Kasutaja:EeroBot/ETBL/Ott Ojamaa

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ott Ojamaa (aastani 1934 Bachmann, 11. veebruar 1926, Tallinn25. november 1996, Tallinn) oli Eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja kriitik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ott Ojamaa oli ametniku poeg.[1]

Õppis 1935–40 Tallinna Inglise Kolledžis ja 1942–43 J. Westholmi Gümnaasiumis, lõpetas 1945 Tallinna 7. keskkooli ja 1950 TÜ prantsuse filol alal, 1952–55 Moskva I Võõrk-te Instituudi asp. Oli 1950–52 TÜ Lääne-Euroopa k-te kateedri õpetaja ja vanemõpetaja, 1955 TÜ pearmtk v-raamatukoguhoidja, 1956–60 Eesti Rkl Kirjastuses, ühtlasi TÜ Lääne-Euroopa kirj ja klassikalise filol ning võõrk-te kateedri õü täitja, 1960–68 TÜ Lääne-Euroopa kirj ja klassikalise filol kateedri õpetaja, aastast 1968 vabakutseline literaat. 1968–75 oli TRK väliskirj mittekoosseisuline õppejõud.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Art-id tõlkeprobleemidest, kirjutanud saatesõnu ja kommentaare. Tõlkinud klassikalist ja kaasaegset pr, hispaania, Lõuna-Ameerika ning ingl kirj. Toimetanud sõnaraamatuid, koost ja tõlkinud kesk- ning kõrgkooliõpikuid. Kirjanike Liidu liige (1972).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • XVI sajandi prantsuse kirjandus (kaasautor V. Alttoa). Tartu, 1962
  • XIX–XX sajandi väliskirjandus. 1.–10. vihik (kaasautor). Tartu, 1961–73
  • 20. sajandi väliskirjandus. Tallinn, 1971
  • Jean Giono eessõna "Tõe ja õiguse" prantsuskeelsele väljaandele. // KK (1976) 10
  • Mateeriasse kootud palve. Tallinn, 1992.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 233
  • EKirBL, 255
  • EKL 383–384
  • EE 14, 338.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.