Kasutaja:EeroBot/ETBL/Jānis Reiters

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jānis Reiters (saksapäraselt Johannes Reuter (Rytter), u 1632, Riia – u 1695, ) oli Eesti esimene lätlasest üliõpilane TÜ-s, teoloog ja keeleteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Riia Toomkoolis 8 a. Immatrikuleeriti TÜ-i 10. september 1650. Õpingute ajast on säilinud kaks teoloogia-alast väitekirja.

1) Lidenius, Petrus (P) -Reuter (Reiter, Reiters), Johannes. Die mansuetudine. Dorpati 1654;

2) Elvering (Elffring), Gabriel (P) -Reuter (Reiter, Reiters), Johannes (R). Positiones theologicae de coena Dominica, quas in Regia Gustaviana Academia, quae Dorpati… est sub moderamine,,, Gabrieis Elvering… publico doctorum examini submittit Johannes Reuter a.d. /18 / Januarij… 1656. Dorpati Livonorum (1656/ ning kõne :Oratio in salutiferam nativitatem Domini et Salvatoris nostri Jesu Christi: quam … in Regia Gustaviana Adolphina Universitate .. die 18 , Decembris, anno 1652. publice … enarrabat Johannes Reiter…Dorpati Livonorum /1652/.

1656 sai Reiters Rauna kihelkonna pastoriks. Kohalike talupoegade tülis mõisavalitsejaga asus ta esimeste poolele. Konflikt läks nii kaugele, et mõisavalitseja Tumbs peksis Reitersi abikaasat ja haavas pastorit noaga näkku. Reiters vallandati ametist, kuna ta olla kritiseerinud Lutheri saksakeelset piiblitõlget ning talupoegade soovil pidanud jumalateenistusi katoliiklikel pühakupäevadel. Seejärel veetis Reiters mõned aastad Poolas, Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal, pöördus 1670 tagasi Liivimaale, nõudes ennistamist pastoriametisse. Reiters töötas lühemat aega luterliku pastorina Moskvas, hankis seejärel Wittenbergi ülikoolist tunnistuse, et ta vaated on kooskõlas Augsburgi usutunnistusega ning pöördus õiguse saamiseks Rootsi kuninga Karl XI poole. Kuninga käsk 1676 sundis Liivimaa konsistooriumi lubama Reitersi tegutsemist pastorina. Temast sai Koknese garnisoni pastor. Seoses Riia suurtulekahjuga 1677 Reiters vangistati süüdistatuna süütamises, vabastati aga pärast tõeliste süüdlaste kindlakstegemist. Ta sõitis uuesti välismaale, kus olevat tegelnud Hamburgis alkeemiaga. Reiters jäädvustas oma nime kultuuriloos mehena, kes võitles läti keele eluõiguse eest trükisõnas. Ta kavatses üksinda tõlkida läti keelde kogu Piibli. Reitersi tõlkes ilmus 1664 trükist Matteuse evangeelium, 1675 katkendeid Piiblist. Arendas oluliselt tolleaegset läti kirjakeelt.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.