Kasutaja:EeroBot/ETBL/Nikolai Maim

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Nikolai Maim (26. veebruar 1884, Tartu10. jaanuar 1976, Orangeburg, New Yorgi osariik, USA) oli Eesti õigusteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Maim oli kaupmehe ja ettevõtja poeg.[1]

Õppis 1903–08 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas 1909 Moskva Ülikooli õigusteaduskonna kandidaadi (cand. iur.) astmega, mag. iur. (riigiõigus, 1915, TÜ), dr. iur. (1928, TÜ), väitekiri "Парламентаризм и суверенное государсто" (Tartu, 1927). Oli 1915–17 Venemaa Siseministeeriumi ametnik, 1918–19 EV siseministri abi ja Välisministeeriumi juriskonsult, 1919 Asutava Kogu liige, 1919–24 TÜ riigiõiguse professori kohusetäitja, 1924–28 erakorraline professor, 1928–44 professor (1940/41 oli degradeeritud lühiajaliselt õigusteaduskonna dotsendi staatusse), ühtlasi 1919–24, 1931–35 ja 1937–40 ka õigusteaduskonna dekaan. Pärast Tartu rahu sõlmimist korraldas 1920 TÜ raamatukogu tagasitoomise Venemaalt. Lahkus 1944 koos perega Saksamaale, oli 1945–50 Marburgi Ülikooli õigusteaduskonna võrdleva riigiõiguse erakorraline professor. Aastast 1950 elas USA-s. Oli ETÜ Ameerikas asutajaid (1950) ja esimees, seejärel auliige.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene eestlane, kes kaitses TÜ-s magistriväitekirja õigusteaduses, rahvusülikooli esimene riigiõiguse professor, TÜ õigusteaduskonna rajajaid ja eestikeelse õigushariduse ning -teaduse alusepanijaid. Andis olulise panuse eestikeelse õigusterminoloogia kujunemisse, arendas ka eestikeelset võrdlevat riigiõigust. Teaduslikud huvid olid 1919–34 seotud parlamentarismi, riikliku suveräänsuse ja demokraatia uurimisega ("Parlamentarism ja fašism"). 1930. aastatel hakkas enam huvituma rahvusvaheliste organisatsioonide rollist (sh Rahvasteliit: "Völkerbund und Staat" (1931–1932) jm) riikidevahelises suhtlemises. 1934 asus uurima riigiteaduse suunda, mille nimetas mundoloogiaks (Weltwissenschaft). Kohaliku omavalitsuse ajaloolise arengu uurimise tulemusena ilmus 1911 esimene eestikeelne ülevaateteos "Omavalitsuse edenemislugu Liivimaa mannermaal". 1917 osales Eesti- ja Liivimaa haldussüsteemi muutmise aluseks olevate õigusaktide koostamisel Venemaa Siseministeeriumis. Töötas välja ka Tuva kohaliku omavalitsuse seaduse eelnõu, mis bolševike võimuhaaramise tõttu jäi ellu viimata. USA-s, omamata võimalust olla riigiõiguse professor, jäi välja tollal toimunud moodsast riigiteaduse diskussioonist, kuigi tema varasemaid vaateid oli USA erialakirjanduses tutvustatud juba 1933. a. I. Tammelo vahendusel said Maimi ideed mundoloogiast pärast Teist maailmasõda teatavaks Sydney Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja õigusfilos teadlasele Julius Stone'ile (1907–1985), kes võttis need ideed paljuski üle ja arendas edukalt, pälvides teadusmaailmas laialdase tuntuse. Osa Maimi töödest on koondatud sarjas "Eesti mõttelugu" 2008 ilmunud kogumikku (koost K. Strauss).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Omavalitsuse edenemislugu Liivimaa mannermaal. // Kodaniku Käsiraamat. I. Tartu, 1911 (uustr: Mundoloogia. Tartu, 2008)
  • Liivimaa kohalik omavalitsus. // Kodaniku Käsiraamat. II. Tartu, 1913 (uustr: Mundoloogia. Tartu, 2008)
  • Parlamentarism ja fašism. Tartu, 1929
  • Parlamentarismist Prantsuse restauratsiooniajal (1814–1830). // Tartu, 1926
  • Völkerbund und Staat I. Tartu, 1931, II. Tartu, 1932
  • Administratiivprotsess. Tartu, 1933
  • Eesti Maanõukogu otsused. // Vabaduse tulekul. I. Tartu, 1938 (uustr: Mundoloogia. Tartu, 2008)
  • Staat und Weltorganisation. // Apophoreta Tartuensia. Stockholm, 1949
  • Suveräänsuse iganemine kaasajal // Õigusteaduslik Ajakiri (1957) 1 (uustr: Akad (1999) 3)
  • Kõne mundoloogiast. // Mundoloogia. Tartu, 2008
  • Mundology or world science. New York, 1966 (eesti keeles: Mundoloogia ehk maailmateadus (tõlk K. Strauss, K. Ligi). // Mundoloogia. Tartu, 2008).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ETVpK, 69
  • EE 14, 271
  • Am. J. Int. Law 27 (1933) 2, 376–377
  • Järvelaid, P. 360 aastat Tartu Ülikooli õigusteaduskonda (IV). // Eesti Jurist (1992) 5, 347–349
  • Põder, T. Nikolai Maim – esimene eesti rahvusest riigiõiguse professor Tartu ülikoolis. // Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XX, 35–40
  • Riismandel, V. J. 120 aastat professor Nikolai Maimi sünnist. // Juridica (2004)1, lk. 63–65
  • Strauss, K. Maailmakodanik. // Mundoloogia. Tartu, 2008, 7–17
  • Maim, N. Minu elulugu, nagu ta mulle näis. // Mundoloogia. Tartu, 2008, 386–402
  • Maim-Vare, M. R. Mõned mälestused minu isast, prof. Nikolai Maimist. // Mundoloogia. Tartu, 2008, 403–405.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.