Kasutaja:EeroBot/ETBL/Kaarel Parts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kaarel Parts (5. juuni 1873, Arula vald, Tartumaa5. detsember 1940, Tartu) oli Eesti õigusteadlane ja riigimees.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaarel Parts oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1892 Tartu Aleksander I Gümnaasiumi, 1896 TÜ õigusteaduskonna õigusknd kraadiga. Oli 1896 Riia Ringkonnakohtu tsiviilasjade jaoskonna noorem kohtuametnikukandidaat, seejärel Võrus advokaat, 1898–1900 Võrus ja 1900–07 Tartus ülemtalurahvakohtu esimees, 1907 Venemaa II Riigiduuma liige, 1907–19 Tartus vandeadvokaat, 1906–20 ka Tartu linnavolinik, 1917 (aprill-juuni) Eestimaa kubermangu abikomissar, 1917–19 Maapäeva liige ja 1919 (veebr-aprill) esimees, ühtlasi 1919 nov-s (koos H. Luhtiga) Eesti Ajutise Valitsuse peavolinik Lõuna-Eestis (korraldas võimu ülevõtmist lahkuvatelt Saksa okupatsioonivägedelt). 1919 Eesti Asutava Kogu liige, 1919–40 Riigikohtu esimees.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Oli aktiivselt tegev Eesti riigi ja eestikeelse seadusandluse loomisel, Asutava Kogu vanematekogu, põhiseaduse komisjoni ja seadusandliku delegatsiooni liige. Suured teened Riigikohtu ja EV kohtusüsteemi ülesehitamisel. Kuulus põhitöö kõrval mitmesse komisjoni (mh oli aastast 1927 kohtukorralduskomisjoni liige), võttis perioodikas (eriti ajakirjas "Õigus") sõna seaduseelnõude kohta, avaldas aastast 1923 "Õiguses" aastaülevaateid kohtute tegevusest. Oli 1902–03 esimese Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse juhatuse esimees, Eesti Kindlustuse Seltsi asutajaid ja 1907–24 esimees (aastast 1924 auesimees), 1907–20 EKS eestseisuse liige (aastast 1932 auesimees), aastast 1935 Tartu Õigusteadlaste Seltsi auliige, ERM jmt juhatuse liige. TÜ audoktor (1932). I kl Kotkarist (1930), Valgetähe I kl teenetemärk, (1940), mitme välisriigi ordeni ja teenetemärgi kavaler.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kohtu korraldus. // Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur. Tartu, 1926
  • Andmeid kohtute tööst ja korraldusest. // Samas
  • Maaseadus ja rahvahääletuse küsimus. // Õigus (1927) 1
  • Eesti maa-ala üheks üksuseks: administratiivne ühendamine. // Eesti iseseisvuse tähistel. Tallinn, 1931
  • Riigikohtu esimehe K. Partsi kõne 12. veebruaril 1935 "Vanemuises" Riigikohtu lahkumisele pühendatud koosviibimisel. // Juridica (1994) 5.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929 344–350
  • Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 193
  • ERAKT, 196
  • ADUT, 62
  • EE 14, 361
  • Anepaio, T. Riigikohtu esimees Kaarel Parts (1873–1940). // Eesti Jurist (1992) 6, 431–434
  • Homme avatakse Riigikogu esimese esimehe Kaarel Partsi büst. // Virumaa Nädalaleht (2003) 13. I
  • Eesti riigi hävitamine: Eesti kohtunike saatus. // http://www.okupatsioon.ee/1940/ylevaated-EESTI.html.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.