Kasutaja:EeroBot/ETBL/Nikolai Pirogov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Nikolai Pirogov (25. november 1810, Moskva5. detsember 1881, Višnja Vinnitsa läh) oli Eesti vene arstiteadlane, kirurg ja anatoom.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Pirogov oli ametniku poeg.[1]

Lõpetas 1828 Moskva Ülikooli arstiteaduskonna, õppis 1828–32 TÜ Professorite Instituudis professor J. Chr. Moieri juhendamisel kirurgiat ning oma algatusel topograafilist ja kirurgilist anat-t, meditsiinidoktor (1833, TÜ), väitekiri "Num vinetura aortae abdominalis in aneurismate inguinali adhibitu facile ac tutum sit remedium?". 1833–35 täiendas end kirurgias Saksamaa tuntuimate kirurgide juures ja 1838 Pariisis. Peterburi Med-kirurgilise Akad akadeemik (1846), Peterburi TA korrespondentliige (1846); tegelik riiginõunik. Naasnud 1835 Saksamaalt, töötas algul kliinikus oma õpetaja J. Chr. Moieri juures, seejärel tema järeltulijana 1836–37 TÜ arstiteaduskonna erakorraline, 1837–41 teor ja praktilise kirurgia professorina, ühtlasi oli 1836–41 kirurgiakateedri ja -kliiniku juhataja. Õpetas (loengutel enda valmistatud prepraatidest tehtud topogr jooniseid kasutades ning vivisektsioone tehes) teor ja praktilist kirurgiat, kirurgilist ja patol anat, ka silmahaigusi. Õppetöö kõrval jätkus Prof-te Instituudis alustatud uurimistöö, millega P. kindlustas eksperim suunda ja andis tead põhjenduse anatoomilis-füsiloogilisele suunale kirurgias. 1837 ja 1839 ilmus P. väljaandel 2-köiteline teos Annalen der chirurgischen Abtheilung des Clinicums d. kaiserl. Universität Dorpat, milles kriitilist suhtumist ja oma vigade tunnistamist käsitatakse arstiteaduse ja -praktika arengu tähtsaima eeltingimusena ning efektiivse meetodina diagnoosimis- ja ravivigade vältimiseks. Esimese suure tunnustuse kodu- ja välismaal tõi uurimus Anatomia chirurgica truncorum arterialum atque fasciarum fibrosarum koos atlasega Anatomia chirurgica truncorum arterialum (Dorpat, 1837–1838), mis pälvis Vene TA Demidovi preemia ning ilmus kokku viies tr-s, sh ka saksa ja prantsuse k-s. Õppetöö vaheajal tegi koos 2–3 assistent-ga väljasõite Tallinna, Valmierasse, Cēsisesse ja Riiga, kus võttis vastu haigeid ja tegi operatsioone kasvajate kõrvaldamiseks, karioossete ja nekrootiliste luude eemaldamiseks ning silmahaiguste (kataraktid jm) ravimiseks. 1841–56 oli P. Peterburi Kirurgiaakad (hilisem Sõjameditsiini Akad) hospitaalkirurgia professor, akad kirurgiakliiniku rajaja ja juhataja, aastast 1846 praktilise anat instituudi direktor, ühtlasi 2. jalaväehospidali kirurg ja Peterburi med instrumenditehase tehnikadir, 1856–58 Odessa ja 1858–61 Kiievi õpperingkonna kuraator ning rahvahariduse ministeeriumi nõukogu liige, 1862–66 Saksamaale komandeeritud professorikutseks valmistuvate Vene teadlaste mentor. Aastast 1866 elas oma mõisas Višnjas. 1847 käis Kaukaasia ja 1854–55 Krimmi sõjatandril, 1870 Punase Risti vaatlejana Preisi-Prantsuse ja 1877–78 Vene-Türgi sõjas.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmakuulsusega kirurg ja anatoom, kes anat ja kirurgia ühendamisega pani aluse uuele teadusele – kirurgilisele ehk topograafilisele anatoomiale, eksperimentaalkirurgia ja sõjalise välikirurgia rajajaid. Võttis kasutusele jäiga kipsmähise, kasutas 1847 (Kaukaasias) esimesena eeternarkoosi lahinguväljal, arendas jala amputeerimisel luuplastikat, üldistas oma kogemusi haavatute ravimisel välitingimustes. Kolm Vene TA Demidovi preemiat. 1879–81 kirjutatud memuaarid (Дневник старого врача) sisaldavad ka andmeid TÜ-st aastail 1830–1840. Paljude kodu- ja välismaiste teadusorg-de auliige, TÜ (1852) ja mitme Vene ning välismaa ülikooli audoktor.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Chirurgische Anatomie der Arterienstämme und der Fascien. Dorpat 1937–1839 (ka prantsuse k-s)
  • 5. tr: Санкт-Петербург, 1881, Ueber die Durchschneidung der Achillessehne, als operativorthopädisches Heilmittel. Dorpat, 1840
  • Angewandte Anatomie des menschlichen Körpers mit Abbildungen. Descriptiv-physiologische und chirurgische Anatomie. Санкт-Петербург, 1843–1845
  • Анатомическое изображение человеческого тела, назначенное преимущественно для судебных врачей, с атласом. Санкт-Петербург, 1846
  • Recherches practiques et physiologiques sur l`éthérisation. Petersburg, 1847
  • Klinische Chirurgie. Leipzig, 1854
  • Anatomia topographica sectionibus per corpus humanum congelatum triplici directione duetis. Petersburg, 1851–1854
  • Анатомия разрезов. // Отечеств. Зап. (1860)
  • Grundzüge der allgemeinen Kriegschirurgie nach Remeniscenzen aus den Kriegen in der Krim und im Kaukasus. Leipzig, 1864
  • Военно-врачебное дело и частная помощь на театре войны в Болгарии и в тылу действущей армии в 1877–78 гг. I, II. Санкт-Петербург, 1879.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Левицкий II, 261–268
  • Die Aerzte Livlands, 317–318
  • 317
  • БМЭ, 248–252
  • БСЭ 33, 75–77
  • ADUT, 97
  • EE 7, 331
  • TÜ ajalugu II, 18, 91, 97–99, 117, 147, 224, 229, 242, 245–246, 253, 323, 366, 367, 376
  • Калью П. И. Н. И. Пирогов и анатомо-физиологическое направление в хирургии. М, 1959, 25–26
  • Ksenofontov, J. Esimene vene kuulsate arstide seas. // Edasi (1982) 21. I
  • Nikolai Pirogovi 175. sünniaastapäeva puhul. // Edasi (1985) 5. XII. R. Juursoo
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.