Kasutaja:EeroBot/ETBL/Oskar Priilinn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Oskar Priilinn (aastani 1935 Fridolin, sündinud 18. mail 1926 Pati vallas Pärnumaal) on Eesti geneetik ja taimeselektsionäär.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Priilinn on talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1945 Pärnu 1. Keskkooli, 1949 TÜ põllum-teaduskonna agron erialal, 1952 Eesti TA aspirantuuri, põllumajanduskandidaat (1953, TÜ), väitekiri "Формирование урожая яровой пшеницы в зависимости от биологических особенностей сортов и условий выращивания", bioloogiadoktor (1983, Minsk), väitekiri "Основы использования химического мутагенеза для создания исходного селекционного материала яровой и озимой пшеницы в условиях западных районов СССР". Oli 1952–54 TA Põllum Instituudi n- ja vanemteadur, 1954–57 TA Tallinna Biol Eksperimentaalbaasi juhataja., 1957-1991 TA EBI direktor, 1991–2004 vanemteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud peamiselt suvinisu arenemise biol ja saagi kujunemist, keem mutageneesi taimedel, gen protsesse taimede adapteerivas selektsioonis ja genoomi rekonstrueerimise meetodeid. Rajanud Eestis taimede keem mutageneesi uurimissuuna, arendanud mutageneesi teooriat ning teinud uurimisi suvinisu genoomi rekonstrueerimiseks. Osalenud põllum produktiivsuse suurendamisele suunatud biol uurimiste arendamisel ja uurimistulemuste rakendamisel praktikas. Ülel N. I. Vavilovi nim Geneetikute ja Selektsionääride Seltsi Kesknõukogu ja Presiidiumi liige (1977–1991), APS-i auliige (1999). Eesti NSV tnl teadlane (1986). S. I. Vavilovi medal (1977), K. E. Baeri medal (1986), Eesti TA medal (1986), N. I. Vavilovi mälestusmedal (1987), Eesti NSV riiklik preemia (1987, kollektiivis), Eesti Vabariigi teaduspreemia (1999, kollektiivis). Üle 160 teadustrükise, aimeart-d (üle 80).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Suvinisu saagistruktuur olenevalt sortide bioloogilistest omadustest ja kasvutingimustest. // TA Toim. Biol (1954) 2
  • Mutants in summer wheat induced by chemical mutagens. // Genetics 74 (1973)
  • Исследования по химическому мутагенезу у сельскохозяйственных растений (kaasautorid T. Šnaider, T. Orav). Тлн, 1976
  • Identification of the chromosomal translocations in wheat (kaasautor). // Wheat Information Service 57 (1983)
  • The use of ph mutant increasing homoelogos pairing in wheat x rye hybrids (kaasautor). // Wheat Information Service 59 (1984)
  • Генетические особенности сортов и индуцированных мутантов мягкой пшеницы (kaasautorid T. Šnaider, T. Orav), Тлн, 1988
  • Taimegeneetika ja sordiaretuse geneetiliste aluste arendamisest Eestis. // Agraart II (1991) 2
  • Põllumajandustaimede geneetiliste ressursside säilitamisest ja kasutamisest. // Agraart. 6 (1995) 2
  • Genetic analysis of disease resistance in wheat hybrids, derivatives of Triticum timopheevii and T. militinae (kaasautor) // Acta Agronomica Hungarica 44 (1996) 3
  • Sordiaretuse geneetilised alused ja taimede genoomi rekonstrueerimise meetodid. // Kaasaja meetodid sordiaretuses. Jõgeva, 1996
  • Genetic resources for the adaptive breeding of wheat (kaasautor). // J. Agric. Sci. 7 (1996) 1
  • Plant genetics in Estonia (kaasautor). // Proc. Latvian Acad. Sci. Sect. B (1997) 1/2
  • Nisu haiguskindluse geneetika ja aretus (kaasautor). // Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn, 1999
  • Tasakaalustatud arengu geneetilisi aspekte taimekaitses. // APS Toim 11 (2000)
  • Chromosomal location of powdery mildew resistance genes and cytogenetic analysis of meiosis in common wheat cultivar Meri (kaasautor). // Hereditas 132 (2000) 1
  • Monosomic analysis of disease resistance in common wheat cultivars and introgressed lines (kaasautor). // Annual Wheat Newslett. 47 (2001)
  • Genetic analysis of durable powdery mildew resistance in a common wheat line (kaasautorid H. Peuša, T. Enno). // Hereditas 136 (2002) 3.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 379
  • Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999, 53.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.