsetused, tuumaenergeetika jne) radioloogia (kas lahku viia vikis, termin!!, EE??) ja radiograafia (nt enwiki, EE??)

PÄIKESEENERGIA MÕISTEVÄLI teha

päikeseenergeetika, solar energetics (SEI), (päikeseenergia (radiation from SUN art on, energeetika on selle kasutamine kui majharu, endic); heliotehnika (solar [energy] technology, heliotechnology, endic=def ka, seos eelmisega??); päikeseelement e heliorakk (solar cell, nt endic);

TUULENERGIA MÕISTEVÄLI tuuleenergia (wind energy, wind power ;endic); tuulejõujaam e tuuleelektrijaam (wind power station ;endic); tuulik (EE annab jahvatusseade (2: teraviljapeenestusseade, peaks mainima ka tuulegeneraatorit viki!!, termin; EKSS ütleb, et tuulik ka: tuulemootorist ja elektrigeneraatorist koosnev agregaat tuuleelektrijaamas); tuuleveski (ja segadused) allatuuleturbiin (downwind (machine)): elektroenergeetika sõnastik: tuuleturbiin, mille tiivik paikneb allatuult, vs vastutuuleturbiin (elektroen. sõnastik) tuulikumüra ja tuulikuvarjutus (kasut nt kkatehnika ajakiri: 2011 nr 1: 22)

MEETODID JA VÕTTED[muuda | muuda lähteteksti]

TECH survefiltrimine – pressure filtration membraanfiltrimine (membrane filtration, endic); TECH magnetiitfilter (Lauglin filter, magnetite filter, pole tehnlex) kuumkuivatus e termiline kuivatus (heat-drying, thermal drying, endic); utmine e pürolüüs e kuivdestillatsioon (pyrolysis jt, endic); soojuskäitlus e termotöötlus (thermal treatment);===VAHENDID, SEADMED, NENDE OSAD JNE=== TECH measuring tank, calibrated tank, gauge (enUS gage) tank – mõõteanum TECH tolmupüünis, tolmupüüdur, tolmueraldi , tolmuärasti – dust arrestor (separator) TECH coarse screen, trash rack (am) – jämevõre säästulamp ja vikis ka säästulambid (segadus!)

Paberihakkur, paberihunt – paper shredder, shredder, shredding machine


TECH laboratory experiment (test) – laborikatse e laboriuuring TECH laboratory equipment – laborivarustus TECH rundown screen (sieve), curved screen – kaarsõel (endic)

soojuspump, heat pump (sei + endic);

MÕISTEVÄLI teha muundur (EE, VE veel laiem kui andurid ja tajurid) sensor- sensor ei ole sama mis tajur (tehnlex, EE?? (sensori osa, EKSS) (välistoimele reag, endic+def ka; endic eksib!!) tajur võib olla mõõteriistal, anduril (viki ca) ja sensoril (EKSS) TECH transducer – andur (vikis hea joonis!; ca seade, mis muudab füüs suuruse teiseks suuruseks (signaaliks, VIKI; TH andur kui edasiandja)) biosensor (biol signaal elektr-ks) (TEA);TÕLKIDA suitsuandur enwiki fire detector, vs tulekahjuandur (ESTERM ja viki) ja eesti k?? fire alarm system (enwiki, TÕLKIDA) andurite klassifikatsioon: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1790/mehhatroonikaseadmed_31.05.2011.zip/Andurid_1.htmlmõõtevahend (mõõteinfo esitus vahetult tajutavas vormis, EKSS, nt numbernäidunamõõteriist vs mõõteseade (termin!!)


ART albeedomeeter (EME, eriliigid EE pole EHITUS, ÜLDEHITUS termin!! ehitamine ja ehitus (integ vikis!!) ??ART keskkonnaehitus - environmental construction (endic) majade renoveerimineökoloogiline ehitamine, ecological building, passiivmaja

maaehitised, nt kuur, ait, jne EE pole

kas termin?? kultuurilooliselt väärtuslik ehitis (kkatehnika 2011, nr 2: 40..)

geotehnika vs geotehnoloogia (termin!!, EMS, jt, EE, ehitusgeoloogia

MATERJALID geomembraan ja geotekstiil (esimene vett ei lähe läbi ja vice versa geotekstiiliga) (pakutakse ka keelenõust: pinnasetekstiil ja pinnasekudum, enwiki)

puitplastkomposiit puitplastkomposiidid (KKtehnika ajakiri 7:2011:17, kus lähismõisteid)

tehiskarusnahk (tehnlex) tehisnahk (tehnlex: nt jalatsite puhul tav polümeerne materjal)

ökomaterjal vahtklaas, mida nt saab toota vanaklaasist (foam glass, pole enwiki, kuid on Britannica, ART, kkatehn on art 2011 nr 2: 19)

TEHNIKAFRAASID Nt dosaarite liigitus töötamispõhimõtte, talitluse, tööorgani kuju v juhtimisviisi järgi (EME) ÜLDMATEMAATIKA, ÜLDMATH, ÜLDLOOGIKA

integ sagitaalne – keha kesktasandiga rööbiti kulgev, kõhu poolt selja poole kulgev (VS); tangentsiaalne e puutujasihiline; aksiaalne – teljesuunaline, teljega rööbiti (EE-st); tangential ka risti to radial; radiaalne – kiirjas, keskmest lähtuv v sinna suunduv, kodarjas vastand: aksiaalne (VL) MÕISTEVÄLI teha integ diagramm (arve, suurusi, suhteid võrdelvalt (joonte, tulpade) esitav arvjoonis; tabel, graafik pole sama mis diagramm; arvjoonis (üldnimetus, e teabejoonis, e diagramm e graafik (endic), ingl diagram, graph, plot (endic) ; joonis (TEA; joonistus (TEA, ka kunstimõiste teaduslik visualiseerimine (TEA) kahekordse eituse seadus Double negative elimination (TEA kahemõõtmeline muutkond (TEA kaksikhulktahukas (TEA kaksikkoonus (TEA)

kvaternioonid (EE; kaaskvaternioonid (TEA, komplekssarvudega kaudsoetud kaksikpüramiid (TEA) kaksnurk (TEA; enwiki?? kahetahuline nurk ()TEA kahe poolega pind (TEA kaksvaade (vist perspective (graphics) sealt two-point perspective, TEA ((lähisnurgad äkki saab mõne joonise ja def EE OK, otsi joonis!! def halb vikis par, matlex; enwiki saab head joonised siit: Transversal (geometry) ja terminipesa!! nõuab süüvimist!! ligikaudne arv (lähend, vikis segadus, arutelu, matlex jt, termin!!

FRAAS nt sinusoid on fun y = sin x graafik (tehnlex)



MATH model[l]ing, simulation (comp) – modelleerimine, mudeldamine, matkemodelleerimine (arv) model test - mudelkatse[tus] model scale – mudelkatse, mudelkatsetus

kaldkoordinaadid (TEA, vikis on sys)

ART EE pole koordinaatide süsteem (e koordinaadistik e koordinaadisüsteem, kas integr EE?? art koordinaadid matlex, kuhu koondada! ja lähismõisteid matlex; EE koordinaadid on põhjalik Sõlm (knoten dewiki ART, enwiki, math raske, 2 täh integ viki täpslk-le)

MATH andmeedastus – data transfer, data transmission (endic)

MATH asümmeetriategur – skew(ness) coefficient (endic) MATH distorted model – moonutatud mudel analytical results, analytical data – analüüsitulemusd, analüüsiandmed (endic, math) variable – muutuja, muutuv suurus (math, endic) determinand – määratav suurus (math, endic); keskkonnastatistika – environmental statistics (endic); *biostatistika (TEA); *korrelatsioonianalüüs (math) (ÖL); *biomeetria (ÖL) sampling (statistical) – väljavõtu tegemine (endic, math) sample (statistic) – väljavõtt (endic, math)

hüpoteeside kontrollimise teooria (enwiki ligilähedane, TEA)

MÕISTEVÄLI teha (raske) järeldus (TEA enwiki paras segadus, vajab süüvimist!!)

tasakaaluolek (matemaatiline) (ka tasakaaluseisund, MAJlex on 4 majandusega seotud mõistet) www? integ dünaamiline tasakaal (pole EE, Majlex põhjalik), vikid?? hea on füs sõnastik gümn+def; dünaamiline mudel (EE??, ART, matlex: matem mudel, milles kajastub ka vaadeldava nähtuse muutumine ajas; viki ka: dünaamikamudel) MATH R-analüüs (taimekoosluste analüüsi meetod; van??) MATH imitatsioonmudel (simulatsioonmudel, imitatiivmudel (ÖL) MATH multivariate (klastrid, multimetric (metrics-tunnused) on lihtsam ja meelevaldsem(?), mudeldamist vähem?? MATH *faktoranalüüs

rõhuepüür – pressure (distribution) curve, pressure profile

suurus (v o skalaarne v vektoriaalne e arvude lõpliku kogumika isel suurus (EKSS) MATH extensive quantity, extensive property – määrasuurus, kvantumsuurus (endic = def ka, ka enwiki jt: Süsteemi massist olenev suurus, nt joonmõõde, pindala või äravool) vs pingsus e tugevussuurus (endic+def ka)

dünaamiline planeerimine (matlex, matem. planeerimise osa)


rõhtsirge ja püstsirge matlex??, EE pole püstsirge vertikaal (EE on püstsirge kõik ja astronoomia, astronoomlex , enwiki) EE pole kontsentrilisus, ja ringid pooleli jäi, matlex, mat gümn-le

!!ART matemaatilised märgid, kus koondada kõik EE täpselt see lk on puudu mat-gümn-le

integraalkõver e summakõver (endic, summaga seotud)

FRAAS grid (geogr) – koordinaadistik, koordinaatvõrk (endic), koordinaatide süsteem (mingi matlex)


MÕISTEVÄLI teha: graafik, arvjoonis (matlex nt eristab), TEA on hea, EE?? ART sagedustabel EE pole vt viki on lahja (kahemõõtmeline sagedustabel on korrelatsioonitabel)

nõuab mata teadmisi ja süüvimist: graafik – näitlik ja kvantitatiivsete suhte väljendamiseks (ref??) ((kvantiil kas ART teha, EE ok aga raske matlex ((Lobatševski geomeetria uurida natuke, enwiki: Lobachevskian geometry) matlex, EE?? ART ehk

ÜLDASTRONOOMIA aeronautika (vajab integ mitu art)

ART Messier’ objekt ja Messier’ kataloog (vikis vigane, EE??, enwiki)

sideeriline periood vs sünoodiline periood (rasked terminid) keskööpäike (vikis on romaanist, vt astroonomialex, või EE??)

MÕISTEVÄLI teha FRAAS must auk, seal nii tugev gravitatsioon, isegi valgus ei pääse läbi (mõisteid füs-gümn) kuu ja kalendrikuu, termin!! 2 täh astronoomlex, EE?? planeetidevaheline automaatjaam (mehitamata kosmoseaparaat, enwiki pole art, astronoomlex), automaatjaam (EE??, pole astronlex)

astromeetria vs taevamehaanika vikis segadus, astronoomialex ja EE eristab, termin!! süüvimist

statistiline füüsika ja statistiline mehaanika (pole vikide järgi sün, aga astronoomlex annab, et sün, termin!!)

tähesadu ja meteoorivool kas sün??, raske termin!! ka EE eristab astronoomialex eristab termin!!

astronoomiline optika e astrooptika (enwiki pole, www ok, eesti oma kahtlane, astronoomlex)

astronoom ja kosmoloog panna kokku loend

MÕISTEVÄLI teha termin!! zodiaak kitsam ja laiem mõiste, EE??, astronoomialex viki segadus, termin!! tähtkuju termin!! kitsam ja laiem mõiste!!

taevas mitu täh ilmselt, astronoomialex on hea, EE on hea, raske 3-4 täh, vikis täpslk teha

meteoriit etümolog par ja uuesti (EE annab ainult < kr), vikis maha võetud

saaros etümolog?? (pole astronoomialex, EE ütleb, et <kr)

kinnistäht ja täht, astroomialex ütleb et sün, vikis segadus

MÕISTEVÄLI teha astrobleem ja impakstruktuur jt segadus vikis

SÄÄTEV TRANSPORT (TRANSPORDIPOLIITIKA, ÜLDLIIKLUS; TRANSPORT; ÜLDSIDE; ÜLDSIDETEHNIKA==

MÕISTEVÄLI teha FRAAS linnapuhastus, tänavapuhastus – public cleansing, town cleansing, street cleansing liiklussaastus (vehicle pollution + sün, endic); liiklusummik (rüsiliiklus, traffic jam, congestion of traffic, hold-up, tailback, endic); mootorsõidukiheitmed e liiklusheitmed (vehicle (traffic) emissions, endic)FRAAS liiklustihedus (traffic intensity); FRAAS Traffic segregation (separation)- liikluse lahutamine integ rööbasliiklus – rail traffic (endic) FRAAS maanteeliiklus – road traffic (endic) ühisauto kasutamine (car sharing), keskkonnasõbralik auto v ökoauto (pole SEI, vikid) liikuvuskorraldus, mobility management, autostumine (toim viki-s) linnaline liikuvus, urban mobility, säästev transport, sustainable transport (mitmed vikid) ; kergliiklus (non-motorised transport modes); lennuliiklus, õhuliiklus (air(borne) traffic, flight traffic, endic)liiklusmüra (traffic noise, endic); mürahäiring e mürareostus + sün (noise nuisance + sün, endic; termin vikis tahetakse müra suunata mürareostusele!!, majlex: müra: üks töökka füs ohutegureid, töötajat häiriv v tema tervist kahjustav heli); müra (endic); müratõrje (noise abatement, noise control, endic); müraheide e müraemissioon (noise emission, endic; müratõke e müravarje (noise barrier, endic)heliisolatsioon (enwiki ok sound insulation, ART, kkatehnika 2011, nr 2, 35) automaks (dewiki, enwiki, majlex 2 täh) ülekäik (tehnlex + terminid seal, EE??, ART)

ART juurdesõidutee TEA

ART kiirtee (EE??, pole tehnlex

bensiinijaam ja tankla (termin!! ja viki, EE??)

hüdrosõlm (EE – jõel paiknev vesiehitiste kogum) hüdrotransport (veetransport, pers, vikis ka sõna: www? (ka see EE-s) veeliiklus) (EE, EKSS)


kaaliumformiaat (potassium formate, potassium formiate, biolag libedustõrjeaine, endic); libedustõrjeaine (antiskid (substance, endic);

teesool (road salt, ; de-icing salt, endic)TECH katalüüsneutralisaator e katalüüsmuundur (autol, endic+def);SIDE

sidetehnika EMS ütleb, et p.o on sidevahendid TÕLKIDA informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnika enwiki e IKT e info- ja kommunikatsioonitehnika, TEAs mainitud vist x artikli all

vabalevi vs free-to-air (vikis, termin!!)

ülekandetehnika (uuri terminit, nt modulatsiooni all vikis, ref??

JÄTKUSUUTLIK ÜLDSOTSIAAL masskultuur (majlex, hea) e massikultuur (EE) masskultuur vs popkultuur (EKSS on sün) (Majlex on 1., kas EE pole, ja sün??)

palgatööline ja palgatöötaja (termin?? vikis jm)

integ inimõigus (majlex, EE??

moderniseerimine ja moderniseerimisinvesteering ja moderniseerimisteooria (majlex, integ, EE:ainult moderniseerimine: moodsaks, uuemoeliseks tegema)

säästev inimareng, sustainable human development (SEI), inimarengu indeks (SEI), integ sisu!!

integ lailevimudel (info vaba ja takistamatu levikul põhinev inforkorralduse mudel, majlex, seal ingl the broadcast model of information flow, mida ei leia en www, 2 küll eestikeelses)

lääne-euroopastamine ja sün majlex, kuid vaja vist panna enesekohasus, enwiki ja dewikiART beebibuum (TEA) kast ja kastisüsteem (vikis vähe, EE??)

MÕISTEVÄLI teha huvikaitse (viki, lobi (majlex jt)

integ termin!! inimtegur e inimfaktor e inimmõjur (majlex; (vs vikis inimtekkeline tegur) inimtekkeline – nii inimese tegevusest tingitud 2) inimese loodud (endic) artificial community – inimtekkene kooslus, kultuurtaimekooslus (TTSSist, adekv??)

ART *inimmõju (ÖL); Inimmõju (antropogeenne mõju) (human impact, anthropogenic impact, man’s impact) (endic). Inimtekkeline e antropogeenne (inimese tegevusest tingitud (ESS),. Inimese loodud (ÕS) (endic)

www?? *inimolenevus (nt org levimise olenevus inimtegevusest, ÖL)


FRAAS management - juhtimine, korraldamine, administreerimine (VL) kvaliteedijuhtimine (viki ka terminiprob, majlex annab hoopis teise mõiste: kvaliteedi reguleerimine

integ homofoobia (TEAs on laiem määratlus ka!!)

avatud õpe e avaõpe (EE, või VE, Majlex) ART

SOTS eluiga (kolm täh, EKSS); keskmine eluiga (vt ka arutelu eluiga, life expectancy (SEI, vikisõnastik annab ka: keskmine oodatav eluiga), longevity – pikaealisus (endic - pole def, enwiki on kaud); eluiga (EE on, ja sealt peaks saama ka keskmine eluiga); keskmine eluiga (EE: biol, stat: eluiga, füüs: poolestusaeg)

integ mode of life, way of life, lifestyle (human) – eluviis life span, lifetime – eluiga (endic)

age distribution – ealine jaotu[mu]s; vanuseline jaotu[mu]s (TTSS) bioloogiline vanus (vt viki!)

elukvaliteet, quality of life, elustandard, living standard (SEI) vs elatustase (EMS jt, Majlex) e elutase eluviis (elulaad), lifestyle, (SEI, majlex; Health promotion, enwiki, ca tervislik eluviis, integ elukeskkond (kk, milles inimene elab, majlex) ART

integ deintellektualiseerimine (majlex, ka Urban dic www-s)

vaesus, poverty, vaesuse tsükkel, cycle of poverty, vaesusindeks, HPI, human poverty index (HPI), suhteline vaesus, relative poverty; vaesus (majlex) ja vaesuse tsükkel (seal vaesuse nõiaring, pole päris sama def!!); vaesusega seotud mõisteid pole EE!!

kolme laine teooria (MaLex, inimühiskonna sots arengu 3 etappi; enwikis on Alvin Toffler'i raamatust The Third Wave (book)

integ traditsioonilised teadmised, traditional knowledge (SEI)

MÕISTEVÄLI teha areng tav kui ühiskondlikus v rahvamaj ulatuses, edu kui üksiku inimese v ettevõtte puhul (majlex)

areng (EE), development, (mitmetahuline); alaareng, underdevelopment (vajab ülemmõistet, mitu täh; inglise vikis 1 täh);

arenguideoloogia, ideology of development, (SEI); arenguplaneerimine, development planning, (pigem maj); regionaalareng, regional development, kohalik areng, local development,VASAB ja VASAB 2010 (vikis segadus!)


keskkonnasotsioloogia (enwiki environmental sociology) (kas sLKB või SEI; *(keskkonnapsühholoogia (EE); human engineering - objektipsühhotehnika (VL)tehnopsühholoogia (tehnlex, EE: e inseneripsühholoogia (juhtimissys-des ”inimene-masin” tekkivad probleemid)

termin!! võrdlev psühholoogia e loomapsühholoogia ?? käitumisteadus v käitumisteadused (pole EE, VE, EMS, tõlkida enwiki; siia alla nt psühholoogia, psühhobioloogia, tunnetusteadus e kognitiivteadus, viki jt, vist ka ca vaba aeg, harrastused)

isik vs isiksus (termin!!, sest isiksuseidentsus (Meos, Oxford on isikuidentsus ÜLDPOLITOLOOGIA

VE ART bürokratism (majlex); debürokratiseerimine (majlex, www on hea, ART) bürokraatlikkus (majlex: formaalne ja süvenematu järjekindl suhtumine, pole oluline sisuliselt jne ART)

juhatus (TEA

kaalutlusõigus e diskretsioon (TEA; pole VE, enwiki judicial discretion ??)

kaasomand (TEA, estitsism??

järelpärija TEA

kaasaaitamine (jur, TEA,

kaebus (TEA, interwiki puudu, complaint vms

kahtlustus (TEA, estitsism??)

laissez faire integ SEIst; looduskaitse sama

järelevalve (control vms inglise, aga tundub, et estitsism; TEA, VE)

kaitsja (estitsism ?? , TEA, ei leia enwiki; Haldus- ja tsiviilkohtumenetluses osutab isikule õigusabi tema esindaja, kriminaal- ja väärteomenetluses aga kaitsja.=TEA kaitseõigus

hõlmeala e rakendusala e kohaldamissfäär (ala v valdkond, mille ulatuses mingit õigusakti rakendadtakse, Majlex)

contra preferentum (Majlex, enwiki)

termin!! kirna_catlyn.pdf (application/pdf Object) (politoloogia terminoloogia korrastamise vajadus, magtöö) LUG türann ja türannia (EE ja siis 2 mõistet lahku

MÕISTEVÄLI apoloogia e kaitsekõne (TEA, enwiki ei leia täpselt; apologeetika alla suunab enwiki, VE ka

despotism vs sultanism (termin!!)

makjavellistlik – pol kõiki vahendeid lubatavaks pidav (VL)

ART seadlus EKSS, ESTERM 2 täh, EE??

lähimuspõhimõte (4 täh = majlex, subsidiaarsuse põhimõte, subsidiaarsus e subsidiariteet ART

ART direktiiv (majlex mitu täh, EE??, TEA?? jt)

integ paindlik ühinemine e diferentseeritud integratsioon (nt ELi tingimustes: ühinemisprotsess, milles ühinevad riigid võivad liikuda muudatuste tegemisel erineva kiirusega ja erinevate eesmärkide poole (Majlex); muutruumiline Euroopa (teeb paratamatuks 1. mõiste, Majlex)

keskkonnaõigusaktid (mitte: keskkonnaseadusandlus, endic environmental legislation); keskkonnakaitseseadus (environment(al) protection act (endic); keskkonnaõigus (endic: hea def); keskkonnakuritegu e keskkonnaõigusrikkumine (environmental crime, endic); kka(kaitse)organ, legislation (1 & 2) – seadusandlus, seadusloome (1); seadused, õigusaktid (2) (endic) legitimate use – seadusjärgne kasutamine (endic) law breaking, infringement of law, violation of law, legal offence, delict – õigusrikkumine, seadus[e]rikkumine (endic) FRAAS legislatiivne (seadusandlik) legitiimne (seadusjärgne, õiguslikult põhjendatud)

hea valitsemistava, good governance, (jätkusuutliku politoloogia mõiste; üldised (riigi)valitsemistavad, mis lähenevad valitsetavatel ja õiglusele, omased õiglusriigile jne); selgus arusaadavus, transparency,; avalik arutelu, public hearing (public consultation), avatud menetlus, open procedure,

igaüheõigus (everyman's right, right of public access, endic); rahvusvaheline õigus (international law, endic); Rio konverents, Rio Conference (1992), Maa Nõukogu, Earth Council,

Euroopa Liidu Keskkonnaagentuur, EKA, ingl EEA (endic); Keskkonnakaitse Agentuur (Environmental Protection Agency, EPA, endic);ORGANISATSIOONID, LIIKUMISED, AKTSIOONID tree sitting: is a form of environmentalist civil disobedience in which a protester sits in a tree (nn mürkrohelisuse vorm, enwiki, pole SEI, nt {puude kallistamine}) Zeitgeisti Liikumine, Veenuse Projekt

integ alarmism (ÖL: kkaliikumine, et radikaalselt muuta inimeste suhtumist enne suitsiidi jne, ruwiki)

vabaühendused valitsusvälised organisatsioonid (sLKB: 372, vt ka Lagerspetz snstik); vabaühendus, non-governmental organisation (NGO),; keskkonnaorganisatsioon (environmental organization); keskkonnaliikumine (environmental movement);*Eesti Loodusuurijate Selts (EE)

avaaz.org (lisa SYS- ülemaailmne org, jätkusuutlik areng jne)

integ environmentalist (ca roheline, viki + pers)koostöövõrgustik e võrgustik (majlex annab liiga kitsa tähenduse e institutsiooniökonoomikas)

kkamess Pollutec enwiki??, mainitud kkatehnika ajak pakenditööstusmess Interpack 2011 nt (kkatehnik ajakir 2011, nr 2:45)

JÄTKUSUUTLIK ÜLDMAJANDUS== laenamine (2 täh: laenu võtma (2) laenu andma, laenutama (Majlex)

lug ettevõtlusvormid ülevaatlik sys

juhtimisarvestus (majandusarvestuse osa, vt majlex??, TEA)

abimajand (mitu täh, termin!!, EE

integ aMajanduslik areng, areng, vt ka Majlex!!, et SEI integ!! http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=8

((WWW-st ei leia müopaatia (täh med lihaste suremust) e vanadushoolimatus (majlex,ei huvitu kuidas vanuigi majanduslikult toime tulla, ei huvitu kas vanaduses omatakse mingeid tulusid v mitte)

ART transiit (EE lühike: läbivedu (vist pole sün-ina märgitud!; kauba v reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; kaubavedu lähtekohast sihtkohta vahepeal ümber laadimata, EE 9: 504, 1996, majlex ehk ka), läbiveomaa e transiitmaa (mingi kaup läbib transiitveosena, majlex, EKSS); vedu veel mõni täh, termin!!, vt abioperatsioon

deflatsioon (ka geol mõiste, termin!!) vast inflatsioonFRAAS eri riikide (rahva)majandusteks (rahvamajandus (majlex)

FRAAS esteetilis-emotsionaalne kujutluspilt mingist kaubast, tootest (Majlex)

maksundus e maksuasjandus (majlex)

bonifitseerimine (hüvitama (kahju), kahju tasuma, VL, majlex)

liberaliseerimine (maj arengm, VL, EE pole, majlex, enwiki on hea)


integ ART masstootmine (kas EEs see LK täpselt puudu; on parem def, vikis halb!!) esmastootmine (Majlex, ka enwiki on maj eri mõiste, teha viki korda!!, EE pole)


majandamine, majlex on hea, 2täh, EE)

likviidsus (termin TH, EE lühike: maj 1. vara muudetavus maksevahendeiks, eriti rahaks; 2) maksevalmidus, võime maksukohustusi tähtajaliselt täita EE 5: 562, 1990, majlex 3 täh jt)

lisaväärtus vs lisandväärtus (majlex, EE üks viide maksism-leninismile)

kõrgkonjunktuur e buum e tõusuhari (teatav konjunktuuriseisund, Majlex) buum ART (majlex, EE on hea, pole TEA), finantsbuum e börsibuum (majlex); ART börsikrahh e finantskrahh majlex, EE??, TEA?? EE nt buum: 2 täh nii äriline üldtegevus kui börsil krahh (majlex, EE??) ja kriis (vikis lahja, EE??)

ärindus (majlex??, pole EE jm) (termin!!) äri majlex?? vs kaubandus; Äri tegevusalana nimetatakse ärinduseks.


liitprotsent (nt mata gümn-le, matlex), lihtprotsent (matlex teha kokkuvõtvalt vms ART majandusmatemaatika matlex, majlex?? EE ok vs matemaatiline majandusteadus (EE termin, vt) kröösus (kas vikisõnaraamtusse või mitte, majlex: väga rikas inimene, ülirikas, supervarakas integ spin-off-firma e kõrvalfirma, vikis on see mitmetäh, enwiki mitu spin off tüüpi firmat (research ja university)

RKP vikis termin!! segadus, toodang ja produktsioon jne

materiaalne huvi e aineline huvi vs moraalne huvi (majlex)

käitamine e käitus (majlex)

kontsentreerimine e keskendamine (enwiki ja dewiki on lähedalt nagu, aga segane, ART: majlex: majandusüksuste üha suuremasse üksusesse koondumine…)

Incorporated (Majlex, ART, sest lähismõisted)

integ majapidamiskaup e majapidamistarbed (majlex, enwiki nagu ei leia, dewiki Haushaltsware kahtlane)

ART finantseerimine (majlex, termin!!)

ART iseteenindus e selve (majlex)

integ tööjõud (vt vikis segadus, vs inimressursid e inimvarud e inimkapital (majlex)

ART Freiburgi koolkond (majlex, nad arvasid, et sotsialismi ja vabaturumajandusel on kuldne kesktee – sotsiaalne turumajandus ehk ca majanduslik humanism

integ euroskleroos (majanduskasvu pidurdus heaolupoliitika, maksustamise jne kaudu, majlex); Majanduskasvu, energia- ja ressursitarbimise kasvu vahelise seose lahutamine (vt ka viki arutelu, termin!!)

ekstensiivne areng e ekstensiivareng vs intensiivne areng (majlex, EE??)

ART ebardtarbija e friik (majlex, EE??)

ART industrialiseerimine EE??, ja deX vikis kokku

integ detsentraliseerimine (majlex), detsentraliseeritud süsteem (majlex: mingeid sõltumatuid osi hoitakse käigus eri geog paikades); hajutamine e detsentraliseerimine e hajutus (enwiki, Majlex, ART)

demassofitseerumine (nt massikulti, masstootmise jms loomulik vähenemine ühiskondlikus elus, Majlex)

integ asjade kummardamine (e asisus e asjafetišism (isiklik heaolu sidumine ainelise jõukusega …, majlex, pole vahet, kas asju vaja, Marxi mõiste kaubafetišism on muu asi)

ART elektronraha e e-raha (majlex)

nullkasvu teooria (ART, majlex), ART antiproduktivism e antiproduktiivsuse kontseptsioon (majlex)

alatootmiskriis (Majlex: nn plaani- ja käsumajandusele omane NL-is)

ökomaksureform, ökoloogiline maksureform, roheline maksureform, ecological tax reform (environmental tax reform), keskkonnamaks, environmental tax (SEI), fiskaalne keskkonnamaks, fiscal environmental tax (SEI, pole enwiki, aga seal art fiscal environmentalism ja lähismõisted, keskkonnatasu, environmental charge (SEI, endic), ökopank, environmental bank, keskkonnafond, environmental fund, eetiline investeering (sotsiaalselt vastutustundlik investeering), ethical investment (socially responsible investment), monetaarne ülepakkumine (Majlex:kui nt raha käibel liiga palju, TH NL-i olukord, kus raha palju, kaupa pole)


monopoliseerimine (majlex ja seal ka teisi mõisteid)

roheline SKT, green GDP (environmentally adjusted net national product), sisemajanduse kogutoodang SKT, Gross Domestic Product (GDP), keskkonnahoidlik riigihange roheline riigihange, (avaliku sektori korraldatav hange; üksikult); *rohelised laenud (MajLex)

kapitaliinerts, capital inertia (SEI);vikides pole, www on paar viidet kapitalimahukas tootmine, capital intensive production (kapitalimahukas tootmine (pole majlex: kuid lähismõisted: kapitalimahukas majandusharu vaste kapitalisäästlik majandusharu; kapitalimahukas uuendamine vaste kapitalisäästlik uuendamine (kõik majlex); tõõjõumahukas tootmine (SEI); toormemahukas tootmine (SEI) sys vaja teha väike, enwiki annab ilmselt ülemmõiste: kapitalimahukus jne)looduskapital (MajLex); looduskapital, natural capital,

Hartwicki reegel, Hartwick’s rule (keeruline reegel, vajab majandusteadmisi)

integ SEI-st vikisse ka Normaalteaduse majandusteaduse kriitika!!

MÕISTEVÄLI teha! integ elatusmajandus, subsistence economy, (SEI, algeline ühiskonnakord; majlex ka teisi süne elementaarmajandus e algeline majandus); vast arenenud majandus (majlex); eelmajandus (majlex)

esimene maailm, First World (SEI), teine maailm, Second World (SEI), kolmanda maailma võlakriis , Third World debt crisis (SEI, segadus vt ka arengumaade võlakriis), kolmas maailm, Third World (SEI, viimased kümnendid sünonüümne mõistega arengumaad, Põhi-Lõuna, North-South (SEI, majlex on hea, neljas maailm, Fourth World (SEI), vähimarenenud riigid VAR, Least Developed Countries (LDC) (least advanced countries) (SEI),; välisabi, foreign aid (SEI), ART abi (3 täh majlex, EE??). doonorriik vs abistatav riik (majlex) humanitaarabi (majlex jt, EE pole, vormistada vikis)

ettevõtte ühiskondlik vastutus (vastutustundlik ettevõtlus), corporate social responsibility (CSR), tulemuste kolmikmõõde, triple bottomline, (people, profit, planet); sotsiaalne aruanne, social report (ühiskonna või organisatsioonide mitterahalised andmed, mis sisaldavad mõnda või kõiki järgmistest: missioon, visioon, väärtushinnangud); avalik ettevõte (majlex 2 täh, ja kommunaalettevõte (majlex), kommunaalmajandus (majlex)

aruandlus (tegevus; mitte vorm sõnast aruanne termin!!)

Globaalne Aruandlusalgatus (GRI), Global Reporting Initiative (GRI),  aruandlusstandardid AccountAbility 1000, AccountAbility 1000, (enwiki on)järelfordism (Majlex, omane teadusmahkuate paindlike tootmitehn üha laialdasem kasutuselevõtt ja töötavate inim tööoskuse tõus), seotud globaliseerumine (Majlex, seal head infot), võrgustumine (MajLex), koostöövõrgustik (inimeste koostöö institutsioonilise koordinatsiooni üks vorme (Majlex);

olelusringipõhine lähenemine, life cycle approach (SEI, enwiki ei leia), terviklik tootepoliitika, integrated product policy (IPP), materjalivoo analüüs, Material Flow Analysis (MFA), ühendivoo analüüs, Substance Flow Analysis (SFA), materjalikulu, material input, materjalikulu teenuseühiku kohta MIPS, material input per service (MIPS), ökoloogiline seljakott, ecological ruck­sack (nähtamatu materjalikulu); sotsiaalne metabolism, social metabolism (ühiskonna tarbimise füüsiline dimensioon, mida mõõdetakse materjalivoo analüüsi abil. Kasutatakse elukvaliteedi, materjalikulu ja energiamahukuse vaheliste seoste uurimisel. ); keskkonnahoidlik tootearendus ökodisain, eco-design (design for the environment), kinnine tootmistsükkel, closed loop process,; dematerialiseerimine, dematerialisation,

Jäämete kohta terminoloogiat, termin!! http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1996/2_1996/maastik.htm

FRAAS käitlema – ümber käima, kohtlema (to manage, to treat, ref??) taaskasutus, recovery, korduskasutus recycling, reuse, ringlussevõtt (SEI); bioloogiline ringlussevõtt (organic recycling, biological treatment of waste, endic (org jäätmete käitlem. mikroorg kaasabil); mehaaniline ringlussevõtt (mechanical recycling, endic); keemiline ringlussevõtt (chemical recycling, endic+def); ringlussevõtt (jäätmete, jäätmete ringlussevõtt (endic); ringlussevõtt toormena (feedstock recycling, endic); tagatisrahasüsteem pandipakendisüsteem, packaging deposit system, jäätmekogumiskoht e jäätmekogumispunkt (waste collection site + sün, endic)taara (vt vikis on vale suunamine, pakend jt, EE?? väär definitsioon vikis, termin!!) ühekorraesemed (disposables, endic); ühekorrapakend (one-way (one-trip) packaging (endic+def); ringluspakend (multi-use, returnable, reusable) packaging (endic); pakendijäätmed (packaging waste, endic)Teravad ja torkivad esemed, teravjäätmed – sharps (endic);

ART abitootmine (majlex, EE) tööjõumahukas tootmine, labour in­tensive production (SEI), toormemahukas tootmine, raw-material-intensive production (SEI); energiamahukus, energy intensity (SEI), CO2-tootlus (CO2-tõhusus) (carbon productivity);ART Moraalne kulumine e moraalne vananemine e majanduslik kulumine 'tootmisvahendi kasulikkuse langus tema kasutusajal tehtud leiutuste ja tehnika arengu tõttu' (EKSS, tehnlex, majlex mitu täh); füüsiline kulumine (ref??)

MÕISTEVÄLI teha hüvis vs hüve (resp aineline vara; see, mis on vajalik ja kasulik, Majlex) demeritoorne hüvis (kaup v teenus, mida tarbitakse rohkem kui ühiskonna säilimise v arenemise seisukohalt tuleks, Majlex) vs meritoorne hüvis (majlex) avalik hüvis (üldkasutatav hüvis), public good (SEI), ühishüvis (hüvis, mida võivad kasutada samaaegselt mitu kasutajat, nt kalavarud, puit, joogivesi, tervisekindlustus. Avalik hüvis erineb ü-st selle poolest, et selle tarbimine ühe inimese poolt ei vähenda kogust, mis jääb teistele tarbimiseks (nt õhk, riigikaitse, õiguse mõistmine). ühisomand, common pool resource (common property resource, SEI) elukonnavarad (biosfäärivarad) (MajLex)elusvarad e bioressursid (living resources, biological resources endic); tehisvarad (human-made resources, man-made resources, endic=def ka, vaste loodusvarad; MÕISTEVÄLI teha externalities – välismõju ((SLKB) ka def seal!!) keskkonna välismõju, environmental externality (SEI); kahjulikud välismõjud (majlex) väliskulu, external cost (SEI, vikis segadus!!)


intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights (TRIPs); MÕISTEVÄLI teha tasakaalustusmaks, compensatory tax, (hüvitus nendele, kes mingi muutuse või poliitika tõttu kahju kannatavad. ); hüvitamisnõue, hüvitusnõue (claim for compensation, endic), hüvitamiskohustus e varaline vastutus (majlex); kompenseerimine e hüvitamine e lihtimine (majlex, EE??); majlex ka hüvitamine (majlex)

osalusmajandus (vt viki ja korda!!) neokapitalism uuskapitalism, neocapitalism, postkapitalislik ühiskond (Majlex, post-capitalist society) rahvusvaheline korporatsioon, trans­national corporation; akadeemiline kapitalism (kommertseesmärgil teadus ; MajLex); globaalne kapitalistlik süsteem (MajLex), globaalse kapitalismi kriis (Majlex): heaoluriigi rahastamiskriis (Majlex); heaoluriik (mõne arvates kapitalismi ja reaalsots kolmas riigivorm; (Majlex); külluseühiskond (heaoluühiskonnaga sarnane moodustis, hrv kasutatud (pers: utoopiline?) termin (Majlex); üldine hüvang e üldine heaolu (common weal, public weal, endic); must kapitalism (Majlex: esindavad mustanahalistele (seal: neegritele) kuuluvad ettevõtted enwiki); heaolu (SEI, integ sisu!!)

integ loodusriik (väga ürgne ühiskond) (MajLex); eeltööstuslik ühiskond e eelindustriaalne ühiskond e tööstuseelne ühiskond (majlex)

nõudluse ohjamine, demand side management (DSM) (nõudluse ohjamine (pole majlex: kuid seal on nõudluse mõjustamine, mis on natuke teine mõiste, sest enwiki täpsustab, et energianõudluse ohjamine ca), tagasilöögiefekt, rebound effect (SEI, viki), piisavus, sufficiency (Piisavus SEI, enwiki eco-sufficiency)

ressursimajandus, resource management (SEI, endic=def ka)

MÕISTEVÄLI (vt oma paberSYS) keskkonnamajandus, environmen­tal economics, ökoloogiline majandus, ecological economics; bioökonoomika (EE); olemas ka Green economy (roheline majandus e rohemajandus termin!!??) (pole SEI, on vikid); Green New Deal (termin!! e.k ??, vikid) mitteametlik majandus, informal economy, majandusindikaator, majandusnäitaja, majandusmõõdik, eco­nomic indicator,; evolutsiooniökonoomika, bioloogiast lähtuv majandusteooria haru, (TEA 6; majlex: evolutsionism e arenguteooria nagu samast asjast, eristus??);


tingliku hindamise meetod tingliku väärtustamise meetod, contingent valuation method (CVM), aktsepteerimisvalmidus, willingness to accept (WTA) (tingliku hindamise meetodi osa, teine on maksevalmidus (SEI)

MÕISTEVÄLI (vt oma paberSYS) kuluefektiivsus vs ressursiefektiivsus (majlex) kulutõhususe analüüs, cost-effectiveness analysis (CEA) (SEI; kulutõhususe analüüs ehk kuluefektiivsuse analüüs (majlex on hea!!), vähimast kulust lähtuv planeerimine, least cost planning (LCP), tasuvusanalüüs (majlex, Cost-Benefit Analysis (CBA) (nt sLKB annab sün kulu-hüve analüüs (see vale??, pole MajLex), teostatavusuuring, feasibility study (SEI, majlex on hea, vt ka endic veel sün: majandusliku otstarbekuse analüüs; ergutusmaks majanduslik stiimul, economic incen­tive, maksusoodustus, tax incentive, subsiidium, subsidy, moonutav stiimul, perverse incentive, ; dotatsioon ja subsiidium Majlex, termin, EMEk!!; moonutav stiimul ja stiimul probl vt VE, SEI??

stiimul, incentive, tootemaks, product tax, majandushoob; varihind, shadow price (SEI, majlex ka); looduskaitselised soodustused (conservation easements) (sLKB: 369); põllumajanduslik keskkonnatoetus (agri-environemntal aid (subsidy, endic); arendustoetused e arengutoetused (EME räägib põllumajanduslikest)
(õiglane hind (Majlex);

FRAAS HIND on madal või kõrge (mitte väike v suur) ja HIND tõuseb v langeb (mitte ei vähene ega suurene (majlex),[ ilmselt TH et väheneb kvantitatiivsel või suuruse mõttes, pers)]

ART Homo oeconomicus (majandusinimene (Majlex, TEA), vs Homo oecologicus (ainult Dewiki)

projektitsükkel (project cycle, project life cycle) (vt www,pole wikid; [1] )tasuvusuuring (kas sünonüümne alumisega??) tulu-kulu analüüs (tulude-kulude analüüs) e. kulu-hüve analüüs?? (ka sLKB on natuke kirjas, Majlex on segane, vt ka viki); riski(astme) ja tulu analüüs (risk-benefit analysis, endic); keskkonnauuring (environmental study (investigation, survey, endic);KAUBANDUS, TURUNDUS ja reklaamindus õiglane kaubandus, fair trade ökoloogiline turundus, ecological marketing, rohepesu, greenwash; kestvuskaubad e püsikaubad (durables, durable [consumer] goods, endic); tarbekaubad (consumer (consumption) goods, endicluksuskaubad vs prestiižkaubad (majlex, termin!!)

haipimine (ingl hype) edukuse v kuulsuse nimel midagi kesist v keskpärast üles kiitma (VL)

LOODUSKAITSEBIOLOOGIA, ÜLDLOODUSKAITSE== IUCNi punane nimestik, Eesti punane raamat (korda teha, sünonüüm pole korrektne!)

integ fütosanitaarne kontroll (majlex: kontroll riigipiiri ületavate taimede v taimesaaduste kahjr leviku tõkestamiseks)

I kategooria alused liigid Eestis jt integ ühte artiklisse, vt arutelu!!

võtmeliik (key species, ??!!, tõlge, vikis: tugiliik jt, sLKB)

ART Biological integrity is associated with how “pristine” an environment is and its function relative to the potential or original state of an ecosystem before human alterations were imposed.(WIKI)

valupunkt e ohupunkt (hot spot) (endic);kaitsekava ekaitseprogramm + sün looduskaitsekava looduskaitseprogramm

biogrupp)(loodusloo)muuseumi väljapanek samas elupaigas elutsevatest loomadest (EE; VS)

Soome Keskkonnainsistuut (SYKE, endic)

kaitseaste (degree of conservation (protection), endic)

hooldus + sün, endic (maintenance, service, upkeep),okeanaariummereakvaarium uurimisotstarbeks (VL)


MÕISTEVÄLI teha www? ART Loodusseire on looduses toimunud, sh inimese tekitatud muutuste jälgimise ja uurimise viiside – vaatluste, hinnangute ja prognooside – kogum (EE)

keskkonnaseire, environmental moni­toring (SEI, endic), bioseire e biomonitoring (biomonitoring), enwiki: aquatic biomonitoring

observatsioon ((teaduslik) vaatlus, täheldus (VL)

ART KOONDA teised SYS mõisted indikatsioon, indikaator

ART ja integ!! *bioindikatsioon; Sün: ökoindikatsioon (Reintam, s.a.). bioindikatsioon on elustiku liigilise koosseisu alusel veekogude seisundi hindamise kõige täpsem ja tundlikum meetod (Eesti Jõed rmt: 183) (((Hüdroindikatsioon on veekogude GW omaduste (liikuvuse või seisvuse, mineralisatsiooni, kareduse, eutrofeerumise) määramine organismide abil (ÖL, sõnasõnalist ei vikides ega adekvaatselt WWW-s pole). dendroindikatsioon (EME, kuid eesti www-s puudub) FRAAS vastastikune indikaatorlus (nt koosluste vahel)

MÕISTEVÄLI teha!!

ÜLDJAHINDUS: Ulukid jt jahiloomad, jahilinnud (endic??); Ulukihoole _ game management, wildlife management (endic); ulukkahjustus – game damage (endic);välitunnused (tunnused, mida loom maha jätnud; pole SYS, halb termin, pers)

ajujaht (EME)


  • jahindus ja küttimine (segadus, termin!!)


ökoloogiline koridor (endic laiendab mõistet??);loomastikukaitseala (wildlife refuge, endic); vallseljakute kaitsekava e oosikaitsekava (esker conservation programme, endic);süstemaatiline looduskaitse planeerimine (alarubriik on enwiki lkbio all; sLKB: 371)

tugiressursid (enwiki kaudselt; keystone resources sLKB: 372)

võrdlusala (reference site; sLKB: 373; mingit lk-list eesmärki kirjeldab soovitud seisund (reference conditions), mis tihti olemas võrdlusalal (reference area) (Ökoloogi taastamine, ELUSi rmt, I ptk)); reference site – võrdlusala (ka def seal) (endic); reference – etalon, standard, soovitus, substance aine, võrdlusstandard (chem.dict)datum level, datum plane, reference plane – võrdlustasand (endic)

50/500-reegel (50/500 rule) (normaalse geneetilise mitmekesisuse säilimise reegel) (sLKB: 374?)

  • 1/10-reegel (1/10 rule) (sissetalutud võõrliigid; sLKB: 374)

!!OMA MÕISTEVÄLI (vt oma paberSYS) kõnnumaa (endic annab sün ja wilderness, wilderness area; (ca ürgloodus (EE), põlisloodus); vt ka Eesti Loodus Mai/Juuni 1998 (kus põlismets vs loodusmets), *ürgmets (ÖL); kõnnumaakaitseala e kõnnukaitseala (wilderness reserve, kattub osaliselt ressursikaitseala (endic = def ka); jäätmaa (barren land, wasteland, endic, EME, EE, ÖL); *badland (viljatu ala pms Põhja-Am) (TEA)


!!OMA MÕISTEVÄLI (vt oma paberSYS) haruldus (seostada loodusharuldus, üldine (rariteet), pole EE) (haruldane liik); ohualdis liik (vulnerable species, endic); eriti ohustatud liik (endic=def ka); äärmiselt kriitiliselt ohustatud liik (critically endangered species, endic)ohustatus (pole EE) (ohustatud liik(threatened species ka endic); hindamata liik (endic) (not evaluated species); piirkonnast hävinud liik e piirkonnast kadunud liik (regionally extinct species, endic); väljasurnud liik e hävinud liik (extinct species, endic); looduses hävinud liik e looduses väljasurnud liik (exticnt in the wild species, endic); puudulikult tuntud liik (data deficient species, endic); kaitsealune liik (protected species, endic); ohulähedane liik (near threatened species, endic); kaitsest sõltuv liik (conservation dependent species, endic); hoiuliik (target species (for conserv., species of special concern, endic)----

tihedussõltuvus (pole EE; inglise density-dependent inhibition, aga täpne tõlge??, netis on positiivne tihedussõltuvus ja negatiivne)

elupaigatüüp e kasvukohatüüp (endic, dewiki Lebensraumtype; ilmselt tuleks loomadele elupaigatüüp ja taimedele kasvukohatüüp v isegi kõik sünonüümideks!!) elupaik, aga mikroelupaik (ÖL?? vm); pärandelupaik (cultural habitat jt; endic; kasvukoht (vanemas kirjanduses eraldi, nüüd nt EnDic ei erista neid, korda??); site (biol), natural site- kasvukoht (endic); *kasvukohakaitse (ÖL)

  • eurütoopne, elupaigaleplik (adj.) vs stenotoopne (ÖL, endic=def ka
  • stenotoopne (elupaigatruu-) ÖL, EE, endic)
  • kasvukohategurid (ÖL); leiukoht (locality, biol, endic, ÖL, hrl maardla kohta:EKSS, ka liigi kohta:ÖL)*elupaik (eluase 1.; 2) (ÖL)
  • elupiirkond (ÖL)
  • eluruum (ÖL)

natural habitat – looduslik elupaik (endic) natural habitat type – elupaigatüüp (endic) naturel (biotope) management – elupaikade majandamine, loodushooldus (endic)

pesitsusaeg e pesitsusperiood (nesting (breeding) time (season); endic; haudeasurkond e pesitsuspopulatsioon (breeding population, endic); haudelinnud (breeding birds); pesakond (brood (of birds, endic); pesa e linnupesa (nest, of a bird, bird nest, endic); hulgulinnud (nomadic birds, endic)

FRAAS haigestumus – morbidity (rate) (endic=EKSS, TEA annab protsessina, integ!! + esmashaigestumus ja levimus TEA) integ survival – ellujäämine survival rate – ellujäämus, elumus

vikis segadus?? suremus e suremustegur e suremuskordaja (death rate, mortality (rate) (endic); ***embrüonaalne surevus (EME; pole enwiki)

FRAAS popi max growth on ½ K demograafiline potentsiaal (rahvastiku kasvuvõime, Majlex, ka www-s) demographic study – demograafiline populatsiooniuuring (isendite jälgimisele tuginev uuring, mille käigus selgitatakse välja populatsiooni demograafilised näitajad (nt popi kasvukiirus, sündimus ja suremus) (sLKB) ?? elukäigutabel (pole EE) (elutabel TEAs = ka suremustabel)

FRAAS sexually mature- suguküps (endic)

birth rate, natality [rate] – sündimus (endic) sünd (viki-s segadus, ja iw küsimus!!) sündimuskontroll e sünnikontroll birth control (en wiki, EE nt sündimuse piiramine) ja ART reproductive medicine (EMS) T. R. Malthus (ja tema maltusianism e maltuslus VL, nt, enwiki ja viki, EE??, Majlex??, ka uusmaltusianism) (rahvaarvu tõus jne)


TEHA MÕISTEVÄLI!! maailma rahvaarv (vikis vajab korrastamist jne) populatsiooniplahvatus, population explosion (SEI), rahvastikuplahvatus, demographic explosion (SEI + endic); rahvastikuiive e rahvastiku juurdekasv (population growth, endic); iibe puhaskordaja (majlex ja viki iibe kordaja, termin!!) ART elanikkond e rahvastik (population, endic; majlex selgitab termin!!)mehaaniline iive (segadus vikis, termin ipesa!!

augmentation, reinforcement, supplementation – tugiasustamine – olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks (SLKB); rehabilitation – tugihoole ((SLKB) ka def seal) metapopulatsioon lokaalpopulatsioon lättepopulatsioon (e. läte) mülgaspopulatsioon (e. mülgas) mittetasakaaluline populatsioon (mittetasakaaluline metapopulatsioon (sLKB: 374?)


(ca frwiki, mis tuleb enwiki Ecological indicator alt, mis ilmselt mitmetähenduslik ja viki korda, vt ka www?)

keskkonna stohhastilisus, (pole enwiki) (sLKB: 368)

looduskaitse vs loodushoid, de wikis on kahtlane: Gesellschaftliche Naturverhältnisse (öeldakse, et sotsiaalökoloogia vastand); looduskaitsemäärus (nature conservation decree, endic); looduskaitsja e?? aktiivne looduskaitsja (mingi FI sõnastik)

soodus kaitseseisund (favourable conservation status, endic);*keskkonnaanalüüs (kkategurite üksikasjalik tundmaõppimine) (MajLex) *keskkonnadiagnoos (kkaananalüüsil põhinev) (MajLex)

ÜLDBIOlOOGIA[muuda | muuda lähteteksti]

integ tunnus (org morf, biokem, muud laadi erisus, mille kvaliteedi v kvanti poolest org erinev v sarnanevad (EE)

regeneratsioon (mitu täh, ÖL, endic annab biol, aga mitte defi)


FRAAS eukarüootsed r-d ca 500 mln a t (Olli loeng)

integ *(feminisatsioon (zool, EE, inimese puhul??, enwiki 4 täh)

Flagellaadid (xx) on viburite varal kulgevad ainuraksed, koloonialised loomad ja vetikad (ÖL, TTSS). Sün: viburlased, tsiliaadid, ripsloomad

Flagellate (1) having flagella) = viburiline; (2) viburlane (org in which the body form is a unicell or colony of cells with flagella. (TTSS); vt ka EE); *monaad (zool sama mis viburlane, EE)

ART *aktinomütseedid (kiirikulised, kiirikbakterid, Actinomycetales), EME)


  • haabitus (ÖL: inimese, looma, taime välislaad; kehaehituse tüüp.kehalaad, välislaad (EME, ÖL)

abioos (elutus; eluvõimetus = VL)

sugu vs sugupool (nt endic, jt);siirutaja e vektor (vector, carrier, endic); emane, emasloom jt (endic)male [animal] – isane, isasisend, isasloom (endic, EE)

elujõulisus e vitaalsus (viability, vitality, endic); ellujäämine?? (survival, endic) vs ellujäämus e elumus (survival rate) (endic); **vitaliteet (ellujäämus) (Auli sõn) elujõud (ref??); ***elujõuteooria (EME); ***elujõuline tüüp (EME)

KESKKONNAFILOSOOFIA, ÜLDFILOSOOFIA

MÕISTEVÄLI teha (vt oma paberSYS) tarbimisväärtus: potentsiaalne tarbimisväärtus vt H. Veinla kkaõigus (iseväärtus, instrumentaalne väärtus jt, lk 29; seal kolm keskkonnaväärtuse liigitust eksisteerimisväärtus e kaudne väärtus (inherent value)??, vt ka arutelud; tooteväärtus (toodete väärtus turul, pole MajLex; productive use value, sLKB: 371)

M. Weberi mõiste materiaalne ratsionaalsus (ratsionaalsuse liike, enwiki kaud, dewiki mainib, majlex)

asketism vs hedonism (VL)

integ meelsus e mentaliteet e mõtteviis (majlex, ka teises kohas, kus eraldi mõiste mentaliteet (termin??), enwiki ok, EE??)

kodanikuvastutus (majlex: kõlbeline kategooria, et kodanike teadvuses mingi üldtunnustatud kõlbluseskaala olemasolu; mõnede väitele taandub normatiivne kristlus e kodaniku-usk, mis moodustavad demokraatia püsimise eelduseks oleva minimaalse põhimõtestiku; eesti www-s kaudselt)

universaalne väärtus (enwiki, ka G. Soros otsib neid oma filosoofias)

eksiüldistus e üldistusviga (nt oletus, et üksikisiku kohta käiv kehtib ka rühma kohta, majlex, fallacy of composition, www?

MÕISTEVÄLI teha integ allakäik (EE??, retsessioon e allakäik (Majlex: täpn:majanduslik seisund, mida isel maj aktiivsuse üldine vähenemine ja kasvu märgatav aeglustumine, ingl recession, die Rezession), dekadents

unelmate ühiskond (vikis ka art ja lahku viia)

olemasolu e eksistents e olelus (nt olelustingimused, ÕS, endic)

integ ratsionalism (tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus + log mõtlemine) vs empirism (tõsikindlate teadmiste … kogemus)

eetiline liberalism (liberalismi arengu uusimaid suundi, maj võrdsus ja õiglus, MajLex); eetiline sotsialism (inimestevah solidaarsuse idee tähtsus sots inimsuhetes, MajLex) munitsipaalsotsialism (omavalitsussotsialism e munitsipaalne sotsialism (Majlex: peab sotsialismiks majanduskorda, milles linnatransport, elektrijaamad, gaasivarustus, koolid … on antud KOVidele)

ART ekslikkuspõhimõte (G. Sorose kontseptsioon, enwiki kaudselt art Fallibilism, e. on üks olulisimaid jõudmaks avatud ühiskondna (avatud maailmaühiskond (MajLex) olemuse mõistmiseks ja selleni jõudmiseks (kõik MajLex); mõõdukas ekslikkus, radikaalne ekslikkus (Majlex); viljakas eksiarvamus (Majlex) andmebaasiühiskond (majlex, = infoühiskonna n-ö alaliik, enwiki pole) andmehõive (data acquisition, enwiki ja TEA, ART)

tehnoloogiline optimism, technological optimism, (SEI) teadusekultus (MajLex; antitehnitsism vs (MajLex, tehnitsism (Majlex, EE)tehniline esteetika (tehnlex) ART tehnoloogilise ühiskonna teooria EE ART tehnokraatia EE, ÖL

arengu-usk (et majandus ja rahvaarv võib lõputult tõusta, Majlex), progressiidee (ref??, vikis 1 link; enwiki OK), sh sotsiaalne progress ja teadusprogress

füsiokratism (maj koolkond, 'loomuõigusest lähtuvalt' põllumaj ülistus (Majlex), füsiokraadid (viki)

keskkonnaeetika, environmental ethics (SEI), keskkonnaesteetika, environmental aesthetics (SEI + endic, positivism, positivism, (teadusfilosoofia mõiste); ökofeminism, ecofeminism,; biotsentrism (loe täps TH tõlget!!; pole EE, TEA, vt VL vm, vikis on hea eristus :biotsentriline elu ja selle säilitamist rõhutav

ökofašism (enwiki 2 täh, tõlkida??)

väärtus, ART väärtushinnang, value (SEI, majlex hea; tuleks viki väärtused (sotsiaalmõistele) ja väärtus integ, termin!!), sotsiaalsed väärtused ühiskondlikud väärtused, social values (SEI, majlex) väärtushinnangute muutumine, values shift, keskkondlik paradigma, environ­mental paradigm, uus keskkonnaparadigma, new envi­ronmental paradigm,; postmaterialism (vikid, tuleneb Ingleharti teooriast, mida ka SEI annab märksõna all väärtush. muut.); natural values – loodusväärtused (endic, Enwiki); *(teaduslik materialism) (EE, inim põhimõ ei erine loodusest); ajalooline materialism (ühiskonna arengu alus materiaalsete hüvede tootmine, Meos fil sõnar)

MÕISTEVÄLI teha loodusfilosoofia, natuurfilosoofia jt (viki, EE??, VL)

FRAAS Scientific advisory council – teadusnõukogu (majlex) ÜLDTEADUS + teadusfilosoofia: teaduslugu e teaduseteadus (majlex) postnormaalteadus, post-normal science, normaalteadus, normal science (SEI, EE pole), FRAAS nüüdisteaduse seisukohast

MÕISTEVÄLI teha teadlane, teadur vs teadustöötaja (seda lahkab E. keelekorraldus: 233, kus ka venekeelsed sün-id)

teatmekirjandus (reference literature = EMS, vikis on kauddef)

Teadmatus (vt ka EKSS: mitteteadmine, ebaselgus, määramatus, pole VE, EE: SEI: teadmatus: olukord, mille võimalik mõju ega selle ilmnemise tõenäosus pole teada.

integ reliaablus e usaldusväärsus termin!! vt viki sotsiaalteadustes


FRAAS eriteadlased ja asjatundjad

ebamäärasus (määramatus), uncertainty, Määramatus e ebamäärasus on olukord, mille võimalik mõju pole teada, kuid tõenäosus selle ilmnemiseks on olemas. E. on postnormaalteaduse üks võtmesõna, kuna kompleksset ja dünaamilist loodussüsteemi ei saa käsitleda kui ennustatavat mudelit. (SEI), vikis on liiga kitsas ehkki on ka õigusteaduse mõiste seal uurida!! teadmatus, ignorance (SEI, seotud ilmselt postnormaalteadusega??)

jätkusuutlikkuse teadus, sustainability science, mitme-kriteeriumi hindamine, multi-criteria evaluation (multi-criteria analysis), (hindamismeetod otsusetegemise hõlbustamiseks, kui võimalikke lahendusvariante on mitu; termin!! halb, vt ka enwiki, dewiki)

komplekssus, complexity,; FRAAS sys-s on sageli alamsys-d hierarhia, sys sageli tsüklilised, mitte cause-effect protsessid

süsteemianalüüs, systems analysis (SEI), süsteemidünaamika, system dynamics, süsteemne mõtlemine, systems thinking, holism, holism, holistlik mõtlemine, holistic thinking, üldine süsteemiteooria, general systems theory, (vikis on ka artikkel süsteemiteooria, mis käsitleb ka üldist osa); süsteemianalüüs ja üldine süsteemiteooria, süsteemkäsitlus on majlex; (ka EE on: seal systeoorias olulised just, et mis tagab stabiilsuse, funktsioneerimise ja eristumise sysvälistest objektidest); süsteemidünaamikat pole EE mõne vs reduktsionism, reductionism,), ökosüsteemne käsitlus, ecosystem approach,; holism, holistlik mõtlemine termin!! ka vikis *sünergeetika (ÖL: teadusharu, uurib sys keerukuse (heterogeensuse) suurenemist; ruwiki ja enwiki: Synergetics (Haken);seaduspärasus (põhjuse-tagajärje seose kvalitat esitus, tav sõnalises vormis, tabelina v graafikuna (füs mõis gümn-le)

idiograafiline vs nomoteetiline (majlex, termin!!, vikis ka kajastatud kaudselt sõnu)

ART heuristikaheuristiline meetod (EE) (termin!!) dewiki, enwiki

plagiaat vs piraatväljaanne (2 mõistet vikis, termin!!)

alusteadused uurivad – kuidas asjad on; rakendusteadused (kuidas mingeid eesmärke saavutada, VIKI)


akademism (akad traditsiooni dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses, VL; akadeemiline – ka traditsioone järgiv; akademismile omane (VL)

laborant (def saab VL); kabinetiteadlane (eluvõõras, väga kitsaste teemadega tegelev teadlane, VL)

ART Euroopa ühtne teadusruum (majlex, enwiki: The European Research Area (ERA))

interdistsiplinaarsus vs multidistsiplinaarsus (majlex vist eristab, termin!! ÜLDPRÜGI== MÕISTEVÄLI TEHA Jäätmete otseringluskasutus – direct (closed loop) recycling (endic, enwikis pole otseselt)

elektroonikaromu e elektri- ja elektroonikaseadmeromu (waste electrical an electronical equiment, WEEE, electronic scrap, endic = waste category ühes direktiivis)

Turvaprügila – secure landfill (endic)

Haiglajäätmed – hospital waste (endic) puidujäätmed – timber waste, woood waste, wood residues (endic) tööstusjäätmed – industrial waste (endic) lammutusjäätmed, lammutuspraht – demolition waste, rubble, debris from demolition (endic) aiajäätmed – yard waste, horticultural waste (endic) ehituspraht, ehitusjäätmed – construction waste, building waste (endic) vedelad toidujäätmed – swill (endic) tahtlik jäätmeheide (prügikaadamine) – deliberate garbage disposal (endic) nakkusohtlikud jäätmed – infectious waste (endic) jäätmete sortimine tekkekohas – source separation (of waste, source recovery (of waste) (endic) toxic waste – mürgised (toksilised) jäätmed (endic)

raiejäätmed, raidmed (logging residue, slash am) (endic)

Jäätmete toormekasutus – material recovery (recycling)integ Teisene materjal, teisesmaterjal – recycled material, recovered material

MÕISTEVÄLI teha vt viki toode (ja korda teha, iw-d kahtlased, ) ainetu toode TH vikis termin!! ainetu toode (majlex) ja immateriaalne vara (TEA, Majlex) mahetoode e mahesaadus (majlex, ingl green product, ART, enwiki??)

Teisene toode, teisestoode – reycled product

fabrikaat (majlex: tööstuslikult valmistatud toode, tööstustoode, VL: ka valmistoode, EE pole) praak (EE??, majlex, inglise spoilage)

Praht (mahavisatud), prügi (mahavisatud) – litter, stray rubbish (endic)

Jäätmekäitluskoht – waste treatment facility (plant), waste processing plant, waste treatment center (endic)

Prügi ulakaadamine, prügi (jäätmete) kontrollimatu mahapanek – dumping, fly tipping, crude tipping (endic)

Ainujäätmeprügila – mono-landfill, monodisposal (endic) Kompleksne jäätmehooldus, tervikjäätmehooldus – integrated waste management (endic)

segaprügi (halb segaolmejäätmed; endic; olmejäätmed e olmeprügi (municipal waste, municipal refuse, urban refuse, endic, ÖL); segaprügila (multifill, endic)FRAAS Kitchen waste – köögijäätmed (endic) püsijäätmed e intertjäätmed – inert waste (endic) pargijäätmed – park waste, public garden waste (endic) prügi e praht e tahked jäätmed (solid waste, rubbish, garbage, trash (endic); olmejäätmed e olmeprügi e majapidamisjäätmed (municipal waste (refuse) + sün, endic, vt viki, def ja termin, par 07_09_2012); tarbimisjäätmed (consumer waste jt, endic); kaubandusjäätmed (trade waste, commercial waste, endic; vedeljäätmed (liquid waste, endic); jäätmed (sg jääde, waste, refuse (SEI, ka endic); suurjäätmed (bulky waste, endic); jäätmejäägid (restwaste, residual waste, endic +kasutamata jäänud .., viiakse prügilasse); biolagunevad jäätmed (biodegradable waste, endic)FRAAS non-biodegradable – bioloogiliselt mittelagunev (endic)

biojäätmed (orgaanilised jäätmed (biowaste, organic waste (endic); toidujäätmed e toiduainejäätmed (food waste, victual wastes endic); taimekasvatusjäätmed (crop waste, endic); haljastusjäätmed (green waste, endic); energiajäätmed (energy waste) (pole vikides, endic=def ka; erijäätmed (special waste, endic); kasusjäätmed e kasutuskõlblikud jäätmed (recyclables, recyclable material, salvage, salvageable material, endic=def ka); jäätmehooldus, waste management, jäätmekäitlus, waste management,jäätmete kogumine (SEI); maa-alune jäätmehoidla (undergound waste storage, endic); maa-alune jäätmepanila (burial ground (for waste, endic); jäätmete kaudringluskasustus (indirect recycling, open-loop recycling, endic, kui ühe toote jäätmete kasutus teise toote toormena..=def ka);, waste collection,jäätmete kõrvaldamine, waste disposal (endic), tavajäätmed, non-hazardous waste, radiaktiivne jt?? endic = 486...; radioaktiivsed jäätmed, radioactive waste (SEI, endic); suure aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed (high-level [radiactive] waste (endic); vs väikese aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed (low-level radiactive waste); ohtlikud jäätmed, hazardous waste (endic+ sEI); inertsed jäätmed (majlex) vs ohtlikud jäätmed; valgeromu (white goods,(waste), endic); metallijäätmed e vanametall (mitmus romu) (scrap (metal) jt, endic) (enwiki on hea, kuid kas piirdub ainult metalliga, ka dewiki on hea, ütleb, et metall)

romusõiduk e lammutusauto (end-of-life vehicle, endic); lammutuskoda e romula (scrap yard, endic);lammutus jäätmekäitluses e lammutamine (scrapping, breaking up, endic) (täpselt pole enwiki, kuid scrap artilis on protsessist räägitud)

FRAAS Prügisorija, prükkar (argi) - scavenger (unauthorized), refuse picker, totter (engb, endic)

prügilakate, prügila pindisolatsioon – cap (of a landfill) prügila katmine, prügila pindisoleerimine (capping (of a landfill)) päevitikatmine (prügilas) – daily covering (at a landwill, jt (endic)

ladestusrinne (prügilas) – tip face, working face, dumping front

Dustbin, garbage can + palju sün (prüginõu, prügikast, endic), prügiveok (dustcart, + mitu sün (endic))

jäätmedirektiiv (Waste Directive) jäätmehooldus, prügihooldus; jäätmekäitlus, prügikäitlus (waste management, solid waste management, endic) jäätmekava - waste management plan jäätmeosis, prügiosis - wasate component jäätmete riikidevaheline vedu - transboundary movement (of waste), transboundary shipment (of waste) jäätmeliik- waste type jäätmeseadus - waste act, refuse act jäätmekategooria, jäätmeklass - waste catecory, waste class jäätmeluba - waste (management) permit jäätmeveo teenustasu - waste charge, refuse collection charge jäätmehulk- amound of waste, waste volume jäätmevoog, prügivoog - waste stream, waste flow jäätmekäitluskoht - waste treatment facility (plant), waste processing plant, waste treatment plant (enus) jäätmehulga minimeerimine - waste minimization (minimisation) prügipõletus, jäätmepõletus - incineration (of waste), waste incineration, waste combustion jäätmepõletustehas, prügipõletustehas - waste incineration (incinerator) plant jäätmetekitaja - generator (of waste) jäätmehulga vähendamine, jäätmevähendus - waste reduction jäätmete (prügi) energiakasutus - energy recovery jäätmete taaskasutamine, jäätmekasutus, taaskasutus (jäätmete) - recovery (of waste), waste recovery (reclamation, reclamation (of waste), resource recovery, salvage jäätmete ladustamine - waste storage, storage of wastes (endic) (termin!!, sest jäätmete ladestamine on vist korrektsem, ehkki endic annab teisiti, ref??!!) prügi ulakaadamine, prügi (jäätmete) kontrollimatu mahapanek - dumping, fly tipping, crude tipping jäätmete kohapealne kõrvaldus, jäätmete kohtladestus - on-site disposal jäätmete püsiladustamine - permanent waste storage (of hazardous waste) prügi katmine - covering of wastes jäätmete (prügi) soojustöötlus - thermal treatment of waste jäätmete kõrvaldamine - final (ultimate) disposal (of waste) jäätmete sortimine, prügi sortimine - waste sorting, separation of wastes jäätmetöötlus, jäätmete töötlemine, prügitöötlus - waste treatment, waste handling prügivedu, jäätmevedu - waste transport prügivedaja - dustman (engb), garbage collector (man) (enus) jäätmete (prügi) kogumine - waste (garbage) collection prügituhnimine, prügisorimine - scavencing (unauthorized), refuse picking, totting (engb)

tootmisjäätmed – manufacturing (production) waste prügi, mixed municipal waste, prügiämber, prügipang - garbage pail (bucket) prügikonteiner, jäätmekonteiner - waste conteiner prügikott - bin liner (engb), garbage bag (enus) prügila, landfill (SEI)prügilakorrastus (reconstruction of old landfills, endic) prügila lõppkatmine (final covering (of a landfill) prügila rekultiveerimine - landfill site restoration, rehabilitation of landfill sites prügilapõhja isoleerimine - bottom sealing (of a landfill) prügila ohutusala, prügila sanitaarkaitseala - landfill separation zone prügilavoode - landfill liner prügiladirektiiv - Landfill Directive prügilapõleng - tip fire prügilasaasta levimine - off-site migration (from a landfill) jäätmete (prügi) ladestamine, jäätmeladestus, prügiladestus - landfill(ing) of waste ladestamine (majlex: lademesse paigutamine; jäätmete prügilasse mahapanemine, ART) prügilakäitus - landfill activities ulaprügila e hooldamata prügila (dump, uncontrolled dump, tip, dumping site, endic, def ka); prügilagaas (pers = endic); avapõletus (open burning, endic = prügi põletamine lahtise taeva all,endi=def ka); tarindprügila (specially engineered landfill, endic); ladestuskiht (prügilas, lift (landfill, endic));

ÜLDFÜSIOLOOGIA füsiolog funktsioonid on ZOA-l seedimine, hingamine, eritamine, vere- ja lümfiringe, kasvamine, sigimine, liikumine, ärrituste vastuvõtt, Homol ka mõtlemine (EE)

Embrüotehnoloogia on munarakkude ja embrüotega tehtavate manipulatsioonide kogumik. Embrüotehnoloogia olulised teemad on teiste seas on munarakkude ja embrüote suguteedest eraldamine, munarakkude kehaväline viljastamine, embrüosiirdamine, kloonimise ja transgeensete organismide loomine. Tavaliselt reguleerib embrüotega manipuleerimist asukohamaa seadus. Nt Eestis reguleerib seda "Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus". TEA

MÕISTEVÄLI teha

ART bioloogiline kell (ÖL, EE, EME, TEA??; enwiki räägib 24 h-st); *lillekell (lillede kell) (ÖL)

humoraalne (org kehavedelike seoses olev, veri lümf, integ termin!! etümolg: (h)umor ’vedelik, mahl <ld)

refleks (vt vikis defi muudetud ja EE?? def??, termin!!

FRAAS füsiolog (talitlus) tunnuseid: gramreaktiivsus, aeroobsustase, kulgemisvõime

MÕISTEVÄLI teha

ainevahetusjäägid (EE); *(antimetaboliit (EE)metabolic product, metabolite – ainevahetussaadus, metaboliit (endic)


MÕISTEVÄLI teha alasöötmine (EME: looma elatustasemele (termin??) mittevastav (liiga vähene) söötmine

food resources – toiduvarud (endic)

-+FRAAS nutrition – toitumus??; toitumine (endic)

ART (toitumisteadus) (EE); *(toitekäitumine (näljatunde rahuldamiseks) (EE) ART *(toitumus (füsiol: organismi seisund, EE, ÖL)

biometallid (EE, TEA: org elutegevuseks olulised);integ atraktant (peibutis, ART, EME, EE hea + mõisted ART bait – sööt, peibutis

abisööt e hädasööt (EME)

MÕISTEVÄLI TEHA paljudel on endic+def ka:

ART vikis segadus, termin!! (letaalne doos (EE); Letaalne kontsentratsioon (LC) - toksilisuse mõõduks on surm. Sageli kasutatakse väljendustes - LC50, LC 70, mis näitab hukkunud organismide protsenti. (endic). surmav annus, letaalannus, letaaldoos – lethal dose median inhibitory dose, ID50 – keskmine pärssiv annus, mediaanne inhibeeriv doos, ID50 median inhibitory concentration, IC50 – keskmine pärssiv kontsentratsioon, IC50 median lethal dose, LD50 – keskmine surmav annus, mediaanne letaaldoos, LD50 median lethal concentration, LC 50 – keskmine surmav sisaldus, mediaanne letaalkontsentratsioon, LC50 median effective dose, ED50 – keskmine toimet avaldav annus, ED50 median effective concentration, EC50 – keskmine toimet avaldav kontsentratsiooon, Ec50 lowest observed effect concentration, LOEC – vähim toimet avaldav kontsentratsioon no observed effect concentration, NOEC – täheldatav toimet mitteavaldav kontsentratsioon, NOEC

lubatud ööpäevaannus (acceptable daily intake, ADI, tolerable daily intake, TDI, endic = def ka)

integ emane vs isane (EE jt);ekskreet e eritis (EE, TEA jt); eksogeenne respiratsioon (energiat andev ainevah välissubst kasu endic=def ka) vs endogeenne respiratsioon e sisevaruhingamine (endogenous respiration (endic=def ka viki art, vt EE?? art hingamine); Substraatrespiratsioon (substrate respiration) (endic).

respiratsioonikiirus (respiration rate, endic= o2 tarbim intens respiratsoo-s); sissehingamine (inhalation, endic); hingamistsoon (breathing zone, see õhukiht, inimene hingab = endic); ??krooniline ekspositsioon (chronic exposure, endic; *(digereerimine (seedimine ca, EE)*(hingamisinhibiitorid e hingamismürgid EE

integ ingestion on vist toit, mis jõuab seedeorganeisse (pers) ingestion – allaneelamine (endic)

toimepotentsiaal (E biochem selts action potential; pers: aktsioonipotentsiaal)


ENSÜÜMID -aas on X ensüüm; ajaloolised nimed on liide ”-iin”, nt trombiin (TEA)


õige on tuimasti (EE??, mitte tuimesti, ehkki EKSS annab mõlemad verbid

makrobiootika (VL, eluea pikendamist kunst ja teadus)

MÕISTEVÄLI teha

Ärritus on erutust esile kutsuv tegur, nt NS retseptori ärritus kutsub esile selle erutuse, milleks on närviimpulss (VIKI) haistmine (EE) ja haistmiselund (EE);vastumürk e antidoot (antidote jt, endic);antiseptika (vikis; antiseptikum e antiseptiline aine (antiseptic, endic, uusi sõnu toov def, termin!!); vs aseptika (EME; EE?? jt) toksiin vs antitoksiin e toksiini antikeha (x antikeha, antitoxin (endic); pers:aseptilisus (haigusidutu e aseptiline, endic=def ka, vast??); toksikoloogia (endic, ÖL); toksikoloogiline ohutus – toxicological safety (endic, pole def); *ökotoksikoloogia (ökoloogiline toksikoloogia) (ÖL)


bioaktiivne aine (pers); enwikis: ülemmõiste art semiochemical tõlge??, dewiki on palju võimalikke tõlkeid; peibutusaine e atraktant (endic, def ka, attractant) EME, auli sõn, ÖL); *feromoonid (ÖL, *bioaktiivsus (nt ensüümide) (TEA)

ÜLDMEDITSIIN lõimetusaeg e peiteaeg e inkubatsiooniaeg (incubation period, endic, EME; nakkushaigus e infektsioonhaigus (infectious jt, endic); ***eksogeenne infektsioon (EME); *desinfektsioon (ÖL; ingl: disinfection, pr desinfection), desinfektsioonikamber (EME, www on vana NL 1979 entsükl)

desoaine e desinfitseerimisaine (disinfectant, endic, EME), autoinfektsioon e isenakatumine (tehnlex);tõvestaja, haigus(e)tekitaja, haigusidu – pathogen(ic) organism akobaltoos e soohaigus (EME, koobaltivaegus, soodelt saadavatest söötadest)

jersinioos (TEA,

FRAAS arstid ravivad ja arstiteadlased uurivad (VIKI)

Laboratoorne diagnostika (termin!! vikis segadus, ei leia täpset enwiki; laboratory diagnostics

juhtumikontrolluuring (TEA, enwiki: Case-control study

Niigata Minamata haigus (kategooria parem)


integ *(nervism (füsiolog ja med suund: ca KN kui juhib nt loomade suhtelmist kkaga, vananenud arusaam, EE

palliatiiv (< ld pallium ’mantel’) ajutist leevendust andev vahend (EKSS)


ART *(mürktaimed EE


ART *(maomürk EE, rahvapäraselt ussimürk

integ ART *0-raskmetallimürgistus Raskmetallimürgitus (ÖL?? pms Pb jt).


asbestoos (endic=def ka

MÕISTEVÄLI teha

sanitaarkaitse (abinõude kogum, VL); TECH Tervisekaitsetehnika – sanitation Sanitaarseadmed – sanitation devices, sanytaryware Sanitaartehnika – sanitary (public health) engineering (endic, EE, EMS) health standard –tervisekaitsenorm sanitary break, sanitary space, separation (setback) distance – sanitaarkuja FRAAS unhygienic, unsanitary – ebahügieeniline, ebasanitaarne (endic) FRAAS Terviseohtlik, tervist ohustav – hazardous (dangerous) to health (endic)

kosmetoloogia (EE, enwiki, termin!! arutelu

Riskitegur, ohutegur (meditsiin) – risk factor (endic, def ka)

integ töötervishoid – industrial hygiene, occupational health (endic) töökaitse – health and safety measure + sün (endic) ART www? *tööfüsioloogia EE nt uurib vaimset ja füüsilist töötamist; (füsioloogia haru, kas hõlmab ka teisi loomi??, ei leia enwiki) tööõnnetus – occupational (industrial) accident (endic) töötrauma, töövigastus – occupational (employment) injury (endic)

meditsiinijäätmed – healthcare waste, medical waste (endic) tervishoiuasutus – health authority (endic)

eksperimentaalbioloogia (EE, pole TEA)

loomkatse ART (majlex, EE pole); animal testing TTSS?? eesti k?, pole silvet, ega EMS


looduse eksperiment (Laanisto: looduslikud eksperimendid (nature's experiment, Laanisto: nature's experiments, eElurikkus, nt jääliustik kui eksperiment, et kuidas taimestik kasvab jne, www-s kahtlaselt ja mitmetähenduslikult)

ART integ ektogenees (loote areng väljaspool emaorg, Auli sõnastik, EE, pole TEA); ÜLDÖKOLOOGIA integ *konsordid (konsort) (ÖL); *konsortsium (katenaarium) (ÖL)

integ režiim (kkategurite avaldumise ja mõjumise reeglipärane kvantitat ja kvalitat muutumine aasta vm perioodi jooksul (ÖL)

termin!! fütofaag ja herbivoor (TEA eristab)

integ Oportunistlik liik Opportunistic (vt toitumisviiside all) on kiire arenguga (liigid) nt??

ART (bioloogias seotud spetsialiseerumine (EE) ART*(stenobiont) (EE)

integ *homöohüdriline (homeohüdriline) (adj. ÖL: , taim, kes reguleerib oma veekulu)

  • poikilohüdriline (adj.) (ÖL)

Eurühügriline (ÖL) – suuri õhuniiskuse erinevusi taluv, vs stenohügriline Stenohügriline (ÖL)

  • stenohügriline (adj.) ÖL

MÕISTEVÄLI teha (vt ka paberSYS)

    • polütroofsus (polütroofne - mitmelaadset toitu kasutav (l0oma kohta)

Miksotroofia (s.t. samaaegselt nii fotoautotroofne kui heterotroofne toitumine) Holozoic obtaining nourishment as animals do by ingesting complex matter (TTSS). Bakteritest osadest; kui nii auto- miksotroofsest toitumisest siis – amfitroofne toitumine??

Osmotroph — An organism that obtains nutrients through the active uptake of soluble materials across the cell membrane. This class of organism, which includes the bacteria and fungi, cannot directly utilized particulate material as nutrients. Contrast with Phagotroph.(wwd)

     INTEG Phagotroph — An organism that obtains nutrients through the ingestion of solid organic matter. This class of organism includes all animals from the simplest, single-celled animal (for example, the protozoa) to the higher life forms. Organisms have some type of device to ingest particles, a digestive system, and a system to discard waste products. Contrast with Osmotroph.(wwd); see_ Saprobes??. P. feed on both dead and live organic matter (Protozoa).


ennetamisreegel (Aljohhini reegel (seaduspärasus, mille järgi leidub igas taimkattevööndis sellele omaste, tsonaalsete koosluste kõrval ka naabervööndite kooslusi või nende osi??, ÖLi def on küll loogilisem (TEA, EE, ÖL);glatsiaalrelikt (EE); rändrelikt (ÖL); *relikt (jäänuk) (ÖL); *pseudorelikt (ebajäänuk) (ÖL); *glatsiaalrelikt (jääajajäänuk) (ÖL)

MÕISTEVÄLI teha integ biotransformation, bioconversion (biokonversioon), - biotransformatsioon (endic = ilmselt väär mõiste!!; enWIKI-s on veel eraldi artiklid); Isepuhastusvõime (self-purifying capacity) (endic).

orgaanilise saaste kahjutustamisel (biokonversioon) (TEA-st art bioreaktor) isepuhastus (termin!! prob vikis)


hapnikubilanss, oxygen balance (SEI); 1. (www-s väga ebalt esindatud; vikides teine mõiste, seotud explosive materialiga, vt nt chem-dict??) (inglise oxygen balance) on suhe atmosfääri lisanduva hapniku (pms fotosünteesi tagajärjel) ja sealt võetava (nt hingamine, kõdunemine, kütuste põletamine) hapniku vahel.abiootiline lagunemine (abiotic degradation, abiotic decomposition (endic on DEF!!); laguaste e lagunemisaste (degree of degradation e degree of decomposition on endic, lagunemiskiirus (decay rate, endic=def ka välj poolestusajana, vikides pole art; *poolestusaeg (mitu täh, endic, EE ainult radioaktiiv..)

lagusaadus (degradation e breakdown e decay product, kõik endic)biodegradatsioon vs mineraliseerimine (TEA, segadus kas osasünonüümid, termin!!)

degradation, decomposition, breakdown – lagunemine, lagundamine (endic) degradation (breakdown, decay) product – lagusaadus (endic) FRAAS degradable, decomposable – lagundatav (endic) integ photolysis, photochemical degradation (decomposition) – fotolüüs, fotokeemiline lagunemine (vt ka fotokeemiline reaktsioon, pole endic, a www?

Aeroobne lagunemine (aerobic degradation, aerobic decomposition) on *orgaanilise aine lagunemine mikroorganismide toimel *aeroobses või *hapnikuvabas keskkonnas (EnDic).  Vrd: anaeroobne lagunemine

KIRJ Aeroobsed protsessid kuni CO2 jt ainete tekkele viiakse läbi ühes organismis, anaeroobsed aga palju organismitüüpide koosmõju tulemusena (pers) anaerostaat (harva kasutatud, www: vana NL dic, tehnlex, anaeroobsete b-te kasvatamine)

MÕISTEVÄLI teha NB! Biotsönoos ja sellega seonduv: üldiselt mitte angloameerika maades (inglise keeles levinud mõiste!!) biotsönoos vs biogeotsönoos (viki ja endic, segadus??); *biogeotsönoloogia

biogeokeemiline aineringe (biogeochemical cycle, vs aineringe, endic, viki); *bioloogiline aineringe (TEA, küll aineringe osa, kuid viki def läheb välja!!); substance turnover, cycling of substances – aineringe (endic)

(orgaaniline geokeemia) EE

kraadpäev (endic=def ka, ÖL jt, segadused??); külmapäev (frost day, endic); temperatuurisumma (accumulated temp, cumulated temp, endic); accumulated temperature, cumulated temperature – temperatuurisumma (endic); *äärmustemperatuurid (ekstreemtemperatuurid); *temperatuurisumma (ÖL); *biotemperatuur (ÖL) (kehatemperatuur (Auli sõn)

  • autökoloogia (endic, ÖL, ilmselt van mõiste, vt enwiki population ecology)

saarte biogeograafia (algselt saared, nüüd iga saaretaoline asi ka maismaal, enwiki)

saarte biogeograafia mudel (island biogeographic model, enwiki = island biogeography; nt prog elupaikade hävimise mõju väljasur kiirusele) (sLKB: 371)

migroelemendid – suuna-flooraelemendid, mingile alale ühest suunast levinud taimespp (EE)

  • boreaalne (2), kl. element, geoelement (ÖL; ÕS ka põhjapoolkera parasvöötmes esinev)

taigavöönd e boreaalne vöönd (boreal zone, taiga zone, endic); tundur e fjeld (fjeld, endic); *tundra (ÖL)

  • tundur (ÖL); puudeta tundrulagi – bare fjeld region (above the treeline) (endic)


  • antropohooria (TEA)
  • areoloogia (levilateadus) (TEA)
  • avakooslus (TEA); Integ oma vikisbioSYS Avakooslus – lahtine taimekooslus, kuhu võib nõrga konkurentsi ja vaba mullapinna tõttu uusi liike lisanduda(bota. Mingi vana taimeloeng)

MÕISTEVÄLI teha production on flow, biomass on storage

netoproduktsioon e puhastoodang (endic), vikis arutelus peaks olema majandusmõiste, vt kas majlex on?? ART

saprotroofid e kõdusööjad e lagusööjad (vikis segadus, endic = saptrotrophs); *biotroof (TEA)

džungel (jungle, endic, ÖL või EE??) ART MÕISTEVÄLI teha sisenugiline e endoparasiit (endic) vs välisnugiline e ektoparasiit (ectoparasite, endic)***isevabanemine parasiitidest (EME)

nõmm (ÖL, EE, endic, heath) vs liivik (EE), põlendik (nt VES sõnastik + endic, EE);*(bioloogiline tasakaal (EE);*(Bergmanni reegel (EE, ÖL, TEA);integ teisesed tarbijad (konsumendid (secondary consumers, endic)*konsumendid (tarbijad) (konsument, tarbija) (ÖL)

monofaagid e ainutoidulised endic); oligofaagid (endic, EE, ÖL)mikrofaagid (pole EE) vs makrofaagid (ÖL: ökoloogias teat organismid: enwiki))

ökosuhted (EE jt??); on olemas artikkel ökosuhted integ!!

peremees e peremeesorganism (endic host (biol), host organism – peremeesorganism (ÖL, *vaheperemees (ÖL)

ökosfäär (Maa ökosys kogum, endic); antroposfäär (EE 1 + dewiki); geosfäär vs geosfäärid (segadus viki, on endic def;);

ÜLDMULLATEADUS== INTEG Vt L. Reintami e-sõnastikku!!, mõned üle v lisa: emakivim e lähtekivim (vt endic, par def??);*(soolak) (teatav maa-ala, kus palju sooli mullas, EE

*(solonets) EE

mullaõhk (www + swwiki:markluft)

ART *aktiivmuld ÖL: suure eripinnaga tehismuld nt reovee puhastamiseks ja looduslike vete puhastamiseks, EE, tehnlex, pole TEA


  • (kivisus (mulla pindmise kihi kivisisaldus, EE)

illuuvium (ÖL, EME)

soil salinization, salinification (of soil) – mulla sooldumine

soil salinization, salinification (of soil) - mulla sooldumine

mustmuld (pedol.)

  • mullaväsimus (ÖL, EE), www-s üks märge, et parem termin oleks lahku: mulla väsimus (nt allikas TAI, väsimus mullast oleks kokkukirjutatult)


Pindmine mullakiht – topsoil Mulla koorimine – soil stripping Mulla külmumine – soil freezing soil degradation, soil deterioration- mulla degradatsioon, mulla degradeerumine soil map- mullastikukaart mulla hapestumine – soil acidification (enwiki) mulla tervendamine (saneerimine) - soil rehabilitation, soil restoration, soil regeneration soil contamination - mulla saastumine, pinnase saastumine pinnase saastamine, mulla saastamine - soil contamination land pollution – maa saastamine, maa reostamine (endic def ka!!) soil conservation, soil protection - mullakaitse soil damage - mullakahjustus mullaprofiil - soil profile earthwork, groundworks - mullatööd

Künnikiht – topsoil

ART hapendus-taandusrežiim (TEA, ÖL- mullas) niiskus- ja õhurežiimist sõltuv hapendus-taandusprotsesside vahekord ning muutumine mullaprofiilis aasta jooksul, sealt FRAAS: h. oleneb vesinikioonide ja molekulaarse vesiniku kontsentratsiooni suhtest);leostumine (EE, ÖL, viki def on kitsas) integ bakteriaalne leostamine (tehnlex: keem element-de selektiiv eraldus ühendiest mikroorg abil vees) integ elutriate – to purify, separate or remove by washing, decanting and settling; leostamine (välja)uhtmine (TTSS??)

soil moisture deficit (deficiency) – mulla veevajak (endic) kinnitallatud muld, tihenenud muld – compacted soil (endic) füüsikaline neeldumine e molekulaarne adsorptsioon (EPE)

ART TECH auger, auger sampler – mullapuur (endic, enwiki; augupuur (EME ca peaks kattuma)

tundlik ala e tundlik paik (sensitive site, endic = kus muld saastub kergesti); huumuskiht (humic layer (endic); mulla aluskiht (subsoil); mullakaitse, soil protection (soil conservation), mullaerosioon (soil erosion, endic, EE); mullaviljakus (soil fertility, endic, ÖL, EE; aga agrofoon (EME, ei leia ingl vastet); mulla niiskus (soil humidity + sün, endic; mulla tüsedus (soil depth, endic); mullalõimis (soil texture, endic); mullaproov e pinnaseproov (soil sample, endic);jääkpinnas e heitpinnas (spoil, endic); *(mulla lähtekivim (EE); rock (type) - kivim (type); termin!! particle size distribution, grain size distribution – lõimis; (mitte: granulomeetriline koostis, endic pole def!!)

humic – huumus, humiin (chem dict)

santoriinmuld (VL, vulkaanili päritoluga)


hardpan, ortstein – nõrgkivi (üks mullakihte, endic, Reintam, seotud sisseuhtehorisong)

soil type – pinnaseliik, mullaliik (endic); kõdumuld e huumusmuld (endic); leedemuld (podzol soil jt, endic);

ÜLDBIOKEEMIA ensüümipreparaat (EE), ensüümimürgid (EE), ensümoloogia (EE)ART Bioakumulatsioonitegur (bioconcentration factor, BCF) (endic). Katseolendi ja katsekeskkonna (nt vee) kemikaalisisalduste jagatis.(endic)),*(biokatalüsaatorid (EE); (biokatalüüs (EE)

karnitiin vs L-karnitiin liita vikis, termin!!


termin!! folaat vs foolhape (TEA, viki segadus, EE??)

ART active ingredient, active substance – toimeaine (endic); toimeaine – active ingredient, active substance (enwiki: medit+pestitsiidides) FRAAS toimeaine, mõjur - agent (E biochem selts, EE??)

ornitiinitsükkel (Krebsi-Henseleiti tsükkel) (urea cycle enwiki))ART Urikoteelid e urikoteelsed organismid (liigsed N-ühendid organismist uurea vah = def ilmselt vale EE-s. Veeloomad, kes otse ammoniaaki = ammonoteelid – ilma uureata otse (üksnes veeasukad (etümoloogia!) (enwiki on nii uricotelic jt lühiart)


ÜLDENTOMOLOOGIA, epimorfoos ((hulkjalgsete ja tiivutute putukate arenemine vaegmoonde teel; ka teine täh, Auli sõnas, EE); kas entomofiilia (EE) on van vorm entomogaamiast e putuktolmlemisest (ÖL??-is nii) ; *(anamorfoos (vaegmoondega seotud, EE, Auli sõnastik); *(dipteroloogia (EE) ; (antenn e tundel (EE); **antenna (palju eri tüüpe) (auli sõnastik;**antennula (tundlake, eestundel, antennul auli sõnastik); sipelgapesa (kuhilpesa (kuklaste, anthill, endic); putukaparv (swarm, cloud, horde (endic)*(mürmekofaag EE


ÜLDANATOOMIA,kanal vs juha (viki, EE, aga eristus on segane, enwiki on duct ja canal eraldi, aga eristab halvasti

ART koekultuur (EE jt);

integ?? esmasleid (esmakordne leid, EE ainus),MÕISTEVÄLI teha (vt oma paberSYS) KIRJ Alljaotused = eel- ja päristuumsed organismid, kelle hulgas = ainu- ja hulkraksed. Ainuraksete seas saame eristada üherakulisi ja koloonialisi ning tsönobiaalseid, viimased ülemineku-ehitustüübina hulkraksusele (EL 89: 1, Erick Kukk)

koloonia e [[asund]st] mõisteväli ja mõistesüsteem (mitu allikat, endichierarhia ehk hierarhiline struktuur(ÖL annab ka etoloogia ja sün)

Elusolend ja organism on vikis lahus, nt vt EE; isend, indiviid (EE, endic, majlex: mis tahes üks elus v surnud loom v taim mingist liigist, ingl specimen), viki art, segadus??); ***isend (EME)

FRAAS pisiolendid (endic-ist)

ÜLDORNITOLOOGIA*(lindudepäev (EE) ART *(linnukaitse (EE) linnuala, Special Protection Area (SPA), linnudirektiiv e direktiiv loodusliku linnustiku kaitse kohta (Birds Directive, endic); elupaigadirektiiv + sün, endic); linnutorn e linnuvaatlustorn (bird-watching tower, endic);

sulestik e sulgkate (plumage, endic); kurn e munakurn (jne, clutch, endic); rändlinnud (migratory birds, endic); rändetee (flyway, endic); paigalinnud (endic); linnuparv (parv (linde) (flock, endic); Pesapoeg; linnupoeg – nestling; fledgeling, fledgling (endic)

FRAAS sulitu e sulgedeta (EKSS)

ÜLDZOOLOOGIA (eri vikide zooloogia mallide põhiharud??!!) estesioloogia (meeleelundeid käsitlev, EE, Auli rmt, TEA)

epitookia e epigaamia?? (Auli sõnastik, EE);ART auster ka austerkarplased austerkarplaste kokanduslik nimetus (EME), EE??

apteer e paljasväljak (EME: linnu kehal sulgedeta v udusulgedega (veelindudel) ala; enwiki aptery (mis aga üldine tiibade puudumine, mitte sulgede puudumine)

aastaringid (ka loomadel, vikis nimet nt kasvuringideks, termin!!, EME nt art aastarõngas, ÖL vast kah)


turjakõrgus ja tüvepikkus

üldmammoloogia: brahhiatsioon (vibutuskulgemine, ahvide liikumisviis, EE, TEA); *(amnioodid vs anamnioodid (mõlemad EE); talvekasukas e talvekarvastik (winter pelage, endic); haardsaba (EE, kas mammo??);närilisemürk e rodentitsiid (endic); fumigatsioon e suitsutamine (fumigation technic, endic=taimhaig, jt vastu võitl); repellent e kahjuripeletusvahend (repellent, endic);

kahjur (pest, vermin jt, endic, mitu täh; kahjuritõrje (pest control, endic9; keemiline kahjuritõrje (chemical pest control, endic);  *(deratisatsioon (EE); deratisatsioon (EME jt ART, EE ok)

püünispuu (puu jäetud kahjurite meelitamiseks, EE)

ART *(olmekahjurid) (EE); *(kahjurid (EE, ART aiakahjurid (EME) +kasurid (beneficial organisms, endic = kasulikud selgrootud tolmeldajad jne) vs +kahjurid (v-ö on kasurid halb termin, vt viki arutelu!!)

halogeenitud süsivesinikud (endic+def ka, kasut nt insektitsii)insektitsiidid (EME)

MÕISTEVÄLI teha ÜLDTAKSONOOMIA; ÜLDSÜSTEMAATIKA Taksonoomia on süstemaatika osa, mis käsitleb org-de klassifitseerimist ja taksonite loomise teoreetilisi aluseid (ref??)

taksonoomia (endic); taksonoomiline üksus (taxonomic unit, endic)*teisend, Teisend e varieteet – pärilikult väh 1 morfol tunnuse poolest erinev isendite rühm, pole oma areaali (allikas?) integ *(sort) (EE); ART tõug (pole SYS, EE) taksonoomiaks on ilmselt parim saksa k, eriti liiginimed jne (pers, mingist Tarkade klubi ajakirjast) terminipesa!! morf enwiki (??) (morph on specific form or a shape of org, mida uurija vaatleb ref??, morfa nt kalade puhul, vt Euroopa kalad rmt terminid??); mingi takson on rühmitis, resp alarühmitis (alajaotus)

nt Filipendula ulmaria (L.) Mikrowitz, Linne kirjeldas vales pk-s (praegust SYS arvestades) Tema pk oli Spirea ulmaria

FRAAS perekond ja liik on inglise k kaldkirja FRAAS taksonoomiaväline rühmitus (TEA hallitusseened)


aafrika metskass küsi (ookerkass jne, vt arutelu)

sarvharik ka teine sama nimega, lisa!! roosa riisikas ka teine sama nimega loendis

ÜLDMÜKOLOOGIA

ART söögiseened (EE, mitte biol; pole SYS) ART *(majaseened (EE, MÜKO)


ÜLDBOTAANIKA etioleeruma (pr s'etioler; pimedas kasvamisel kiduraks jääma, VS, EE, ka EME), eostaimed (van krüptogaamid) vs seemnetaimed (ÖL jt); ennakõidumine (ainult EE); endoderm (2 täh, EE, TEA); emergents (taime elundi, sagedamini lehe või varre väljakasv, TEA, EE), vs emergent (mitu täh, sh HBR) (ÖL, TEA; emergentsus (hoopis systeooria); emergentevolutsioon (EE)??; efemeer, efemeroid jt (nt ÖL, EE, TEA, VL jt);termin!! kõrbepall (enwiki

juunivarisemine TEA

ART juuremügarad TEA; Juuremügarad (inglise root nodules) Root nodules occur on the roots of plants (primarily Fabaceae) that associate with symbiotic nitrogen-fixing bacteria. Under nitrogen-limiting conditions, capable plants form a symbiotic relationship with a host-specific strain of bacteria known as rhizobia. This process has evolved multiple times within the Fabaceae, as well as in other species found within the Rosid clade.[1]

oregano viki arutelu termin!! (vist seotud taime ja vürtsiga) aniis ja kardemon (vikis soovitat vürtsidest, EKSS laiemalt, EE??) pipar (segadus vikis, EE ainult perekond ja kasutust, vürts, maitsetaim jne, mitu täh EKSS); termin!! pesa


taimehaigus (plant disease, endic, EE, ÖL); *(ebajahukaste (EE); kloroos e koltushaigus (chlorosis, endic, EE, ÖL); *(antropofiil (EE); *baktervähk (taimehaigus) (EE); *(kummivoolus (taimehaigus) EE; *antraknoos (taimehaigus) (TEA)

ART kidunemine (taimeosade väärastumine, enwiki??)

  • (kimarlehisus (taimedel lehepinna lainelisus, nt viiruse tekitatud)

(gutatsioon (tilkvee eraldumine taimelehtedest hüdatoodid (veelõhede) kaudu, EE, EME) veelõhe (EKSS)


auksiin (EME on hea, vt, EE OK; ART)

integ desikant (EME, EE on hea jt ART)

ART (meristeemmeetod (EE BOT)

hapaksant (taim kord elus õitseb jne, VL)

gamopetaalsus e sümpetaalsus (kroonlehtede kokkukasv, VL)

idioblastid (taimekudedes rakud, VL)



sünteeskiud e tehiskiud (synthetic fibre v fiber (endic); õlitaim (oil plant, oleaginous plant, endic);*(anisofüllia (EE);*(botanofiil (EE); *botanofiil TEA (pole üheski vikis,; *(arktiline floora (EE); *(arktoalpiinne floora (EE; *arktoalpiinne (ÖL, TEA); alpiinne reljeef (viki art, termin!!) Alpitaimed (EME; TEA; EE) (vikis ka lehed alpiinne tundra ja alpiniit (termin!!)

juurestik (endic, juurekavakiht + sün (endic); risosfäär (rhizosphere, endic); radiikul (juureke, idujuur VL) desuktsioon (EME: juurtega mullast niiskuse imamine, kahtlane mõiste, inglise www üksikud)

ÜLDAIANDUS; ilutaim (ornamental plant, endic); hekk e elavtara (endic)*(iluaiandus EE

ajatamine (EME, aiandus, EKSS)

ÜLDMETSANDUS== (metsaga seotud mõisted Majlex!!)

järelkasv (TEA, ei leia iw-d, estitsism??)

integ timber floating, rafting – parvetus, parvetamine, palgiparvetus, metsaparvetus drift floating, loose timber floating – hajaparvetus, termin!!

termin!! puidutöötlemine (EE jt pole) vs puidutööstus (EE jt) (viki def osaliselt langeb kokku

juurdekasvupuur ka Pressleri puur TEA juurdekasvuhaamer TEA juurdekasv TEA

maahõlvang (improvement of land) (majlex: maatüki kasutuskõlblikuks tegemine v jäätmaa kasutuselevõtt) land improvement, land reclamation – maaparandus, melioratsioon

integ *metsamelioratsioon (metsamaaparandus) ÖL)

integ detailuurimine

latimets (majlex ja noorendik (majlex

ART *uuendus (uuenemine) (ökol, ÖL: laiem mõiste kui ainult mets)

metsakeemiatööstus (majlex)

kõrgmets (timber forest, high forest, endic) vs alusmets (endic = hea def!!, TEA), segadus vikis; raie vs metsaraie (vikis, vt ka endic; uuendusraie (regeneration (felling) cutting, ´sün, endic); lageraie (clear cut[ting], clear felling, endic); sanitaarraie (sanitation felling, (cutting) + sün, endic, VL, EE, ÖL); üleraie (overfelling + sün, endic;

Hakkpuidust ja veest. – Keskkonnatehnika 4, 1996, lk 45 (Aleksander Maastik, termin!!) hakkpuit e puiduhakmed (chips (for), woodchips) (endic); tarbepuit e metsamaterjal (timber, lumber, endic, majlex); küttepuit e küttepuu (firewood, fuelwood, endic, EE); halupuud (chopped firewood (endic); harvendusraie e metsaharvendus (thinning, endic); hõrendik + sün (endic, open woodland, open stand); paberipuit (pulpwood; paperwood, endic); jäätpuit (cull, cullwood, refused bog, endic); kadastik e kadarik (juniper thicket, juniper bush[es], endic, ilmselt Soomega ainult seotud); kaasik e kasemets (birch forest, birch stand, endic); lepik e lepamets (alder forest, alder wood, endic); pajustik e pajuvõsa (willow thicket, endic); männik (jt, endic); *(dammaravaik (dammara) (EE, TEA); *(dendrobiont (EE, TEA)ART eebenipuit e eeben e eebenipuu (enwiki ok


metsakasutus (majlex): metsa kõrvalkasutus (majlex: mitte puidu v vaigu, vaid heina niitmiseks, seenteks jne)

metsandus (hõlmab mõlemad??, vt endic); metsa raadamine etümolo?? e metsa hävitamine (deforestation ;endic); metsaparandus e metsamelioratsioon (forest improvement, forest amelioration ;endic, majlex: selle tähtsaim osa: metsakuivendus e metsa hüdromelioratsioon (majlex); metsa rüüstamine e röövraie (ravaging of forests, forest devastation ;endic); metsapiir (timber line, timberline Enus ;endic); metsakaitse (forest protection, forest conservation ;endic); metsauuendus e metsa uuendamine e taasmetsastamine (reforestation, reafforestation engb ;endic); metsakasvatus (forest cultivation, silviculture ;endic, majlex); metsakuivendus (forest drainage ;endic); metsamajandus (forestry, forest economy ;endic); metsakahjustus (forest damage ;endic); metsatüüp (forest (site) type, woodland type ;endic);võrastik (canopy, crown canopy (cover jt, endic); võraspeetus (canopy interception, endic); võra (crown, tree crown, endic); integ energiamets (energiavõsa), energy forest (SEI); tulundusmets (production forest, commercial forest, endic)Metsade Sertifitseerimise Kinnitamise Programm PEFC, Programme for the Endorsement of Forest Certification schemes (PEFC), metsahool, forest stewardship, Metsahoolekogu FSC, Forest Stewardship Council (FSC), metsatustumine, deforestation (SEI, *deforestatsioon (metsatustamine) ÖL) Eesti säästva metsanduse standard, Estonian sustainable forest management standard, säästev metsandus, sustainable forestry (SEI+ endic); agrometsandus?? (agroforestry, wikid, pole SEI); Metsaaiandus?? Forest gardening is a food production and land management system based on woodland ecosystems, but substituting trees (such as fruit or nut trees), bushes, shrubs, herbs and vegetables which have yields directly useful to humans.(enwiki); metsatulekahju e metsapõleng (forest fire, wildfire, endic); metsapõletus (broadcast (controlled) burning (endic); salumets (herb-rich forest, nemoral forest, endic;integ *lammimets Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad (ÖL)

FRAAS puidumass – wood pulp (endic) FRAAS Üksikpuu – solitary tree (endic) FRAAS rotten tree, rotted tree – kõdupuu, pehkinud puu (endic)

ART *tiikpuit (pigem puhtmetsand ja tööstuslik; teatav väärispuit; pole SYS) (EE) ART *(sandlipuit) (EE, väärispuit)

  • (raudpuit) (EE, teat puude puidu kaubanimetus)


TEHN metsaistutusmasin e metsaistuti (tehnlex)

raiestik (raiesmik ÖL) (teha ART, EE = metsamaa pärast lageraiet kuni uue metsapõlvkonna võrade liitumiseni) raiestikutüüp (ÖL, teha ART)



kaatinga (teat mets Brasil, VL)


ÜLDEVOLUTSIOON: evolutsiooniliselt tähtis ühik (evolutionarily significant unit) (märksõna sLKB, aga ei leia täpselt); *(darvin (mõõtühik, VL); *(allopatria; *(eellane- precursor, - eellane, precursor (endic), palingenees (mitu täh, kordusarenemine, ca kõikumus vms, VL); *(biostaas (organismide, koosluste jm võime väliskeskkonna muutumisel säilitada oma põhiomadused (EE, VS); antropogenees (inimese põlvnemine; inimese põlvnemist käsitlev antropoloogia haru, EE, VS)www? *(segaverelised inimrühmad) EE

arengugeneetika (EME, nt dewiki loeb poolsünonüümseks arengubioloogiaga) (autogenees (organismide tekke ja arengu määr. sis põhjused või tegurid ja see on väliskeskkonnast sõltumatu + mitmes teises lähedases tähenduses, TEA, EE); abiogiogenees (EE jt, vs (biogenees (EE, TEA, mitu täh??); *biogenees (biopoees) (2- biosünt.) (ÖL); **abiogenees (auli sõn, TEA, VL = mitu täh, elutust sigimine ja (2) tekkimine, ilmumine; sarnane mõiste: Spontaneous generation (aegunud teooria elu tekkest, en wiki jt)

integ (neoteenia

keemiline evolutsioon (mitu täh, ref??, nt enwiki)

integ (mikropaleontoloogia (EE)*tafonoomia (paleontoloogia üks harudest; pole SYS, EE)

olelusvõitlus (struggle for existence, struggle for survival, endic, EE, ÖL);keskkond (mõisteväli Majandusleksikon, nt kk s. str on SEI-s elukk ca füüsiline ca aineline kk, EE, endic jt); *looduskeskkond (ökoloogiline keskkond) (MajLex); elutu keskkond (elutu ümbruskond (elukka elutud tegurid) (endic = on def!!, kuid see langeb täpselt?? kokku viki abiootilised tegurid), ümbruskond (ÖL), abiootilisus (art liita eluta loodus (vt arutelu viki); tehiskeskkond (built(-up) (mane made) environment, endicsubstraat (nt ÖL, vikis segadus, sest endic (toitekeskkond) ilmselt küsitav sün, termin!!; lingid teha)

keskkonna heterogeensus (viki hea art, LUGEDA)

Arvukus vs abundants (endic nt, ÖL annab teisiti, aga relative species abundance??); jaotumus e territoriaalstruktuur (dispersion, ökoloogias, endic=Liigi isendite paiknemine koosluses (ÖL))*territoriaalkonkurents (ÖL)

integ ?? *territoriaalüksused (ÖL)

ABUNDANCE JA RELATIVE ABUNDANCE (ARVUKUS JA OHTRUS??, TTSS, OMA??, termin!!) Abundance – the nr of any give species in an area (Endic). Cf relative species abundance esinemissagedus e frekvents (frequency, endic); asustustihedus pole arvukus (arvukust isel nt asustustihedus ÖL); hajaasustus (scattered e dispersed settlement) (ref??, vs hajaasustusala (viki prob); stocking density (asustustihedus) (TTSS);*ohtrus (abundants) (2-); *abundants (ohtrus)MÕISTEVÄLI teha Autohtoonne liik e pärismaine liik (VIKIS vale??), aga vast allohtoonne liik (allohtoon (EE, eElurikkus) vs autohtoon (EE); allohtoonsus (endic=def!! + autohtoonne, kohapealne jne on endic def ka, vikis vist poolik; *autohtoonne (autoktoonne), *allohtoonne vs autohtoonne (ÖL);

FRAAS Endeemiline v endeemne e päriskodune (endemic), (endic) FRAAS Kohalik, pärismaine, aborigeenne, indigeenne (endic)

MÕISTEVÄLI teha (vt oma paberSYS) sigimisbioloogia: Infertiilsus (kas [[sigimatus}}, vikis poolik)[[Fertiilsus}} ja viljakus (EE; ÖL=järgl 1 emasis kohta; pot tasemel sigimise puhaskiirus (segadus, vt EE), sigivus (lihtsalt võime) ja fertiilsus (realiseerunud võime??) pole sün (nt RUwiki); reproductive power (capability) – paljunemisvõime, sigimisvõime, sigivus, paljunevus (endic); Sigimiskäitumine (või paljunemiskäitumine) pers (vist TTSS);

recruitment (õnnestunud sigimine??), nt Dr ja M puhul; Järelkasv, noorjärgud, uus põlvkond (Timmilt pakutud) recruitment (täiendama (Silveti DIC; toimiv sigimine = pers). enwiki art recruitment (biology) on hea agaamia (VL annab väikese termin ivälja!!)

Coolidge'i efekt (loomapsühh, sigimisbiol kõrgenenud suguiha, enwiki jt;


ART (seemendamine)

integ (sigimatus) EE

integ aspermia (EME; EE pole) ART

haplofaas ja diplofaas –taimedel gametofüüt ja sporofüüt põlvkonna vaheldumise kujul)


paarimisaeg e paaritusaeg (ÕS)




ART erimunakaksikud (EME)

ART tolmeldamine (pollination, endic); vs tolmeldamine (ref??, kas integ, termin??)

Viljastamine + eostamine jt (EE jt); ahtrus (emaslooma sigimis häiritus, EE, TEA, EME); *(amfimiksis; *(eelleht (EE *(eelniit (EE);

ÜLDGENEETIKA=== SYS pandult: r-s aktiivsed g-d üksnes konkreetse r-u arenguks ja talitluseks vajalikud). Eukarüootide g-ed on katkendlikud e sis kodeerivaid nukl. järjestusi (eksoone).KROMOSOOM: sisaldab 1 DNA molekuli ja valke (histoone), ja mitte valgulisi ühendeid; kromosoomi g-ed sageli ahelduvad koos; rakkudes gen info alati 2-ahelaline on DNA; viirustel ka muid võimalusi FRAASE: selle g-i suhtes homosügootne; rakutuumast saadetakse ribosoomi g-i 1-ahel. mRNA; pärandub kas tütarrakkudele v järglaspõlva isendeile

järjestuselemendid TEA

integ ART (mutagenne toime (EE); *(mutagenees EE)

integ *liigiteke (ÖL). Geenimuutused on evolutsiooni ja liigitekke alus


rakutsükkel ja rakujagunemine e raku jagunemine (teine on esimese väike osa, vikides eristatakse, ART)

disoomia (EME, raske)

disügoot (EME: ca kellegi kaksikloode)

MÕISTEVÄLI ART ökoloogiline geneetika (ecological genetics, is the study of genetics in natural populations-enwiki, erineb klassikaline geneetika ja {DNA sekveneerimisanalüüsist}

FRAAS Molekulaar-, molekulaarne (ÕS); *(molekulaargeneetika (EE)

KIRJ A nucleic acid – generic name of family of biopolymers. Monomeres = nucleotides, each consists of purine or pyrimidine??), a pentose sugars and a phosphate group

aditiivne geenitoime e polümeersus (EME; VL, vikis on art aditiivne tunnus (pole ühtegi allikat??, VL ütleb, et a. toime on bioloogias ka);

demutatsioon (EME: nt mutageensete tegurite mõjul tekkinud mutat, kui mutantne alleel muutub lähtealleeliks, nt retsessiivne dominantseks, ei leia www-st, kahtlane termin)

kloonid, ristandid jne: *bester (EE)

ART *(kloonimine EE

ART marker Molecular markers: 2 mitochondr = COI ja 16SrDNA (mingi art); Gen mitmekesisus = erinevused DNA järjestuses, mis tingivad biokem ja morfolog erinevusi. Gen mitmekesisust uuritakse gen varieeruvuse indikaatoritega ART geneetiline marker; gen markerid on indikaatorid, näitavad gen varieeruvust

emaefekt (mõju, mida ema genotüüp või fenotüüp avaldab järglaste fenotüübile nende genotüübist sõltumata; TEA, EE)

heteroos (nt EE);tehnogeneetika ja geenitehnoloogia e geenimanipulatsioon (Vt ka endic=hea def ka, gene manipulation, genetic manipulation);Genotüüp (ka laiemas mõistes = Endic, aga pole Viikmaa lex), laiemas mõttes idiotüüp (VL)

eugeenika korda!! (vt ka TEA); *(antropogeneetika (EE)integ?? *aviidsus (keem sideme kogumõju, biokem ja afiinsus sün (TEA) ART EE?? + math mõisteid nt matlex!! pärilik eelsoodumus on laiem (sest üldine vastuvõtlikkus viki ja ÕS, (afiinsus?!, retseptiivsus; adj.-s) (ÖL); suspectibility – vastuvõtlikkus (endic, mitu täh ilmselt)

autolüüs e eneselahustamine (r-de ja kudede lagunemine pärast surma...) (endic=def ka; auli leksikon ka, EE); autolüüs ART, EME; TEA, EE


KORDA!! Adaptatsioonisõnastik internetist, mõisteid, mis pole log tuletatavad: plastilisus (adaptatsioonisõnastik); modifikatsiooniline pärilikkus (adaptatsioonisõnastik); päritavus (adaptatsioonisõnastik); päritavuskoefitsient (adaptatsioonisõnastik); fenokoopia (adaptatsioonisõnastik; nomogenees (seaduspär evolut, adaptatsioonisõnastik); ortogenees (*sihipärane evolutsioonitrend, adaptatsioonisõnastik); idioplasma (iduplasma, pärilikkusaine, VL)

FRAAS genotoxic – genotoksiline, pärilikkusmürgine


ÜLDMIKROBIOLOOGIA üldviirused ja üldbakterid

ART ja siise integ *atsidofiilsed bakterid (EE); ART EME atsidofiilbakterid atsidofiilpiim (EE, ART, EME viide EE-le),vibrioon (vikis on perekond Vibrio, enwiki ütleb, et van termin = vibrion

(taxprob: aktinomütseedid (SÜNid EE, EME, vt ka ÖL; EE ütleb, et selts, taksonoomiaprobl

mikroorganismi tüvi (majlex: leiutise objektina: rakkude kogum, millel ühine päritolu, tunnused, kirjeldamata kultuur…) mesophilic micro-organisms, mesophiles – mesofiilsed mikroobid, mesofiilsed mikroorganismid, mesofiilid (endic)


Arhed (täps metanogenees?)(EE-s antud, et metabakterid, kuid seal def puudub)

nanoob (nanobe) (väikseimad elusolesed ehk, VL, enwiki); nanobakterid (enwiki), protobiondid (enwiki)

  • (rakutud (EE, teat bioloog objektid, nt viirused)

viirus (endic, et … oles, gen tasandi nugilised), nende selts: -virales, -viridae, pk, -virus

LÄHISMÕISTED

rabdoviirused (VL, RNA-viirused)

batsill e keppbakter e pulkbakter (endic);bakteroidid (kobarb-d teat arenemisetapil = VL)

bakterioskoopia (VL)

bakteriotropiin (bakteritevastane, VL)

  • auksotroof (seene v mikroobide mutandid (auksotroofid; ÖL, EE, TEA vastand prototroof (viki segadust!); Auksotroofid (ka ÖL järgi ei kuulu, LIMNO 354??, kas asjakoh mõiste). auksotroofia – kui vajatakse vähesel hulgal teatavaid OA, nt vitamiine. Vast: protrotroofid (vt wiki)

bakteriostaas (endic = def ka)

ART tõvestavad bakterid e patogeensed bakterid (endic, EE);*antraksi toksiin pole eTEAs!!??)


kas bakteri nimed on ikka perekonna tasemel ainsuses, Ivo küsimus korünobakteri art, termin!!


etnobakteriin (EE), fosforbakteriin (EE), bakteriin??

MÕISTEVÄli teha

ÜLDGEOGRAAFIA== plaakor (kr keelest) (tasane v lainjas veelahkmeala, mulla vilj.. , EE, ÖL 2 täh);

mikroreljeef (VL, *nanoreljeef (van.?, ÖL, vL)


kuiv periood (dry spell, dry period, endic); kuiv aastaaeg (dry season, endic); kuiv aasta, veevaene aasta (dry year , endic); pehme kliima?? (mild, temperate, endic)(vt EE?? art kliima, kus ehk liigitus ja integ viki) marine climate, maritime climate – mereline kliima, merekliima

  • integ art kliima (nagu on dewikis)

makrokliima (endic=def ka, mesokliima e kohakliima (endic=def ka), mikrokliima (endic=def ka, VL, ÖL)

asustus (vikis on, aga teine täh, TEA, endic ka asustamine jt); tiheasustus (dense settlement, endic); settlement, population (process), populating – asustamine, asustus, rahvastamine, rahvastus (endic)asustusala (majlex: alatiselt asustatud vs oikumeenia (majlex: elamisala e -ruum)

FRAAS mäe nõlvadel ja oru veerudel (ÕS) ÜLDPÕLLUMAJANDUS lauslevitus, lauslevitamine (broadcast e overall application, broadcasting (agric), endic= def ka pestit ja vms levit suurele alale (pole vikides;

agrobioloogia ART (EE, EME, enwiki) agrofüüsika (ART., EME, EE hea def koos lähismõistetega) agrokeemia EE on ART, EME


integ *(subtroopilised kultuurid) EE, aga troopilised kultuurid (EE??, enwikis üksnes art tropical agriculture);

eelkultuur e eelvili vs järelkultuur (EME, ilmselt eel- ja pärast põhikultuuri)

põldkatse (ref, nt põldkatse on dünaamiline sordivõrdlus (EME)

integ agroökonoomika (EME, enwiki agricultural economics??)

integ *(taimekasvatus) EE algseemnekasvatus (EME: sorditüübile vastavate tervete .. eliittaimede valik, et neil seemneid saada, inglise ??, eesti www on ok) dražeerimine (seemnete külvieelse töötlemise võte, www-s ka viidatud nagu granuleerimine oleks sün)

pallimine – baling (endic, pole EE, pole tehnlex)


MÕISTEVÄLI teha environmental toxin – keskkonnamürk (endic, pole def) biotsiid (ökotsiid mitu täh, endic, ÖL on van ilmselt + vikid, segadus!!); *pestitsiid (biotsiidid) (pestitsiidid ÖL jt) (biotsiid) zootsiid (hõlmab palju mõisteid akaritsiid jt, pole SYS, ilmselt korduv mõiste, mida ei kasutata) (EE) biopestitsiid?? (biological pesticide, pole SEI, wikid); puutepestitsiid e puutemürk (contact pesticide, endic); ART seemnepank (seed bank) (sLKB: 371); *(seemnevaru (seemnepank 2 täh, EE, ÖL

ca bioseemned dewiki
Biosaatgut ja sün sealkemikaal (endic),); limatõrjekemikaal (slimicide)Tinaorgaanilised ühendid (organotins, organotin compounds) – pealiskasvuvastastes laevavärvides kasutatavad tinaühendid (endic)


püüdekultuur (catch crop, endic= pärast põhikulti kasvatmi uus kult, et püüda väetisi); säästev põllumajandus (SEI??, endic (sustainable agriculture);rändeluviis e nomadism e nomaadlus (nomadism, endic);

MÕISTEVÄLI teha mahepõllumajandus (selle alaliik: Biodünaamiline põllumajandus (pole SEI, endic ütleb, et mahepõllumajanduse karmim vorm); ka mahepõllumajandusteadus ca (de wiki: Ökolandbau-Forschung); alternatiivne maaviljelus (EME, ilmselt sama mis mahepõllumajandus, seal art ka lähismõisted, termin!!) taimekaitse, plant protection (SEI + endic, EE); terviktaimekaitse e kompleksne kahjuritõrje (integrate pest control, endic); taimekaitsvahend (plant protection product, endic); , permakultuur (permanent culture, pole SEI, wikid jt; [monokultuur]] ainukultuur, monoculture (SEI + endic, ÖL: mitu täh);, segakultuur, polyculture, müügivili, cash crop (SEI); söödakultuur e söödavili (fodder crop, endic); ; vertical farming enwiki, pole SEI)ART maaviljelus (majlex, EE ok) maaviljelussüsteem (majlex, EE ok) Rändpõllundus (sLKB: 371, kas EE?? vm on); alepõllundus + sün jne (endic)*(toitepind EE:kasvupinnase kesk suurus ühe taime kohta, sarnased: külv, külvis (EE)) künd (ploughing, plowing enUS, endic; künnikiht (topsoil, endic); lihakari (beef cattle, endic); ülekarjatamine (overgrazing, endic, ÖL); põllumajandusjäätmed (agricultural waste, endic); põllumajandusmaa (agricultural land, endic); intensiivmaaviljelus (intensive agriculture, endic); püsikarjamaa (permanent pasture, endic); sigala e sealaut (piggery, pigsty, pig house, hogsty, endic)aleviljelus (EE, Majlex ART, TEA aun (EE pole; EME; windrow enwiki) ART aleviljelus (EE, vt oma sys edasi, EME alemaa (EME: metsa ja võsastiku põletamisel … põllumaa) kõplaviljelus (maaviljeluse algelisi astmeid, majlex) cultivation, cropping, crop growing – viljelus sooviljelus (EE, swwiki: Myrodling)

Niisutusvesi (kastmisvesi) (irrigation water) (endic). irrigation season - kastmishooaeg (endic) irrigation system (niisutussüsteem, endic) irrigation, watering – niisutus, kastmine (endic); bogaraa (niisutusmaaviljelusala, kus saab taimi kasvatada ka niisutamata; VS, EE); application rate (of irrigation water), dose of irrigation water – kastmisnorm (endic);külvikord (crop rotation, endic);saak (yield, endic);põld vs põllumaa termin!!?? (vt endic)

uudismaa (newly reclaimed land, new land, endic);rapsiõli e rüpsiõli (rape oil, endic); muttimine e õõsimine (mole ploughing, endic = muttdrenaaži tegema, õõsima ÕS);desikant (niiskust imades kuivatav aine, EME, TEA, EE, nt taimekasvatuses ja ka tööstuses, olulisim = silikageel)


MÕISTEVÄLI teha valmiskompost (mature compost, endic); toorkomost (raw compost, crude compost, endic); vedelkompostimine (liquid composting, endic); vihmausskompostimine (vermicomposting, worm composing, endic;, kompost (EE) (palju ref + endickompostihunnik (compost heap, compost pile ;endic); kompostiaun (compost windrow, compost row ;endic); kompostkäimla e biokäimla (compost(ing) toilet, biotoilet; kompostimine (composting ;endic); komposter e kompostimisseade (composter ;endic) ;endic) aunkompostimine (windrow composting, windrowing, composting in piles (endic); reaktorkompostimine (in-vessel composting, endic);multš (ka endic = nt sõnniku kiht mulla soojendamiseks); multšimine (EE, vikid);energiaviljelus (energy farming, biomassi kasvatus energeeti.., endic=def ka, pole vikide);(ammofoss (x väetis, EE, EME); orgaaniline väetis?? organic fertilizers (e.k??, wikid); roheline väetis?? In agriculture, a green manure is a type of cover crop grown primarily to add nutrients and organic matter to the soil (enwiki + endic = green manure, green fertilizer = haljasväetis, haljasväetamine e haljasväetus (green fertilizing, green manuring, green crop fertilization, endic); bakterväetis (EE; EME: www annab, et NL 1979 a entsükl); overfertilization, overfertilizing – üleväetamine (endic); *fosforväetis ee; *(orgaaniline väetis); *ART (mineraalväetis EE, majlex); *(mikroväetis EE ;*lämmastikväetis EE; *(lubiväetis EE; *(kompleksväetis EE; *(kaaliumväetis (EE), van: kaaliväetised (VL), kaaliumkloriid (ka väetis, VL), kaalimagneesia (väetis, VL); ***ammoniaakväetis (EME); Lämmastikväetis L-sed lahustuvad hõlpsasti ja lagunevad ioonideks. (EE: 12); *(termofosfaadid (EE: fosforväetised ja söödafosfaadid); *üleväetamine (ÖL, EE pole), väetamine (ÖL); amorfne väetis vs kristalne väetis (EME) ammoniakaadid (vedelad lämmastikväetised, EME) meliorant soil amendment (ESTERM, Majlex: väetis, mille abil parandatakse mulla … omadusi) FRAAS N-väetis, mille N = NH4+-vormis on ammooniumväetis

dung, manure – sõnnik fertilizing value, manorial value – väetusväärtus fertilizer – väetis fertilization (agric) – väetus, väetamine artificial fertilizer, mineral fertilizer, chemical fertilizer – mineraalväetis, kunstväetis (argi); (!)Ammoniaagivesi (ammonia liquor/water) sünteetilise ammoniaagi (NH3) vees lahustumisel (18–25%) saadav vedelväetis. A-t kasutatakse pms pealtväetamiseks. A. on veeasukaile äärmiselt mürgine: NH3 lubatud piirkontsentratsioon on kalamajandusliku veekasutuse korral 0,05 mg/l, toksiline sisaldus on 0,3 (forellimaimudele) kuni 8 mg/l (ÖL). Kas põllumajanduslik ja vähe kasutatud??, termin

ÜLDLOOMAKASVATUS: loomapidamisjäätmed (farm waste, livestock waste, endic); intensiivloomakasvatus (intensive livestock farming + sün ,endic); mahepõllumajanduslik loomakasvatus (majlex) loomakasvatus + sün, livestock farming, animal husbandry, endic); loomakasvatustalu (animal farm); nuumakoppel (feedlot, endic) lüpsikari (dairy cattle, endic); laut veiselaut (cattlehouse, cowhouse jt, endic); animal unit, cattle unit, livestock unit – loomühik (endic);broiler (EE, EME)

ART aretis (ka aretusnumber, EME, EE pole)

ART Allapanu (EME, EE OK) allapanu (bedding, animal bedding, litter, endic); alusturvas (loomadele allapanuks jm, tehnlex, EME loomadele allapanuna kasutatav turvas)


haudejaam (??haudemaja (EE: 2 täh: linnuhaudejaam ja kalahaudejaam e kalahaudemaja, EKSS); haue (EE, EME); haudumine (EE); hautamine (EE);tall (stable, endic);põhjapõdrakasvatus e porokasvatus (reindeer husbandry (raising), endic)karusloomakasvandus (fur farm, endic) vs karusloomakasvatus (fur farming, endic);kodulinnud e sulgloomad (poultry, endic); linnusõnnik (poultry dung, poultry manure, endic); lindla (poultry house, endic; lindla (EE)



ÜLDGEOLOOGIA vääriskivid ka korda ja poolvääriskivid ?? (termin!!)

jäänukkõrgendik TEA, enwiki??

Kaledoonia kurrutus (TEA,

megaliit kat, kas def poolik, termin!!, viki arutelu

FRAAS E. vabaks (s.t maismaaks) devoni lõpuks (350 mln a t)

lõhe (geoloogia) on ok vikis, enwiki crevasse (silvet: (sügav) avalõhe (jääliustikus); Am tammimurd

kalkopüriit (kr chalkos ’vask’)

petrograafia (kivimeid) já petroloogia termin!! kasutab van allikat

integ maasäär, säär (spit (geog-endic) allveesäär (merle, on vikis sys)

proluuvium (VL, freedict vene entsüklopeedias, Pavlovi termin) Proluviaalne (ÖL-vooluveest uhutud, ajutise vooluveekogu suudmes tekkinud = VL; fluviaalsed pinnavormid e vooluveelised pinnavormid (EE)

geological column (section, profile) – geoloogiline läbilõige e geoloogiline profiil (endic)

Akumulatsiooniala (segane mõiste, nt vikis arutelus)

laavajärv (EE- vulkaani kraatrit täitev laava)

subaeraalne – geol. õhu käes, eriti maapinnal ja selle läheduses olev (nt luited, tuiskliiv) v toimuv (nt tuiskliiva edasikanne ja settimine) (EE)

ebakivistis (EE); aheraine (wallrock, country rock, endic);kuesta e kulumisastang?? (segadus vikis);otsamoreen e küljemoreen e servamoreen (endic annab 2 sün??) (end moraine, terminal moraine, frontal moraine) juhtkivistis (TEA, ART, enwiki index fossil jt sün)

morfomeetria e oroloogia (endic); integ gaasisüsi (teat kivisüsi) (VL); ART puusüsi (charcoal, EE??)


MÕISTEVÄLI teha ART puursüdamik (core, geol, endic+def); ja siis integ viki jääpuursüdamik TECH südamikupuur (tehnlex); südamikupuurimine (tehnlex) geoloogiline profiil e geoloogiline läbilõige (geological column, g. section, g. profile, endic); TECH core drilling – südamikpuurimine (endic) integ TECH drilling, boring- puurimine (endic) TECH borehole (puurauk, endic) Puurauk (EE, tehnlex) puuraukude tampoonimine tehnlex) puuraukude torpedeerimine tehnlex) puuraukude vastastikune mõju tehnlex) TECH test hole, test well – proovipuurauk, uuringupuurauk

  • (biotsoon (EE, TEA geol aja alajaotus ca);

ÜLDMÄENDUS, sh vist mäetööstus integ karjäär (surface mine, opencast mine, open pit, open cut, opencast mine, sün endic, vikis segadus); kivimurd (quarry, endic);MÕISTEVÄLI teha, vt ka erialasõnastikud kaevandamisjäätmed (mining waste, mine waste, endic); räbu e šlakk (slag, incineration ash, endic); maa-ainese kaevandamine (extraction of earth material + sün, endic); Kruusaauk, kruusakarjäär, kruusavõtukoht – gravel pit, gravel mine (endic) Kruusa kaevandamine, kruusavõtt – gravel mining, gravel extraction (endic) mine, pit – kaevandus, allmaakaevandus (endic) kaevandamine (termin!! vikis prob kaevis (TEA, estitsism vist

underwater blast - veealune lõhang (meresõnastik) underwater blasting - veealused lõhkamistööd (meresõnastik)

langatusala (majlex, raske def!!) tranšee (teatav kaevand mäenduses, EE, tehnlex) e kaevik (TEA, integ ka teine tähendus!!) maavara e maare e maarded (pl, vt?? endic)mineral deposit – maardla; (maavara leiukoht (vist TTSS)) maardla – millegi leiukohta v –ala (termin!!, majlex) kaasmaavara (TEA; estitsism??

kaevandustolm (TEA, olemas ka söetolm (coal dust enwiki, kuidagi integ, EKSS

kaevandamisväärsus (TEA, estitsism??, ca enwiki: mining feasibility study

puistang e puistanguala (soil dumping area, surpulus soil disposal site, endic)süvaveekaevandamine  (deep sea mining, pole endic, wiki ), (kas veealune kaevandamine, aga mitte allveekaevandamine (tehnlex), allveebetoonimine (tehnlex)
veekogur (mäendus kaeveõõs nt põhjavee kogumiseks ja ärajuhtimiseks, EKSS, EE)

kaeveõõs (TEA, vt mõni erialalex veekõrvaldus (mäendus nt põhjavee ärajuhtimine kaeveõõntest, EKSS) mineral (extraction) industry, extractive industries – mäetööstus mäetööde mõjuala (majlex: allmaa mäetööde kohal asuv maa-ala…) allveekaevandamine, vt viki ja tehnlex (vt EE kaevandamine, kus liigitust; viki: veealune kaevandamine, mis peaks teine termin olema!! katend (mäend. ca lasum (mäend) (overburden, endic)*rikastamine rikastus (mitu täh, ART viki ka; ilmselt geol pmn, nt endic; maagirikastusjäätmed e rikastusjäätmed (tailings, endic); overburden (geol.) – pinnakate (geol) (endic, 2 tähendust, ka katend, enwiki teeb hea eristuse); lähedane ka +aheraine

ÜLDPALEONTOLOOGIA: sh dateerimismeetod Dating methods (en wiki, radiosüsiniku meetod jne

iron-sulfur world theory ({raua-väävli maailmateooria} enwiki); PAH world hyptothesis (enwiki)

{kivistunud puu} petrified wood enwiki, ca algupärane puu, mis on kivistunud nii, et kõik org aines on asendunud anorg, nt kvartsiga

ÜLDMETEOROLOOGIA ÜLDKLIMATOLOOGIA,kõu + kõukõmin, kõuemürin, piksemürin, müristamine – thunder (endic) äike(ne, äikeseilm, kõueilm, pikseilm, - thunderstorm (endic)

FRAAS külmal õhul on kõrgem rõhk (kõrgrõhkkond), õhu paisudes temp tõuseb (madalrõhkkond); tsüklon on tõusvad õhuvoolud –> vihm; tsüklon (temp langeb ja vesi ei mahu ära)

integ *üldtsirkulatsioon (ÖL); atmosfääri tsirkulatsioon (vikis, termin!!)


subtroopiline e lähistroopiline (ÖL??)

puhang (termin!! ja def


külmalaine (enwiki, cold wave ja siis EKSS, et artiklid koondada)

Vital Fields (ilmaennustus kohalikele, tasuline vist, nt põllumeestele)

atmosfääriringlus (atmospheric circulation, endic) vs; atmosfääri üldringlus, õhu globaalringlus (global (general) circulation, planetary circulation; endic)

  • deflatsioon (tuulekanne, van. tuuleerosioon, endic on hea, ÖL, VL, vikis on segadus)

MÕISTEVÄLI teha Somp (märg), hägu e uduvine – mist, light fog (endic+def, EE) põuasomp, somp (haze) (täps??) jt sün Endic=def ka, mis EE-st!!), vs sudu; ART lämmastikoksiidid (nitrogen oxides, fotokeem sudu jt, endic; fotokeemiline sudu (photochemical smog, endic); fotokeemiline reaktsioon (vikis on nigel art!!);

fotokeemilised oksüdandid e fotoüksüdandid (photochemical oxidants, photooxidants, endic = def ka fotokeem sudu moodustajad; happesadenemine (acid deposition, endic=def ka); atmospheric fallout (deposition) – õhuvõõriste sadenemine, õhusaasta (endic)

sadenemine (1); õhuˇesadestis, õhusaastasadestis (2) (endic)

Pilvealune õhuvõõrisesuhe – washout (meteor, below-cloud scavencing (endic) muutvõõrised (õhus) – secondary (air) pollutants www? integ pilvekülv (cloud seeding) endic+def: hajutamine v sademete esilekutsumine) pilvesisene õhuvõõrisesuhe endic+def) pilvealune õhuvõõrisesuhe (washout) endic+def) Pilvkate – cloud cover (endic) Pilvesisene õhuvõõrisesuhe – rainout, in-cloud scavencing (endic) Pilvisus – cloud amount, cloudiness (endic) õhuvõõrised e välisõhuvõõrised (endic def küsitav??) airborne pollutant – õhukandesaast (endic) air pollution, atmospheric pollution - õhu saastamine; õhu saastumine air purification, õhu puhastamine, õhupuhastus (termin!!??) air pollutants – õhusaasteained (endic; kas integ viki, vt arutelu)

pulverisaator e pihusti (EKSS, vt tehnlex, ART; aerosoolimasin e aerosooligeneraator e uduti (EME, 2 täh; ca nebuliser enwiki, mis aga astma raviks pigem) TECH air diffuser – õhupihusti TECH air sampler – õhuproovel air blower, blower – õhupuhur, puhur

hall e öökülm (night frost, frost; endic); hallatõrje (frost protection, endic=def ka); hallakahjustus e öökülmakahjustus (frost damage, endic);

linnakliima (urban climate); *(bioklimatoloogia (EE, ÖL); *(biometeoroloogia (EE, ÖL); *biometeoroloogilised näitajad (ÖL, paleokliima (endic); bioklimatoloogia (endic); ökoklimatoloogia (endic=def ka;Euroopa Liidu kliimapakett (vajab ümber tegemist); Euroopa Liidu kliimapoliitika;atmosfääri uurimine (atmospheric research ;endic)atmosfäärivesi (air moisture ;endic);

õhukuiv (air-dried, air-dry ;endic);

ART *Atmosfääriaerosool (TEA)

õhu kvaliteedinorm (air quality criterion ;endic); õhu kvaliteedinormid (air quality standards ;endic); välisõhudirektiiv e välisõhukvaliteedidirektiiv e direktiiv välisõhu kvaliteedi hindamise ja reguleerimise kohta (Air Quality Framework Directive ;endic); õhusaasteseire e õhuseire (air (quality) monitoring ;endic);MÕISTEVÄLI teha ventilatsioon e ventileerimine e tuulutus e tuulutamine e õhuvahetus ( ventilation;endic); tuulutusava e ventilatsiooniava (vent ;endic); õhusisaldus (air content ;endic); konditsioneerimine (mitu täh, VL, ART õhu konditsioneerimine (air conditioning, endic+def; jätta sellele vast prioriteet) local ventilation – kohtventilatsioon, kohtäratõmme (endic)

tuuleheide (windthrow ;endic); tuule kiirus (wind speed ;endic); tuulesurve e tuulerõhk e tuulekoormus (wind pressure, wind load ;endic); pealtuulekülg e tuulepealne külg e tuulekülg (windward (side) ;endic); keeristuul e tuulekeeris e tuulepööris e vihur (whirlwind ;endic); alltuulekülg e tuulealune külg, leikülg (merenduses) (downwind side; lee, leeward side ; tuule tugevus (pallides (wind force (on the Beaufort scale ;endic);endic)tuuletõke (windbreak ;endic: Tõke (nt metsariba (ÖL)) tuulealuse ala kaitseks);

tuuleroos (windrose ;endic)

tuuleiil e iil e pagi (gust, squall, endic); keeristorm e tromb (teha korda vik, endic) briis, mäetuul ja föön (erinevused??

tuisk, lumetuisk - snowstorm (endic); buraan (tuisu liik) TEA;

plasmasfäär (plasmasphere, endic); koonallevi (meteorol, coning, endic= õhusaasta lev allatuult suitsukoonla kombel); õhu joonsaasteallikas (line source, meteorol, endic=allikas väljutab saast. piki teat joont; õhu paiksaasteallikas e õhu paikreostusallikas (stationary (pollution) source, endic) vs rändsaasteallikas e rändreostusalllikas (mobile (pollution) source (endic)hajumine (õhus) (dissipation (in the air; endic pole def; ilmselt nt saasteainete kohta); saastekoonal e reostuskoonal (plume [of contaminants], contamination plume, endic on def ka = punktallikast lähtuv reos õh v vee voog; vikides pole art, hea oleks leida pilt;

suits (smoke ,endic); suitsuvaje (downwash (meteorolog), downdraught (meteorolog) ,endic); suitsupilv (cloud of smoke, smoke cloud, pall of smoke ,endic); [[]] ( ,endic);


inversioon (endic); inversioonikiht (inversion layer, endic); konvektsioon (endic); konvektsioonivool (convection current, endic); maapinnalähedane inversioon (ground inversion, endic);

ÜLDTURISM + REKREATSIOON (virgestus) üldturism: matkarada (hiking trail, backpacking trail (endic); kallasrada, shore path (endic jt); jalgsi matkamine e matkamine (hiking, backpacking, endic); matkapiirkond (hiking area, backpacking area, endic);MÕISTEVÄLI teha (vt oma paberSYS) ökoturism, säästev turism loodusturism (vt viki arutelu, oma märkused, SEI ja mõned ka sLKB, endic annab hea ökoturismi defi)

animatöör (word reference’is on etümol!!

recreation (outdoor) – virgestus, virgestamine, rekreatsioon (endic) recreational fishing – virgestuskalastus (endic) recreational use – virgestuskasutus, puhkekasutus (endic)

virgestusalus (recreational craft, endic+def)


Summer home, country (holiday, weekend) cottage, second home, secondary residence – suvila, puhkemaja ,(endic) Free-time dwelling, holiday housing – puhkehoonestus (endic) kämping vs puhkelaager (kas sün??, vikis)

Virgestusalus (recreational craft) + def, endic) Virgestusala, puhkeala – recreation(al) area (endic, EE: puhkealad) Virgestusmaastik, puhkemaastik – recreational landscape (endic)

safari (vikis on küsitav, VL hea def)

JÄTK[muuda | muuda lähteteksti]

MÕISTEVÄLI teha puhis e puhtimisaine (seed dressing, agric, endic)*(puhtimine (EE, tav külvise keem töötlus, et idandeid kaitsta)




ENE 4 märksõnu 1989[muuda | muuda lähteteksti]

integ (kaitsemets

integ kalamiteet (ee; *tirtsurüüste (ÖL, *rüüste (ÖL palju infot); *(rüüste) (EE); vrdlus infestatsioon (ca rüüstamine, med mõiste, VL); **kalamiteet (auli sõn); **devastatsioon (auli sõn, EME)

Kaltsikoolid (ÖL- lubjarikast kka eelistav org (EE; ka ÖL) Kaltsifoobid (ÖL).

ART integ *(kantserogenees

integ *(kastanmuld (EE;*(kastreerimine

integ (kasvutarim (rajatis kult kasvuks, hõlmab nii kasvuhoone, lava jne)

MÕISTEVÄLI teha

loomkatsed (EMS: animal experimentation; animal experiments; animal research, parem termin!!, eksperimentaalzooloogia (pole enwiki) ART bioessee (spetsiifiliste toimeainete avastamise ja nende hulga määramise meetod, EE, VS); bioloogiline standardiseerimine (EE: farmak: vajaliku toimeainehulga määramine ravimis; enwiki annab, et on bioassay, termin!!); *biotest (ÖL); *bioproov (nakkushaiguste jaoks, lai mõiste?? kas langeb eelmisega kokku) (TEA)

ENE 5 märksõnu 0...lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

integ *(korje

(kotüledoon (2?)



(küpsus

integ (lahksugulisus

  • (laktobatsill (EE, VL; vikis ka art piimhappebakterid, vt arutelusid!!)


integ

looduskaitsegeneetika (kas sLKB mainib??, eesmärk, tagada sp evoluts potentsiaal, st gen mitmekesisuse loodusl. mustrid, kohanemaks kkatingimustega (patogens, climate change, sLKB ilmselt)


ART *(loomastikukaitse

EE 6 märksõnu 0...lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

EE 7 märksõnu 0... lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

integ *(padjandtaimed (pikaealised taimed, pms kõrgmägikõrbetes jm, EE, ÖL, iw??)

ART *arheozooloogia (paleozooloogia) (TEA))

astrobioloogia (soome vikis palju mõisted: [2]; *(panspermia (EE){asustamiskõlblik planeet} jt fiwiki; Drake'i võrrand jt fiwikis [3];

süvameres on tekkinud suguparasitism, sest suure Z tõttu on raske leida partnerit (EE)

  • (pinnanähtused (EE, sh adhesioon, kohesioon, kapillaarsus, pindpinevus jne)

kleepumine EE pole, chem mõisteid gümn-le; annab et adhesiooni sün; kleepuvus (EE on ehitusgeol: seotud savipinnas mullatöömasinatele)

ART *(pioneerliik (EE); *pioneerliik (ÖL)

ART *(plasmolüüs EE, taime närbumine


integ *(puhasaretus (EE); ***aretis (EME) ART *(sordiaretus) (EE)

analüütiline aretus e valikaretus (eesti www kahtlane, inglise www on) aretusmeetod (EME, nii taimekasv kui loomakasvatuses e 2 täh, EE??, pole enwiki, www ok)

ENE 8 märksõnu 1995[muuda | muuda lähteteksti]

integ ART lipophilic substance – lipofiilne aine, rasvalembene aine (endic, enwiki: lipofiilsus, dewiki on ok)


ART *taandristlus (pole SYS EE)

dialleelne ristamine (EME, ristamine spetsiifilise kombinatsioonivõime määramiseks, raske) dihübriidne ristamine (EME)

integ *(savistumine)

(seemnehoidla)

ART *(seemnekontroll) (külvise kontroll

Hea artikli liigendusviis[muuda | muuda lähteteksti]

Süstemaatika (ja taksonoomia)[muuda | muuda lähteteksti]

Morfoloogia ja anatoomia =[muuda | muuda lähteteksti]

Välisehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Siseehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Füsioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Hingamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vereringe[muuda | muuda lähteteksti]

Seedimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eritamine[muuda | muuda lähteteksti]

Närvisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Sigimine ja areng[muuda | muuda lähteteksti]

Töönduslik tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskaitselisus või Looduskaitse ((variandid Ohustatus ja kaitse))[muuda | muuda lähteteksti]

nt ka pinnamood (+geol), kliima, veestik (siseveekogud), mullastik, taimestik; (looduskaitse, pers)

integ, mis jäid üle zooloogia võõrsõnade leksikonist:

Alkalifiilne (aluselembene) (endic).


    • statotsüstid (vaagpõiekesed, põisad tasakaaluelundid paljude selgrootutel, auli sõn, EE = lihtne!!)


ÖKOLOOGIALEKSIKON[muuda | muuda lähteteksti]

Siin on kohandatud, parandatud ja uuendatud ökoloogia-alane mõistet kogum, mis baseerub suuresti 1992. aastal Viktor Masingu koostatud "Ökoloogialeksikonile". Teose avaldas Eesti Entsüklopeediakirjastus.




Ar[muuda | muuda lähteteksti]

  • areaalikaart (distribution map, enwiki = muu täh, pole vikides)


integ atmoindikatsioon (ÖL) FRAAS Kui seire on kallis, siis otsi korreleeruv tunnus, nt lihhenoindikatsioon

B[muuda | muuda lähteteksti]



  • biomass; Mortmass (xx) on taimede, seente ja loomade msg lagunemisastmes jäänused, sh varisenud lehed, viljad, oksad, surnud juureosad ja ekskremendid. M. moodustab veekogudes detriidi ja ladestub aeglase lagunemise puhul põhjasetteisse, soodes tekitab turvalasundi (ÖL). Sün: nekromass. Vrd: biomass

Brutoprimaarproduktsioon (esmane kogutoodang) (endic).

+biosüsteem (biosüsteemid)


Bm[muuda | muuda lähteteksti]

Fotoinhibitsioon

C[muuda | muuda lähteteksti]

integ *darvinism ÖL


  • deem (elementaarpopulatsioon, mikropopulatsioon, lokaalpopulatsioon,. ÖL)

(populatsioonigeneetika (EE)

  • (populatsioonilained (Mõnedel loomapop-idel esineb perioodiliselt korduaid arukuse järske langusi ja tõusu e popilaineid e elulaineid (allikas?, võib Viikmaa genlex))

populatsiooni pudelikael (viki) ja pudelikael (laiem, vt viki arutelu!)


  • dendroökoloogia (2; teine tähendus on lihtsalt puittaimede ökoloogia; 1. = dendrokronolog haru) ÖL, TEA (enwiki ja dewiki ei leia)

dendrofüsioloogia (EME, kuid www-s pigem mitte)

dendrofiilsed putukad (EME, kuid www-s pigem mitte, dendrofaagid (ref??)

  • dendraarium EE, dendropark, arboreetum kahtlane mõistepesa, termin!!??, EME, TEA??

DENDRO lug, lisa EE??


MÕISTEVÄLI teha mürgistus – mürgi toimel tekkinud org kahjustus (seisund, chem dic gümn-le; mürgisus (cf mürgilisus) aine võime mürgistust esile kutsuda poison, toxicant, toxic substance – mürk, mürkaine toxicity – mürgisus, toksilisus toxicity threshold, limit of toxic concentration – mürgisuslävi, toksilisuslävi toxicity test – mürgisuse määramine, toksilisustest FRAAS unpoisonous, non-poisonous, atoxic, non-toxic – mürgitu, atoksiline FRAAS delayed toxicity, prolonged toxicity – hiljem avalduv mürgisus acute toxicity –äge mürgisus, akuutne toksilisus

mürgitustamine e detoksikatsioon (endic); *(autointoksikatsioon (EE); Rotenoon (ihtüotsiid ja üldine mürkkemikaal) (enwiki) Kalamürgid=täpsleht!) (ihtüotsiid e ihtüotsiidid; ichtyocide, fish poison-endic, ÖL) (EE= 3 täh, viki täpsleht OK, integ teksti vikisse EE -st)


E[muuda | muuda lähteteksti]

integ edaafiline võrk (ÖL, EME: metsatüpoloogias 2-mõõtmeline koordinaadistik)


MÕISTEVÄLI teha eluareen (biohoor; obs. vorm biotsükkel); integ nt Okeanaal (ÖL) koriotsönoos (biohoori elustik) (auli sõn); tsönoos (EE);biohoor (biotoobi horisontaalne osa) Mageveestik (xx) on jõed, järved jt mageveekogud kokku, Maa kolmest (teised kaks on okeanaal ja terrestriaal) põhilisest eluareenist väikseim (0,5 % Maa pindalast) (ÖL). Sün: fluviolakustraal (vikides biochore, biocycle, nt mingi õpik: [4] atmobiaal (eluruumiks õhkkeskkond) (ÖL) atmobiondid (ÖL)


keskkonnatingimused chem mõisteid gümn-le: kka poolt määratud mõjude kogum, mis toimib ainetele või seal kulgevatele protsessidele;


loomataud e episootia (majlex jt vt oma sys) ART EE pole, ainult episotoloogia

endotermia (aktiivne) ja ektotermia (passiivne, viki)

Eo[muuda | muuda lähteteksti]

  • eoolne (eooliline, tuuletekkeline; adj.)
  • eos (spoor)

+epibiont (epibiondid) (ÖL); *fütobiont (fütobiondid) (ÖL)

Epiliidid (xx) on kividel, kaljudel ja müüridel kasvavad taimed (pms vetikad, samblikud ja samblad) (ÖL). Epiliition (xx) on kivisel substraadil (kividel, katmata kivimil) arenev elustik (bakterid, epiliidid ja?? nendest toituvad loomad (ÖL). Nt pinnal kasvav elusolend on epiliit (TEA).


F[muuda | muuda lähteteksti]

  • fekaalid (ÖL), ***defekatsioon (VL, EME, Auli sõn); night soil, body waste – sibi (ollus), fekaalid (endic); faecal organisms (ART fekaalmikroobid,endic+def, ent eestikeelses ühtki vastet, enwiki on art fecal coliform); koproliit (coprolite, kivistunud väljaheide, enwiki)
  • fütofiilne (adj.); Fütofiilne (taimelembene) (organism ) (phytophilous) (endic).

G[muuda | muuda lähteteksti]

ART *Gaia hüpotees


integ *globalistika

Halofüüdid (soolataimed e soolakutaimed-TTSS, TEA) (halophytes) (endic, ÖL). Plants growing in and tolerating very salty soil (DB, tsit endic) Halofüütiline vegetatsioon e soolakutaimkond (TTSS) Glükohalofüüdid (ÖL); Euhalofüüdid (ÖL) ; *halofüüdid (soolataimed) (ÖL; *euhalofüüdid (pärissoolataimed) (ÖL)



H[muuda | muuda lähteteksti]

integ hajulevila (hajalevila)

integ *hemiparasiidid (poolparasiidid)

Hi[muuda | muuda lähteteksti]


I[muuda | muuda lähteteksti]

integ *IGBP (International Geosphere-Biosphere Progaramme: Study of Global Changes; Rahvusvaheline Geosfääri- ja Biosfääriprogramm ("Globaalmuutus)

integ *ilmaelemendid (meteoroloogilised elemendid, meteonäitajad)



integ *IUFRO (Internation Union of Forestry Research Organizations, Rahvusvaheline Metsandusuurimisasutuste Liit)

J[muuda | muuda lähteteksti]

K[muuda | muuda lähteteksti]


integ *katvus (dominantsus, katteväärtus (van.), ÖL, EE)


Ke[muuda | muuda lähteteksti]

Ko[muuda | muuda lähteteksti]

ART konformistid (konformist) (sisekesk ja väliskeskk muutused samasuunalised, ÖL)

  • konsekutiivne (adj.)


MÕISTEVÄLI teha integ *(koopakliimaravi (EE)


krüptiline liik (eElurikkus, seal krüptilised liigid, on kaheldav def, enwiki: cryptic species complex, st morfol pea identsed, kuid sigimistõke)

  • krüptiline (adj.)

ART *(kseromorfsus (kserofüütidele omane, EE)

+kulgemine (lokomotsioon (ÖL); *amööbliikumine (ka inglise viki, TEA); {bionavigatsioon} (ruwikis, kas olemas mõiste??); Euglenoidne liikumine (TTSS-a type of movement undergone by many Protozoa); Reaktiivne liikumine (viki, www?)

kultuurikõrb (ÖL: kus elusloodus on inimtegevuse tagajärjel pea hävinud)



L[muuda | muuda lähteteksti]

ART *larvitsiid*lateriit (mitu täh, ÖL)


MÕISTEVÄLI teha ART (levimisviisid EE dispersal (biol) – levimine (biol, endic mitu täh ilmselt, mitmetäh), nt EE: biol levimine = org laialikandumine v laialisiirdumine)


vt lihhenoloogia (EE??, vikis segadus)

integ *liigikaitse (van?)



Lo[muuda | muuda lähteteksti]

+loomaökoloogia (zooökoloogia) (ÖL, endic); *toitumisökoloogia (loomaökol haru (ÖL)


  • allomoon (allomoonid) (keem ühendid v nende segud, org toodavad allelokeemiaks, ÖL); *allelokeemia (allelon vastastikku, üksteist') (ÖL, allelokeemiat pole üheski vikis, pandud kokku, ka vikis teha??)

M[muuda | muuda lähteteksti]


landscape management – maastikuhooldus (endic, EE)

  • makja (makii) (ÖL, VL, EE, Vahemeremaade tihe võsa)
  • makrotermne (adj. + (soojalembene)
  • (stenotermne) (EE, ÖL)
  • eurütermne e avarasoojane (adj.) (ÖL, endic=def ka)


  • marginaalne (servmine) (adj.)
  • matuurne (adj.) vs inmatuurne ?
  • mediterraanne (adj.)


  • mesofauna (tav mullaelustiku ja entomofauna puhul)


www? ART metallofüüdid (metallofüüt) (ÖL)

Mi[muuda | muuda lähteteksti]

evolutsiooniteooria (ÖL)

    • apomorfsus?? (apomorfne = fülogeneetilised uus (Auli sõn);
    • plesiomorfsus (plesiomorfne) (samalaadse kujuga, eellastega ühise kujuga; pers: Plesiomorf (evoluts vanem)  sünplesiomorf (isel tevet rühma, mitte ainult liiki jne); apomorf (noorem)

Autapomorf liigil, isendil) ??; (Auli sõn)

  • teloomiteooria (kõrgemate taimedega seotud; hõlmab mõisteid; pole SYS, EE taimede fülogeneesiga seotud)


integ *mikropollutant (mikroreoaine, mikrosaasteaine)


Mo[muuda | muuda lähteteksti]



  • Murphy reegel (saartel lindudel pikem nokk kui maisma sama spp, ÖL)


  • muster (ökol., mitu täh, ÖL)


  • märgistamine (ÖL, on loomade puhul, vikis on laiem mõiste vt EE??)


N[muuda | muuda lähteteksti]


  • nitrofiilne (nitrofiil, nitrofiilid)

närbumine (withering, wilting, endic)*närbumine (ÖL)

  • neriitiline (adj.) (ÖL)

O[muuda | muuda lähteteksti]

integ oksülofüüt (oksülofüüdid) (happeliste kasvukohtade, ÖL)


ÜLDMIKROB *oportunistmikroob (oportunist) organismide kehas nt inimese kehas normaalse mikroobikoosluse liige, ÖL)

P[muuda | muuda lähteteksti]

ART *parasiitseened (nugiseened)

integ parkmets



  • peinomorfoos (painomorfoos) (peina nälg); ART Peinomorfoos (peina kr ’nälg’) on äärmuslike elutingimustega kasvukohtade (nt soo) taimedele iseloomulike ehituslike tunnuste (väikeste lehtede, väikeserakulisuse jne) tekkimine. P-i põhjustab nt toiteelementide (eriti lämmastiku) vaegus ja ülemäärane valgus (ÖL). Sün: painomorfoos. Vt ka: peinotsönoos. On dewikis: Peinomorphose

ART Peinotsönoos on äärmuslikes toitetingimusis kujunev liigivaene, kuid hästi kohastunud liikidega kooslus (nt raba) (ÖL). Sün: vaegkooslus. Vt ka: peinomorfoos

Pi[muuda | muuda lähteteksti]

  • pluriovoltiinne (polüvoltiinne)

earth, ground (geol), soil, regolith rock – pinnas (endic) vs regoliit (viki, enwiki)

  • [poorsus] (urbsus) (ÖL)air capacity of soil, airfilled porosity – mulla õhustuspoorsus, mittekapillaarne poorsus (endic)

+porosity, pore volume – poorsus, urbsus (endic=def ka)


  • proluviaalne (geol)

MÕISTEVÄLI teha

  • proovipind (ÖL)
  • proovivõtt (ÖL, pikk ja põhjalik LUGEDA, süsteem seal); püügiviisid ja –vahendid (EE, ka veeselgrootute kohta, maismaaselgrootud jne pikk!, ca dewiki:Probenahme)
  • transekt (Transekt on ribakujuline kitsas proovipind geobotaanilisel või ökoloogilisel uurimisel[1].Transektid võivad uuritaval maa-alal üksteisele järgneda või olla üksteisest lahutatud. (ÖL))

FRAAS continuous sampling – pidev proovivõtt (endic)

time proportional sample, time composite sample – ajakeskmine proov endic = def!! sampler – proovel, proovivõturiist endic sampling – proovivõtt endic sampling site – proovivõtuala endic sampling point – proovivõtukoht endic FRAAS sample stabilization – proovi stabiliseerimine endic ??taking of water-sampling (samples v sample drawing) – veeproovide võtmine (TTSS??) gross sample – koguproov (chem-dict) random test – juhuproov (chem-dict)


Ps[muuda | muuda lähteteksti]


Psührofiilid suht madalaid temp eelistavad (<20 C) (EE vaja toim!!, ÖL, enwiki). Nende seas või ka lähismõiste: psührotroof või psührotroofsed bakterid (enwiki, dewiki), termin log oleks psührobiondid = pers. psührofüüdid endic+def)


  • puhastus
  • puhastusaste (degree of purification; (ka vee puhastusmäär ainetest protsentides, ÖL, endic)

sümbiont (symbiont, endic)*puhastussümbioos EE


  • puhverdusvõime (mitu täh); kas terminolog võimalik ka puhverdamisvõime??

+Puhverdusvõime (2. Täh levinud, ÖL annab ka 3.) (buffer[ing] capacity-endic) on ökosüsteemi või selle komponentide võime kahjutustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitlust (ÖL).


ART *põud

R[muuda | muuda lähteteksti]

integ Rahu Ökofoorum (Ecoforum for Peace), van ??



  • reversiibel (reversiivne adj., pöörduv, ld reversio 'tagasipöördumine)



Rl[muuda | muuda lähteteksti]


umbrohutõrje (weed control, endic); *umbrohi (umbrohud) (ÖL)


integ *(selts) EE




S[muuda | muuda lähteteksti]

ART *saagikus (ÖL, EE)

ART *saturnism (Pb)

ART *SCOPE (Scientific Committee on Problems of the Environment; Keskkonnaprobleemide Teaduslik Komitee)


kliimavööndid ja taimkattevööndid langevad suuresti kokku (pers)

integ *sekundaarproduktsioon (teistoodang)


So[muuda | muuda lähteteksti]

ART *sookaitseala

soometsad (soomets)



statsionaarne faas (stationary phase) – sigimine = suremisega võrdne, (st, et midagi limits kasvu) (x loeng)


integ *superparasitism


MATH *süsteemianalüüs (ÖL)

integ zoofaagid (loomtoidulised) (zoofaag, loomtoiduline)

  • zoogeenne (adj.), vs kiskjad (segadus vikis ökol??)

ART zootsiid

T[muuda | muuda lähteteksti]

integ (taimekaitse) EE

Eesti flooraleviku kaardid (veebis)

konassotsiatsioon e (epiassotsiatsioon: fütotsönooside ja sellega seostunud protsönooside kogum: ÖL)

determinandid (ÖL 2 täh, ent väga erialaline); edifikaator (EME, ÖL, vikis on kitsas mõiste vt vastav arutelu)

growing season, period of vegetation, period of growth – kasvuperiood, vegetatsiooniaeg, vegetatsiooniperiood (endic)


ART tehispesa (inimese loodud; pole SYS) tehispesa (EE, ÖL)

ART *tehnosfäär (sekundaartsönoos)


Ti[muuda | muuda lähteteksti]

integ *toitepind



  • tsönootiline (adj.)


U[muuda | muuda lähteteksti]

integ ulukikahjustus

V[muuda | muuda lähteteksti]




  • varjepaik (ÖL); shelter, hiding place (biol) – varjepaik (endic)

Värvused = sügav- (tume + tugev); tuhm- (tume + nõrk); ERE (hele + tugev); KAHVATU (hele + nõrk) (kõik ÖL) ART varjevärvus (moondevärvus, krüptiline värvus)


Vi[muuda | muuda lähteteksti]

INTEG Võõrliik (alien species, introduced species, exotic species) on liik, mis on inimtegevuse tulemusena (ka tahtmatult) asustatud väljapoole oma põlist levila (sLKB:373; introduction= võõrliikide sissetalumine. Lag-faas – see on vegeteerimise periood of alien species, log-faas see on hõppeline kasv võõrsp-l. (EL-ist). Võõrliik võib algul oma uues kohas vegeteerida aastakümneid, sest kohanetakse ju oludega, ja siis võib tulla järsk tõus ehk log-faas (EL, vist 2010).


massiline väljasuremine (viki)
  • väljasuremine (ÖL); extinction event (tõlge?? enwiki jt); Cretaceous–Tertiary extinction event ({kriidi-tertsiaari väljasuremisündmus}) (enwiki jt) ka teised väljasuremissündmused, -lained

ART hulgihukkumine (masshukkumine, massiline eliminatsioon) (ÖL)

Õ[muuda | muuda lähteteksti]

integ õhupuhastus

integ *õpperada (loodusõpperada, loodus-õpirada (loodusõpirada) (ÖL)

natural history – looduslugu, loodusõpetus (endic; õpetus loodusest; loodusteadus(ed) õppeainena EKSS); Keskkonnaajalugu – environmental history (endic, enwiki); *(loodusteadused EE vikis segadus, sest ikka pole õiget eristust loodusteadusest, termin!!

Ä[muuda | muuda lähteteksti]

Ö[muuda | muuda lähteteksti]

siis kui liigilise määramisvõimalus puudub (pers); vorm (bioloogia, enwiki)


Ü[muuda | muuda lähteteksti]


==ÜLDENDIC2004 fraasid, mõisted, terminid==

vt ka: http://www.bvsde.paho.org/bvsacg/i/fulltext/dicciona/dicciona.pdf (WWD e Water Words Dictionary)

integ environment center, regional environment centre – piirkondlik keskkonnateenistus (endic)

environmental quality – keskkonnakvaliteet (endic) environmental quality standard* – keskkonnanorm, keskkkonnakvaliteedi norm, keskkonnakvaliteedi standard* (* term used in directive) (endic)

environmental compartment – keskkonnaosa (endic)

environmental factors (ecol) , ecological factors, ecofactors – keskkonnategurid (ökol), ökoloogilised tegurid (endic)

trigger factor, crical factor – vallandav tegur, päästiktegur (üks keskkonnategurite liike, endic, def ka; wikides pole); +limiting factor (ecol) – piirav tegur


environmental research – keskkonnauurimine (endic)

environmental requirement – keskkonnanõue (endic)

admissible concentration limit, maximum allowable concentration, maximum permissible concentration – lubatud piirsisaldus, künnissisaldus, lubatud piirkontsentratsioon, LPK (endic)

FRAAS admissible error – lubatud viga (endic) FRAAS guidelines- juhtnöörid (endic)

FRAAS õnnetuseni viiv sündmusahel – accident event sequence (endic)

FRAAS balance (of variables) – bilanss (endic)


fresh weight - toorkaal (endic)

FRAAS balancing, equalization – ühtlustamine (endic) FRAAS densely populated – tihedasti asustatud (endic) FRAAS tapamaja – slaughterhouse, abattoir (endic)


kondensijälg, kondensjoom - contrail, condensation trail, adiabatic trail (endic)

puidukaitsevahend, antiseptikum (tehn) - wood preservative (endic)

FRAAS effect, influence, impact – mõju, toime (endic) e toimimine (ÕS) FRAAS mode of action – toimeviis (endic)

precautionary measure – ettevaatusabinõu (endic)

FRAAS shading – varjutamine (endic)


MATH varikaldenurk (EE: Mittesidusa irdpinnase (nt liiva) puistekoonuse pinna kaldenurk rõhttasandi suhtes, endic, pole tehnlex) MATH teoreetiline ökoloogia (ÖL) MATH regressioonianalüüs (mat, statis; ÖL)

ice scorch – jääkahjustus (põllum) (endic)

integ tolmukeeris – dust whirl, dust devil +tolm ART *tolmutorm ÖL, EE


integ [[preparaat inglise k – slide v preparation (ei leia enwiki, a midagi sarnast vist on) (ja siis bakterpreparaadid]] EME, EE, viki ok)


reaktsioonikiirus – rate of reaction, reaction rate

söödaköök – feed-preparing room


integ freezing (of a liquid) – külmumine (endic) freezing point – külmumispunkt, külmumistemperatuur (endic)

integ plant growth – taimekasv phytoc[o]enosis, plant community – taimekooslus, fütotsönoos

integ medium (pl media) (biol) – keskkond, kasvukeskkond, medium (biol) medium on sg, pl: mediums v media (inglise)

integ long-distance (long-range) transport (or air pollutants) – kaugkanne

FRAAS FRAAS inspection, survey – ülevaatus

integ FRAAS state of the art – nüüdistase (endic = def ka = The latest and most sophisticated or advanced stage of a technology, art, or science (RHW))

FRAAS field survey – väli[uurimis]töö


FRAAS target organism – sihtorganism


FRAAS fertile (soil), rich (soil)- viljakas, viljakandev (endic) FRAAS time lag – viivitus, hilinemus, viive (endic) FRAAS calculation, computation – arvutus, arvutamine (endic) FRAAS authorities – ametivõimud (endic)


FRAAS array rivi, rida (e biochem selts) FRAAS assay (analüüsi)metoodika, katse, määramine (e biochem selts) FRAAS batch partii, seeria, laar, portsjon (e biochem selts) FRAAS palgirenn – log chute, logway (endic) FRAAS karusloomade (seadusvastane) vallapäästmine – fur animal release (illegal) (endic) FRAAS sparcely populated – hõredasti asustatud (endic) FRAAS period of record – vaatlusperiood (endic) FRAAS observation error – vaatlusviga (endic)

lysis (biol) – lüüs (biol)

needle cast, needle loss – okaste varisemine

lumekroon – härmakroon – crown snow load

inhalation exposure – hingamisekspositsioon (endic)


nutrient broth – toitelahus (endic)


FRAAS slope (geogr), hillside, incline (geogr) – nõlv[ak]

integ risk management – riski ohjamine

freezing depth, frost depth – külmumissügavus




irretrievable impact, irreversible impact – pöördumatu mõju

best practical means (BPM)- parimad võimalikud abinõud, parimad võimalikud meetmed best management practices – parimad korraldusvõtted


MÕISTEVÄLI teha (naftaga seotud mõisteid tehnlex jt, EE=ok) kütusetööstus (EE: rasketööstuse haru) nafta tootmine tehnlex (extraction of petrolium enwiki), pole EE naftagaas (EE); naftahoidla (EE); naftajuhe e naftaliin (EE); naftakeemia (EE); naftatööstus petrochemicals – naftakeemiasaadused (endic) jääkõli e vanaõli (waste oil, spent oil, used oil, endic); jääkõlidirektiiv + sün (endic); kerge kütteõli (light oil, light fuel oil, endic) vs raske kütteõli e raskõli (argik masuut, endic); naftasaadus e naftatoode (petroleum product, endic);*kütused (mitu täh, ÖL)

vedelgaas (liquifed petrolium gas, EE: süsivesiniku segu, nt olmes, kütusena) vedelgaas (EE, füs mõisteid gümn: veeldatud gaas: gaas, mis on rõhu tõstmise v tempi alandamisega viidud vedelasse olekusse) õlikütus e naftakütus (oil fuel, endic)*(puugaas (EE)

taastumatud energiaallikad taastumatud energiavarud, non-renewable energy resources, taastuvad energiaallikad taastuvad energiavarud, renewable energy resources, taastuvenergia, renewable energy, fossiilenergia, fossil energy, (vt nt EE); fossiilkütus e ürgkütus, fossil fuel (SEI + endic); jäätmekütus - refuse derived fuel, RDF bioenergia (saadud biomassipõh kütusest ehk biokütusest, TEA, vikis segadust; bioenergia SEI, sest def on vikis vigane, termin!!)

liquid fuel – vedelkütus

integ polluter – reostaja, saastaja (endic) pollution control measures, antipollution measures – reostustõrjemeetmed, reostusvatased meetmed source of pollution (contamination) – reostusallikas, saasteallikas pollution damage – reostuskahju, saastekahju


FRAAS long-term plan – perspektiivplaan

integ quicklime, unslaked lime, calcium oxide, caustic lime – kustutamata lubi, kaltsiumoksiid

MATH duration curve – kestuskõver

limit[ing] value – piirväärtus

maximum permissible load (envir)- piirkoormus (keskk) allowable load, permissible load (admissible kas TTSS??) – lubatud koormus

critical velocity – kriitiline kiirus integ interface – piirpind

?? FRAAS boundary line – rajajoon (e piirijoon: EKSS, endic)

microclimate – mikrokliima (endic)

agrokliima (viki jt, ja biokliima (EME: organisme vahetult mõjutav kliima, inglise k kahtlane, kas bioklimatoloogia uurimisobjekt

klimaatiline aasta e kliima-aasta (endic def ka)

climate change, climatic change – kliimamuutus (endic) climatic element - kliimaelement (endic) vs ilmaelement (viki, vt EE??) climatic factor – kliimategur (endic on def ka)

integ aeration period – õhustusaeg, õhustuskestus (endic)

MATH distribution model – jaotusmudel (endic)

distribution system (net[work]) – jaotusvõrk (endic)

FRAAS multilateral – mitmepoolne (endic)

morfoloogia e kujuõpetus (endic)

integ plastic – plast (endic)

comminution – peenestus, peenestamine, purustamine (endic)

integ seirevõrk – monitoring network (endic) surveillance monitoring – ülevaateseire (endic)



FRAAS fair wind, stern wind, following wind, tail wind, downwind – pärituul, taganttuul

FRAAS vastastikmõju – interaction

FRAAS downwind – allatuult, allatuule, pärituult (adj)

ÜLDENDIC


dead stanging pine, barkless pine snag – metsakuiv mänd

MÕISTEVÄLI teha!!

KIRJ cutting, felling, logging – metsaraie, raie, metsaraiumine (endic) clear-cut area, clearing (for) – lageraieala, lageraielank (endic)

methylmercury – metüülelavhõbe (endic; (methyl mercury) toxic compound formed under anaerobic conditionts in marine sediments from mercury. It enters the food chain via marine organisms that are eaten by fish, rendering them poisonous (TTSS).

morphometry – morfomeetria, oromeetria

buried valley – mattunud org

integ shape resistance – kujutakistus (endic) Lauptakistus– frontal drag (endic)

FRAAS multiple use – mitmikkasutus, komplekskasutus

FRAAS maintenance, service, upkeep – hooldus, hoole, korrashoid

FRAAS undisturbed sample – rikkumatu proov, rikkumata struktuuriga proov FRAAS disturbed sample – rikutud [struktuuriga] proov FRAAS grab (single, snap, spot) sample – üksikproov FRAAS discrete sampling – üksikproovi võtmine

FRAAS efficiency – kasutegur FRAAS payload, useful load, service load – kasulik koormus, kasuskoormus FRAAS siting, site selection – asukoha valimine (endic, seal ka lühidef)

FRAAS emergency – hädaolukord FRAAS inedible, unfit for [human] food, uneatable – inimtoiduks kõlbmatu, mittesöödav FRAAS harmful substance, noxious substance (kahjulik aine) FRAAS adverse impact, adverse effect, - kahjustav toime, häiriv toime

growth inhibition test (kasvupidurduskatse, kasvupidurdustest, Endic)*autoinhibiitor (autoinhibiitorid ÖL);www? residual content – jääksisaldus (endic)

ÜLDENDIC

FRAAS harmfulnes, noxiousness (kahjulikkus) FRAAS saastuskahtlane paik – suspect site (endic, def ka!!) FRAAS saastatud paik – contaminated site, problem site (endic, def ka) FRAAS saastatud sõjaväeala – military contaminated site

integ FRAAS Saepuit – saw timber, log wood, sawlogs (endic) FRAAS Saematerjal, saepuit – sawn timber (wood), lumber (enus)

FRAAS plahvatusoht – explosion hazard FRAAS plahvatusohtlik – explosive

FRAAS pegging out, staking out – mahamärkimine

ART macroorganism – makroorganism


parkmets – park woodland


FRAAS opening, orifice – ava FRAAS measurement, dimension – mööde (gen mõõtme), dimension FRAAS ephemeral, short-lived – lühiealine, efemeerne FRAAS unsustainable (enviro), ecologically unsustainable – priiskav (keskk) FRAAS exogenous – välistekkeline, eksogeenne FRAAS organogenic, organogenous – organogeenne, elupärane (endic: loomse v taimse päritoluga)

integ prevention (preventive) measure – vältimisabinõu, vältimismeede, ennetusabinõu



predicted environmental distribution, PED – arvutuslik jagunemine keskkonnas (endic pole defi) predicted environmental concentration, PEC – arvutussisaldus keskkonnas, avutuskontsentratsioon keskkonnas (endic=def ka + en wiki: Predicted environmental concentration) predicted no effect concentration, PNEC – arvutuslik mittetoimiv sisaldus (kontsentratsioOn) keskkonnas (endic=Def ka

integ keskkonnamemorandum, keskkonnateatis (environmental statement (eg annual, endic)

SOTS Distance work, remote work, telework, telecommuting (kaugtöö, endic)


integ Suitsukoonla kõrgus, heitgaasikoonla kõrgus – plume rise

FRAAS assessment, estimation, evaluation – hindamine, hinnang FRAAS expert judgement, expert opinion – eksperdihinnang, eksperdiarvamus FRAAS short-term – lühiaegne, lühiajaline FRAAS Riski identifitseerimine, riski määratlemine (risk identification, endic)

ÜLDENDIC

Cullet – klaasipuru (endic)

FRAAS Alignment (eg of a road) – trass

neighbourhood, surroundings – lähikond, ümbrus


FRAAS piimatalu e piimafarm – dairy farm FRAAS dairy, milk plant – meierei

FRAAS maa, maakoht – rural area, countryside

clogging (of soil pores) – kolmatsioon (it colmata ’täitmine = VL), pinnasepooride ummistumine (endic, pole def)

Vanareostusobjekt, vanasaasteobjekt, hüljatud objekt (abandoned industrial site, former industrial site, old hazardous site (endic)

integ Vanametsade kaitsekava, vanametsade kaitseprogramm – programme for protection of old-growth forests, old-growth forest conservation programme

Puhastuskuivatus – flash drying, spray drying

MÕISTEVÄLI teha (vt oma paberSYS) land restoration, land rehabilitation, recultivation – rekultiveerimine (EE, endic; probleem vikis??; saneerimine (tegin artikli maa-ala saneerimine, endic; ja korrastamine (vikis on artikkel rekultiveerimine, korda teha, EE prob??); saneerimine maaala tervendamine, cleaning up (SEI, vt endic), korrastamine, restoration (recultivation);


baktersaastus e baktersaastumine + sün endic (bacterial contamination, bacterial pollution); saastaärastus e kahjutustamine (jt, endic, decontamination);

Pinnakiirus – surface velocity (endic)

FRAAS precipice, steep sg, bluff, escarpement, scarp – järsak

Sisemaa – inland (endic)

Kõrvalmaitse, kõrvalmaik – off-flavour, off-taste, taint flavour (endic)

FRAAS Vabaajategevus – leisure acitivty, spare-time acitivity (endic) FRAAS Kõrvalsaadus – by-product FRAAS Kõrvaldamine (jäätmete vms) – disposal of waste FRAAS Pissuaar – urinal FRAAS Pikaajaennustus, kaugennustus – long-term forecast(ing), long-range forecast


Eripind – specific surface (mitu täh, vt viki, endic, ÖL, pole tehnlex)

Haljaskesa – green fallow

Ruumiõhk, siseõhk – indoor air, room air, internal air Välisõhk – ambient air, outside air FRAAS saastunud õhk – polluted air

integ Puhkemets, virgestusmets – recreation(al) forest, amenity forest

nteg FRAAS Ohtlik aine – hazardous substance FRAAS Ohtlikud kaubad – dangerous goods


sliming- limateke

FRAAS Obligaatne (biol), obligatoorne (biol) – obligate (biol), obligatory (biol) FRAAS ubiquitous, widespread – kõikjalolev, kõikjane FRAAS Libedustõrjeaine – antiskid (substance) FRAAS Vastutuul – headwind, opposing wind FRAAS Vastutuult – upwind FRAAS Distillery – piiritusvabrik, piiritustehas (endic); FRAAS tärklisvabrik – starch factory (endic) FRAAS additive – lisand FRAAS final report – lõpparuanne FRAAS end product – lõppsaadus FRAAS lithophilous – litofiilne, kivilembene FRAAS guide value, guideline value – juhtväärtus FRAAS oligodynamic – väheliikuv, oligodünaamiline

integ velocity (kinetic, dynamic) head – kiirussurve, kiiruskõrgus velocity curve, velocity profile – kiirusepüür

www? upflow velocity, upwar-flow rate, rising velocity – tõusukiirus

POOLELI

ART elusvarad (bioressursid) – living resources, biological resources (endic)

FRAAS forked – kaheharulised (timmi rõngusside rmt) FRAAS foremost – eesmised (timmi rõngusside rmt) FRAAS detritus-covered – detriidikattega (timmi rõngusside rmt) FRAAS finely-serrated (peensaagjad) (timmi rõngusside rmt) FRAAS body-wall delicate – habras (timmi rõngusside rmt) FRAAS sigmoid – S-kujulised (timmi rõngusside rmt) FRAAS flush – lopsakas (timmi rõngusside rmt) FRAAS ribbon-shaped – lintjas (timmi rõngusside rmt) FRAAS pectinate- from Latin pectinātus combed; see PECTEN] (tõlgitud ka lehvikjas) (timmi rõngusside rmt) FRAAS threshold limit value – läve piirväärtus (TTSS) FRAAS time series – aegrida (TTSS)

miscible (chem.) that can be mixed in all proportions used of liquids (mingi dict)

standing crop – maapealne biomass (TTSS??)

??endic?? või TTSS?? floating and drifting lb ilm protected fro– loodusjõudude eest kaitstud (Silveti sõnarmt)

FRAAS raise standards – taset tõstma (mingi sõnarmt); maintain a standard – säilitama taset

to deposit eggs – munema, maha?? (TTSS)

subside – settling, sinking, to sink to a lower or normal level, decrease (to sink to the bottom as a sediment) (TTSS??), või mingi dict

ferric and ferrous (ous= 2 valency) (pers)


detritions – kulumine, kulutus, corresponding product is to be called Detritus??; the act of wearing away by friction (TTSSist, endic??). kulumine e denudatsioon (termin!! vikis??, endic); purdaines e purdmaterjal (ühtlusta vikiga, endic = def ka, debris, detritus); FRAAS entozoic – loomasisene (TTSS)


??coccoid – a small, unicellular trochos; kokkoidne (paks ja ümar kokk think) (TTSS)

FRAAS loose – lahtine, mitte settinud??, detriit nt??

surge – to rise and move in a billowing or swelling manner; voogama, lainetama (ummiklainetus) Kõik TTSSist?? lather – a foam formed by soap or detergent agitated in water, as in washing or shaving (TTSS??) entrench e trench – süvendama (TTSS) interfluves (küsitav mõiste??,) jõgedevaheline ala, veelahe (TTSS) insertion – kinnitusviis; kinnitumine (bot) nt algae substraadile (TTSS). toit – food- nourishment endic, viki def vt EE??);


rahvatervis – public health endic);

sequester – kelaatumine (chem-dict?? TTSS, to cause to withdraw into reclusion?? e isolate, to remov or separate?? (freedic: To remove or set apart; segregate. See Synonyms at isolate.)

FRAAS crust – koorik, encrusted – kattuma nt ?? (TTSS)

FRAAS afterefect – järeltoime (endic) kõrvaltoime, vt ka EE pole ja viki


argillaceous – savi, savine TTSS?? bed – kiht, põhi, lade, alus TTSS?? bottom – sade, sete, põhi (TTSS??) carbonate of lime – lubjakivi TTSS?? cloud – also hägu, hägustuma TTSS?? collation, strain, filtering – ka kurnamine (TTSS??) dry basis – kuivaine kohta TTSS??

fluorescent stain – helenduv märgis (TTSS??) H-referred valence – valents H järgi (chem dict)


coarse – töötlemata, jämedateraline, krobeline; coarse-grained – jämedateraline ??TTSS või chem-dict

FRAAS continual – pidev, laus- (chem-dict) FRAAS decrease in weigth – kaalukadu (chem-dict) FRAAS coarse and fine-grained – peeneteraline (chem-dict) FRAAS grained – teraline, sõmerjas, granuleeritud (chem-dict)

võõris (endic, foreign matter, pole wikides) ?? impurity – lisand, saasteaine (chem.-dict)

lagging – mahajäämus, mahajääv (chem-dict) load control – koormuse järgi reguleerimine (chem-dict)


FRAAS part by volume (mahuosa) (chem-dict) FRAAS primary step – algstaadium (chem-dict)

FRAAS tallamine (trampling down, endic)FRAAS rough – kare, töötlemata (chem-dict) FRAAS residuum – smth jääk, remaining after removal of a part of residue (vt chem-dict) FRAAS scouring – puhastus, puhastav, puhastus- (chem-dict) FRAAS short-grained e fine-grained – peeneteraline (chem-dict)

endeem – liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis, mandril vms) (SLKB)

gap analysis – kaitsevajakute analüüs (ka def seal) (SLKB)

adaptive conservation management – kohanduv kaitsekorraldus, adaptive management – kohanduv majandamine (SLKB)

transforming species, ecosystem engineer – muutjaliik (ka def seal) (SLKB)

extractive reserve – ressursikaitseala (ka def seal) (SLKB)

reintroduction, reestablishment, re-establisment – taasasustamine e reintrodutseerimine ((SLKB) ka def seal)

consumptive use value – tarbimisväärtus (ka def seal) (SLKB)

ART Konventsioon e riikidevaheline kokkulepe – convention, treaty (pole vikis) (endic)


overexploitation – ületarbimine ((SLKB ka def seal!!)

FRAAS avalik ehitis, avalik rajatis – public facilities (endic) FRAAS Variantide võrdlus (KMH) – alternatives analysis (EIA) (endic) FRAAS Vahesaadus – intermediate product (endic) FRAAS Avalik teadaanne – public announcement

MÕISTEVÄLI teha FRAAS Avalik julgeolek, avalik turvalisus – public safety mäepääste jt vt EE ja VE veebisõnastikku terminid!! ART FRAAS turvalisusanalüüs- safety analysis, safety audit (endic) FRAAS ohutuseeskiri – safety regulation (endic) tsiviilkaitse ca kodanikukaitse (pers, EMS??)

FRAAS permit, permission, authorization, licence – luba FRAAS conditions of approval, permit conditions – loatingimused, heakskiidutingimused FRAAS width, breadth – laius FRAAS secondary impact – kaudmõju, kaudne mõju FRAAS primary impact – otsemõju FRAAS zoning – tsoneerimine

integ diversity of nature, natural diversity – looduse mitmekesisus

natural conditions – loodusolud

ammutamine (loodusvara puhul, majlex) ammutusmaks (majlex) integ suistainable use [of natural resources], environmentally sustainable use; ecolocigally sustainable use – säästev [loodusvara]kasutus use of natural resources, exploitation of natural resources – loodusvarakasutus (endic) loodusvara kasutusõiguse tasu loodusvara maks, natural resource charge, loodusvara lubatava kasutuse määr, resource use rate, loodusvara säästev hind, sustainable price for a resource, toorainekriis) (EE)

FRAAS loodusvarade kurnamine

materjalivaegus e materjalidefitsiit e materjalinappus (majlex, ka ingl seal; pers ilmselt ka X vähesus ok) loodusvarade nappus, resource scarcity (SEI, enwiki räägib sellest art ressursimajandus), taastumatu loodusvara, non-renewable resource, taastuv loodusvara, renewable resource,; looduskasutus, nature management; säästev loodusvarakasutus (+sün, sustainable use [of natural resources], environmentally sustainable use; ecologically sustainable use, endic + def) looduse alistamise ideoloogia (ART, majlex, EE pole)

integ natural environment – looduskeskkond


ÜLDSÕNASTUSI, ÜLDFRAASE==

FRAAS sorting, grading, classification (tech) – sortimine (mitu täh) FRAAS sobitumine elukeskkonda (endic) FRAAS baktereid toimetuks tegev (ca inaktiivseks, funktsioneerimatuteks, endic) FRAAS ajakohane talispordikeskus (sõnastus TEAst) FRAAS koostis – composition (endic)FRAAS neurotoxic – neurotoksiline (NS-le mürgine, endic)FRAAS bilateraalne – kahepoolne (nt lepingu kohta endic); FRAAS hulk, kogus – quantity, amount FRAAS tervishoid – health care endic); FRAAS andmeedastus – data transmission, data transfer, endic, math); FRAAS käikuandmine – startup, putting into service, commissioning (SILVET) FRAAS seadusjärgne kasutamine – legitimate use endic); FRAAS maa-alune, allmaa- subterranean, underground endic); FRAAS Administratiivmeetmed e haldusmeetmed – administrative measures (endic) Haldus (riigi funktsioonide teostamise vorm, vist EE, halduspersonal

FRAAS dermally - naha kaudu (endic)

(endic mittehüdro mõistete lõpp)[muuda | muuda lähteteksti]


POOLELI VEESAMMAS= EKSS

POOLELI breath overall - eesti-inglis meretranspordi sõnastik POOLELI allveevõte - tehnlex ..


(enamik EnDic2004 definitsioonidega mõisted on sisse kantud!)

ÜLDPÕHJAVESI[muuda | muuda lähteteksti]

anisotroopne (endic, hydrogeol) isotropic (hydrogeol) – isotroopne (hydrogeol)

märkaine ja näide: fluorestseiin (EE, endic+def) segunemispikkus (mixing length, endic+def: tee pikkus, mille ulatuses nt märkaine seguneb

Imbtiik- recharge basin, infiltration basin, infiltration bed) (endic+def: liivpinnasesse kaevatud tiik põhjavee tehistoitmiseks)).maassepumpekaev – injection well endic+def: puurauk, mille kaudu reovesi pumbatakse maa alla) deep-well disposal, deep[-well] injection – maassepumpamine (reovedelike) endic+def)

Alanduskõver (depressioonikõver) (drawdown curve) (endic+def). Alanduslehter (depressioonilehter) (drawdown cone, cone of influence, cone of [pumping] depression (endic) (vt ka EE). Põhjavee alandus e (põhjavee depressioon (drawdown (of groundwater), depression head (of groundwater (endic+def).

kaevu alandusala e kaevu mõjuala (endic+def erialandus (endic+def: alandus kaevu tootlikkusühiku kohta) dünaamiline veetase (kaevus) (endic+def kaevu piirtootlikkus e kaevu piirdeebit (endic+def kaevu eritootlikkus e kaevu erideebit endic+def kaevukael (endic+def rammkaev (endic+def) kanalisatsioonikaev (endic, EE) astangkaev ((endic+def: kanalisatsioonikaev; TEA) kontrollkaev (manhole, endic+def: teatav kanalisatsioonikaev) pääseava e pääseluuk ((endic+def: ava, mille kaudu saab kanalisatsioonikaevu) kogumiskaev e umbkaev (veetihe ja väljavooluta majapidamise reovee kogumiseks, (endic+def) kaevu deebit e kaevu tootlikkus (endic+def isevoolukaev e ülevoolav kaev (endic+def) Rahustuskaev – stilling basin, (pool), tumbling bay, dampling basin, roaring basin (endic+def) Rahustussein (endic+def) Mõjuraadius e Kaevu mõjuraadius (kaevu), radius of influence (of a well (endic+def) vajukaev (endic+def restkaev (endic, pole EE) Kruusafilterkaev– gravel-filter well, gravel-wall well


MÕISTEVÄLI teha (intervikid korda teha sarnasusmõistestest) kilevesi e kelmevesi (endic), adsorptsioonivesi e hügroskoopsusvesi Liitevesi (pendulaarvesi) (pendular water) (endic- Pinnaseosakeste kokkupuutekohtades olev kilevesi endic+def)) gravitation[al] water, percolating water – vajuvesi e nõrgvesi e gravitatsioonivesi (endic+def, EE) vajuvee nõrgumine (endic+def)

Jäätmed, prügi ja prügila. – Keskkonnatehnika 1, 1997, lk 44 (Aleksander Maastik, termin!!) Veel kord jäätme- ja prügiterminitest. – Keskkonnatehnika 2, 1997, lk 44 ) termin!!)

Kattematerjal, kattepinnas (prügila) – cover (of a landfill jt,  endic)

Shearing (of waste) – tükeldamine, katkilõikamine (jäätmete) prügilanõrgvesi e nõrgvesi (endic+def prügilavesi (endic+def

confined aquifer – survepõhjavee kiht e survepõhjavee lade endic+def) confined groundwater – survepõhjavesi e kihtidevaheline põhjavesi endic+def) unconfined aquifer, free aquifer, water table aquifer – vaba põhjavee kiht e vaba põhjavee lade (endic+def) unconfined groundwater, phreatic water, free groundwater - vaba põhjavesi e vabapinnaline põhjavesi, surveta põhjavesi (endic+def)

piesomeeter e rõhumõõtetoru (endic+def) piesomeetriline tase (EE, endic+def) piezometric head – piesomeeterkõrgus e piesomeetersurve endic+def, enwiki) e ca piesomeetriline kõrgus (mis pole seotud põhjaveega!, 1 link viki) potentiometric (piezometric) surface – põhjavee survepind, piesomeeterpind endic+def) piezometric groundwater level – põhjavee survetase, piesomeetertase endic+def) piesoisohüps (vikinda!!) hydraulic grade line, pressure [grade] line, piezometric line – survejoon, piesomeeterjoon (endic+def) hydraulic gradient – survelang, rõhulang, piesomeeterlang (endic+def)

artificial recharge (replenishment) – põhjavee toitmine e tehispõhjavee moodustamine (endic+def) artificial groundwater – tehispõhjavesi

integ maa-alune vesi e maasisene vesi e allmaavesi (ÖL, ilmselt vist mitte soovitatav kasutada, viited jne, termin!)

mulla õhustuspoorsus e mittekapillaarne poorsus (endic+def: õhuga täidetud poorid, niiskus väliveemahutavuse tasemel) poorivesi (endic+def), swwiki Porvatten pore water in sediment – sademe poorivesi (chem-dict) efektiivpoorsus (endic+def: pinnaspooride maht ja pinnase üldmahu suhe ca) intersticial velocity, true velocity (of groundwater) – pooriveekiirus, põhjavee tegelik liikumiskiirus (endic+def) swwiki lähismõisted nii makropoor kui mikropoor, mullaõhk jne väliveemahutavus (endic+def: see vesi mullas, kui gravitats.vesi on ära valgunud) veemahutavus (põllumaj mulla võime endas vett mahutada ja kinni pidada, EKSS)

tensiomeeter – riist mullavee kapil mõõtmiseks (endic)

Meteoric water (Meteoorne vesi on põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist (wiki, absent in endic). See also: juvenile water (magmatic water) (wiki) juveniilvesi (VL)

confining bed (layer, stratum) – veepiire (põhjaveekihi) (endic+def)); EKSS järgi ka teisi tähendusi

Põhjaveekiht e põhjaveelade; põhjaveehorisont) (aquifer) (endic+def). Põhjaveekihi lamam (põhi) (lower confining bed (of an aquifer)) (endic+def). [[Põhjaveekihi tüsedus (põhjaveelademe paksus) (aquifer thickness) (endic). Põhjaveekihi lasum (lagi) (põhjaveelademe lagi) (upper (overlying) confining bed) (endic+def). leaky aquifer, semiconfined aquifer – lekkiv põhjaveekiht e lekkiv põhjaveelade (endic+def)

Põhjaveeladestu (aquifer system) (endic). veelade (EE, ); Filtratsiooniomaduste poolest sarnased v-d moodustavad veeladestikke. (EE

Vettpidurdav kiht (aquitard) (endic+def). vettpidav kiht e veepide (endic+def, enwiki Impervious layer, mis pole põhjaveega seotud) Suhteline veepide (aquiclude) (endic+def).

Põlispõhjavesi (fossil water) (endic, enwiki). põlispõhjavee võtt (endic+def

capillary rise – kapillaartõus held water (enUS freewater) on kapillaarne rippvesi on ülalpool the natural water table through capillary force = kapillaarvesi (endic+def; TTSS). Kapillaarvöö (capillary fringe, capillary zone) (endic+def). www? kapillaarjõud (chem mõisteid gümn-le: tahkise-vedeliku tõmbejõud...) vs kapillaarsus (ei leia viki)

integ infiltratsioon e maasseimbumine (2 täh, teine on suurus!, endic+def FRAAS INFILTRATE – LÄBI IMMUTAMA, INFILTRIMA, LÄBI IMBUMA, SISSE IMBUMA, INFILTRUMA (CHEM-DICT)

subterranean catchment area – põhjaveevalgla, maa-alune valgla (endic+def) groundwater turnover time – põhjavee vahetumisaeg, põhjavee uuenemisaeg (endic+def) groundwater decrement – põhjaveevaru vähenemine groundwater basin- põhjaveebaseein (endic+def) groundwater dam (barrier) – põhjaveetõke (endic+def) body of ground water, groundwater body – põhjaveekogum (endic+def) groundwater mound – põhjaveekühm (endic+def) groundwater balance – põhjaveebilanss (endic+def, EE - kogunenud GW hulk ja väljunud GW hulk suhe; ) põhjavee dünaamika e hüdrogeodünaamika (EE; GW ja selles sisalduvate ainete looduslikku ning tehisliikumist ja neid matem meetoditega; enwiki ca Groundwater flow ja jt) groundwater reservoir – põhjaveehoidla (endic+def) stock of groundwater – groundwater storage – põhjaveevaru (endic+def) groundwater resources - - [[põhjaveevarud, põhjaveeressursid groundwater flow – põhjaveevool põhjaveeäravool (endic+def) Filtratsioon (seepage, percolation) on vee aeglane liikumine pinnases v läbi ja umber vesiehitiste (Endic, EE). Filtratsioonimoodul (veejuhtivus) (hydraulic conductivity, coefficient of hydraulic conductivity) (endic+def, EE) apparent groundwater velocity – põhjavee näiv voolukiirus, filtratsioonikiirus endic+def deep seepage, deep percolation – süvainfiltratsioon e süvanõrgumine (endic+def: vee liikumine pinnases allapoole juurestikukihti) filterability, filterability - filtr[eer]itavus, filtr[eer]uvus infiltration (into a sewer) – infiltratsioon (kanalisatsiooni) e sisseimbumine (kanalisatsiooni) (endic+def) seepage [loss] – imbekadu e filtratsioonikadu (endic+def) neelukaev (endic+def: kaev, kust pinnavesi dreeni; ca vist enwiki drain) mittesoovitatav: pinnasevesi (pole endic) subsurface water, subterranean water, underground water – maavesi (endic+def: igasuguses olekus vesi litosfääris)

infiltration well, diffusion well, imbkaev, infiltratsioonikaev (endic+def:tehispõhjavee tekitamiseks) seepage flow – [[filtratsioonivool, imbevool pöördfilter (endic+def: ei lase imbevoolul osakesi ära kanda) seepage, percolation – filtratsioon (hydraul), imbumine (hüdraul) infiltration coefficient – infiltratsioonitegur (endic+def läbiv kaev e täielik kaev (teatav kaev, endic+def mitteläbiv kaev e mittetäielik kaev (endic+def

integ võõrvesi (kanalisatsioonis) (endic+def: soovimatu vesi kanalisatsioonis)

integ põhjavee kasusvaru (endic+def: seotud WFD) safe yield (of groundwater) – põhjavee tarbevaru endic+def groundwater yield – põhjaveekihi tootlikkus e põhjaveekihi deebit]] good groundwater status – põhjavee hea seisund (endic+def) age of groundwater – põhjavee vanus groundwater divide (ridge) – põhjaveelahe (endic+def) groundwater overexploitation, groundwater overdrawt, groundwater mining enUS – põhjavee liigvõtt e põhjavee röövkasutus (endic+def) (((Kapteerimine on põhjavett, naftat jne kasutamiseks koguma (EKSS, www-s ühtki vastet). groundwater recharge, recharge of and aquifer – põhjavee toitumine, põhjavee moodustumine, põhjavee toitmine quantitative groundwater status – põhjavee koguseline seisund (endic+def) groundwater abstraction, (withdrawal, extraction) – põhjaveevõtt tagastamatu veevõtt e tagastamatu veekulutus (endic+def: ka põhjavee puhul ja pinnavee) groundwater damming – põhjaveepaisutus groundwater damming zone – põhjaveepaisutuspiirkond groundwater recession - [[põhjavee[taseme] alanemine]] groundwater lowering, lowering of the groundwater table - põhjaveetaseme alandamine e põhjavee alandamine (swwiki ok) groundwater level – põhjaveetase staatiline veetase (endic+def: põhjavee pinna v piesomeeterpinna asend...) raising of the groundwater table - põhjaveetaseme tõstmine e põhjavee tõstmine rise of groundwater level - põhjavee tõus e põhjaveetaseme tõus phreatic surface, water table, groundwater table – põhjaveepind (endic+def) effluent seepage (of groundwater), phreatic discharge – põhjavee väljaimbumine (endic+def) groundwater status – põhjavee seisund (endic+def) underflooding – altuputus (endic def eestikeelne on väär; termin!) (endic+def) Jäänukvesi (connate water, syngenetic water) (endic- Settekivimi tekkimise ajal pooridesse jäänud vesi- endic+def)

perched groundwater – [[õrrevesi, ülavesi (hüdrogeol) (endic+def) (pole seotud mõistega ülavesi e ülemine bjeff!!) ponuur e ülaveepõll (endic+def)

Infiltratsiooniala (neeldumisala, põhjaveetoiteala) (intake area, aquifer recharge area, recharge area, replenishment area) (endic+def). Infiltratsioonivõime (infiltration capacity) (endic+def). Nõrgumine (perkolatsioon; percolation) on vee liikumine raskusjõu toimel läbi aeratsiooni-vööndi (Endic+def) aeratsioonivöönd e õhustustvöönd (unsaturated e aeration e vadose zone) (endic; ca küllastumata vööndis vool on swwiki omättat flöde, termin? vadose water, suspended water – rippvesi, vadoosne vesi ((endic+def)) Küllastumusvöönd (zone of saturation, saturated zone) (endic+def).

water vein – veesoon (endic inglise def, unscientific term)

ÜLDTELMATOLOOGIA[muuda | muuda lähteteksti]

SWWIKI: Kategori:Våtmarker

drained peatland – kuivendatud soo (endic).

integ:

(Soo (mire (biol/geol), peatland –endic; a wetland whose water supply is independent of surface water bodies.)

Aapa mire or aapa fen (aabasoo) (string (strong) mire (wiki) (SPG, tsit endic)).MÕISTEVÄLI teha Kühmusoo e palsasoo (palsa mire) (endic+def, pole EE)) vs pingo e külmakühm.

madalsoo e minerotroofne soo (endic+def) Lage liigirikas madalsoo e lage toiterikas soo) (rich fen (treeless), alkaline fen (treeless) (endic+def) ombrogenous mire, ombrotrophic mire, bog – vihmaveetekkeline soo, ombrogeenne soo, vihmaveetoiteline soo, ombrotroofne soo (endic+def ombrotroofsus (adj. ombrotroofne, soo toitumuse kohta, ÖL) märe (ÖL)

pine mire, pine bog, wooded raised bog – (ca dewiki Misse (Moor), rabamännik, soomännik, rabamets, puisraba (endic+def Lagesoo e lageraba e lage samblasoo (treeless mire (bog or poor fen) (endic+def).

Rabastumine (bog formation) (endic+def, ÖL; soostumise viise nagu ka lodustumine). Puissiirdesoo (siirdesoomets, madalsoomets, lodumets) (wooded [minerotrophic] mire (e.g spruge swamp) (endic+def). Lodustumine (ÖL - protsess). lamm - bottomland (meresõnastik) Lodu ja luht e lamminiit (sarnased- soomlased ei erista=endic+def Lodu (carr) (endic+def) (ÖL).

  • lammisoo (ÖL: kas teatav soo või lammi-soomets)

alder fen, alder swamp, carr – sanglepalodu, lodu ((endic+def))MÕISTEVÄLI teha Kinnikasvamine (veetaimestikuga) e umbekasvamine (veetaimestikuga) (vegetal invasion of waters, invasion by aquatic plants) (endic, swwiki: igenväxning); Mültumine (xx) on järve kinnikasvamine põhjast, soostumise viise (ÖL, EE). Mudastumine (täissettimine) (silting, silting up, siltation, sludge accumulation, silt up-endic+def: on veekogu sängi täitumine settega (dewiki, ÖL)Maastumine (maastuma) EKSS: Rikkaliku veetaimestikuga lahesopp kasvab kinni, maastub) jõepõhja tõus (aggradation of river bed, endic); setetega ummistumine (vikisõnastikust (aggradation)) Hüdroseeria ehk järve kinnikasvamise suktsessioon (hydrosere) on suktsessiooniliselt üksteisele järgnevate koosluste rida veekogus või soos (ÖL, (TTSS), enwiki hydrosere. Õõtssoo (õõtsiksoo) (quagmire, floating (quaking) mire, dewiki ca Swingrasen) (endic+def, EKSS: soo, mis moodustub veekogu kinnikasvamise tagajärjel). Settimine suudmes (estuarine deposition) TTSS settimine (mitu täh, ref??)

  • Soometsad (metsatüübiklass, vs arumetsad ÖL, enwiki ca riparian forest, eesti k?;
  • lodumetsad – (mõnes klassifikatsioonis loetud madalsoometsade tüübirühma) sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga – vaheaste madalsoo – ja rabametsa vahel.

Rabametsad – paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub üha jändrikumaks ning toimub üleminek puisrabast lagerabale. soovik (EE) + soovikumets (EE) mire woodland (forest), peatland forest; bog woodland (forest) – soomets

mire type, mire site type – sootüüp (endic+def) mire comple, peatland complex – soolaam, soomassiiv (endic+def) mire complex type, peatland complex type – soolaamatüüp e soomassivitüüp (endic+def) mire conservation area, peatland protection area, mire reserve, peatland reserve – sookaitseala (endic+def

peat-mining area, peat bog – turbaraba, turbasoo ART turbatööstus (EE) turbakoks (turba utmisel saadav C-rikas materjal, kütusena, (chem mõisteid gümn-le) turbatootmine (endic+def turba kaevandamine (tehnlex) turbaliik (ÖL) Turbalasund on ühe soo turbakihid tervikliku kogumine (EE, ÖL). cut-over peatland – jääksoo (endic+def kõdusoo (ÖL – kuivendatud soo, millest turvast on säilinud väh 20 cm paksuse kihina) Turvastumine (ÖL).

bog soil, peat [soil] – soomuld (dewiki: Moorboden) (EE, ÖL), turvasmuld (ÖL, EE); vt ka turvastunud muld (EE) soostunud leetmuld (EE) hapu sulfaatmuld Acid sulfate soil (enwiki, TÕLKIDA, ka endic; tekkinud liigniiskes kk-s)

sooarheoloogia (dewiki) allveearheoloogia (EE)

(((www? soosaar e võhmas (EE, mineraalpinnasega kõrgem koht soos)

(((www=kahtlane laugasjärv (EE, mitu älvest liitunud, ikkagi enamvähem älves)

HÜDROMETEOROLOOGIA[muuda | muuda lähteteksti]

integ niiske kliima e niiske ilmastu e sademerohke kliima e humiidne kliima e humiidne ilmastu e sademerohke ilmastu (endic+def) kuiv kliima e ariidne kliima e kuiv ilmastu e sademetevaene kliima e sademetevaene ilmastu e ariidne ilmastu humiidsus (EE – niiskus, sademerohkus. Humiidse kliimaga alal ületab sademete hulk aurumise (kõik), enwiki on nt humiidne troopiline kliima jne) !!niiskus (viki) ja veesisaldus (pea, et sünonüümid, EKSS, EE jt) niiskus (EE mitu täh, vikis!) niiskus: vee sisaldus materjalis (chem dic gümn-le) niiskussisaldus – vee sisaldus mingis aines (materjalis) (chem dic gümn-le)

pluviaal (pluviaalperiood) (ÖL) Vihmaperiood ja kuivaperiood kui kaks aastaaega troopikas nt (ref??)

Kondensatsioonivesi (condensation water) (endic+def: kondens tekkinud veeaur) (on ka dewiki Kondensationswasser).hydrological year, water year – hüdroloogiline aasta e veeaasta (endic+def)

tehissadu – artificial precipitation (dewiki on peaart, rainmaking enwiki, pole defi endic)

integ jääkahjustus (põllumaj. (ice scorch, endic+def

integ vihmavaene külg (mägede) e vihmapaoala endic+def)

ÜLDMETEO thaw (meteorol) - sula[ilm] e sulailm; from frozen