Kasutaja:EeroBot/ETBL/Jevgeni Passek

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jevgeni Passek (14. detsember 1860, Harkiv1. oktoober 1912, Moskva) oli Eesti õigusteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis 1879–86 Moskva Nikolai lütseumis mat, hiljem õigust Moskva Ülikoolis, mag iur (1893, TÜ), väitekiri "Неимущественный интерес в обязательствах". 1891 toodi Moskva Ülikoolist TÜ Rooma õiguse eradots-i kohale, oli 1893–1911 TÜ Rooma õiguse professor. TÜ esimene rektor, kes pärast venestamist valiti detsembris 1905 jälle TÜ nõukogu poolt rektoriks. Liberaalsete vaadetega, osav administraator ja poliitik, kes oskas ära kasutada 1905. a rev-i ajal ülikoolidele antud kärbitud autonoomia sätteid: andis täieliku vabaduse üliõpilaskoosolekute pidamiseks ülikooli ruumides ja alustas naiste vastuvõttu ülikooli vabakuulajatena. Reaktsiooniperioodi alguses ründasid TÜ konservatiivsed professorid ja baltisaksa ringkonnad rektorit kaebuste ja süüdistustega. Nende alusel saatis haridusminister A. N. Schwarz 1908 kohale revisjonikomisjoni, kes tegi ministrile ettepaneku algatada Passeki vastu kriminaalasi. Ühe süüdistusena inkrimineeriti talle raske ametialase kuriteona naiste lubamine ülikooli. Vaatamata süüdistustele valis TÜ nõukogu Passeki häälteenamusega teiseks perioodiks ülikooli rektoriks. Minister valimist ei kinnitanud ja 1908. a sügisel vabastati Passek rektoriametist ning tema vastu algatati kohtuasi. Protsessi käigus kaitses ta end visalt, kuid siis haigestus ning augustis 1911 palus end vabastada ka professoriametist tervislikel põhjustel. Pärast seda siirdus Moskvasse, kus mõne aja pärast suri südameataki tagajärjel.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: Rooma õigus, eriti Rooma eraõigus, ja Rooma õiguse ajalugu. Esitas oma loengukursusi hiilgava lektorina. Käis korduvalt Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa arhiivides, kogudes materjale doktoritööks, mis jäi aga lõpetamata. Püha Stanislavi II ja Püha Anna III järgu orden, Aleksander III mälestusmedal.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Левицкий, I, 617
  • Eesti Ajalooarhiiv, f 402, n 3, s 1279, 1280
  • TÜ TRmtk KHO, f 37
  • TÜ ajalugu II, 261, 296, 300, 304–305, 330–331
  • Laagus, K. Eesti ülikool Tartus. Tartu, 1932, 95, 126–127.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.