Kasutaja:EeroBot/ETBL/Kristjan Raud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kristjan Raud (22. oktoober (vkj 10. oktoober) 1865, Viru-Jaagupi19. mai 1943, Tallinn) oli Eesti graafik, maalikunstnik, kunstipedagoog ja eesti museoloogia rajajaid.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kristjan Raud oli talupidaja poeg ja kunstniku Paul Raua.[1]

kaksikvend. Õppis 1881–83 Tartu Reaalkoolis, lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Oli seejärel mitmes koolis õpetaja. 1892–97 vabakuulaja Peterburi Kunstiakadeemias, sai 1895 vabakunstniku nimetuse ja 1897 õiguse õpetada keskastme koolides joonistamist. Jätkas 1897–98 õpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 1899–1901 Münchenis A. Ažbe kunstikoolis ja 1901–03 Müncheni Kunstiakadeemias. Elas 1904–14 Tartus, kus oli kunstiõpetaja oma stuudios ning 1907–14 ka joonistusõpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium]]is. Huvitus rahvaluule, peamiselt rahva ainelise vara kogumisest. Propageeris rahvusliku käsitöö arendamist, rajades 1904 Tartu Põllumeeste Selts]]i käsitöö muuseum]]i. Osales Noor-Eesti liikumises, illustreerides selle trükiseid. Propageeris ja organiseeris koos O. Kallasega vanavara kogumist, samuti Eesti Rahva Muuseumi Seltsi (1907) ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) rajamist (1909). Aastast 1907 käis kogemuste saamiseks korduvalt Soome Rahvusmuuseum]]is. Oli 1909–13 ERM-i kogumis- ja hooldustööde juht ning esimeste ekspositsioonide koostaja. Elades aastast 1914 Tallinnas, korraldas vanavara korjamist Eesti Kirjanduse Selts]]i kaudu, asutas Tallinnas ERM-i osakonna, Eesti Muuseum]]ite Ühing]]u ja Eesti Muuseuni. Oli 1919–24 Haridusministeeriumi muuseum]]ide töö korraldaja ja muinsusvalitsuse (muinsuskaitse) juhataja, 1923–26 Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud, aastast 1921 vabakunstnik. Korraldas 1920–21 koolide kaudu eriti ulatusliku üle-eestilise vanavara kogumise. Oma kunstiloomingu esimesel etapil 20. sajandi alguseni kasutas akadeemilise realismi meetodit. Müncheni õppeasutuste mõjul kaldus uusromantismile, sümbolismist ja juugendstiilist mõjutatud loomismeetodile. 1920. aastate algusest pühendus peamiselt raamatukunstile. Sel alal arendas välja talupoeglik-arhailise ja monumentaalse loomisstiili, mis saavutas oma kõrgtaseme "Kalevipoja" illustratsioonides. Tema kunstiloomingut on aastail 1926–40 ja hiljemgi tutvustatud paljudel Eesti kunsti näitustel Riias, Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Berliinis, Kopenhaagenis, Moskvas, Budapestis, Varssavis ja mujal. Olnud Eesti Muuseum]]ide Ühing]]u, ERM-i, Kunstiühing]]u "Pallas", Õpetatud Eesti Selts]]-i jt ühingute auliige, TÜ filosoofiaaudoktor (1935). 1937 sai R. Pariisi maailmanäituse kunstiosakonna grand prix nahkköites "Kalevipoja" illustratsioonide eest. Aastast 1969 on Tallinnas Kristjan Raua mälestussammas (autorid K. ja E. Reitel), aastast 1973 antakse välja temanimelist aastapreemiat, 1954 loodi Kristjan Rauaa majas Nõmmel tema majamuuseum]]. Ligi 80 teadustrükist ja aimeartiklit.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kunst Eesti käsitöös. // Linda (1904) 34
  • Kunsti mõiste. // Eesti Kirjandus (1908) 1
  • Kuidas kujunesid muistsete käsitööde kirjad ja värvid. // Postimees (1910), 15. XII
  • Vene kunstnikud – modernistid. // ajakiri "Noor-Eesti" (1910–1911), 5
  • Oli ennemuiste nõnda? (Fragment). // Eesti Kultura (1911) I
  • Eesti muinastööst. // Eesti Kirjandus (1912)
  • Mõtteid rahva kunstitööde korjamise puhul. Osa Kr. Raua kõnest "Kas kasvame või kaome". // Eesti Kirjandus (1914), 3, 4
  • Meie oma kunstist. // Kunsti album III (1937)
  • Süvenemisest. // Kunstiühing Pallas 1918–1938. Tartu, 1938. F: Kristjan Raud. 1965 "Eesti Telefilm" (rež V. Aruoja).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 412
  • EE 14, 410
  • Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 198
  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 424–426
  • Pert, J. Kristjan Raud. Tallinn, 1933
  • Kangro-Pool, R. Kristjan Raud. Tallinn, 1939
  • Vaga, V. Kristjan Raud. // Eesti kunst. Tallinn-Tartu, 1940, 235–247
  • Ambur, P. Kristjan Raua eksliibristest. Tallinn, 1943
  • Kangro-Pool, R. Kristjan Raud. Tallinn, 1961
  • Sild, H. Kristjan Raud ja vanavara suurkogumine. // Kristjan Raud. Ants Laikmaa. Tallinn, 1970
  • Viiroja, L. Kristjan Raua kirjad Paul Rauale. // RKM kogude teatmik. Tallinn, 1978
  • Viiroja, L. Kristjan Raud 1865–1943. Looming ja mõtteavaldused. Tallinn, 1981
  • Viiroja, L., Kõiva, O. Kristjan Raud ja rahvaluule. Tallinn, 1985
  • E. Maarin. Kahe sajandi kunstnikud. // Sirp (2006) 6. X
  • Levin, M. Kristjan ja Paul Raud. Ühest sajandist teise. // KUMU, 2006.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.