Kasutaja:EeroBot/ETBL/Lev Pissarževski

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lev Pissarževski (13. veebruar 1874, Chişināu23. märts 1938, Dnepropetrovsk) oli Eesti Ukraina keemik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1986 Novorossiiski Ülikooli Odessas, stažeeris 1900–02 W. Ostvaldi juures Leipzigi Ülikoolis, mag (1902, Odessas), keemiadr (1913, Moskva Ülikool), väitekiri "Свободная энергия химической реакции и растворитель"; Ukraina NSV TA (1925) ja NSVL TA akadeemik (1930). Oli 1904–08 TÜ keemiaprof, aastast 1908 Kiievi ja Tbilisi PI, aastast 1913 Jekaterinoslavi (Dnepropetrovski) mäeinstituudi ja ülikooli professor, 1927–38 (tema algatusel loodud) Ukraina Füüsikal Keemia (aastast 1938 Ukraina TA P-nim. Füüsikal Keemia) Instituudi direktor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimusi peamiselt peroksiidide ja peroksohapete struktuuri ja omaduste kohta ning elektrokeemia alal. Oli üks esimesi elektroniteeoria rakendajaid redoksreaktsioonide, katalüüsi- ja elektroodiprotsesside puhul. Tartu perioodil ilmunud töödes käsitles lahusti mõju ioonreaktsioonide tasakaalule ja lahuste elektrijuhtivusele. Katseandmetest tulenev molaarjuhtivuse ja viskoossuse korrutise püsivuse põhimõte sai tuntuks Waldeni-Pissarževski reeglina. Mitme monogr ja õpiku (Sissejuhatus keemiasse, 1926 jt) autor.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • К вопросу о величине константы равновесия одной и той же реакции в различных растворителях. // Ж. Русского физ-хим об-ва 36 (1904)
  • Электропроводность и внутреннее трение (kaasautor I. Lemke). // Ж. Русского физ-хим об-ва 37 (1905)
  • Растворитель и константа равновесия (kaasautor I. Levites). // Ж. Русского физ-хим об-ва 40 (1908).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Лев Володимирович Писаржевский. Киев, 1940
  • Ряго Н. Из истории химического отделения Тартуского университета. // Тр. Ин-та истории естествозн и техн. 12 (1956)
  • Palm, U. Keemia arengujooni Tartu Ülikoolis 1802–1918. // Tartu Ülikooli keemiaosakond (1947–72). Tartu, 1972, 31–33
  • EE 7, 333
  • TÜ ajalugu II, 274, 358–360, 391, 392.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.