Kasutaja:EeroBot/ETBL/Samuel Pufendorf

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Samuel Pufendorf (8. jaanuar 1632, Dorfchemnitz, Saksimaa26. oktoober 1694, Berliin) oli Eesti saksa õigusteadlane, ajaloolane ja üks varajasi valgustajaid.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Immatrikuleeriti 1650 Leipzigi Ülikoolis, 1656 Jena Ülikoolis, kus samal a-l kaitses magistrikraadi. Jätkas 1659 õpinguid Leideni Ülikoolis. Oli 1661–68 Heidelbergi Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja filol professor, ühtlasi 1664–68 Pfalzi printsi Karli õpetaja. Võttis 1667 vastu kutse loodus- ja rahvusvahelise õiguse professori kohale 1668 avatavasse Lundi Ülikooli kohustusega pidada loenguid ka eetikast ja riigifilosoofiast. Taani invasiooni tõttu peatas P. 1676 oma tegevuse ülikoolis ja pages Stockholmi. Oli 1677–87 Rootsi riigihistoriograaf, kirjutas 30-aastase sõja ajaloo ja monogr kuningas Karl X Gustavist. Oli ka Muinsuste Kolleegiumi assessor ja kuninganna Ulrika Eleonore sekretär. 1668 aktsepteeris Brandenburgi kuurvürsti Friedrich Wilhelmi pakkumise tulla riigihistoriograafiks, kellena sai hiljem ka kammerkohtu eesistujaks ja salanõunikuks, aastast 1694 vabahärraks. Vaateilt oli ratsionalist nii materiaalsete kui ka intellektuaalsete suhete seisukohalt. Lükkas kõrvale Aristotelese õpetuse ja sellel põhineva skolastika, ilmutas suurt sümpaatiat stoitsismi vastu. Inimühiskonna arengut käsitledes väitis, et looduslikes oludes olid inimesed nõrgad ja abitud, sest puudusid mitte ainult tööriistad, vaid ka ühiskondlikud institutsioonid, mis teevad võimalikuks tsiviliseeritud elu (abielu, riik, omand, raha jms). P. rõhutas indiviidi kohustusi enda ja teiste inimeste vastu ning aitas oma õpetusega kaasa loodusõiguse ilmalikustamisele. Tema loodusõiguslikud ideed mõjutasid ka Eesti- ja Liivimaa intelligentsi, eriti tugevalt AGC (1690–1710) õppejõude ja üliõpilasi. Ülikooli õigusteaduskonna professorid Olaus Hermelin ja Samuel Auséen oli loodusõigusliku koolkonna veendunud pooldajad. Võrdleva õigusteaduse meetodist lähtumist nõudis ka AGC 1698. a põhiseadus. See märkis progressiivsete kodanlik-demokraatlike ideede võitu ülikoolis. P. üks põhiteoseid "De jure naturae et gentium" oli AGC rmtk üks loetavamaid teoseid.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • De jure naturae et gentium. Lund, 1672)
  • De officio hominis et civis. Lund, 1673.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • TÜ ajalugu I, 197, 199, 216, 250, 254, 277, 278.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.