Kasutaja:EeroBot/ETBL/Mare Pork

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mare Pork (aastani 1970 Metssoo, sündinud 17. aprillil 1950 Tallinnas) on Eesti psühholoog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mare Pork on teenistujate tütar.[1]

Lõpetas 1968 Tallinna 10. Keskkooli, õppis 1968–71 TÜ psühhol-osakonnas, lõpetas 1973 Moskva Ülikooli psühhol-teaduskonna, 1977 Moskva Ülikooli aspirantuuri, psühhol-knd (1977, Moskva Ülikool), väitekiri "Исследование межполушарной асимметрии в процессе". Täiendas end aastast 1989 msg kursustel ja koolitustel Euroopas, USA-s, Kanadas jm, sh 1991 stipendiaadina Nottinghami Ülikoolis, lõpetas 1997 Rootsis ja Soomes 6-aastase psühhoteraapia-alase koolituse, sai 2004 Nordic Assoc of Clinical Sexology'lt kliin seksuol kutse. 1973–77 Moskva Ülikooli nooremteadur, 1977–79 TPedI kinesiol labori vanemteadur, 1979–82 Tallinna Kiirabihaigla neurokirurgia osakonna psühholoog, 1981–83 kohtupsühhol (lepinguline) ekspert, 1985–94 Kadrioru Perenõuandla konsultant, 1991–93 TPedI psühhol kateedri dotsent, 1991–94 Eesti Kõrgema Kommertskooli lektor, 1993– TPÜ (aastast 2005 TLÜ) isiksuse ja arengupsühhol õppetooli professor ja aastast 1996 Professionaalse Psühhol Erakooli õppejõud, ühtlasi 1993–96 Eesti-Rootsi Suitsidol Instituudi lektor. Loengukursused: kliiniline psühhol, isiksuse- ja sotsiaalpsühhol, inimese seksuaalkäitumine jt.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: neuropsühhol, kinesiol psühhol probleemid, sotsiaal- ja kliinilise psühhol metodol probleemid, sotsiaalsed stereotüübid, seksuaalkäitumine, emotsionaalsete reaktsioonide hindamine paariteraapias. Esinenud arvukatel teaduskonverentsidel nii kodu- kui välismaal. 1992–95 Soome Therapeia-ühingu ajakirja Psykoterapia toim liige ja konsultant. Aastast 1993 Sotsiaalmini-i kliiniliste psühholoogide litsentsikomisjoni esimees. Eesti Psühholoogide Liidu asutajaliige, aukohtu liige (1991–97) ja aastast 1997 volikogu liige, Soome Pereteraapia Ühingu, Eesti Psühhoanalüütilise Seltsi ja Eesti Akad Seksuol Seltsi liige. Üle 50 teadustrükise, arvukalt aimeartikleid.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Psühholoogiline kaitse. // Looming (1984) 7
  • Perekonnaõpetuse ohud. I–II. // Nõuk Kool (1987) 1, 2: Inimese suhtumisest endasse – eksperimentaalse uurimise võimalusi. // Üliõpilase ja juhi tervise probleeme. Tallinn, 1990
  • Ettevaatust – suhtlemistreening. // Psühholoogide Liidu Toim 1 (1990)
  • Situation of psychotherapeutic training in Estonia. Some general & specific aspects. // Psykoterapia 2 (1993)
  • Kuidas teada saada, mida sa tegelikult tahad. // Kuidas kujundada oma karjääri. Tallinn, 1998
  • Organisatsiooni kultuuri kriitiline mõju juhtimise efektiivsusele ja selle mõõtmine. // Parimad kogemused edu saavutamiseks. Tallinn, 1999
  • Tööstress. // Tervisetrend 11 (1999)
  • Organisatsiooni kultuuri hindamise võimalustest sisekontrollis. // Sisekontrolli käsiraamat. Tallinn, 1999
  • Juhid otsustavad saatuse üle. // Director (2001) 5
  • Praktiku põhihirm on testide väärkasutamine. // Director (2004) 5
  • Elufilosoofia ja isiksuse areng. // Eesti rekreatsiooni I konv. Otepää, 2006.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 377
  • Virkus, R. Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. Tallinn, 1998, 69, 90, 123.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.