Kasutaja:EeroBot/ETBL/Johannes Piiper (vanem)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johannes Piiper vanem (12. aprill 1882, Tallinn5. oktoober 1973, Tartu) oli Eesti zooloog, ornitoloog ja loomamorfoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Piiper oli veovoorimehe poeg, Elvine-Mathilde Piiperi abikaasa ja Johannes Piiper noorema isa.[1]

Lõpetas Tallinna Nikolai Gümnaasiumi, 1913 Peterburi Ülikooli loodusteaduskonna, täiendas end 1923 TÜ-st komandeerituna Londoni Ülikoolis, bioloogiadoktor (1927, London), väitekiri "On the evolution of the vertebral column birds". Oli 1913–1919 Tallinna koolides looduslooõpetaja, 1919 TÜ mat-loodusteaduskonna dekaani kohusetäitja, 1919–23 zool-professori kohusetäitja ja zool-instituudi juhataja (ühtlasi 1919–23 mat-loodusteaduskonna sekretär), 1924–27 selgroogsete zool erakorraline professor ja 1927–41 professor, 1941–45 zool kateedri juhataja, 1945–50 selgroogsete zool kateedri juhataja, 1950–59 zool kateedri professor, juhendas ka ornitol töid. Ühtlasi oli 1922–30 ja 1932–35 TÜ zool instituudi ning zool-muuseumi juhataja ja 1922–40 Kuusnõmme biol-jaama juhataja. Aastast 1959 pensionil. Loengud: selgroogsete zool, võrdlev anat, üldbiol, loomaökol, zoogeogr; koost kõrgkooli- ja gümnaasiumiõpikuid, tõlkinud (valdas 13 keelt) teadustrükiseid.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimusi embrüol-st, morfol-st (peamiselt selgroo arengust), ornitol-st ja looduskaitsest. Eesti ornitol-koolkonna rajaja, loodusteaduste ja loodushoiu populariseerija. Oli 1922–24 ajakirja "Eesti Loodus" peatoim ja "Eesti rahvaleksikoni" (Tartu, 1937–40) I köite kaastoim, Tartu LUS-i abiesimees (1922–23) ja esimees (1923–29), seltsi ornitol-sektsiooni asutaja ja esimees (1922, aastast 1960 auesimees), 1933–40 Tartu Rahvaülikooli Seltsi esimees, LUS-i (aastast 1956), ELKS-i ning Eesti NSV Anatoomide ja Histoloogide Seltsi auliige. ENSV teeneline teadlane (1957).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bioloogilised kirjad. I. Tallinn, 1910
  • II. Tallinn, 1911
  • Üldise zooloogia põhijooned. I. Tartu, 1920
  • Der Keifenkreutzschnabel der Insel Ösel Loxia pityopsittacus estiae subsp. nov. (kaasautor M. Härms). Dorpat, 1922
  • Loomageograafia. Tartu, 1926
  • Lühike ülevaade Tartu Ülikooli juures oleva Looduseuurijate Seltsi arenemisest 1853–1928. // LUS aruanded XXXV (1929) 3-4
  • Arenemisõpetuse ajaloo põhijooni. Tartu, 1937
  • Sissejuhatus üldzooloogiasse. I. Tartu, 1937
  • II, 1943
  • Pilte ja hääli kodumaa loodusest. Tartu, 1948, Tallinn, 3. trükk 1975
  • Rännakud Eesti radadel. I. Tallinn, 1968
  • II, 1972;

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 186
  • EE 7, 302
  • 14, 371
  • Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 181
  • TÜ ajalugu II, 147
  • III, 30, 47, 56, 81, 116–118, 273, 274
  • Professor J. Piiper 90. // Kodumaa (1972) 19. IV
  • Kumari, E. Johannes Piiper 90. // Edasi (1972) 12. IV
  • Eilart, J. Kuidas tekkisid "Pildid ja hääled". // SV (1972) 14. IV
  • Johannes Piiper (nekroloog). // Kodumaa (1973) 17. X
  • Ernits, P. Pilte ja hääli. Johannes Piiper 100. // SV (1982) 16. IV. R. Juursoo
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.