Kasutaja:EeroBot/ETBL/Peeter Päts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Peeter Päts (5. märts 1880, Tahkuranna vald, Pärnumaa9. november 1942, Tallinn) oli Eesti geograaf, pargiarhitekt ja looduskaitsetegelane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Päts oli põllumehe poeg, Konstantin ja Voldemar Pätsi vend.[1]

Lõpetas 1898 Pärnu linnakooli, 1901 Pihkva Maamõõtjate Kooli. Tutvus 1911 linnaplaneerimisega Peterburis, Moskvas, Harkovis ja Kiievis, 1912 Saksamaal (Berliinis jm). Õppis 1914 Dresdeni Tehnikaülikoolis, siis Moskva Põllumajandusinstituudis ja 1921–22 TÜ-s metsandust, lõpetas 1928 TÜ loodusteaduskonna geograafina, geograafiamagister (1928, TÜ), väitekiri "Eesti ja Läti Vabariigi vaheline piir" (Pärnu, 1927). Registreeritud maamõõtja (1935). Võttis osa Vene-Jaapani sõjast, I maailmasõjast (ohvitserina Poola rindel, 1915–16 Tallinna merekindluse topograafi abi). Oli 1902–10 (vaheajaga) Grodno riigimaade valitsuse topograaf ning Tomskis, Petrozavodskis ja Vitebskis maakorraldaja, 1910–14 ja 1918 Tallinna Linnavalitsuse maamõõduosakonna juhataja, 1918–20 Pärnu linna mõisade ja metsade valitseja, Pärnu maakonna komandant ning Pärnumaa rahvaväe ja Kaitseliidu ülem, 1921–27 Eesti-Läti piirikomisjoni liige ja esimees, 1927–34 Petseri ja Narva-taguste maade kinnistuskomisjoni liige, 1934–35 Kadrioru pargi valitseja, 1935–38 Põllutööministeeriumi Riigiparkide Valitsuse direktor, 1938–40 Sotsiaalministeeriumi Loodushoiu ja Turismi Instituudi direktor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Juhendas Kadrioru, Toila-Oru, Keila-Joa ja Pühajärve pargi rekonstrueerimist. Korraldas aednikele ekskursioone ja õppereise Saksamaale jt riikidesse, saatis mh 1938 oma kulul kuus abiaednikku Riigi Kõrgema Kunstikooli aiaarhitektuurikursustele. Juhtis looduskaitse- ja loodushoiuseaduste koostamist ning vastava kirjanduse väljaandmist. Araamatu "Looduskaitse" (I 1937, II 1940) toimetajaid ja autoreid, koguteose "Võidupüha" (1938) kaasautor, ajakirjade "Eesti Looduskaitse" (1938–39) ning "Loodushoid ja Turism" (1939–40) peatoimetaja. Osales Eesti Loomakaitse Liidu ja Tallinna Loomaaia asutamises. Looduseuurijate Seltsi, Eesti Geodeetide Ühingu (1937–40 esimees) jmt organisatsioonide liige. Vabadusristi I liigi 3. järk, Valgetähe III klassi teenetemärk, piiskop Platoni 2. järgu ja Läti Kolme Tähe II klassi aumärk.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mõtteid looduskaitsest. // Looduskaitse. I. Tallinn, 1937
  • Ikka edasi. // Aednike töörindelt. Tallinn, 1937
  • Ülevaade Loodushoiu- ja Turismi-instituudi tegevusest 1938.–1939. a. Loodushoiu- ja Turismi-instituudi tööde suund. // Looduskaitse. II. Tallinn, 1940.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 126
  • Eesti riigi-, avalikud ja kultuuritegelased 1918–1939. Tallinn, 1939, 216
  • EE 7, 616; 14, 394
  • Eesti aianduse biograafiline leksikon. Tallinn, 1998, 108.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.