Kasutaja:EeroBot/ETBL/Jakub Natanson

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jakub Natanson (Jacob, 2. november 1832, Varssavi14. september 1884, Varssavi) oli Eesti eemik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jakub Natanson oli juut.[1]

Õppis 1850–54 TÜ-s keemiat ja farmaatsiat, keemiamag (1855, TÜ), väitekiri "Über das Acetylamin und seine Derivante". Pärast lõpetamist oli TÜ mineral-kabineti teadur, 1862–66 Varssavi Ülikooli keemiaprof. Seejärel oli mitme tööstusettevõtte teadustöö juht ning konsultant tehn keemia alal.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: peamiselt lämmastikku sisaldavate org ühendite süntees. Üliõpilasena sai 1853 uurimistöö eest kuldmedali. 1859 sai esmakordselt tehn aniliini ja dikloroetaani vahelise reaktsiooni abil erkpunase värvusega aine – fuksiini. (Avastuse baasil organiseeris E. Wagner 1859 esimese sünteetilise värvaine – aniliinpunase tootmise.) Töötas välja karbamiidi uued sünteesimeetodid, sünteesis atseetamiidi derivaate ja uuris nende omadusi. Kirjutas esimesed poolakeelsed org keemia õpikud (1857, 1866).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ueber die Substituirung der Aldehydradicale im Ammoniak. // Liebig's Ann. der Chemie und Pharmacie. 92, 1854
  • Ueber das Acetylamin und Derivante. // Liebig's Ann. 98 (1856)
  • Ueber zwei neue Künstliche Bildungsweisen des Harnstoffs. // Liebig's Ann. 98 (1856)
  • Anwendung einer Modification der Gay-Lussacschen Dampfdichten Bestimmungsmethode bei Substanzen mit hochere Siedelpunkte. // Liebig's Ann. 98 (1856)
  • Empfindlichste Reaction auf Eisen. // Liebig's Ann. 130 (1864).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 412
  • Poggendorff, III, 1898, 957
  • Wielka enciklopedia powszechna 7, 636
  • Королев А. Н. К 100-летию открытия первого синтетического анилинового красителя. // Хим. Промышленность 4 (1955), 3–10
  • Биогр. словарь деятелей естествознания и техники. 2. M, 1959, 62
  • Мартинсон Х., 166–167, 238–239, 286, 300
  • EAA, f 402, n 2, s 17479, 17481.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.