Kasutaja:Estopedist1/Estopeedia märksõnastik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
001 TEADUS JA TEADMISED ÜLDISELT. INTELLEKTUAALSE TÖÖ KORRALDUS
002 DOKUMENTATSIOON. RAAMATUD. KIRJUTISED. AUTORSUS (pers ülddokumendid, *infokorraldus

06 ORGANISATSIOONID (pers üldorganisatsioonid) JA MUU ÜHINE TEGEVUS. LIIDUD. KONGRESSID. NÄITUSED. MUUSEUMID

069 Muuseumid. Püsiekspositsioonid)

--

  • FR ilmselt koondis ei pruugi tingimata olla organisatsioon, nt kas vaalapüügilaevade flotill ehk teatav koondis on organisatsioon?
  • FR kogu, liit (keskliit, võõrsõnaga? unioon), ring, sõpruskond, selts; klubi (pers klubiliikumine (või ka klubililine tegevus),
  • FR sõltumatu arvamuse andmiseks asutuse, ettevõtte v. institutsiooni finantsolukorda uurima (EKSS)
  • FR ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris (rmt Eesti ettevõtluse taassünd, 27)
  • FR Kategooria, mis koondaks näiteks Eestis tegutsevaid rahvusvahelisi organisatsioone või ka nende Eesti harusid (need on kaks erinevat nimekirja), (Oop, viki, 2018)
  • FR organisatsioone on nimetatud seltsiks, ühinguks, ühenduseks ja liiduks, võõrsõnaga assotsiatsiooniks, föderatsiooniks ja uniooniks (lühendirmt:8). Vanimate ühiskondlike org-de nimetustes oli liiginimetus tav selts, harvem ka ühendus
  • FR eri MTÜ nimevõimalustega:Selliseks täiendiks võib olla näiteks ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne (etwiki)
  • FR commons:category:Artist groups and collectives of Estonia (link OK, sest on by country, on kategooria:Eesti organisatsioonid all detailsem)
  • FR valitsuse, asutuse, organisatsiooni v. kollektiivi liige (EE 2:79)
  • FR X organisatsiooni eesmärkide seas nt liikmete huvide ja õiguste kaitse (pers). FR esindab oma liikmete kultuurilisi, hariduslikke, poliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke huvisid
  • FR Organ on juriidilise isiku osa, mis täidab juriidilise isiku ülesandeid tema eesmärkide raamides.
  • FR Organisatsiooni üldiseloomustus UDK järgi:laad, tüüp, nimi, liik, tegevusala, pädevus, sihid, eesmärgid, kavatsused, asukoht, aadress. 06.012:asutamine, tegutsemiskeskus, likvideerimine. 06.013:Põhikiri, eeskirjad, kodukord. Seaduslik rajamine. 06.017:Suhted teiste organisatsioonidega. Liitumine, liidud jne; *FR Kui PunaMustal on põhikiri, siis ta on ju organisatsioon. (Andres, viki, 2006)
  • FR Sellel seltsil (X asutatud 1839) puudus õigus asutada piirkondlikke filiaalseltse]] (ref?, veeb)
  • kategooria arutelu:Organisatsioonide liikmed (:en järgi, kas saab teha, nt X org-i liikmed);
  • es:Categoría:Organizaciones desaparecidas de Estonia (Eesti endised organisatsioonid)
  • commons:category:Non-governmental organizations in Estonia (on kategooria:valitsusvälised organisatsioonid, lähim kategooria:Eesti mittetulundusühingud)
  • EKSOOT fääri saarte viki (fy) on fy:Kategory:Estysk bestjoerder (ca juhatuse liikmed), adekvaatsus?, tähelepanuväärsus?
  • FR samastamine, nt ew ja ev ajal, järjepidevus, õigusjärglus; *nt organisatsioonide puhul arutelu:Tallinna toomkool, seal arutelus mh öeldud, et olulisim vahest tegevuse järjepidevus (funktsiooni samasuse, juriidilise samasuse, nime samasuse kõrval) ja arutelu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, sest kas on õiguslik järjepidevus ja seega vajalik artiklid liita?; *ilmselt ikka õigusjärglase puhul on tegemist eri asjadega (Andres, viki)
  • FR Liikmeskond moodustus tegevliikmetest, toetajaliikmetest, korrespondentliikmetest ja auliikmetest (fondiloend 2728)
  • TH (organisatsioonide liigitamisvõimalusi)
10. Vabatahtlikud ühendused (Ajalooarhiiv jt nummerdatud)
10.1. Hoolekanne ja heategevus,
10.2. Kutseühingud
10.3. Mälestuse jäädvustamise komiteed
10.4. Parteid ja ühiskondlikud organisatsioonid
10.5. Seltsid. Klubid. Ühingud (ka Ühingud (fondiloend
10.6. Ühistud
10.7. Ametiühingud
10.8. Sihtasutused

06.05 PREEMIAD. AUAVALDUSED. PREEMIATE, AUHINDADE JAGAMINE, TUNNUSTUSED; ÜLDTUNNUSTUSED, AUHINNAD/AUTASUD

--

070 AJALEHED. AJAKIRJANDUS (PERS SIIA PANDUD KA MEEDIA, ÜLDMEEDIA , ÜLDAJAKIRJANDUS]] (+ PERS 004.7 ARVUTISIDE. ARVUTIVÕRGUD (pers üldinternet, üldarvutid)

  • FR IKT = info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
659 avalikussuhted. Suhtekorraldus
659.1 avalikkussuhted. Reklaam
659.2 infotöö. Nõustamis- ja konsutatsiooniteenused
659.3 massikommunikatsioon. Üldsuse teavitamine ja õpetamine (pers teabelevi (EE)
659.4 avalikkussuhted, suhtekorraldus (PR)

(05) JADAVÄLJAANDED. PERIOODIKAVÄLJAANDED (pers jätkväljaanded)

  • lv:Kategorija:TV NET ja selle kaudu tulevad otseselt Lätiga seotud artiklid Apollo (portāls) ja Tvnet.lv , etwiki tehtud TV NET (v-o parem see jätta ettevõttele?), ent [[:lv:ka artikkel tvnet.lv, mis justkui portaal ise]] (arutelu tehtud)
  • EKSOOT esperanto viki eo:SportAeg.eu, tegin kustutamisettepaneku, sest ka etwikit on kustutatud arutelu tehtud)

2 RELIGIOON. TEOLOOGIA (pers vms ESOTEERIKA (EMS), ÜLDRELIGIOON, USUELU, USUVÄRK (Muis sõnar suurkat:religioosne tegevus, teispoolsus)

õigeusu kirik Eestis, õigeusk Eestis

Eesti muude religioonidega/usunditega seonduv
usuorganisatsioonid, usuasutused, sh kogudused (Usulised ühendused (Ajalooarhiivi struktuuripuus)

koguduste temaatika

  • FR kogudus kui 1) kiriklik haldusüksus ja 2) jumalateenistusele kogunenud rahvas (rudic)
  • TH etwiki Eesti õigeusu koguduste loend
  • TH väliseesti koguduste nimekirja siin kategooria arutelu:Väliseesti kogudused
  • FR 1953. a algas eksiilis asuvate E.E.L.K. koguduste liitumine praostkondadeks. 1999. a kuulus E.E.L.K-sse 58 kogudust, mis jagunesid kuue praostkonna vahel. EELK 26. kirikukogu 7. istungjärgul 2004. a võeti vastu uus EELK põhikiri. 2004. a kuulus EELK-sse 169 kogudust, mis jagunesid 12 praostkonna vahel. (fondiloend)
  • FR enne 2013 oli E.E.L.K. ehk Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik oli EELKist lahus. Ent pärast 2013 osa väliseesti kogudusi ei liitunud EELKga ja moodustasid Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liit, ent juba 2016 novembris taastasid nad nime E.E.L.K. (etwiki)
  • FR kogudused ja nende probleem, vt Arutelu:Reigi Jeesuse kogudus, nt Jeesuse kogudus, ehkki sellele märksõnale justkui ei saaks teha suunamist
  • kategooria arutelu:Eesti kogudused, et kogudused valesti, ehk teha ka loend Eesti koguduste loend
  • FR kogudused ja väiksem koht kuulutuspunkt, nt võimalik X koguduse filiaal = kuulutuspunkt
usutegelased, religioonitegelased, vaimulikud inimesed

3 SOTSIAALTEADUSED

311 ÜLDSTATISTIKA KUI TEADUS. STATISTIKA TEOORIA

ülddemograafia

32 ÜLDPOLIITIKA

323 ÜLDSISEPOLIITIKA
(pers väga lai, nt Eesti poliitika Eesti välispoliitika, Eesti sisepoliitika, Eesti kaitsepoliitika, Eesti tervishoiupoliitika, Eesti kultuuripoliitika, Eesti õiguspoliitika, Eesti majanduspoliitika

SISEÜLDPOLIITIKA, ülemmõiste nt Eesti riigikorraldus, kategooria arutelu:Sisepoliitika (alamkat?)

üldteooria üldpoliitika osas

  • FR seadus kiideti algul heaks ja nt paar kuud hiljem jõustus
  • FR poliitiline kommunikatsioon (EMS) (hea kat etwiki, sinna nii pol laulud, pol hüüdlaused, märgid, propaganda jm pol reklaami ja suhtluse vahendid
  • TH segadus ja ühtlustus puudub, vt ka arutelu:Sõjaministeerium ja Kaitseministeerium ja sõjaministrid ja -kaitseministrid, kategooriate ühtlustamine?
  • TH ühtlustamise küsimus ka siin:üldprob E isikute kat, kus ei peaks olema nt X perioodi omi:kategooria:Eesti välisministrid, kus soovitatud, et Eesti Vabariigi nime kasutada Eesti asemel

poliitikainimesed, poliitikategelased

327 RAHVUSVAHELISED SUHTED. MAAILMA-, GLOBAALPOLIITIKA. VÄLISPOLIITIKA

üldvälispoliitika, välispoliitika, ülddiplomaatia
seotud 341 RAHVUSVAHELINE ÕIGUS (UDK 341.238 Riikidevahelised suhted. Rahvusvahelised suhted
EESTI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA, etwiki kat Eesti kahepoolsed suhted, vt ka märksõna diasporaa

Eesti-Venemaa suhted, Eesti-Vene suhted

Eesti-Rootsi suhted ja Eesti-Taani suhted ja Eesti-Norra suhted

Eesti-Soome suhted

Eesti-Saksamaa suhted (+ baltisaksa, baltisakslased värk)

Eesti-Austraalia suhted

Eesti-Inglismaa suhted, Eesti-Suurbritannia suhted

Eesti – Ameerika Ühendriikide suhted ja Eesti-Kanada suhted

Eesti-Iisraeli suhted

*en:category:People of Estonian-Jewish descent, alamkat: *en:category:American people of Estonian-Jewish descent

Eesti-Poola suhted

Eesti-vähetuntuma riigi suhted
  • üldbaltimaad, üldbaltikum
  • TH Baltimaadega võimalikud valdkonnad peale spordi (nt kat B. sport) on veel majandus ja õigusega seonduv, nt ltwiki on need katid juba olemas
  • FR hea on sõna Baltimaade MV, mitte Baltikumi või Balti (Andres, viki, 2018)
  • FR riigisakslane (Reichsdeutsche) (vastandatuna Baltimaade sakslastele) (dedic)
  • terminiprobleem de:Baltikum (+*frwiki, Baltikum), ent pole seal sama mis Baltimaad (arutelu tehtud, samas ka hispaania viki justkui eristatakse Baltikumi, mille alla võidakse panna mitmeid teisi riike peale kolme Baltimaade; vene keeles tehakse vahet nimel Прибалтика (Baltikum), kuhu kuulub Baltimaadele lisaks ka Venemaa Kaliningradi oblast[2], ja страны Балтии (Balti riigid), mis märgib ainult kolme Balti riiki (etwiki art [Baltimaad]]); *terminiprobleem es:Categoría:Repúblicas bálticas (etwiki märksõna Balti liiduvabariigid (arutelu tehtud), mis küll suunatud artiklisse Baltimaad).
  • terminiprobleem vaid fr:Langues dans les Pays Baltes (ca Baltikumi lähedal räägitud keeled' (sisse on toodud ka Ida-Preisimaa ja pikem ajalugu), on erinev mis balti keeled)
  • EKSOOT bulgaaria viki bg:BELL, mis hõlmab nt Estonia, Latvia lühendist jne (majanduskoostöö ca), veebis vähe viiteid
  • commons:Baltic Year 2011 (ref?, pole veebis?, festival?, Baltic Year, Balti aasta, Balti festival
konsulaadid, diplomaadid, diplomaatilised esindused

--

en:category:Lists of ambassadors to Estonia ja en:List of ambassadors to Estonia

üldeurovärk

341.24 Rahvusvahelised õigusaktid. Rahvusvahelised lepped, lepingud
341.241 Riikidevahelised lepingud

329 ERAKONNAD (PARTEID) JA LIIKUMISED

328 Parlamendid. Rahvaesindus. Valitsused)

Eesti karskusliikumine

Eesti naisliikumine (naisliikumine) jm puhtnaistega seonduv, üldnaised (mul all on ka ptk "Sookategooriad")

üldLGBT

konkreetsed erakonnad, valimisliidud, poliitikaorganisatsioonid

316.35 SOTSIAALNE STRUKTUUR

  • TH (miks see UDK? nii ebaõnnestunult on)
  • TH alammõistetena:ühiskondlik seisund, seisused, sotsiaalsed (ühiskonna)kihid ehk straatumid, sotsiaalne kihistumine, maaühiskond, maaelanikud ja talupojad
  • terminiprobleem rahvakiht (social stratum, majlex, tekkinud kihistumise tagajärjel rahvastiku hierarhilises struktuuris) vs rahvastikurühm (inimrühm mingil alusel, mis kuulub rahvastiku koostisse ja moodustab sellest ühe osa, majlex). Pers sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne diferentseerumine
  • terminiprobleem seisus, vist sama mis:en Estates of the realm, etwiki olemas ka sotsiaalne klass, mis nagu isegi laiem
  • FR -058 Isikud sotsiaalse staatuse, klassikuuluvuse järgi
  • FR E-sse jõudis 1850 tööstuslik pööre, kujunema hakkas tööliskultuur ja uus ühiskonnakiht (aj mõisteid gümn-le:e ühiskonnaklass = inimeste grupp, kel ühiskonnas sarnane maj, sots, hariduslik vm seisund) tööliskond (rahvakultrmt:518; Eesti A ja O:72:järgi on ühiskonnakihid nt talupojad, mõisnikud, aadlikud, aukodanikud, kaupmehed, vaimulikud, muud, teadmata) (olemas ka alamkiht EKSS:alam ühiskonnakiht, 0, nt feodaalühiskonna alamkihid; ka alamrahvas 0, alamad rahvakihid, vaesem rahvas, nt Mõisnikud suhtusid alamrahvasse üleolevalt)

323.3 TALURAHVAS

(seotud 332.2 maamajandus)
  • TH on kategooria:Talu ja kategooria:maamajandus
  • kategooria:Talurahvas (pole kategooria:Eesti talurahvas (Eesti talurahvas) (arutelu tehtud
  • TH KÜLAKOGUKONNA LIIKMED + MÕISA LIIKMED (pers)
  • terminiprobleem talurahvas ehk talupojad (arutelu tehtud) ehk talupoegkond (nt 11. saj-st alates on ühiskond jagunenud põhil kolmeks seisuseks:vaimulikud, aadlikud ja talupojad). *FR Mulle tundub, et "talupojad" ja "talurahvas" tähistavad sotsiaalset klassi. Talumees ja -naine on selle klassi concrete esindajad. (anonüüm, viki [[2011)
  • FR talupoegkonnaga seotud mõisteid, sh talupoegade ja mõisateenistujate sots kategooriad (etwiki); artiklisse Talupoeg koondada kõik talupojatüübid vms, vt arutelu:maavaba talupoeg; *talupoegkonnaga seotud mõisteid, sh talupoegade ja mõisateenistujate sots kategooriad (etwiki); Muis sõnar:mõisaelu (analoogsed:külaelu, linnaelu) näitab SÜNDMUSpõhisusust
  • FR peremees on keskaegsest pärisorjast rendiperemeheks ja 19. saj II poolel pärisperemeheks (rahvakultlex)
  • terminiprobleem maarahvas (etwikis räägitakse hoopis eestlaste vanemast nimetusest; maarahvas laiem mõiste; võimalik väljend maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed (etwiki)
  • FR Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. (etwiki)
  • terminiprobleem lv:Vagars (kubjas, ja seal öeldud, et eesti keeles vakkuri (äkki see hoopis soome k,:fi on see perekonnanimest), pole viiteid veebist, kas mingi ametimees (nt mõisaga seotud või pärisorjusega)]] (ref?)
  • FR talurahvaseadused olid koostanud KOVi eesots olnud rüütelkonnad, vastu võttis Maapäev, kinnitas keiser (EE)

332 regionaalökonoomika, territoriaalmajandus, maamajandus, elamumajandus (sh üürid jm) (pers kommunaalmaj ehk? elamumaj = gaasi- ja veevarustus, teedemajandus, heakorrastus jm EKSS), (pers vt ka MAAÕIGUS). EMS annab housing 3 täh, sh elamumajandus, majutus, eluase. Muis sõnar ka kommunaalmajandus, pandud halduskorralduse (nt majlex ehk haldusterritoriaalne korraldus alla

332.2 MAAMAJANDUS (jäta erandlikult siia UDK alla, sest seos kohe ülal 323.3 Talurahvas)
seotud 323.3 Talurahvas; *TH talumajandus, mõisamajandus)
sh Maaomand. Kinnisvara. Maaomandi liigid. Omandiõiguse piirangud

MAAKASUTUS ja MAAJAOTUS (Muis sõnar:asustuslugu) (pers asustus) (põllumajanduslik maakasutus; EMS agraarajalugu ehk põllumajandusajalugu) HALDUSJAOTUS, ASULAD, pers MAAÕIGUS, aga ka maapoliitika

  • FR E talupoegade maaomand tekkis siis, kui talusid sai päriseks osta (EE)
  • FR KOORMISED (kohustus kellegi kasuks, viki)
  • FR 16. saj keskpaigast on endise Vana-Liivimaa alal teoorjuslik mõisamajandus
  • FR feodalism --> segarent --> kapitalism; raha, reo v loonusena (EE)
  • ru:Геймат (rootsi sõnast hemman), u mingi talupoja maa Rootsi ajal ja vist ka hiljem Balti kubermangudes]] (ref?
  • lv:Zemes reforma Baltijas guberņās (koondart Maareformid Balti kubermangudes 19. saj algul), seda mainitakse kaudselt Maareform#Maareformid Eesti alal

33 ÜLDMAJANDUS. MAJANDUSTEADUS

majandusorganisatsioonid, sh üldettevõtted ja üldasutused

KONKREETSED ETTEVÕTED

331 TÖÖJÕUD, TÖÖHÕIVE, TÖÖ, TÖÖKORRALDUS

üldtöö, sh tööõigus, ametid, üldametid (eraldi ehk ametinimetused koos aunimetustega)
  • TH kuidas koondada E tööga seonduv (tööõigus, tööpoliitika, kas nt E tööpoliitika), Category:Labour in Estonia]] (töö)
  • FR artell kui töö organiseerimise vorm nt nõukaajal (majlex)

(7.07 Kunsti ja meelelahutusega seotud elukutsed ja tegevusalad)

  • FR tehnikaala tegelased (Eestikeelne elulooline teatmekirjandus:119)
  • FR -057.1 Isikud töö, teenistuse, administratiivse staatuse järgi
  • TH v-o on mõtet teha E ametid kat, nt kohtuameti kandidaat, mis üksnes E olnud
  • FR ameti- v teenistusaste (EKSS:märksõna all ülem)
  • FR Elukutsega seotud töökohta nimetatakse ametiks. (etwiki)
  • FR ühe elukutse raames pidada erinevaid ameteid (etwiki)
  • FR eesti k on ametinimetused soo poolest neutraalsed (väljendusõprmt)
  • FR ... rühmaülema ametikoha nimetus mõnes riigis
  • TH v-o on mõte teha E ametid kat, nt kohtuameti kandidaat, mis üksnes E olnud
  • terminiprobleem amet vs elukutse; [[:kategooria arutelu:Töö (amet vs elukutse; ja on ka kutseala
  • TH ametijärk - ametioskuste taseme alusel antav järk (pers ja harsõnar (õpetaja ametijärk):tasememäärang), teadlastel nt teadur, vanemteadur (harsõnar); ametijärk (nt vanemõpetaja) vs ametikoht (vanemteadur) (harsõnar)
  • FR ametikoht - teenistuskoht, mille täitja teenistusülesanded, õigused ja vastutus on kindlalt piiritletud; teenistuskohtade koossseisuüksus (on sõjandussõnar)
  • FR juhtteadur on ametikoht kõrgkoolis v uurimisasutuses (harsõnar)
  • FR teaduskutse (teaduslikku ja pedagoogilist kvalifikatsiooni näitav nimetus. Enamtuntud teaduskutsed on teadur, dotsent ja professor (EE)

336 RAHANDUS. RIIKLIKUD FINANTSID. PANGANDUS. RAHA (üldrahandus, üldpangandus)

rahandusasutused, pangad jne, rahandusorganisatsoonid

rahaühikud vm rahad

KINDLUSTUS UDK? kindlustus (EMS) annab ülemmõiste finantsteenused (UDK?), etwiki vastav kat Rahanduse ja sotsiaalabi all, on kat Eesti kindlustus

339 KAUBANDUS. KOMMERTS. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSSUHTED. MAAILMAMAJANDUS

ÜLDKAUBANDUS, võimalikud:KAUPLEMINE ja VAHETUS, ÄRI ja KAUBANDUS (MuIS sõnar, kus hea ja ülevaatlik), kaubandus ja seotud kaubitsemine (EKSS)
(ja ära unusta 658 Ettevõtete juhtimine. Kaubandus ja 658.6 KAUBANDUS. KAUBAD (pers TOOTED). TEENUSED; pers üldkaubandus); (reklaam on eraldi 659.1 Avalikkussuhted. Reklaam); pers teenused ja tooted

659.1 Avalikkussuhted. Reklaam

--

34 ÜLDJUURA ÜLDÕIGUS, EESTI ÕIGUS, ÕIGUSTEADUS, ÜLDKOHTUD, ÜLDKOHUS

341 Rahvusvaheline õigus (vt 327)
342 Avalik õigus. Riigiõigus. Haldusõigus
343 Kriminaalõigus
347 Tsiviilõigus

ÜLDKOHTUD, ÜLDKOHTUVÄRK

Ordu aeg

  • FR Vakukohus (13. - 16. saj ja edasigi; talupoegade asju otsustav
  • FR Mõisakohus (13. saj - 17. saj, EE). M. oli ka vallakohtu ametlik nimi 18. saj keskpaik - 1820 (EE). 1802–1889 nimetati mõisakohtut/vallakohtut kogukonnakohtuks

Rootsi aeg

  • FR Eestimaal:alamastmekohtud olid mitteaadlikele (adrakohtud ehk haagikohtud (neil ka politseifun), meeskohtud ehk vasallikohtud ja magistraadid) ja aadlikele Eestimaa alammaakohus (alates 1617. aastad). Ülemastme kohus oli Eestimaa ülemmaakohus (13. saj - 1889). Seisusteülene kohus oli Tallinna linnusekohus
  • FR Liivimaal:alamastmekohtud olid mitteaadlikele (sillakohus (1. astme; ka politseifun), maakohus, õuekohus) ja aadlikele Liivimaa alammaakohus
  • FR Balti erikorra ajal (alates 1620, ent kinnistus Vene ajast alates) Eesti alal oli kujunenud seisuslik kohus ja politsei (ee-st), pärast pärisorjuse kaotamist mõisa alal mõisapolitsei (mõisahärra/mõisavalitseja) ja vallakogukonna maadel vallapolitsei (vallavanem, vallatalitja ja vallapolitsei otsuseid kinnitas mõisapolitsei).

Pärisorjuse kaotus

  • FR vallakohus (1. astme); kihelkonnakohus (alates 1803 ja oli 2. astme oma); kreisi- ehk maakonnakohus (1817–1889). Vallakogukonna alal vallapolitsei ja mõisa alal mõisapolitsei (alates 1803). 1805–1818 olid veel 2. astme kohtud Eestimaa vahekohus ja Liivimaa ülemvahekohus (both olid khk-akohtu ja maanõunike kolleegiumi vahel)
pärast 1889. a kohtureformi
õigustegelased, õigusinimesed, õiguskaitsjad, kohtutegelased, kohtuinimesed
üldkuritegevus, üldpolitsei

35 AVALIK HALDUS. VALITSEMINE. SÕJANDUS

352/354 Haldustasandid. Kohalik, piirkondlik, keskjuhtimine (ei sobi vist õigesse UDK kohta)
  • terminiprobleem haldus kui riigi fun-de teostamise vorm = avalik haldus (etwiki?); haldustasandid, sh keskjuhtimine (UDK), etwiki ka vastav kat, kus ka E asju, E-ga seotud kat; Haldusjuhtimine (etwiki avalik haldus (ja selle iw on nt:en public administration, mis ESTERM järgi ongi haldusjuhtimine)
  • kategooria:Valitsemine vs kategooria:Riik (arutelu tehtud), riigiarhiivis on nt fondide loendis Riigivõim ja valitsemine
  • FR governance (valitsemine)

351 avaliku halduse ülesanded

UDK? korrakaitse, sisejulgeoleku jaoks?

351.74 politsei. riigiseaduse maksmapanek
  • FR X riigi politseiteenistus (kui organisatsioon) (etwiki)
  • FR Eesti politsei pole vist kunagi sellist nime kandnud. Eestiaegsest politseist võiks olla kirjutatud pealkirja all Politseitalitus ja praegusest pealkirja all Politseiamet (etwiki, Improvisaator)
  • sv:Polisens grader i Estland (ca politseiteenistuskohad, -astmed, nt politseikindral)]] (ref?
üldtuletõrje, tuleohutus
355/359 SÕJANDUS. SÕJAKUNST. SÕJATEADUS. KAITSE. RELVAJÕUD (pers üldsõjandus

ca sõjaorganisatsioonid, sõjandusorganisatsioonid

  • FR alates 1. aprillist 1934 tehti E kaitseväe organisatsioonis muudatus:asutati kaitseringkonnad --> 3 a hiljem nimetati need sõjaväeringkondadeks (Esõjavägirmt:13; pers v-o varem oli EWs analooge?). Rahuajal olid kaitseringkondade staabid vahelüliks diviisi juhtkonna ja väeosade vahel. (Esõjavägirmt:13)
  • kategooria arutelu:Kaitseliidu malevkonnad (malev vs malevkond, *terminiprobleem:+ valesti kategoriseeritud malevkonnad?

Eestiga seotud väeüksused vms

(Eesti sõjaväega seonduv ja eraldi on eri väeliigid)

Eesti õhuvägi, pers õhujõud

-- ülemkat ehk kategooria:Meresõjandus (mereviki, pole EMS)

(sõjalaevad on mul eraldi)

Eesti sõjavägi, sõjandus Eestist väljas, välismaal

623 sõjatehnika
Eesti sõjalaevad on ptk Üldlaevad

sõjandustegelased, sõjandusinimesed sõjategelased, sõjainimesed, auastmed, kraadid jm isikud

--

ÜLDSÕJAD, KONKREETSED SÕJAND/LAHINGUD

(eraldi on Vabadussõda)
(eraldi on II ms, sest sellega on seotud ka palju poliitikaasju jms)
355.40 SALALUURE (INTELLIGENCE). … SALATEENISTUS. SPIONAAŽ. SALAKUULAMINE

36 VAIMSETE JA MATERIAALSETE ELUVAJADUSTE RAHULDAMINE. SOTSIAALABI. SOTSIAALTÖÖ. ELUASE. KINDLUSTUS

364 SOTSIAALNE HEAOLU

37 HARIDUS (pers (EMS:HARIDUS. PEDAGOOGIKA, pers üldharidus, ja üldteadus (ehkki ka 001 Teadus ja teadmised üldiselt ...)

üldteooria

haridusinimesed, haridustegelased, teaduskraadid ja isikud (siin inimesed erandlikult enne X-organisatsioone jms)
haridusorganisatsioonid, haridusasutused, õppeasutused, üldkoolid
  • FR föderaalülikool on liik kõrgõppeasutusi (kõrvuti instituudi, akadeemia ja ülikooliga) Venemaal (etwiki)
(+ üldkoolimajad, õppehooned), ja teadusasutused
(sh 378 Kõrgharidus. Ülikoolid. Akadeemiline õpe)
6. Haridus-, teadus- ja kultuuriasutused (Ajalooarhiiv, struktuuripuus on põhjalikult ka kõikvõimalikest üldmõistetest asutuste puhul)
6.1. Õppeasutuste järelevalveorganid
6.2. Üldhariduskoolid
6.3. Kutsehariduskoolid
6.4. Hariduslikud sihtasutused, kooli- ja haridusseltsid
6.5. Kõrgkoolid
6.6. Teadusasutused
6.7. Akadeemilised teaduslikud seltsid
6.8. Kultuuriasutused
6.9. Erikoolid
6.10. Lastekodud
Riigiarhiivi Fondistruktuur Õppeasutused all':
Kõrgkoolid, kunstikoolid
Õpetajate seminarid ja kursused, vaimulik seminar
Gümnaasiumid, keskkoolid, progümnaasiumid
Tööstus- ja kaubandustehnikumid, kommerts- ja kaubanduskoolid
Tööstuskoolid, tööstusõpilaste koolid
Põllumajandustehnikumid, põllutöökoolid
Naiskutsekoolid, kodumajanduskoolid
Täienduskursused, parteikoolid
Politsei- ja miilitsakoolid
Alg- ja täienduskoolid
Kurttummade koolid

konkreetsed koolid ja konkreetsed teadusasutused, üldkoolid

üldTARTU ÜLIKOOL, TÜ

371.8 KOOLI- JA ÕPILASELU

NOORTEORGANISATSIOONID, ÜLIÕPILASORGANISATSIOONID ja sellega seonduv 7. Üliõpilasorganisatsioonid ja akadeemilised ühendused (Ajalooarhiiv) 7.1. Üliõpilaskonna keskorganid 7.2. Korporatsioonid ja seltsid 7.3. Vilistlaskogud 7.4. Üliõpilaskogud 7.5. Akadeemilised ühendused (maha tõmmatud, sest need on mul eraldi)

  • TH võiks teha kat Baltisaksa organisatsioonid, sest on juba B. üliõpilasorganisatsioonid

Eesti skautlus, Eesti skaudiliikumine

  • TH võimalik ka skautlus ja kodutütarde asi siduda sõjandusega
  • terminiprobleem skautlus vs skaudiliikumine (:en Scouting)

379.8 VABA AEG (sh TURISM) Sealhulgas:Puhkus. Vaba aeg ja rekreatsioon kodus, peamiselt siseruumides. Kultuurihuvid, huvitegevus. Hobid. Meelelahutused. Vaba aeg ja rekreatsioon vabas õhus (väljas). Seiklustegevus

(vt ka 7 Kunst. Meelelahutus…)

379.824 KOLLEKTSIONEERIMINE (harrastusena) (ja 371.387 KOLLEKTSIONEERIMINE (hariva tegevusena) ja 7.074 KOLLEKTSIONEERIMINE JA KOLLEKTSIONÄÄRID (pers üldfilatelistika, filatelistika, filateelia, üldfilateelia

  • FR Filateelia kui ajaloo abiteadus (:en)
  • TH on kat Eesti filateelia, ent ülemkatid?, praegu on kat Post Eestis
  • TH kogumine kategooriana kui ülemkat, mille all filateelia, numismaatika (etwiki)
  • FR markide puhul olemas vastavad kataloogid, nt commons
  • EKSOOT itaalia viki it:Categoria:Numismatici estoni (Eesti numismaatikud)

--

379.85 JÕUDEAJA REISIMINE. TURISM. VAATAMISVÄÄRSUSTEGA TUTVUMINE)
338.48 TURISM (pers ÜLDTURISM; ERM sõnar, alaliigid, sh spaaturism, taluturism)
39 ETNOLOOGIA. ETNOGRAAFIA. KOMBED. TAVAD. TRADITSIOONID. ELULAAD. FOLKLOOR (pers üldfolkloor, üldetnoloogia, üldrahvakultuur)
  • terminiprobleem rahvakultuur ja talupojakultuur (pers: talurahvakultuur) (talurahva loodud vaimsed ja ainelised väärtused (aj mõisteid gümn-le); rahvuskultuur ehk etnokultuur (majlex); eesti rahvakultuur
  • FR eesti rahvakultuuri vanema kihistusega tegeleb Eesti Rahva Muuseum, kogudes vanavara, samuti Eesti Rahvaluule Arhiiv. eesti kultuuri leiab pigem raamatukogust ja kunstimuuseumidest. (Ohpuu, viki, 2010)
  • TH etnograafia vs etnoloogia (vt arutelusid nt kat-idel jm); kategooria arutelu:Eesti folkloristid, TH commons:category:Ethnography of Ukraine (on commons:category:Folk culture of Estonia
  • FR arutelu:eesti rahvakultuur, eesti rahvakultuur hõlmab yldise käsitluse järgi eelkirjalikku maa- ja rannarahvakultuuri, samas kui eesti kultuur kipub tähendama pigem rahvusliku ärkamisaja järgset haritlaste loodud kultuuri (ref?
  • FR E rahvakult geog valdkonnad:19. saj:P-e, L-E, Lääne-E, Kirde-E rannikuvöönd, Mulgimaa, Setumaa, Lääne-Saaremaa, rannarootslased, Peipsi ääres (Peipsimaal) = vene asustus ja kult-elemendid (rahvakultrmt:452)
  • FR rahvapärased ehk talupoeglikud (rahvakultlex:149)
  • FR suurelt jaolt hääbunud rahvakultuuri valdkonnast (ref?
  • TH commons:User:Xil/gallery (Liivimaa talurahvast pilte, sh Läti talupojad, baltisaksa aadlikud, linnakodanikud)
  • FR Rahvapäraseid nimetusi enam juurde ei tule, ja see meie kultuuripärand, cf slängisõngu (Andres, viki)

setude (setu kultuur), kihnlaste, võrukeste kultuur (võru kultuur) ja seonduv, üldsetumaa, üldvõrumaa

üldsoome-ugri üldine, ugri-mugri värk, ugrimugri
391 RÕIVASTUS. RAHVARÕIVAD. MOOD. KAUNISTUSED

tekstiilindus (pole EKSS, ent lühendina on, pole EMS (seal on nt tekstiilitööstus), ehk tekstiiliala (ref? ); sh riidesordid? ; tekstiilitehnika) + KÄSITÖÖ (kas eristada? meeste käsitöö, naiste käsitöö; näputöö (kõnek) = (naiste) käsitöö; kätetöö.); hiljem ka TEKSTIILITÖÖSTUS (vs tekstiilikunst (tarbekunsti haru) + RIIETUS, v-o olemas ka õmblustööstus (on vastav vikikat)

  • FR TEKSTIIL: (< ld textilis 'kootud) on kudumid, tekstiilmaterjalist tooted (kunstilex, 2001)
  • FR fabric ehk textile - kudum, kangas, riie
  • FR kudum (pole dic, igasugune kudumistoode, EKSS

KÄSITÖÖ ja KODUTÖÖNDUS (ee 7 ka termin rahvakäsitöö), kat käsitöö (E välja noppida), käsitöö

  • FR traditsioonilised meeste käsitööd olid metalli- (ehted), puu- (nõud) ning vitspunumine. Naiste k-d olid kanga- ja silmuskudumine, õmblemine, heegeldamine ja tikkimine (rõivad, vaibad, rätikud) (EE:käsitöö)
  • commons:category:Crafts of Estonia (kategooria:Käsitöö
  • commons:category:Textiles by country (E-ga seotud kat sealsamas puudub)
  • FR arts & crafts (kunstid ja oskused)
  • TH tekstiilitööd, riiete valmistamine, kudumine, lõnga valmistamine ja töötlemine
  • TH ülemmõiste KUDUMINE]] (kudumine)
  • FR 19. saj keskpaigani värviti villa, lõnga ja kangast vaid loodusl. vahenditega (etnogrsõnar:246)
  • FR etapid:algul linaraats (eemaldati linakuprad koos seemnetega varrest), seejärel, linalõuguti (varte murdmiseks), siis ropsimõõk (eraldati puitunud osa ehk (lina)luu linakiu hulgast välja), siis linahari (takud harjati seal)]] (takud (rahvakultlex, EKSS, linadest eralduvad jämedamad kiud; vm kiutaimest; sg takk), siis linakamm

üldmood, moevärk, UDK?

RÕIVASTUS; alamkat:LINNAMOELINE RIIETUS; TEA nt "Rõivastus ja mood"); rõivad (ref? rõivas, riietusese (riideese)

  • FR aksessuaarid (on EMS), asendab moelisandid, manused, sh kindad, kotid, kraed jne, Category:Fashion accessories

ÜLERÕIVAD]] (ülerõivas), ÜLERIIDED]] (üleriie:pealisriiete peal kantav riietusese) (SH SÄRGID]] (pesu (ref?); tähendus muutunud), PIKK-KUUED, RÜÜD, KASUKAD);

vormirõivastus ehk vorm (riietus) ehk munder (ee, viki segadus)

RIIETUMINE JA LISANDID (rõivastuse juurde kuuluvad lisandid = ERM sõnar) ALAMKAT:RAHVARIIDED (391 ka:rõivastus, rahvusrõivad, mood, kaunistused)

391.7 KAUNISTUSED. EHTED. JUVEELID.
671.1 KULD- JA HÕBEESEMED. … EHTED
EHTEKULTUUR (sh KAELAEHTED, RINNAEHTED, KÄEEHTED, PEAEHTED, VÖÖEHTED), 391.7 kaunistused, ehted, juveelid
393 SURM. SURNUKEHAGA ÜMBERKÄIMINE. MATUSED. SURMARIITUSED

alamkat:matus; matusekombestik, matusekombed, matused; peied, üldmatused, üldsurm SURMATEMAATIKA (seotud KOMBED/TAVAD), vt ka üldreligioon ja üldarheoloogia

718 Kalmistud. Kirikuaiad. Krematooriumid. Muud kohad surnute paigutamiseks (planeerimine, kujundus, korrashoid jne) (ja UDK täisversioon ei lähe ka täpsemaks) (pers ÜLDKALMISTUD

  • TH mida teha märksõnadega X linna kalmistu, nt on tehtud Tallinna kalmistud (kas loend), Tartu kalmistud (kas loend), aga nt Viljandi kalmistu (linnas on väh 5 kalmistut)

TH ülemkat commons:category:Burial grounds in Estonia (sh kalmistud, kirikuaiad)

  • terminiprobleem hauamärk, hauamärgid (EEvana, Kunstilex paksem:selle järgi on nii hauale püstitatud mälestusmärk, või haudehitis (kui ehitis?),:et on kat:haudehitised, ent vs hauakamber (kui ruum?), *terminiprobleem ?, nt keelelinkimata:en tomb
  • terminiprobleem hauakivi (Kunstilex) vs hauamonument (kunstilex), vs hauaplaat (Kunstilex, viki segadus)
  • FR (kultuurimälestiste piltide juures nt) kui nt X hauatähis, siis äkki võiks esialgu teha kalmistu/kirikuaia artikli (siiski kirikuaed ja kalmistu v-o peaks lahku viimane, nt Kuusalu X ja Kuusalu Y), kus seda mainida; mõnede kirikute puhul on kirikuaed ilmselt sama mis kalmistu); X isiku haud aga tema artiklisse ja koosseisu, kus haud leidub, nt kalmistu; haua pealkirjavariant II maailmasõjas hukkunute ühishaud (Käru), ilmselt tähelepanuväärsemast hauakomplektist X isiku haud, variant etwikit Von Budbergide perekonnakalmistu
  • ÜHISHAUA PUHUL jälgi, et kas on kusagil suurema objekti (nt kalmistu sees)

Muis sõnar ka:sõjamälestusmärgid

KONKREETSED KALMISTUD/KIRIKUAIAD/KABELID

395 ÜHISKONDLIKUD TAVANDID. ETIKETT. HEAD KOMBED. SOTSIAALSED KÄITUMISNORMID. ÜHISKONDLIK POSITSIOON. TIITEL, AU- VÕI AMETINIMETUS

RAHVAASTRONOOMIA, AJAARVAMINE, KALENDER, PÜHAD JA TÄHTPÄEVAD (palju alamkate on ERM sõnar)

"38" PUHKEPÄEVAD. PIDULIKUD JA MÄLESTUSTALITUSED. TÖÖ- JA KOOLIVAHEAJAD
"382" USUPÜHAD, PIDULIKUD JA MÄLESTUSTALITUSED
"383" RIIKLIKUD, RAHVUSLIKUD VÕI PIIRKONDLIKUD PÜHAD (MITTE USULISED)
"387" PIDULIKUD JA MÄLESTUSTALITUSED (MITTE PÜHAD), nt "3875" ABIELLUMISED. PULMAD
  • FR 1500–1699 on 10 p vahet; *FR Gregoriuse kalender 1580, varem ainult vkj
  • FR the Christmas Day of the Russian Orthodox Church is on 7 January.[2], kuidas see vkj-ga võimalik?

--

398 FOLKLOOR KITSAMAS TÄHENDUSES 291.13 (UDK?) MÜTOLOOGIA (pers tegelt tihedalt seotud rahvausundiga) 7.046 EEPILISE, MÜTOLOOGILISE, LEGENDAARSE JA RELIGIOOSSE (USULISE) TEEMA KUJUTAMINE 7.046.1 MÜTOLOOGIA alamkat ÜLDMÜTOLOOGIA ja FOLKLOORI TEGELASKUJUD MÜTOLOOGIA (müüdid; 2) müütide uurimisega .. teadusharu, EKSS 398.3 RAHVAUSKUMUSED JA -KOMBED. EBAUSK NÕIALOOD RAHVAKOMBED, TAVAD/KOMBED (SH ALAMKAT:KÄITUMINE) RAHVAPÄRIMUS, sh rahvakombed, TAVAD/KOMBED]] (tavandid:EKSS= kombetalitus, tseremoonia, rituaal), SH ALAMKAT:KÄITUMINE 398.33 ERI TÄHTPÄEVADEGA JA AEGADEGA SOETUD USKUMUSED JA TAVAD 264-94 LITURGILISED AJAD (sh kirikuaasta) RAHVAUSUND, USKUMUSED; NÕIAMÄRGID; MÜTOLOOGIA

etwiki pärimus juba keerukas; kas olemas ka eesti rahvapärimus (ref?) RAHVAPÄRIMUS (rahvatraditsioonid) (EMS);rahvapärimus (kas sama mis rahvatraditsioon; ee, mitte 12; EKSS:rahva seas edasiantud pärimus (ka kogumõistena); laiemalt kogu rahvalooming; sün rahvatraditsioon) vs pärimus *terminiprobleem, sh? perepärimus (EMS) ja kitsam peremärk (rahvakultlex). rahvapärimus (EE, pole EE 12) vs pärimus; *terminiprobleem:vist on olemas ka ajalooline pärimus (kohapärimus; *terminiprobleem pärimus vs traditsioon (aj mõisteid gümn-le:e tava:väljakujunenud ja harjumuspärane käitumisviis, komme)

82-343 Müüdid. Legendid. Muinasjutud. ja 398.21 JUTUD. MUINASJUTUD. RAHVAJUTUD. LOOMAJUTUD;
(üldmütoloogia)

mütoloogilised olendid vms

--

pers RAHVAPÄRASED MÕÕDUD JA KAALUD; ühikud)

502/504 KESKKONNATEADUSED. LOODUSVARADE KAITSE. OHUD KESKKONNALE JA KAITSEMEETMED (pers üldloodus, üldkeskkonna- ja looduskaitse, üldkeskkond, üldbioloogia, üldökoloogia

(vt ka 91 üldgeograafia

üldmeteoroloogia Eesti kliima

üldgeoloogia

--

kooslused
Eesti keskkonnakaitse, keskkonnakaitseorganisatsioonid
üldkaitsealad jms
Eesti veestik, üldveestik

üldtaksonid

konkreetsed liigid

61 ARSTITEADUS (MEDITSIIN)

nt panna kati terviseedendus vms

  • fiu-vro:Inemine (palju iw-sid :et puudu) ja seal rahvakultuuriga seotud anatoomiat
  • TH olemas HERBA ehk HISTORISTLIK EESTI RAHVAMEDITSIINI BOTAANILINE ANDMEBAAS
  • http://www.archaicmedicalterms.com/ (A Glossary of Archaic Medical Terms, Diseases and Causes of Death
üldtervishoiuasutused, üldmeditsiiniasutused, meditsiiniorganisatsioonid
1.13. Meditsiini- ja hoolekandeasutused (Ajalooarhiiv; seotud ka hoolekandeseltsid)
613 Hügieen üldiselt. Isiklik tervis ja hügieen (pers sanitaarala, sanitaaria = rakendushügieen (et/de sõnar; pers ülemmõiste kosmeetika (arutelu tehtud vastavasse kategooriasse)
614.3 Sanitaainspektsioon ja -kontroll

kategooria:Eesti kvaliteedimärgid]] (kvaliteedimärk (pole EE, sest on seotud arutelud Eesti kvaliteedimärgid, ehkki EMS on kvaliteedimärgised), hõlmavus jm, ei leia UDK?, pole EMS täpselt, nt toidukaupade märgistamine,:en Food labeling regulations, toiduohutus? = ka EMS, kas võimalik ka E kat Eesti toiduohutus vms, nt etwiki Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, võiks sinna panna

62 TEHNIKA. TEHNOLOOGIA ÜLDISELT; (pers ÜLDTEHNOLOOGIA, ÜLDTEHNIKA, ÜLDELEKTROONIKA võimalik teha kat E tehnika, nt ru:Категория:Техника по странам, samas seda asendaks nagu E transport nt, piiritlemine ka kahtlane; mõte de:Kategorie:Technikgeschichte ja de:Kategorie:Technikgeschichte nach Staat ülemmõiste ehitusmasinad (EEvana); ülemkat kategooria:Seadmed

  • FR ka ülemmõistena tehnorajatis (etwiki vastav kat), nt kuivendus- ja niisutussys-d, elektriliinid, majlex)

üldtehnika, üldteooria

629.3 Maismaasõidukite tehnika (v.a. rööbassõidukid)
TULE TEGEMINE, VALGUSTUS (termin nt valgustehnika), VALGUSTID

valgus; tuli, üldtuli, tuletegemine

628 rahvatervishoiutehnika. Vesi. Sanitaaria, Valgustustehnika (vt VALGUSTUS) sanitaartehnika (tehnikaharu ja ühtlasi rakendusteadus, hõlmab veevärgi ja kanalisatsiooni, gaasi- ja soojusvarustuste, ventilatsiooni, õhu kondit, jäätmekäitluse ja asulate korrashoiu, EME)

620 MATERJALIDE KATSETAMINE. KAUBANDUSLIKUD MATERJALID. ELEKTRIJAAMAD. ENERGIAMAJANDUS

620.9 Energiamajandus üldiselt

(vt ka INFRASTRUKTUURiga seonduv peatükk)

pers üldenergeetika, energiamajandus) ;variantpealkirjad en:Energy in Estonia +*frwiki (ref? Eesti energeetika, Eesti energia, Eesti energiapoliitika vms

energeetikaorganisatsioonid + infrastruktuur

(pers energeetikaettevõtted, sh kütusetööstusettevõtted):Category:Power companies of Estonia, Category:Natural gas companies of Estonia, Category:Oil companies of Estonia

622 KAEVANDAMINE

(seotud ka MAJANDUSEGA (MÄETÖÖSTUSEGA), vt üldgeoloogia)

63 ÜLDPÕLLUMAJANDUS põllumajandusregioon (on lühidef etwiki) Eesti põllumajandusregioon, Eesti põllumajandusregioonid

põllumajandusorganisatsioonid, -asutused Põllumajanduslik ühistegevus (Riigiarhiivi süsteem, sh

  • Keskorganisatsioonid
  • Põllumajanduslikud ühistud

630 ÜLDMETSANDUS

(võimalik ülemkat nt puidutöötlemine (ka vikikat)

631/635 PÕLLUMAJANDUS. AGRONOOMIA. AIANDUS (633/635AIANDUS ÜLDISELT) 631.3 PÕLLUMAJANDUSMASINAD, -RIISTAD JA -SEADMED (pers PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA (pers PÕLLUTÖÖTEHNIKA ja -TEHNOLOOGIA

PÕLLUTÖÖRIISTAD, pers KÜNNITÖÖD; pers künnivahendid

  • FR on nt kategooria:maaharimisriistad
  • FR niidukeid liigitat JÕUALLIKA (käsi-, hobu-, mootor-, traktor-), JÕUALLIKAGA ühendamise viisi (Nt haake-, ripp-) (EME)
  • TH ülemmõiste PÕLLUTÖÖD ja REHEPEKS

VILJAPEKSMINE]] (viljapeksmine ehk viljapeks ehk rehepeks (EE), on EME), REHEPEKS ja seotud (ee ka mõiste viljapuhastus ehk vilja sorteerimine (ee ka E) VILJAKORISTUSTÖÖ]] (viljakoristus EE, kas sama mis viljalõikus?):Teravilja lõikamine, kuivatamine, tuulamine, peksmine jt. viljakoristustööd (EKSS).

631.4 Mullateadus. Pedoloogia. Mullauuringud (pers üldmullateadus)
633/635 AIANDUS ÜLDISELT
633 Põllukultuurid ja nende saadused
634 Puuviljandus. Marjakasvatus
635 Aiataimed. Köögiviljandus

636 LOOMAKASVATUS JA TÕUARETUS ÜLDISELT. KARILOOMADE KASVATAMINE. KODULOOMADE TÕUARETUS

üldhobune

  • en:category:Horse breeds originating in Estonia
  • terminiprobleem sv:Öselponny, EKSOOT euskara viki; ref? Saaremaa poni, veebis nagu ei mainitagi, mis praegune nimi]] (ref?), arutelu tehtud
  • TH teha kuidagi eraldi E. asi:kategooria:Hobune
  • TH võiks teha artikli Hobune Eestis, kus saaks panna infot läbi ajaloo
  • TH hobusekasvatus (sh hoburiistade valmistamine ja tallid) + rakmete valmistamine
  • TH terminoloogiat:ENSV TA Emakeele Seltsi Toimetised 9, kus A. Viires:Eesti hobuserakendi terminoloogia"

636.09 VETERINAARTEADUS

614.9 Loomade tervishoid. Veterinaarhügieen (pers üldveterinaaria)
  • FR Veterinaaria ehk loomaarstiteadus ehk veterinaarmeditsiin (etwiki)

1.13.10. Veterinaarasutused (Ajalooarhiiv)

eraldi on:KORILUS, sh METSMESINDUS]] (metsmesindus (pers)] MESINDUS, mesindusinventar (EME:tarud, kärjeraamid, mesinikud töövahendid)

639 JAHINDUS. KALANDUS. KALAKASVATUS 639.1 ÜLDJAHINDUS, ÜLDJAHIMAJANDUS

(sh küttimine)

JAHINDUS (sh küttimine); jahindus ehk küttimine? (etwiki), jaht ehk jahipidamine ehk küttimine (EVS)

  • kat korda jahipidamisviisid ja -vahendid (vt ka EMS); etwiki jahipidamisvahendid kui tööriistad
  • kat jahipidamisviisid ja -vahendid (vt ka EMS)

639.2 KALANDUS. KALAPÜÜK

FR üldkalamajandus, üldkalandus jt veeorganismid, kalakasvatus

64 KODUMAJANDUS. KODUNDUS. MAJAPIDAMINE kodundus/kodumajandus seotud peremajandus kui koondrahvamajandusharu, mille peamised allharud kodumajandus, individuaalehitus, isikuteenindus ja kodutööndus (majlex), ja käsitööndus (töönduse, tööstuse alla?); pers kodumajapidamine; majapidamine (Muis sõnar); kodu korrashoid

alamkat:PESUPESEMINE; PESU KUIVATAMINE

641/642 TOIT. TOIDUVALMISTAMINE. ROAD. SÖÖGIAJAD

(pers ÜLDTOIT, TOIDUVÄRK, ÜLDKULINAARIA, ÜLDKOKANDUS, ÜLDTOITLUSTUS, vt nt EMS)
(on ka olemas toiduainetööstus:664)

TOIDUVÄRK (Muis sõnar on detailne TOIDUVALMISTAMINE, toiduainete säilitamise ja transportimise vahendid (LAUANÕUD), TOIDUVALMISTAMISE VAHENDID JA RIISTAD); SÖÖGID ja JOOGID (sh argi- ja peojoogid; Muis sõnar:RAHVUSTOIDUD); (pers söögimajandus)

663.9 šokolaad. Kakao. Kohv. Tee. Tubakas

  • TH pers TOIDUTEGEMISTEHNOLOOGIAD, - VAHENDID
TOIT, TOIDUD (pers söögimajandus)
TERAVILJATOIDUD, ka MUUD TAIMSED TOIDUD; leivategu (EME)

643/645 KODU. MAJAPIDAMISSEADMED JA SISUSTUS

ülemmõiste nt SISEKUJUNDUS või ÜLDINTERJÖÖR
Muis sõnar:TALUTOA SISUSTUS (pers elamusisustus, EMS soovitab sisustus, en ka nt interjöör (ka nt REHETOA RUUMIJAOTUS, MÖBLEERIMINE/MÖÖBEL (pers mööbliesemed, etwiki vastav kat), RUUMIJAOTUS

üldmahutid, üldanumad, üldnõud

(üldmõiste nt etwiki puunõu ehk puuanum)
  • terminiprobleem aamissepp e? tündersepp ja pütsepp, nt EKSS defineerib neid eraldi (:en cooper profession,:de Küfer)
  • TH ülemkatiks sobiks TOIDUNÕUD, viki sellenimeline kat LAUANÕUD; pers TOIDUVALMISTAMISNÕUD

65 SIDE- JA TRANSPORDIMAJANDUS. RAAMATUPIDAMINE. ÄRIJUHTIMINE. SUHTEKORRALDUS

654 TELEKOMMUNIKATSIOON JA TELEJUHTIMINE (KORRALDUS, TEENUSED) (pers ka üldside)
654.1 TELEGRAAFSIDE. TELEFONSIDE. RAADIO. TELEVISIOON
raadio, üldraadio

--

üldtelevisioon

--

  • en:category:Estonian television series ja mitmete alamkat-idega, nt Category:Estonian television series debuts, Category:Estonian television series by decade (E telesarjad aastakümneti, Category:Estonian television series debuts ja alamkat kahtlane kat:Category:Estonian television series debuts by year

televisiooniga seotud isikud, teleisikuid, teletegelased

üldtelefon

(vt ka üldpost, sest nt telegraafi- ja postiasutused koos)

656 TRANSPORDI- JA POSTITEENUSED. LIIKLUSE ORGANISEERIMINE JA JUHTIMINE

pers üldtransport ja üldliiklus
TH kas (võimalik) eristada liiklus- ja transpordivahendid (VEO- ja SÕIDURIISTAD)

656.1/.5 MAISMAATRANSPORT

infrastruktuur, teedeehitus (tee-ehitus, teedeehitus kui ehitusharu, teedemajanduse osa (both EE), üldteed

--

üldtänavad, üldväljakud, üldplatsid
(seotud teema üldpargid, vt oma SYS allpool)

sillaehitus; alamkat:sillad/purded, võimalik ülemmõiste teerajatis] (EE)

--

656.2 RAUDTEETRANSPORT. RAUDTEELIIKLUS

(pers raudteeasjandus, üldraudteendus, raudteevaldkond, teha üld E kat Eesti raudteeasjandus vms, Eesti raudteetransport, Eesti raudteeliiklus

raudteeinfrastruktuur

konkreetsed raudteelõigud v -liinid või raudteejaamad

raudteetehnika, vedurid jne

transpordiettevõtted

commons:category:Taxicab operators in Estonia (ref?), alamkat:

659.1 Avalikkussuhted. Reklaam

(vt see on ptk Majandus all)

656.6 VEETRANSPORT

MEREVÄRK, MERENDUS (pers ÜLDMERENDUS, pers LAEVANDUS), ÜLDLAEVANDUS
(vt ka TRANSPORT) ülemmõiste VEESÕIDUKID, Muis sõnar:VEESÕIDUKI REMONT/HOOLDUS ja VEESÕIDUKIEHITUS, VEESÕIDUKUTÜÜBID, laevad otstarbe/kasutusviisi järgi
mereinimesed, mereisikud, merendusisikud, meretegelased, merendustegelased, mereametid
  • terminiprobleem etwiki kat E meremehed vs E merendustegelased, v-o liiga kitsas]] (arutelu tehtud), aga mis oleks ülemkat isikutele/inimestele
merendusinfrastruktuur, merendusehitised]] (sadamaehitised (EMS)

laevaorganisatsioonid, mereorganisatsioonid, merendusorganisatsioonid, merendusettevõtted, mereettevõtted

  • FR reeder kui laevaomanik (enamasti laevaettevõte)

ülemmõiste veesõidukid

(sõjandusega seotud laevad jm, peaks ehk siiski sõjanduse alla minema?)

üldlaevad, konkreetsed laevad

sõjalaevad
(konkreetsed sõjalaevad on "konkreetsed laevad" all)

--

656.7 ÕHUTRANSPORT. ÕHULIIKLUS (pers ÜLDLENNUNDUS

üldteooria

656.8 POSTITEENUSED JA NENDE KORRALDUS (pers üldpost, üldpostindus, postiteenistus, postiside, postside)

postindus ehk postiasjandus:postiga seonduvad teor teadmised, praktiline tegevus ja selles omandatud kogemuste üldistused (majlex); pers üldpost; postiajalugu, Eesti post, Eesti posti ajalugu
FR 1.11. Sideasutused (Ajalooarhiiv)
67 MITMESUGUSED TÖÖSTUS- JA KÄSITÖÖHARUD. OSKUSTÖÖ
(mitmed tööstused on siiski eraldi 68 liigis)

ÜLDTÖÖSTUS]] (tööstus (nii majharu kui 2) tööstusettevõte, EKSS), nt metallitööstus ja masinatööstus, puidu- ja paberitööstus (seotud tselluloositööstus), ehitusmaterjalitööstus (mineraalide töötlemine), toiduainetööstus ehk toiduainetetööstus

  • FR Riigiarhiivis süsteem:Tööstus-, kaubandus- ja kalandusettevõtted:
  • Kooperatiivsete ettevõtete keskorganisatsioonid
  • Era- ja riiklikud ettevõtted 1918–1944
  • Ühistegelikud ja kooperatiivsed tööstusettevõtted
  • Riiklikud ja natsionaliseeritud ettevõtted

ehitusmaterjalitööstuse (ülemmõiste raske- ja töötlev tööstus) harud (EMS):

(per:s X tööstusharule võib eelneda üldisemalt nt tsemendi tootmine)
betoonitööstus concrete industry
keraamikatööstus ceramics industry
klaasitööstus glass industry
lubjatööstus lime industry
tellisetööstus brickmaking industry

.tsemenditööstus cement industry .kütusetööstuse harud, mis seotud E-ga:

üldpõlevkivi, põlevkivitööstus (eraldi on vist tööstuse asjad, põlevkivitööstus,Põlevkivienergeetika

gaasitööstus

672 Raud- ja terasesemed üldiselt

Sealhulgas:Valurauast ja -terasest esemed. Sepised. Tinaesemed. Ketid. Ankrud. Lõikeriistad:noad, käärid, pügamisriistad, kirved. Metallist pisiesemed:nööpnõelad, nõelad, pandlad, tõmblukud

682 Sepatöö. Raudsepatöö. Hobuserautamine.

(rauatöötehnika ja puutöötehnika, *TH mida kõike leidub töökojas, sepikojas)
  • FR metallitööd (sh sepatööd) metallitööstus, pers metallitöötlemine

683 Peenrauakaup. Metallikaubad. Lukksepatöö. Villimisseadmed. Kütteseadmed

Sealhulgas:Uksefurnituur. Õli- või leeklambid, laternad. Ahjud. Köögiseadmed
  • FR ülemmõiste pers furnituur ehk manused (erinevad kinnitusvahendid):Furnituuri hulka kuuluvad näiteks erinevad kruvid, hinged, tõmmitsad, sulgurid, käepidemed, lukud, nööbid, pandlad, tõmblukud, nupud ja klambrid (etwiki)

puutöötehnika, puutööndus, puutööd, (EKSS:kodune puutöö)]] (tööndus - käsi- või poolkäsitöö kui majharu) (rahvapärane puutööndus)

TÖÖRIISTAD (SH kirved, noad ja nende erivormid, puurid, saed, höövlid ja höövlipingid, peitlid, mõõdu- ja märkeriistad]] (märkriistad:EEvana) ning muud abivahendid); alamkat nt:tööriistaelemendid (th et võimalik ka elektririistad, nt fiu-vrowikis on Katõgooria:Eelektririistaq, fiu-vrowikis on Katõgooria:Kodomassinaq (kodumasinad); pers majapidamisriistad (th ka:kategooria:Tarbekaubad]] (tarbekaup, tarbekaubad, EE) ja kat:Olmetarbed (ent õiged keelelingid vist Category:Domestic implements]] (ref?); EMS annab hea loendi, sh; majlex majapidamiskaup ehk majapidamistarbed);

674 Puit ja puidutööstus
675 Nahatööstus (karusnahk ja kunstnahk)
676 Tselluloosi-, paberi- ja papitööstus (pers tselluloositööstus, paberitööstus)
(pers vt ka 674)

687 Rõivatööstus. Rõivaste tootmine. Ilutööstus (pers Tekstiilitööstus, seotud nahatööstus, kehakatte- ja pudukaubatööstus, Eesti A ja O:238)

TOIDUAINETETÖÖSTUS (pole ilmselt täpset vastet UDK, ent nt 663 Tööstumikrobioloogia. Tööstusmükoloogia. Käärimis- ja fermentatsioonitööstus. Joogitööstus. Alkohoolsete jookide tööstus)

663 Tööstumikrobioloogia. Tööstusmükoloogia. Käärimis- ja fermentatsioonitööstus. Joogitööstus. Alkohoolsete jookide tööstus
663.6 vesi jookide valmistamiseks ja muuks tööstuslikuks kasutamiseks. Mineraalveed. Raviveed. Toidujää
663.8 põhikomponendid jookide segamiseks. Puuvilja- ja juurviljamahlad. Siirupid. Ekstraktid. Lahjad joogid
663.2 Vein. Veinitootmine. Enoloogia
663.3 Siider. Pirnisiider. Muud puuviljaveinid, mahlaveinid
663.4 Õlu. Pruulimine. Linnaste kasvatamine. ( kat:Õlu Eestis vms:õlletegemine, õllevärk, õllekultuur, õlu eestis, üldõlu
663.5 Joogialkohol. Piiritusjoogid (kanged liköörid). Alkoholi destillatsioon, puhastamine (pers: alkohoolsed joogid)
663.4 Õlu. Pruulimine. Linnaste kasvatamine.
õlletegemine, õllevärk, õllekultuur

68 TÖÖSTUS- JA KÄSITÖÖNDUSTOOTED NING NENDE VALMISTAMINE

681 Peenmehaanika ja aparaadiehitus
682 Sepatöö. Raudsepatöö. Hobuserautamine.
683 Peenrauakaup. Metallikaubad. Lukksepatöö. Villimisseadmed. Kütteseadmed
684 Mööblitööstus (pers etwiki vastav kat). Mööbli valmistamine. Polsterdamine
685 Sadulsepatooted. Jalatsid. Kindad. Reisi-, spordi-, mängu-, ja muu varustus
686 Raamatuköitmine. Metallimine. Peeglivalmistamine. Kirjatarbed
687 Rõivatööstus. Rõivaste tootmine. Ilutööstus
689 Käsitöö- ja tehnikaharrastused ja hobid
688 Iluasjad. Mänguasjad. Dekoratiivesemed.
(sealhulgas:Suveniirid. Kotid (link?, ilukotid?). Rahakotid. Kunstlilled. Lehvikud. Sirmid. Piibud. Tuhatoosid)

69 EHITUS (pers ÜLDEHITUS). EHITUSMATERJALID. EHITUSTEHNOLOOGIA

(vt ka 72 ARHITEKTUUR)
EMS:ehitus (ja kuhu suunavad sõnad:ehitamine, ehitustehnika, tsiviilehitus), ülemmõiste tehnikateadused, etwiki kat Eesti ehitus
Kasutusala:Liiki 69 liigitatakse ehitamise üldküsimused, ehitusmaterjalid, oskusteave ja ehitustööd. Ehitusmaterjalid liigitatakse liikidesse 66 ja 67, ehitiste konstrueerimine liikidesse 624 kuni 628 ja arhitektuur liiki 72.
624 Ehitus ja ehituskonstruktsioonid üldiselt
  • FR details of Tallinn TV Tower (commons, võib nt olla X objekt, kirikute jt ehitiste puhul on nt ka interior kasutatud
  • EMS ehitus (ja kuhu suunavad sõnad:ehitamine, ehitustehnika, tsiviilehitus), ülemmõiste tehnikateadused
691 EHITUSMATERJALID. EHITUSDETAILID
692 EHITISTE OSAD JA STRUKTUURIELEMENDID
Sealhulgas:Vundamendid. Seinad. Katused ja katusetööd. Põrandad. Trepid. Kaldteed. Liftid. Korstnad. Lõõrid. Torustiku- ja kaablikanalid. Luugid. Uksed. Väravad. Aknad. Sisseehitatud mööbel, selle monteerimine

ÜLEMmõiste EHITUSKONSTRUKTSIOONID (või ehituslikud k) (seinad, katus, uksed/väravad, aknad, laed ja põrandad, ahjud)

  • FR kandetarind 1) Püstkandurid (seinad, postid, sambad, püloonid). Võtavad vastu peamiseltsurvejõudusid. 2) Rõhtkandurid (talad, vahelaepaneelid, riiglid, katusefermid). Võtavad vastu peamiselt paindemomente ja tõmbejõudusid. (etwiki)

7 KUNST. MEELELAHUTUS. SPORT

379.8 VABA AEG (sh TURISM)

kunstigaleriid ja näitused jm kunstiasutused

kunstiinimesed, kunstitegelased

üldmeelelahutus
(vt ka ptk Meelelahutusehitised, Meelelahutusasutused

71 PIIRKONNA, LINNA JA MAA PLANEERIMINE (pers maastikuarhitektuur

eraldi on 718 kalmistud jne, vt üldkalmistud)
üldpargid (sageli loendites vms eiratud mõisate või nt talude, kirikute pargid (v.a kui nt kaitsealused pargid vms tähelepanuväärsed), sest need pigem X objekti artiklis mainida, etwiki küll paljude omast olemas juba

72 ÜLDARHITEKTUUR

(vt ka 69 Ehitus)
  • FR gootika:teravkaarsed vormid, sh tudorkaar (kas seotud tuudorstiil)
  • FR (keskaegsed kindlustatud mõisad (13.–16. saj, kivist linnused) ja keskaegsed puitmõisad (13.–16. saj); vanabalti häärber (17.–18. saj, ka vist varem ja ka 19. saj keskpaigani):tagasihoidlikud, 1-korruselised, keskel köök-manterlkorsten, barokkstiili tunnustega)
  • FR renessanss (1530–1640):laia lamedakaarsed aknad; kolmnurkfrontoonid, kuplid, lame katus
  • FR barokk (1630–18. saj lõpp, th, et lõppeb Katariina II-ga):liigendatud seina- ja katusepinnad (nt (murd)kelpkatus, eenduvad fassaadi osad); väikeste ruutudega aknad, puithoonetel on püstine laudvooder + kõrgemad ja järsud katused, poolkelpkatus, ovaali ja ringi motiivid (sarnane juugendiga), risaliidid, pilastrid, kõrge (kivi)katus

hilisbarokk ja varaklassitsism (üleminekuline) (1770–1800):aknad kitsamad ja kõrgemad; sambad, kolmnurkfrontoonid, portikused

  • FR klassitsism (1800–1840):katus E oludes hoopis kõrge (üldiselt omane madal katus), rangus; kolmnurkfrontoonid
  • FR historitsism (1840–1914):läbisegi v mingi concrete stiil, siia kuuluvad ka neostiilid (neogooti, neorenessanss, neobarokk)
  • FR juugendstiil (art novea ehk modern style; 1900. aastatest):lopsakas, rangemad varasemad stiilidest vabamaks kumeraks; väänlevus, väikeste ruutudega aknad, ovaali ja ringi motiivid

heimatstiil (üks j. suundi; E-s alates 1910. a)

üldarhitektuur, üldehitised üldiselt

725 Avalikud, tsiviil-, kommerts-, tööstushooned. Ilmalik arhitektuur üldiselt (siit ilmselt ära võtta asutused)
(pers sh meelelahutusehitised/-asutused)
(pers ühiskondlikud hooned, kultuuri-/rahva-/seltsimajad, etwiki kat:ühiskondlikud hooned

meelelahutusehitised, meelelahutusasutused

spordiehitised, spordirajatised
(need on üldspordi all)

konkreetsed ehitised (v.a 4 Eesti suurima linna omad, mis on eraldi

alljärgnevalt on konkreetsed Eesti ehitised 4 linnati
üldtallinn

--

üldtartu
üldpärnu
üldnarva

Mõisaarhitektuur ja mõisahooned (EMS); üldmõisad

  • FR mõisa kui asutusüksuse mõiste on kahetine:1) mõisasüda (härrastemaja, kõrvalhooned, ametimeeste ja teenijate elukohad) = saksa k Hof; 2) majand (põllud, metsad, heinamaad ja mõisa piiresse kuuluvad karja-, pool- ja kõrvalmõisad ning külad), saksa k Gut (EE 11:261)
  • FR kui kihelkonnas mitu samanim, siis võimalus nimetada peamõisa järgi (Andres, viki, 2016)
  • terminiprobleem (kas pastoraat e rectory on ikka sakraalhoone? ) EKSS ütleb, et pastoraat ka üks täh sama mis kirikumõis (pers veel kirikla), ehkki kas etwiki art kirikumõis peab ikka seda silmas? Igas kihelkonnas oli oma kirikumõis. (etwiki); kirikumõisaga seotud pikem arutelu arutelu:Peetri mõis, commons:category:Rectories in Estonia (pastoraat, kirikla, kirikumõis, võimalik teha kat E kirikumõisad)
  • commons:category:Summer manors in Estonia (on kategooria:Tallinna suvemõisad
  • TH mõisate kategoriseerimisest, liikidest jms Kasutaja arutelu:Castellum#Uued mõisate kategooriad
  • TH Mõisate õigusliku seisundi kohta pakuvad kõige paremat teavet Baltisches Ortslexikon ja aadressraamatud (Prince of Tartu, 2018
  • FR 19. saj lõpul E alal üle 1000 mõisa ja mõisade võrk üldjoontes välja kujunenud]] (ref?
  • FR 20. saj algul mõisaüksusi u 2100]] (ref?
  • TH *en:category:Estonian landowners (ref?, Eesti maaomanikud?, kustutamisettepanek
  • FR Saaremaal nt kroonu- (e riigimõis), era- (kas mõeldud rüütlimõisat?), kiriku- ja linnamõisad (Kronolrmt)
  • FR on mõisa artikkel ja seal ptk "Mõisakompleks", kus alaptk Peahoone ja Kõrvalhooned ja objektid (nt Lehola mõis)
  • FR kui mitu samanimelist mõisat ühes kihelkonnas, üldjuhul on juba kaasajal seda püütud nimega selgitada, ent lahendusi nt etwiki Aru mõis, kus Aru mõis I (X khk) ja Aru mõis II (X khk), parem ehk? Aru mõis (Peetri kihelkonna kirikumõis
  • FR Küla territooriumile on jäänud osa Kohala mõisast.
  • FR Küla territooriumil oli endisaegse Kohala mõisa süda.
  • FR Mõis redutseeriti 1686. a ja restitueeriti 1729. a Totti pärijatele. (fondiloend)
  • FR Vene keisririigi ajal anti riigimõisad tähtajalisele või eluaegsele rendile, eelistatult aadlikele. 19. saj keskpaigast hakati aga mõisaid rendile andma enampakkumise korras, kus said osaleda kõik soovijad sõltumata seisuslikust kuuluvusest. (fondiloend)
  • FR ta [= mõis] oli välja ehitatud vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena (mõisaportaal), pers linnusmõis]] (ref?, nt EEvana fraas:linnusklooster)
  • TH kui mõisa nimetati nt Joaoru mõisaks, siis seda võidi nimetada ka nimetavas ehk Joaorg (nt nii oli Mõisate registris)
  • TH Commons on mõisad kategoriseeritud tänapäeva maakondade järgi (ehkki see v-o anakronistlik, sest tänapäevased maakonnad tulid hiljem) ja seega pole alati:et iw olemas, need on:
Manors in Hiiu County
Manors in Lääne-Viru County
Manors in Ida-Viru County
Manors in Põlva County
Manors in Rapla County

konkreetsed mõisad

militaararhitektuur

üldlinnused, linnusega seonduv, ca linnuseteadus või linnuseuurimine

246/247 KIRIKUARHITEKTUUR. KRISTLIK KUNST JA SÜMBOOLIKA
SAKRAALARHITEKTUUR, (mille alammõiste kirikuarhitektuur (kristlus) + kirikukunst; siit vast ära viia nn kiriku interjööri kuuluvad asjad?, 247 Kirikute sisustus ja kaunistused ja 264-93 Liturgilised kohad ja tarbed

konkreetsed üldkirikud, konkreetsed üldpühakojad

MAA-ARHITEKTUUR, TALURAHVAARHITEKTUUR, TALUARHITEKTUUR,

KÕRVALHOONED (728.9 kõrvalhooned (EKSS:elamu v. põhihoone juurde kuuluv abihoone), varjualused, muud majapidamise abihooned ja alaliigid) jm EHITISED (sh kaevud ja aiad); elamutüüp; ühisotstarbelised ehitised

728 elamuarhitektuur, sh alaliigitused:ajutised elamud (majad);
728.6 maakoduarhitektuur;
728.67 talumajad (pers taluehitised ja külaehitised)

PÕLLUMAJANDUSEHITISED (EME); alammõiste]] (põllumajandushoone EME (kas sama majandushoone)

  • FR majandusehitised (E talurahvaarhitektuur:6)
  • FR majandushoone taluõuel (nt ait
  • FR loomapidamishooned ja -ruumid]] (loomapidamishoone (EME:ehitis, kus peetakse loomi)

üldveskid (molinoloogia)

(seotud tuuleenergiaga)

--

77 FOTOGRAAFIA JA SELLEGA ANALOOGILISED PROTSESSID (pers ÜLDFOTOGRAAFIA

78 ÜLDMUUSIKA

üldteooria
Eesti muusikatööstus
  • FR plaadikompanii (etwiki kat E plaadifirmad) vist label vs muusikaprodutsent (producer) (u nagu DJ, kes muusikalindistust ette valmistab vms)
  • FR on olemas ka (muusika)kirjastajad või (muusika)kirjastused)
Eesti muusika liigiti
  • TH UDK-s pole kasu muusikaliigiti liigitamisel, sest neid seal pole, lähim 785.161 Tantsumuusika, džässmuusika jne
785.161 Tantsumuusika, džässmuusika jne
E klassikaline muusika
E rockmuusika, teha ehk ka see E kat
Eesti džässmuusika
muu muusikaliik
muusikasündmused/muusikaüritused
muusikateosed, üldlaulud
üldmuusikud, ilmselt peaks tegemat ülemkati Eesti muusikainimesed v Eesti muusikategelased + muusikaasutused, jt muusikakollektiivid, muusikaorganisatsioonid
klassikaline muusika

üldeurovisioon

RAHVAMUUSIKA]] (rahvamuusika),

791 FILMIKUNST. MÄNGUFILMID, ÜLDFILM, EESTI FILM, ÜLDFILM, FILMIKUNST,

filmiorganisatsioonid

filmiliigid

filmiinimesed, filmitegelased, filmindustegelased

ru:Категория:Сценографы Эстонии (stsenograaf ca filmi- v teatrikunstnik; teatrikunstnik (on iw-deta teatrikunst, uurida)

konkreetsed filmid, üldfilmid

792 TEATER. LAVAKUNST. DRAAMAETENDUSED

ÜLDTEATER, kasutatud ka sõnu teatriasjandus, teatriala (both sv-dic), lavakunst (Eesti lavakunst

teatritegelased, teatriinimesed

793.3 LIIKUMISKUNST. TANTS (PERS ÜLDTANTS

SPORT ALGUS

796/799 SPORDIGA SEONDUV, EHKKI UDK EI PANE SPORTI ÜHEKS, VT ALLPOOL (ÜLDSPORT)
  • FR 796 Sport. Mängud. Kehalised harjutused
  • FR 797 Veesport. Lennusport
  • FR 798 Ratsasport ja võiduajamised. Võistlused hobuste ja muude loomadega
  • FR 799 Kalasport. Jahisport. Laskesport ja täpsusvisked
  • TH Kasutaja:Ahsoous/Päev spordiajaloos (TH siia saaks kanda kõik sündmused, mis aastaarvude puhul jäid välja
  • TH ESBL spordiajaloo sündmused tehtud kõik mis enne 1940, vahele väga spetsiifilised, nt heidetud rekord vms (nende tähelepanuväärsus?]

spordifraasid + muu sport, sh üldteooria

  • commons:category:Sports in Keila ja commons:category:Sports in Otepää, etwiki nt kat Tallinna sport
  • FR tippsport,võistlussport ja rahvasport ehk massisport (vt ka sõna "amatöör-"]] (amatöörsportlane), harrastussportlane vs saavutussportlane) ja veel vist tervisesport
  • FR X spordiklubi X-alaosakond, nt jalgpalliosakond
  • FR Eesti maailmameistrivõistlustel kergejõustikus (kõlab imelikult?)
  • FR juunior - noorte ja täiskasvanute vahelisse klassi kuuluv sportlane (EKSS)
  • FR juuniorid nt 16–18 või kuni 20
  • FR võimalik vist ka under 23 ehk U23 ehk U-23
  • FR kuni 23-aastaste EM-il
  • FR noorsportlased  noortesport
  • FR noorsõitjate arvestuses
  • FR X riigi lahtised noorteMV
  • FR üliõpilaste MM-võistlustel X-alas
  • FR Euroopa kuni 12-aastaste meistriks X-alas
  • FR naisjuunioride MM-võistlustel
  • FR 2012. aasta juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused
  • FR U18 neidude Euroopa meistrivõistlused võrkpallis (etwiki
  • FR U21 noormeeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis (etwiki
  • TH juunioride EM, ja seega ei saa juunioride pärast sõna Euroopa panna (pers)
  • FR spordikooli U-18 vanuseklassi X-alavõistkond
  • FR Euroopa juunioride (pers noorte) MV kergejõustikus või Euroopa juunioride (pers noorte) kergejõustiku MV
  • FR Judo Euroopa U23 meistrivõistlused
  • FR juunioride vs seenioride (pers veteranide)
  • FR 200 meetri rinnuliujumine naistele
  • FR amatööride MK-etapid (nt standardtantsudes)
  • TH olemas vist ka (maailma)karikavõistlused
  • FR sisekergejõustiku MV või siseMV, nt Euroopa siseMV kergejõustikus
  • FR profipoksija karjäär
  • FR profijalgrattaklubi

võimalik teha kat Eesti militaarsport vms, EMS pole, seal on Sõjamängud, millel sünonüüme; nt Erna retk, kategorie:Militärsport (Deutschland)‎ ja ka teistes vikides analooge; ainulaadne Kategorie:Sportsoldat (Estland)]] (ref? (veebis öeldud, et nt spordisõdur (:de Sportsoldat), ent ilmselt seotud saksa kultuuriruumiga); Category:Estonian military athletes

spordiklubid jm -asutused, spordiorganisatsioonid, spordiasutused

üldspordivõistlused, üldspordisündmused

kuidas teha? Rahvusvahelised spordivõistlused Eestis, mille all nt Rahvusvahelised korvpallivõistlused Eestis, Euroopa meistrivõistlused Eestis, Maailmameistrivõistlused Eestis

  • commons:category:Spordi- ja muusikapäev Kadrinas 2014]] (Kadrina spordi- ja muusikapäev (ref? (sh Mängi nagu Müürsepp, Kadrina valla tänavakorvpallisari; ürituse raames ka moldova puhkpilliorkESTER Fanfaarid esines (eelmainitute kõigi tähelepanuväärsus?)
  • FR Eesti ja X riigi maavõistlused, nt 1924. aasta Eesti-Läti maavõistlus korvpallis
  • FR tšempionaat:sport võistlused tšempionitiitlile, meistrivõistlused
  • FR spartakiaadˇ
  • FR NL-i noorte võistk mv-tel hõbemedali (ESBL)
  • FR suvespartakiaadi kergejõustikusvõistlused
  • FR NSV Liidu rahvaste spartakiaadil
  • FR B-alagrupp
  • FR valikturniiri võitnud sai finaalturniirile
  • FR divisjoni I B-grupi mängud olid E-s
  • FR karikasarja kaheksandikfinaal
  • FR Eesti meeste 63. meistrivõistlused vene kabes (2011)
  • FR Eesti meeste 57. meistrivõistlused rahvusvahelises kabes
  • FR nt "2008. aasta sõudmise Euroopa meistrivõistlused"
  • FR 2015.–2016. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises
  • FR nt X-ala meistriks ja seeläbi esimene meistrikuld
  • FR EMV võivad toimuda X Liiga (liiga) raames
  • FR EM-võistluste valiksarjas
  • FR eurosarjas
  • FR talvised meistrivõistlused
  • FR E klubide talvistel karikavõistlustel
  • FR Nli suvised esivõistlused X-alal (nt kahev.)
  • FR võitis esiliiga ja tõusis superliigasse (7 võistkonda)
  • FR X regatt oli sõudmise MK-võistluste osavõistlus
  • FR X-ala MK-võistluste teine turniir
  • FR peeti järgemööda Euroopa karika- ja MV
  • FR MK-võistluste etapid
  • FR 2010.-2011. aasta maailma karikasari X-alas
  • fr:Catégorie:Championnat d'Europe à Tallinn (etwiki lähim kategooria:Euroopa meistrivõistlused Eestis)

Eesti X spordisündmusel

Eesti olümpiamängudel etwiki koondloend Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud



*hispaania viki ainulaadne kat Categoría:Abanderados olímpicos de Estonia (ca 'lõpetanud olümpialasi', tegin ülemkat kustutamisettepaneku:)

Eesti paraolümpiamängudel

*en:Estonia at the 1992 Summer Paralympics jne seal *en:Estonia at the 1992 Winter Paralympics (+ ukraina viki jt


--- Eesti noortesport (või Eesti üliõpilassport, Eesti juunioride sport, Eesti lastesport vms) ja Детско-юношеские спортивные школы России‎) ja Sport universitaire en France või Skolidrott i Sverige‎ või Suomen urheiluopistot‎ ja v-o mõtteid Category:Physical education e Éducation physique et sportive‎; Category:Student sport in Estonia;

*en:Estonia at the 2011 Summer Universiade *en:Estonia at the 2013 Summer Universiade

Eesti sporditegelased, spordiinimesed

spordiehitised, spordirajatised

SIIT ALATES SPORDIALADE KAUPA jäähoki

*en:1990–91 Meistriliiga (ice hockey) season




2003 IIHF World U18 Championship Division II 2005 IIHF World U18 Championship Division II 2008 IIHF World U18 Championship Division II 2014 IIHF World U18 Championship Division II 2015 IIHF World U18 Championship Division II

––


––

bandi, bandy, bändi ehk jääpall

saalihoki ehk saalibändi ehk floorball (olemas ka eraldi rullhoki)


võrkpall

pole põhiartiklit Eesti karikavõistlused võrkpallis; pl:Puchar Estonii w piłce siatkowej mężczyzn (2011) (2011. a karikavõistlused); pl:Puchar Estonii w piłce siatkowej mężczyzn (2010) (2010. a karikavõistlused


sulgpall


*de:Estonian International 2001 *de:Estonian International 2004

*de:Estonian Juniors 2014

*de:Baltische Badmintonmeisterschaft 1997 *de:Baltische Badmintonmeisterschaft 1998

käsipall

ragbi, rugby (millel eraldi spordialad vist levinuim ragbi liit ja ragbi liiga) ja suht lähedane Ameerika jalgpall; ja eraldi pesaball, baseball

(tegemata kat Eesti ragbi (väh 5 artiklit,), ehkki v-o oleks parem nimi Eesti ragbi liit kui spordiala, samas seda spordiala nimetatakse ka lihtsalt ragbi (:en:)

--

--

baseball ja american football

*fi:Baseballin Viron mestaruussarja 2009 *fi:Baseballin Viron mestaruussarja 2010 *fi:Baseballin Viron mestaruussarja 2011 *fi:Baseballin Viron mestaruussarja 2012 *fi:Baseballin Viron mestaruussarja 2013


veesport, sh ujumine

*en:Estonia at the 2011 World Aquatics Championships *en:Estonia at the 2013 World Aquatics Championships



uisutamine

*en:1996 Estonian Figure Skating Championships *en:1997 Estonian Figure Skating Championships



kriket

jalgrattasport
(eraldi on E jalgrattateed)

*fr:Tour d'Estonie 2013 *EKSOOT hollandi viki nl:Ronde van Estland 2014 *EKSOOT hollandi viki nl:Ronde van Estland 2015 (+katalaani viki)

*EKSOOT itaalia viki it:SEB Eesti Ühispank Tartu GP 2005 *EKSOOT itaalia viki it:SEB Eesti Ühispank Tartu GP 2006

*EKSOOT itaalia viki it:E.O.S. Tallinn Grand Prix 2005 *EKSOOT itaalia viki it:E.O.S. Tallinn Grand Prix 2006 *EKSOOT itaalia viki it:E.O.S. Tallinn Grand Prix 2007 *EKSOOT itaalia viki it:Tallinn-Tartu Grand Prix 2008 *EKSOOT itaalia viki it:Tallinn-Tartu Grand Prix 2009


*en:2011 Baltic Chain Tour *en:2012 Baltic Chain Tour *en:2013 Baltic Chain Tour


tennis

*en:2008 Fed Cup Europe/Africa Zone (pers olemas nt Euro-Aafrika III tsooni turniir); *en:2009 Fed Cup Europe/Africa Zone *en:2014 Fed Cup Europe/Africa Zone *en:2015 Fed Cup Europe/Africa Zone



eesti motosport, üldisemalt Eesti tehnikasport

(saaks motosporti jagada kui Autosport (autovõidusõitjad ja alamkat autorallisõitjad) ja kui nt Mootorrattasport)
  • FR ralli hõlmaks vist nii auto- kui mootorrattaralli (EE, kus lühidalt ka Eestist,:en kokkuajamisega on ilmselt probleem, seotud ka autoralli)
  • FR E parimad tehnikasportlased
  • FR Kalevi suursõidul nt superbike, 125cm3, 250 cm3
  • FR 125 cm3 masinaklassis
  • FR A mootorrataste masinaklass
  • FR 350 cm3 külgvankrid, 350 cm3 B-klass
  • FR sai E ekipaažid Volgade klassis
  • FR veoautode arvestuses KamAZ-il sõitnud
  • FR tehasetiimi kolmanda numbrina (nt ralli)
  • FR meeskonna neljas number ja testisõitja
  • FR Fordi tehasemeeskonna sõitjatena
  • FR mootorrataste ringrajasõit
  • FR meeskondlikel talimotokrossi
  • FR KTM-idel võistelnud (mootorrattaga seotud)
  • FR võistlused kardispordis/kardisõidus
  • FR autokrossis kuni 1600-kuubikuliste bagiautode klassis

--

*en:2014 Rally Estonia (+ plwiki)

purjetamine jms

sõudmine/aerutamine

Eesti orienteerumine (siia nii suusaorienteerumine kui mägiratastega)

üldmale, üldkabe


Eesti üldkergejõustik

norra viki Estland under EM i friidrett 1934 norra viki Estland under EM i friidrett 1938 norra viki Estland under EM i friidrett 1994 norra viki Estland under EM i friidrett 1998 norra viki Estland under EM i friidrett 2002 *en:Estonia at the 2014 European Athletics Championships (+ norra viki)

*en:Estonia at the 2001 World Championships in Athletics *en:Estonia at the 2003 World Championships in Athletics *en:Estonia at the 2005 World Championships in Athletics jne?]] (+ võõrvikid ja MISTEHA?eksootilised vikid, nt bosnia viki Estonija na Svjetskom prvenstvu u atletici 2017.)

pl:Mistrzostwa Estonii w Lekkoatletyce 2010, on põhiart Eesti meistrivõistlused sisekergejõustikus,


*ru:Чемпионат СССР по лёгкой атлетике 1987

*en:1995 European Cup (athletics) (+dewiki *en:1996 European Cup (athletics) *en:2002 European Cup (athletics) *en:2005 European Cup (athletics) *en:2008 European Cup (athletics)


Eesti raskejõustik (kat veel tegemata; judokad on eraldi võitluskunstide all)

  • FR raskusjõustik Eestis = maadluse, poksi ja tõstmise kogunimetus (EE)

üldmaadlus

*ru:Чемпионат СССР по вольной борьбе 1947 *ru:Чемпионат СССР по вольной борьбе 1961

*ru:Чемпионат СССР по классической борьбе 1945

üldtõstmine

üldvehklemine

  • FR E esindasid floretis, espadronis ja epees (igast relvaliigist 1 võistleja)
  • FR E epeenaiskond

üldvõitluskunstid, ja tegemata kat Eesti võitluskunstid (EMS = martial arts)

Eesti talisport, Eesti talvesport (talisport, talvesport)

murdsuusatamine (cross-country skiing; nordic skiing

  • FR 2 x 7,5 km jälitussõidus
  • FR suusarollerisõit
  • FR meeste 20 km murdmaarajal
  • FR laskesuusatamises püstitiir
  • FR 10 km klassikasõit
  • FR 15 km vabatehnikasõidus/vabatehnikas

*de:Militär-Skiweltmeisterschaft 2007

*ru:Чемпионат СССР по лыжным гонкам 1968

-- laskesuusatamine

kahevõistlus (ehkki EMS:suusa-kahevõistlus 'nordic combination)

suusahüpped (ski-jumping) on põhikat nimi (EMS), pers suusahüppamine

ratsasport, ratsutamine

*en:Estonia at the 2006 FEI World Equestrian Games *en:Estonia at the 2014 FEI World Equestrian Games

ÜLEJÄÄNUD ALAD ; TEISED SPORDIALAD, VARIA

kreeka viki Εσθονικό Πρωτάθλημα Επιτραπέζιας Αντισφαίρισης (eesti meistrivõistlused lauatennises)

üldjalgpall

1994 FIFA World Cup qualification (UEFA – Group 1) 2002 FIFA World Cup qualification – UEFA Group 2 2010 FIFA World Cup qualification – UEFA Group 5 2014 FIFA World Cup qualification – UEFA Group D UEFA Euro 1996 qualifying Group 4 UEFA Euro 2000 qualifying Group 9 UEFA Euro 2004 qualifying Group 8 UEFA Euro 2008 qualifying Group E UEFA Euro 2012 qualifying play-offs UEFA Euro 2016 qualifying Group E 2002 Turkmenistan President's Cup]] (ref?, üks E klubi mängis seal) 2003 Turkmenistan President's Cup 2004 Turkmenistan President's Cup 2015 Estonian Football Winter Tournament Baltic Champions Cup Estonian Football Winter Tournament FCF Tallinna Ülikool JK Sillamäe Kalev II JK Tallinna Kalev II Tallinn C.F.

--

--

---

*en:Estonia national football team results *en:2013 Estonia national football team results (+ hollandi viki)

*en:1991 in Estonian football *en:1992 in Estonian football

*en:Estonia national football team 1920 *en:Estonia national football team 1921 *en:Estonia national football team 1922 *en:Estonia national football team 1923 EKSOOT hollandi viki [[:nl:Estisch voetbalelftal in 1924 EKSOOT hollandi viki [[:nl:Estisch voetbalelftal in 1925 EKSOOT hollandi viki [[:nl:Estisch voetbalelftal in 1926 EKSOOT hollandi viki [[:nl:Estisch voetbalelftal in 1927 EKSOOT hollandi viki [[:nl:Estisch voetbalelftal in 1928 EKSOOT hollandi viki [[:nl:Estisch voetbalelftal in 1929 EKSOOT hollandi viki [[:nl:Estisch voetbalelftal in 2014


Interlands Estisch voetbalelftal 1930–1939 Interlands Estisch voetbalelftal 1940–1949 Interlands Estisch voetbalelftal 1990–1999 Interlands Estisch voetbalelftal 2000-2009 Interlands Estisch voetbalelftal 2010-2019


  • EKSOOT hollandi viki [[:nl:Kwalificatiewedstrijden Estisch voetbalelftal (alates 1934. aastast Eesti jalgpallikoondise mingid kvalifikatsioonimängud)

–-

*[[:en:1938 Estonian Cup *en:2014–15 Estonian Cup (+itaalia viki)

*en:1930 Estonian Football Championship (+EKSOOT itaalia viki [[:it:+*dewiki) *en:1945 Estonian SSR Football Championship (+*ruwiki) *[[:en:…

  • EKSOOT hollandi viki nl:Deelnemers UEFA-toernooien Estland]] (Eesti klubid UEFA turniiriga seonduvalt aastate kaupa toodud)
  • EKSOOT hollandi viki [[:nl:Lijst van Europese wedstrijden van FC Flora Tallinn (ca selle klubi UEFA turniiriga seotud mängud)
  • EKSOOT hollandi viki [[:nl:Lijst van Europese wedstrijden van FC Levadia Tallinn (ca selle klubi UEFA turniiriga seotud mängud)
  • EKSOOT hollandi viki [[:nl:Lijst van Europese wedstrijden van JK Trans Narva (ca selle klubi UEFA turniiriga seotud mängud)
  • fi:Luettelo jalkapallon Viron mestaruuden voittaneista joukkueista (Meistriliiga võitjad e Eesti meistrid jalgpallis)
  • [[:de:Liste der Torschützenkönige der Meistriliiga (‚parim Meistriliiga väravakütt aastati)

---

  • [[:en:category:Esiliiga players
  • [[:en:category:Esiliiga B

*[[:en:2014 Esiliiga B *[[:en:2015 Esiliiga B

*en:1990 Baltic League (+itaalia viki) *[[:de:Baltic League 1993/94

  • [[:en:Commonwealth of Independent States Cup (seotud SRÜga; ka MISTEHA?eksootilisi vikisid), seotud artikkel aserbaidžaani viki [[Estoniya Birlik Kubokunda, ehkki seal pole sisu
  • EKSOOT itaalia viki [[:it:Mittetulundusühing Spordiklubi Football Club Levadia 2008 (räägib klubi 2008. a hooajast)
  • EKSOOT itaalia viki [[:it:Mittetulundusühing Spordiklubi Football Club Levadia 2012 (räägib klubi 2012. aasta hooajast)
  • EKSOOT itaalia viki [[:it:Football Club Santos Tartu 2014 (räägib 2014. a hooajast 2014. aastal, tegin liitmisettepaneku)


  • [[:ru:Категория:Футбольные клубы СССР, kus on Eesti NSV klubisid, mis pole seotud E-ga
  • [[:ru:Категория:ИгрокиФК «Калев» Таллин

EKSOOT itaalia viki it:Categoria:F.C. Santos Tartu; EKSOOT itaalia viki it:Categoria:Calciatori del F.C. Santos Tartu (mängijad); EKSOOT itaalia viki it:Categoria:Allenatori del F.C. Santos Tartu (treenerid)

  • EKSOOT itaalia viki [[:it:categoria:ESK Tallinna Sport (jalkaklubi (etwiki SK Tallinna Sport)
  • [[:en:category:FC Norma Tallinn
  • [[:en:category:KSK Vigri Tallinn
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Лоотус»
  • [[:en:category:Kohtla-Järve JK Järve players
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Меркуур»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Норма»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Отепя»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Пярну»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Спорт» Таллин
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК ТФМК
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Транс» Нарва
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Тервис»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Таллинна Садам»
  • [[:en:category:FC Lantana Tallinn
  • [[:en:category:FC Nikol Tallinn
  • [[:en:category:JK Tallinna Kalev
  • [[:en:category:FC Kuressaare
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Курессааре»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Динамо» Таллин
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Инфонет»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Лантана»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Легион»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Лелле»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Локомотив» Йыхви
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Аякс Ласнамяэ»
  • [[:ru:Категория:Игроки ФК «Валл»
  • [[:en:category:FC Flora Rakvere
  • [[:en:category:FC Ajax Lasnamäe
  • [[:en:category:FC TVMK
  • [[:en:category:JK Narva Trans
  • [[:en:category:JK Tervis Pärnu
  • [[:en:category:FC Lootus Kohtla-Järve
  • [[:es:Categoría:Futbolistas del Tempo Tallinn
  • terminiprobleem [[:lt:täpslk E kat-ga Fosforiit Tallinn (etwiki Tallinna Fosforiit, ent segadused Levadiaga nimega, mis mõne viki [[järgi endine nimi, ent etwiki nendest endistest nimedest eraldi artiklid)

--

*[[:en:2009 FC Flora Tallinn season *[[:en:2010 FC Flora Tallinn season

  • [[:en:List of Estonian football transfers winter 2009–10
  • [[:en:List of Estonian football transfers summer 2009
  • [[:en:List of Estonian football transfers winter 2012–13
  • [[:en:List of Estonian football transfers winter 2013–14
  • [[:en:List of Estonian football transfers summer 2014

naised + noored, noorte

*[[:de:Naiste Meistriliiga 2009 *[[:de:Naiste Meistriliiga 2010 *[[:de:Naiste Meistriliiga 2011 *[[:de:Naiste Meistriliiga 2012 *en:2013 Naiste Meistriliiga (+*dewiki)


  • [[:en:category:Estonia under-21 international footballers
  • [[:en:category:Estonia youth international footballers

art en:2013 FIBA Europe Under-20 Championship (+MISTEHA?eksootiline + kreeka viki [[+*lvwiki art Estonia national under-23 football team art Estonia national youth football team

  • [[:en:Under-19 Baltic Cup
  • [[:en:Under-21 Baltic Cup

rannajalgpall

saalijalgpall

EKSOOT itaalia viki it:Saalijalgpalli Meistriliiga 2006-2007 EKSOOT itaalia viki it:Saalijalgpalli Meistriliiga 2007-2008 EKSOOT itaalia viki it:Saalijalgpalli Meistriliiga 2008-2009

*en:2008 Baltic Futsal Cup *en:2010 Baltic Futsal Cup *lv:Baltijas Čempionu kauss futbolā 2011 *en:2014 Baltic Futsal Cup

üldkorvpall


-–-

*en:2014 KML Playoffs *en:2010–11 KML season *en:2014–15 KML season (+itaalia viki)

*lv:2004.—2005. gada BBL sezona *lv:2005.—2006. gada BBL sezona *lv:2006.—2007. gada BBL sezona *lv:2007.—2008. gada BBL sezona *en:2008–09 Baltic Basketball League (+*[[:lv:+itaalia viki) *lv:2009.—2010. gada BBL sezona *en:2010–11 Baltic Basketball League (+ lvwiki) *en:2011–12 Baltic Basketball League *en:2012–13 Baltic Basketball League (+ ltwiki) *en:2013–14 Baltic Basketball League (+ ltwiki) *en:2014–15 Baltic Basketball League (+ ltwiki)

*en:VTB United League 2008 (tuleb E kategooriasüsteemi itaalia viki …. *en:2012–13 VTB United League (+itaalia viki) *en:2013–14 Baltic Basketball League (+ itaalia viki) *en:2013–14 VTB United League (+itaalia viki) *en:2014–15 VTB United League (+itaalia viki) *en:2015–16 VTB United League (+itaalia viki)

--



*ru:Латвийско-эстонский женский баскетбольный чемпионат 2012/2013 *ru:Латвийско-эстонский женский баскетбольный чемпионат 2013/2014 *ru:Латвийско-эстонский женский баскетбольный чемпионат 2014/2015 SPORT LÕPP

8 KEEL. KEELETEADUS. KIRJANDUS

81 keeleteadus ja keeled (pers üldlingvistika, üldkeeleteadus
üldnimeteadus ehk üldonomastika (pers isikunimed ja kohanimed; kohanimed on eraldi)
  • FR võõrkeeles lõpus p, t, k jt – gen ei saa olla nõrk, cf Kant (i) (Päll, pers)
  • FR Minu meelest ei tohi vikides nimedele prioriteeti anda, sest see on entsüklopeedia ja sõnastiku piirile kuuluv teema. (Andres, viki, 2016 [arutelust Alvar]
  • FR Eedi on eesti meelitusvorm mehenimest Eduard (EEvana)
  • FR nimel nt ortograafiline variant, st pole tingimata valesti kirjutatud (Andres, viki, 2016)
  • FR e.k tav keskmise nime initsiaali ei kasutata (vist vene k, ja ka teised) (pers)
  • FR eesnimi on nt kas põliselt eestiline, võõrkeeltest laenatud, kuid kujult eestistunud (nt Jüri, Mari), puhtvõõrkeelsed või eestilised uudisnimed (EEvana 7:252)
  • TH märka, et eesnimede puhul kirillitsas ja ladina kirjas on erinevad Q-d Wikidatas, wikidata:Talk:Q31362405
  • TH https://surnames.behindthename.com/submit/names/usage/estonian
  • FR perenimesid ilmselt pea alati ikka käänata. Prob. nimede puhul (nt Vaht) küsi isikult; käänamisel jälgi ka, et tundeid ei riiva (?) (nt Keelesäuts)
  • FR E-s perekonnanimed talupoegadele 1823–1835 (Onomastika termineid)
  • FR ristinimi ehk eesnimi (E-s ka põliselt eestilised, võõrkeeltest laenatud, kuid kujult eestistunud, puhtvõõrkeelsed v eestilised uudisnimed (EEvana)
  • FR UKRAINA k on Volodõmõr Kilikevitš (Володимир Володимирович Кілікевич)
  • FR isanimi kui sageli best vahend isikute eristamiseks (Wootele, viki)
  • FR Matsi Jaagu Peeter]] (vanaisanimi (onomastika termineid)
  • FR samanimeliste puhul nt:ameti järgi, sama amet:sobiks isanimi või kuupäev (Andres, viki)
  • FR O' on iiri o' järglane (perekonnanime eeslide; nt O'Sullivan, lühendirmt)
  • FR vist USA stiilis on hüüdnimi pandud ees- ja perenime vahele (ei sobi etwiki?) (Taivo, etwiki, 2005)

--

=…'282 MURDED (pers üldmurded, eesti murded), KOHALIK JA PAIKKONDLIK KEEL. VARIANDID. RAHVAKEEL

  • (ca kattub 81'282 UDK?)
  • TH eesti murrete kaart http://www.eki.ee/murded/fonoteek/index.php?leht=2
  • kategooria:Eesti keele murded (vs murrakud ja murderühmad, vt arutelu);
  • TH rahvuskeel (keele arengujärk, teke koos rahvusega, võimalik suhelda kõigil elualadel. Eesti rahvuskeel 19 saj II pool (:et + EKSS)
  • terminiprobleem lõunaeesti keel ja põhjaeesti keel ehk Tallinna keel (vs põhjaeesti kirjakeel); etwiki ok lõunaeesti keel ja põhjaeesti keel ehk Tallinna keel (vs põhjaeesti kirjakeel)
  • FR kohalikus keelepruugis (harjumuslik keeletarvitus EKSS)
  • FR põhja- ja lõunaeesti häälikuseaduslikke erinevusi (etümolsõnar); Lõune-E kuvvas (vars) on gen:kuuda
  • FR Murretes on variatsioonide hulk suur ja käändereeglid ei ole olnud nii rangelt paigas. Koopa kohta on kasutatud (nimetavas) nii sõnu uus, oos, oon kui oone. Omastav oleks vastavalt oose, oose või oone, ooni või oone, oone. Oonega on kaasaütlev vormist oone, ehk siis Oonega mägi tähendab koopaga mägi. Ja Oosemägi on siis koopamägi. (VillaK, etviki, 2015)
  • terminiprobleem fiu-vro:Ugandi kiil ugandi keel
  • terminiprobleem fiu-vro:Sakala keel (sakala keel, eraldi artikkel, etwiki suunab see mulgi keel alla]] (arutelu tehtud)
  • FR hõrak:murrakuti esineb ka rahvaetümoloogiline variant harakamari (etümolsõnar)
  • FR kõige kaugemad tüved samojeedi keelest; omatüvi (omatüved) vs laentüvi (laentüved:vanim laenukiht on indoeuroopa laenud) (rühmitat resp. laenuperioodile ja laenuandjale (etümolsõnar)
  • TH kas teha kat:Släng Eestis või Eesti släng, mille ülemkat nt Eesti keel
  • terminiprobleem? kadakasakslik keelekasutus (majlex); kadaklus – ehk võõrsõnast küllastunud keel; kas saksa k ja eesti k pealiskaudsest tundmisest ja rahvuslikust alaväärsuskompleksis v ideoloogilistest väärveendumustest (majlex); kadakasaks (*FR saksik eestlane) ja saksastumine (aj mõisteid gümn-le:saksapäraseks muutumine, saksalaseks saamine oma rahvusest loobumise hinnaga). Venestumine - venepäraseks muutuma, venelaseks ümber rahvastuma (EKSS). pajuvenelik keelekasutus (majlex), võsajänkilik keelekasutus (majlex); pajuvenelane ehk [[]] (eestlane, kes peab ennast venelaseks, vt ka EKSS). Olid kadakasakslased, pajuvenelased, nüüd lepainglased (A. Maastik); E. keelekorraldus R. Kulli:pilliroobritlus, võsajänklus; jänkilus ehk jänkism (majlex), *FR jänkism 2. täh:jänkiluse üksikavaldus keelekasutuses; ka tarbetu toorlaen nt i.k v i.k vahendusel (nt acquis) (majlex)

keeled Eestis, mis pole eesti keel

82 KIRJANDUSTEADUS . ILUKIRJANDUS (pers üldkirjandus)

MÄLUASUTUSED JT ORGANISATSIOONID

930.25 ARHIIVINDUS, ARHIIVID (pers üldarhiiv)
1.16. Arhiivid (Ajalooarhiiv, riigiasutustena)

069 Muuseumid. Püsiekspositsioonid, pers ÜLDMUSEOLOOGIA

KONKREETSED MUUSEUMID

655 TRÜKITÖÖSTUS. TRÜKINDUS. KIRJASTAMINE. RAAMATUKAUBANDUS

KIRJANIKUD V KUIDAGI SEOTUD ISIKUD

X teoste, nt romaanide tegevuskohad või kirjandusteosed tegevuskohad vms

(02) RAAMATUD ÜLDISELT (pers ÜLDRAAMATUD; KONKREETSED RAAMATUD (PERS üldraamatud

9 GEOGRAAFIA. BIOGRAAFIAD. AJALUGU

902/908 ARHEOLOOGIA. ESIAJALUGU. MUISTISED. KODU-UURIMINE
902 ARHEOLOOGIA (pers üldarheoloogia; sellele järgneb ajalises mõttes 94 (474.2)"…/1227" MUINASAEG. ESIAEG (KUNI 1227)

--

  • FR Eestis vanaaega ei olnud, sest enne 13. sajandit puudus Eestis riiklik korraldus. Ajalooline aeg algas seetõttu keskajaga. (etwiki)
Eesti muististe klassifitseerimine (Arheoloogiga Eestimaa teedel rmt, 1989):
Asulakoht (avaasula ja pelgupaik; pers asula)
Linnus (pers vt üldlinnused)
::Matusepaik (kivikalme, maahaudadega kalmistu, kääbaskalmistu; pers vt üldkalmistud; pers *TH (kivi)kalme ja muinaskalmistu kui muinasaegsed)
::Kultusekoht (on EMS, hiiekoht ja püha puu, ohvrikivi ja kultusekivi, ohvriallikas)
::Muistne põld
Metallitöötlemise kohad (pers rauasulatuskoht
Liiklusega seotud muistised (teed, sadamad, laevaleid ja paadileid)
Peitleid ja aardeleid (pers aardeleid on peitleiu tüüpe
::Juhuleid

arheoloogilised kultuurid vms

KODU-UURIMINE (908:Kasutusala:Siia liigitada igakülgsed käsitlused piirkonna ajaloo, geograafia, tavade, kultuuri, majanduse jne. kohta. ) (pers kodulugu, koduajalugu)

UDK 351.853 (pers liigitus) Mälestiste, ajalooliste hoonete, arheoloogiliste ja ajalooliste paikade järelevalve. Loodusmälestiste kaitse.

CONSERVATION, MUINSUSKAITSE (UDK?, viki pandud Ajalugu alla ja Kultuur alla)
(vt ka 39 ETNOLOOGIA .., kus on rahvakultuuriga seonduv

looduslikud pühapaigad

üldrahvused (vt ka peatükki Üldgeograafia)

  • TH ru:Категория:Категории по народам (pole:en, pole:de)
  • TH Category:Ethnic groups by language family (pole:de)
  • TH Category:History by ethnic group (pole:de, pole:ru)
  • TH Category:Lists of ethnic groups (sh fiu-vro:Katõgooria:Rahvaq ja hõimuq
  • FR etniline ehk mingi rahvusega seoses olev).
  • FR inimesi kat-da nii rahvuse, elukohamaa ja kodakondsuse järgi (:et)
  • FR elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse nt sellistest kriteeriumitest:kodakondsus, sünniriik, enesemääratlemine ja emakeel (Eestlased ja eesti k. välismaal rmt:11)
  • FR rahvus kui mitte sündides saadud vs rahvas?, hea selgitus majlex)
  • TH? pers UDK erinevus, et rahvad ka selle liigi all rääkida
  • TH http://www.eki.ee/KNAB/p_lg_et.htm , kus on Maailma keeled, kirjad ja rahvad)
  • TH Muis sõnar:etnilised/piirkondlikud rühmad:hiidlased, kihnlased, mulgid, saarlased, setud
  • fiu-vro:Katõgooria:Kihnlasõq (kihnlased, tähelepanuväärsus?)
  • FR EEvana räägib sageli ühe all nt Votjaki keel ja kirjandus)
  • FR vene heliloojad = vene rahvusest heliloojad, Venemaa (või Vene) heliloojad = Venemaal elavad või Venemaa alamatest või kodanikest heliloojad. Analoogiliselt ka prantsuse ja Prantsusmaa või Prantsuse. (Andres, viki, 2006)
  • TH -maa vs rahvus, nt kategooria arutelu:Venemaa kirjanikud
  • FR Eesti (suure tähega) päritolu ja eesti päritolu on kaks ise asja. Kui kirjutada väikese tähega, siis on jutt etnilisest päritolust. (etwiki). Kui isiku rahvus on kirjutajale kindlalt teada, siis on täiend väiketähega:eesti matemaatikaõpetaja. Kui rahvus teada ei ole või kirjutaja kahtleb selles, on õige suure tähega täiend:Eesti matemaatikaõpetaja (vist A. Mund, EKI, 2017)
  • FR nt pl:Kuchnia polska, Sztuka polska, ehkki enamikus on kujul X asi Poolas, aga kui nt poolapärane, poolakeelne, siis ei tule X asi Poolas (pers)
  • TH Arutelu:2 Quick Start (Eesti vs eesti ansambel, pers pigem hakkame üle minema üksnes suurtähelisele variandile)
  • TH riik ja rahvus nt ad hoc eesti ja Eestimaa
  • FR keskajal E-s maal etnilised piirid langesid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega; feodaalid olid sakslased
  • TH sama arutelu:eesti päritolu asi Arutelu:Kroonlinna Joann
  • TH kuidas linkida indekl sõnu, nt udmurdi, lapi, juudi, tšuktši, indiaani, nt inglise on lingitud riigile, nii ka iiri, samas loogiline ehk keelele või rahvale?
  • TH eraldi tuleb kontrollida isuri, vadja jne lingid, mis rahvusele esialgu suunata ja riigi (moodustise) asi teisejärguline, viga ehk nt prantsuse, mis suunab riigile
  • FR mingil rahval endanimetus
  • FR This Category (*en:category:Historians of Estonia) is for historians (of any nationality) who study Estonia. It is not to be confused with *en:category:Estonian historians, historians of any field who are Estonian.,
  • TH "Juudi filosoofia" näitel esitab ta neli võimalust selle mõistmiseks, mida tähendab x-i filosoofia (juudi religiooni filosoofiline vorm, juudi rahvuse poolt kogu maailmas tehtav filosoofia, juudi rahvuse endaomase ilmaliku mõtlemise väljendused, Iisraelis tehtud filosoofia). Eesti puhul on aktuaalsed vist viimane ja eelviimane, vähemal määral teine. (etwiki, Kamma, 2007)
  • terminiprobleem eesti rahvusvähemused ehk (?) eesti vähemusrahvused (vt arutelu:vähemusrahvus
  • TH on Eesti mustlased, Category:Romani in Estonia, en:Laiuse Romani language (Laiuse murrak (nii nimetatud EE), pers ehk Laiuse mustlaskeel?) (enne teha Laiuse mustlased +*frwiki, en:Baltic Romani (räägib mustlaskeele dialektidest).
  • EESTLUS]] (eestlus), NATSIONALISM]] (natsionalism), RAHVUSLUS]] (rahvuslus), välis-eestlased, välismaalased Eestis, X rahvuse diasporaa Eestis; Eesti-x riigi suhted on ptk 327 Rahvusvahelised suhted
  • terminiprobleem eestlus (EMS); vt viki [[vaidlustatud, EKSS
  • Kasutaja:Estopedist1/Välis-Eesti värk riigiti
  • FR hea kat:et Välismaalased Eestis
  • TH hea ülemkat Vähemusrahvuste kultuur Eestis ja nt alamkat Vene kultuur Eestis
  • FR VE:mitte-eesti rahvuskultuuri ühendused (veebist
  • FR v-o teha ka kat "Vene kultuur Eestis"]] (Vene kultuur Eestis), samuti teiste riikide puhul, nt laulukoorid X riigis kui Eesti kultuur Ameerika Ühendriikides, mille ülemkat nt Eesti-X riigi suhted; *FR X-X riigi kirjandussuhted (etwiki ka sellenim artikkel Soomega seonduvalt); v-o suhetest madalam n-o tase on kontaktid, nt Aasia ja Aafrika ning kontaktid Eestiga. Siiski nt:et on tehtud esialgne kat "Eesti venelased", kuhu on pandud ka nt art Vene Teater
  • FR Argentina eesti (pers parem ehk eestlaste) kogukond (veeb) või pers Eesti (eestlaste) diasporaa Argentinas
  • FR X riigis elas umbes X arv inimest, kes on sündinud Eestis. Eesti juurtega inimesi elab riigis üle X arvu (välismin. veebist)
  • FR ptk Tegevus Austraalia eestluses (pers eestlaskonnas)
  • FR väliseesti kui kasutatav vaid täiendina, analoogid inglise, soome-ugri (Andres, viki)
  • TH kuhu ja kas suunata väliseesti?, nt Välis-Eesti on täpslk väljaannetest
  • terminiprobleem etwiki Eesti pagulaskirjandus vs väliseesti kirjandus vs Eesti eksiilkirjandus (eksiilkirjandus)
  • kategooria arutelu:Välismaa eesti koolid (pealkirja ühtlustus?)
  • TH nt etwiki Eestlased Lätis, ent võimalik kasutada ka v-o märksõnu lätieestlased või Läti eestlased; analoogne ka teiste puhul
  • FR Gruusiasse ränne 2 korral = 1868 ja 2) 1880–1890; Siberi asundustesse 1850 Ida-Siber ja 1897 Vladivostoki juurde
  • FR kodueesti kultuur (kultuur, mille lõid Nõukogude okupatsiooni ajal kodumaale jäänud eestlased) vs väliseesti kultuur (aj mõisteid gümn-le), väliseestlus

--

en SYS on järgmine:

91 GEOGRAAFIA. MAA JA ÜKSIKUTE RIIKIDE UURIMINE. REISIMINE. REGIONAALGEOGRAAFIA (PERS ÜLDGEOGRAAFIA

(EMS on GEOGRAAFIA. GEODEESIA. KARTOGRAAFIA. (pers üldgeodeesia, üldkartograafia)

Omavalitsused ja täitevkomiteed (Riigiarhiivis süsteem)

Maavalitsused, maakondade ja oblastite täitevkomiteed
Linnavalitsused, linnade täitevkomiteed
Vallavalitsused, valdade täitevkomiteed
  • terminiprobleem ru:Нарвская республика (eraldi artikkel on küll bulgaaria vikis:Нарвска република), mis on ptk artiklis Narva jõe piirkond, ent etwiki ei maini üldse seda, Narva vabariik (ref?
  • terminiprobleem Category:Estonian explorers (kuidas nimetada, nt etwiki kat Maadeavastajad ja Maadeuurijad]] (arutelu tehtud)
  • FR 19. saj lõpul olid E alal eksisteerinud vallad ja linnad 4-s kubermangus (sh Pihkva ja Peterburi kubermang)
  • TH valla nimetamisel ebaühtlus, nt KNAB on Väike-Kambja vald, mitte genitiivis. *FR Suur-Soldina (pers Suure-Soldina kui tänapäevasem?) on traditsiooniline nimekuju.--The Prince of Tartu, 18. jaanuar 2018

konkreetsed asulad vms geogr objektid

praegused Venemaa (üldVenemaa) vm Aasia asulad, seotud Eestiga
  • TH geogr järgnevus Isuri kõrgustik --> Laadoga jv --> Vepsa kõrgustik
  • FR [Pihkva o.] rajoon jaguneb Ostrovi linnaks ja 6 külaasunduseks (etwiki)
  • FR võimalik, et 1994-2006 olid Venemaal mitmetes kohtades vallad, nt Zagrivje vald (ruwiki Загривское сельское поселение). Seega nt materjali valdade kohta võib saada hilisematest külaasundustest
  • FR aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград
  • TH, et SPE on KNAB Peterburi (öeldud 1. tase) haldusüksus
  • FR Kuzjomkino vald eksisteeris vist 1994-2006, praegu K. külaasundus (etwiki)
  • terminiprobleem ru:Колония имени Томпа (mingi väliseestlaste ja lätlaste küla või asula, ent ei leia viki ega veebist vasteid (ref?]] (arutelu tehtud); EKSOOT ukraina viki uk:Шагонар ja EKSOOT ukraina viki uk:Чадан (+both arutelu tehtud)
  • commons:category:Spitsinskaya coastal zone (Спицинская береговая зона, ref? Spitsinsakaja rannikutsoon, link? (Spitsinskaja), Peipsi idarannikul, tähelepanuväärsus?
  • FR Musta mere kirdeosas on Sotši, Suhhumi jt kohad
  • FR Vene Karjala (EEvana)

praegused Läti asulad, seotud Eestiga, sh Liivimaaga

geograafilised kohanimed üldkartograafia, kaartidega seonduv (vt ka peatükki Üldrahvused)

(vt ka Onomastika ptk, kus on isikunimed)
  • FR eksonüüm on nt La Manche'i nimetus kahes riigis, ka Riia, sest ametlik nimi on ju läti keeles Riga;
  • FR saksa keeles kirjutatakse enamik kohanimesid ilma artiklita (nt Italien)
  • TH saksa jt võõrnimedest, et mida kasutada de:Wikipedia:Namenskonventionen#Anderssprachige Gebiete (nt Reval (l) vms asemel mis kasutada)
(1-21) MUNITSIPALITEEDID. LINNA-, LINNALINE. LINNAOSAD
(1-22) VALLAD. MAA-, MAALINE (RURAALNE). MAA- (KÜLA)KOGUKONNAD, KIHELKONNAD; üldmaakonnad +üldkihelkonnad)
  • EKSOOT tšehhi viki kahtlane üldartikkel Územně-správní členění Estonska , mis varem oli seostatud etwiki artikliga Eesti maakonnad, ent ma muutsin
  • terminiprobleem sv:Maa (län) (ref?, mis räägib justkui mõistest maakond 1918–1940 Eestis]]
  • TH üldküsimused kategooriates Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt Looduslikud pühapaigad (räägib kihelkondade vs valdade järgi kategoriseerimisest
  • TH E kihelkondi võib saada tänapäevase haldusjaotuse järgi kokku viia selle järgi, sest on vastav pühapaikade andmebaas ja paljud neist ka kultmälestiste registris
  • TH kihelkonniti kategoriseerimine nt kalmistute puhul vt Kasutaja arutelu:Castellum (sealt märks Kärevere Kangelaskalmistu), samuti võimalik fiu-vrowiki järgi mõisad, jõed, järved, koolid (nende nelja kati kohta on seal tehtud Põlva, Hargla, Kanepi, Karula, Räpina, Rõngu, Rõuge, Urvaste, Vastseliina kihelkonna kohta
  • FR Eestimaa ja Liivimaa maakonnad ja khk-d kaardil (vt Eesti rahvapärane puutööndus:273)
  • TH Arutelu:Viljandi kreis, kus kirjutatakse saksakeelsed kreis ja nende tõlkimine nt inglise keelde
  • kategooria:Kihelkondade navigeerimismallid, seal ka mittekihelkondi, vt arutelu ja kategooria arutelu:Kihelkondade navigeerimismallid (arutelu tehtud, kus ka mõisad ja vallad nende keskused?
  • terminiprobleem kihelkond (:de on kahtlane Kirschspiel, sest etwiki viib:de Parochie),:en on Hundred (county division), kus mainitud ka et eesti k kihelkond

ÜLDVALLAD (VALDADE ARENG E-S; pers ; vald oli muidu väikseim OV-lik haldusüksus E-s)

  • FR I valla OV alged:magasivilja kogumine, vaestehoole ja vallakohtud (rahvakultrmt:336)
  • TH Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg (detailine kaart 1939 kaotatud ja loodud valdadest Arutelu:Eesti haldusjaotus ja veel en:Wikipedia talk:WikiProject Estonia/Archive 1#Translation of vald
  • FR 17–18. saj oli vald mõisamaa + seal elavad pärisorised talupojad (EE 14; ja vist samal ajal ka vald kui mõisapiirkond]] (ref?) = algul E-s mõisavallad; vallakogukonnad kujunesid 18. saj lõpul (samal ajal lõppesid külakogukonnad); (Kronologrmt?); 18. saj lõpus hakkas vald aga tähendama talurahvakogukonda (EE 11:267)
  • FR mõisavald (lühemalt vald) – 17. saj, kui mõis oli muutunud haldusüksuseks, juriidiliselt see 1816 ja mõisavallale vist vastandus tollal mõisasüda (EE? 11?)
  • FR vallas oli kogukond, mis suurem üksus kui küla (pers)
  • FR pärast 1816 ja 1819 hakati valdu moodustama eelkõige mõisate kaupa (EE 11:267); algul polnud valdadel ette nähtud maa-alalist terviklikkust (sageli koosnesid eraldi seisvatest, lahusosadest, peamine, et oleks 200 meeshinge) (EE? 11:267)
  • FR 1816 Eestimaal loodi vald tänapäevases mõttes (ja need olid mõisavallad, mis enamasti mõisate järgi, EE? 11)
  • valdade osatähtsus hakkas suurenema 18. saj lõpul (EE? 11)
  • FR 19. saj algus kuni 1866  kus mõis seal vald
  • FR 1866. aasta vallaseadusega muutus Padise kloostri mõisavald mõisast sõltumatuks haldusüksuseks. (etwiki)
  • FR kaksikvald, nt 1860. aastate kontekstis ja siis eraldi eraldi valdadeks (RA valdade register)
  • TH kas Eesti X vallavanemast on ikka mõtet eraldi artikli teha, nt Tarvastu vallavanem v need mainida vastava valla artiklis
  • FR vallaomavalitsus oli 19. saj I poolel mõisavalitsuse tugeva eestkoste ja järelevalve all (EEvana 695)
  • FR mõisakohtute asutamine, magasivilja ühine kogumine ja selle ühishaldamine  pani aluse kogukondlikule mõisavallale (E OV taskuents rmt:41); 1816 ja 1819 seadustega määrati mõisavalla staatus, selle kohustused, ülesanded ja õigused, sh mõisakoolide asutamine kui uus nõue (Eesti OV taskuents:41). Eestimaa kuber (seal rohkem eramõisaid nimetati mõisavalda mõisakogukonnaks e Gutsgemeinde), Liivimaa kuber (seal rohkem rendimõisaid) aga maakogukonnaks (Eesti OV taskuents:42)
  • FR enne 1866 väikestest mõisatest asutati mõnikord ühendatud vallakogukondi (EE? 11?)
  • FR 1866 moodustatud vallad ei kattunud sageli mõisapiiridega (EE? 11?)
  • FR 1866 vallaseadus, mille järgi iseseisev haldusüksus (Kronologrmt) ja 1866. aastast kaotasid mõisad haldusvõimu valdade üle (EE? 11?)
  • FR 1891–1893 paljud mõisavallad (pers pigem olid mõisavallad enne 1866) liideti suuremateks valdadeks (Kronologrmt)
  • FR tundub, et 19. sajandil mitmed kogukonnad liitusid valdadeks, nt artiklis Kambja vald, kus ka vastavaid linke
  • FR 1950 asendati vallad kn-ga (rahvakultlex:336; samal aastal ka rajoonid; vallad taastati 1991-92)
  • valda juhivad vallavolikogu ja volikogu moodustatud vallavalitsus (EE? 14?:633)
  • FR nt Kooraste valda (enne 1939 vald) imetatud ka Ungra mõisa koguk-ks. (valdade register)
  • FR Pikkmetsa (poolmõis või mõisamaakoht). (Rahvusarhiiv)
  • FR haldusjaotuse teise, omavalitsusliku tasandi moodustavad 205 valda ja 42 linna, osalise omavalitsusega üksused on ka 8 Tallinna halduslinnaosa (vist EE, juba EV aeg)
  • TH X kirikuvald, jäta esialgu vahele, sest need ilmselt kõikide kihelkondade kohta ja erinevus X kirikumõisast, kusjuures iga kirikumõisa artiklis saaks mainida, et see kirikumõis kuulus X kirikuvalda
  • TH viki esinevad mõisavald märksõnad, v-o siiski mitte teha eraldi artiklid, vaid siduda vastava mõisa artikliga?)
  • kategooria arutelu:Vallad (öeldakse, et kui eesti k liigisõnana vallad ka nt X teises riigis, siis kategooriad kui mõistelised süsteemid pigem ei hõlma seda)

ÜLDLINNAD, LINNAHALDUS, ehk ka LINNAGEOGRAAFIA?

  • TH eraldi teha LINNAELU, LINNAVÕIM
  • FR und die Stadt bis 1918 amtlich Reval hieß (v-o on see õige, saksa vikist, 2014:Liste von Söhnen und Töchtern der Stadt Tallinn)
  • FR 1917 oli aleviseadus – loodi I alevid kui uut liiki haldusüksused
  • FR Eesti linnad on omavalitsusstaatusega linnad ja vallasisesed linnad. (etwiki)

3. Linnaomavalitsused (alljärgnev Ajalooarhiiv)

3.1. Magistraat ja foogtikohus
3.2. Linnaomavalitsused
3.3. Gildid ja tsunftid

SELTSID, GILDID, TSUNFTID (aga vs maakäsitööline)

3.4. Linnade vaeslastekohtud
3.5. Linnade alamkohtud