Mart Saarma

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kasutaja:EeroBot/ETBL/Mart Saarma)
Jump to navigation Jump to search

Mart Saarma (sündinud 29. juuni 1949 Tartus) on eesti molekulaarbioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1967. aastal Tartu 5. Keskkooli keemiakallakuga klassi. 1972 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemikuna.

TRÜ-s kaitses ta 1975. aastal[1] Artur Linnu ja Richard Villemsi juhendamisel[viide?] bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Исследование структуры и функции поверхности 80-S рибосом", milles käsitles loomarakkude valgusünteesi organelli – ribosoomi RNA struktuuri.

1987 kaitses ta NSVL TA Molekulaarbioloogia Instituudis bioloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Низкомолекулярные рРНК и их белковые комплексы эукариотической рибoсомы" (loomsete ribosoomide RNA-valgu interaktsioonidest).[1]

1971–1972 oli ta TRÜ biokeemia labori abi- ja nooremteadur, 1974–1977 molekulaarbioloogia labori nooremteadur, 1977–1980 Füüsika Instituudi ja 1980–1990 Eesti TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika labori juhataja, 1990–2005 juhtivteadur, 1986–1990 ka (kohakaaslusega) TRÜ/ geneetika ja tsütoloogia osakonna professor.[1]

1990 valiti ta vastloodud[viide?] Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktoriks ja professoriks. 1990–1996 oli ta ka TÜ raku- ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor, 1997[1]-2002[viide?] TTÜ geenitehnoloogia keskuse molekulaardiagnostika õppetooli juhataja ja professor (kohakaaslusega), 2003. aastast erakorraline professor (kohakaaslusega).[1] Alates 2009. aastast juhatab Mart Saarma Soome Biokeskust.[viide?]

1971–1972 oli ta NSVL TA Novosibirski Orgaanilise Keemia Instituudi, 1974–1976 Moskvas Molekulaarbioloogia Instituudi, 1982 Baselis Friedrich-Miescheri Instituudi, 1984 Soomes Valtion Teknillinen Tutkimuskeskuse biotehnoloogia labori külalisteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Saarma peamised uurimisvaldkonnad on olnud ribosoomi madalmolekulaarsed ribonukleiinhapped ja nende valkkompleksid, taimede viirused ja viirusresistentsus (viiruste ja taimede vastastikuse mõju molekulaarsed mehhanismid), närvisüsteemi areng ja närvirakkude surma mehhanismid ning närvikasvufaktorite kasutamise võimalused neurodegeneratiivsete haiguste raviks.[1]

Mart Saarma teadusorganisatoorne ja administratiivne tegevus on olnud laialdane nii Eestis kui mujal maailmas. 1988–2002 oli Saarma ajakirjade Molecules and Cells, Molecular Biology, International Journal of Purine and Pyrimidine Research, International Journal of Developmental Neuroscience ja Journal of General Virology ning (aastast 2002) Annales of Neurology toimetuskolleegiumi liige. Ta on paljude kodu- ja välismaiste teadusseltside ja -organisatsioonide liige, sh Eesti Biokeskuse juhatuse liige (1986–1997), Geenivaramu nõukogu (aastast 2000), Teadus- ja Arendusnõukogu (aastast 2001) aseesimees, Euroopa Bioloogilise Keemia Seltside Föderatsiooni juhatuse liige (1985–1990), Helsingi Biokeskuse juhatuse aseesimees (1994–2006), Heidelbergi Ülikooli Neurobioloogia Keskuse nõukogu esimees (aastast 2002), Göttingeni Ülikooli Neuroteaduste Keskuse rahvusvahelise nõukogu liige (aastast 2002) jm.[1] Ta on Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusnõukogu esimees ja Riigi teaduspreemiate komisjoni liige.[viide?]

Koos kaastöötajatega avastas ta 2007.aastal uue närvikasvufaktori CDNF-i. [2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Saarma on avaldanud üle 150 teadustrükise, tal on vähemalt 30 patenti.[1]

  • Dependence of kidney morphogenesis on the expression of nerve growth factor receptor (kaasautor). // Sci. 254 (1991) 5031
  • Brain-derived neurotrophic factor and neurotrophin 3 in the peripheral target fields of developing inner ear ganglia (kaasautor). // Proc. Natl. Acad. Sci., USA 89 (1992) 20
  • Neurotrophins and their receptors in rat peripheral trigeminal system during maxillary nerve growth (kaasautor). // J. Cell. Biol. 122 (1993) 5
  • Functional receptor for GDNF encoded by the c-ret proto-oncogene (kaasautor). // Nature 381 (1996) 6585
  • A K+/Cl- co-transporter KCC2 renders GABA hyperpolarizing during neuronal maturation (kaasautor). // Nature 397 (1999) 6716
  • Retarded growth and deficits in the enteric and parasympathetic nervous system in mice lacking GFRa2, a functional neurturin receptor (kaasautor). // Neuron 22 (1999) 2
  • Regulation of cell fate decision of undifferentiated spermatogonia by GDNF (kaasautor). // Sci. 287 (2000)
  • GDNF family neurotrophic factors: receptor mechanisms, biological functions and therapeutic utility (kaasautor M. S. Airaksinen). // Nature Rev. Neurosci. 3 (2002) 5
  • BDNF-induced TrkB activation down-regulates the K+–Cl- cotransporter KCC2 and impairs neuronal Cl- extrusion (kaasautor). // J. Cell Biol. 159 (2002) 5
  • The structure of GFRЯ1 domain 3 reveals a novel fold and new insights into GDNF binding and RET activation (kaasautor). // EMBO J. 23 (2004) 7
  • Mart Saarma ja Eero Castrén, Lahkus närvikasvufaktori avastaja Rita Levi-Montalcini, Sirp nr 2, 11. jaanuar 2013, veebiversioon (vaadatud 17. mai 2019)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Mart Saarma 1990. aastal molekulaarbioloogia alal.[viide?] Ta on Soome TA välisliige (2000), Soome Tanneri Akadeemia liige (2001), Soome Tehnikateaduste Akadeemia liige (2002) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) liige (2005).[1]

1980. aastal sai Mart Saarma Eesti NSV teaduse ja tehnika alase preemia (kollektiivi koosseisus). Teda on autasustatud Soome Valge Roosi Rüütelkonna I klassi ordeni (1999), Helsingi Ülikooli hõbemedali (1999), Soome Kultuurifondi teaduspreemia (1999), Soome innovatsioonipreemia (2000), Väino Tanneri Fondi teaduspreemia (2001), Soome Arstiteadlaste Seltsi Runebergi meditsiinipreemia (2003) ja Eesti Teaduste Akadeemia Karl Schlossmanni medaliga (2004).[1]

2001. aastal sai ta Eesti Vabariigi Valgetähe II klassi teenetemärgi ning 2009. aastal Põhjamaade teaduspreemia.[1]

2010. aastal sai instituudi direktori Mart Saarma juhendatav töörühm Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudis Hollywoodi filminäitlejalt Michael J. Foxilt Parkinsoni tõve uue ravimi väljatöötamiseks 400 000 euro suuruse annetuse.[3]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Saarma sündis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorite – Valve Erika Saarma ja Jüri Saarma perekonna kolmanda lapsena, ta on Märt Saarma onupoeg ja Helle Simmi õepoeg.[1]

Noorpõlves on Mart Saarma aktiivselt tegelenud korvpalliga, mängides aastaid Eesti koolinoorte meeskonnas. Praegu pakub tema tegemistele vaheldust tennisemäng, teatrikülastused ning aiandus.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. Mark Saarma, Ajud – Eesti tähtsaim loodusvara, Tartu, 27. augustil, 2013 aastal, veebiversioon (vaadatud 19.06.2014)
  3. Eestlase juhitud töörühm sai kuulsalt näitlejalt suure annetuse, Eesti Ekspress, 8. oktoober 2010

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987. 1. köide, lk 125; 2. köide, lk 157
  • Eesti TA liikmeskond 1938–1998. Tallinn 1998, lk 114–115
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 450
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn 1982. 3. köide, lk 258, 260
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008, lk 371–372
  • Molekulaarbioloog Mart Saarma. // Horisont (1999) 2, lk 22–23
  • Postimees, 16. veebruar 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.