Kasutaja:EeroBot/ETBL/Ingrid Rüütel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ingrid Rüütel (aastani 1958 Ruus; sündinud 3. novembril 1935 Tallinnas) on Eesti folklorist-etnomusikoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ingrid Rüütel on Arnold R-i abikaasa.[1]

Lõpetas 1954 Pärnu 2. Keskkooli, 1959 TÜ eesti filoloogia osakonna folkloristina, 1963–67 oli KKI aspirant; filoloogiakandidaat (1970, Eesti TA), väitekiri "Eesti uuema rahvalaulu kujunemine", 1995 kinnitatud filoloogiadoktori kraadina (Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituut, Vilnius), samas antud habiliteeritud dr kraad humanitaartedustes, väitekiri "Исторические пласты эстонской народной песни в контексте этнических отношений ". Oli 1959 TÜ kirjastusgrupi juhataja, 1959–63 ja 1967–69 KM-i rahvaluule osakonna teadur, 1969–77 rahvamuusika grupi juhataja, 1977 KKI rahvaluulesektori teadur, 1978–90 rahvamuusika sektori juhataja, 1990–99 rahvaluuleosakonna juhataja, 2000–02 KM-i etnomusikoloogia osakonna juhataja, 2002– vanemteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Kogunud ja uurinud eesti jt soome-ugri rahvaste rahvalaulu ja -muusikat, korraldanud rahvusvahelisi rahvamuusikakonverentse ja -festivale. Pidanud ettekandeid paljudel teaduskonverentsidel Eestis ja välismaal. – Uurimisvaldkonnad: eesti rahvamuusika ajaloolised kihistused ning suhted hõimurahvaste ja naaberrahvaste muusikaga, regiviiside tüpoloogia, lõppriimilise rahvalaulu tekkelugu, folklooriliikumine. On koost rahvalaulukogumikke (osa koos kaasautoriga), sarja "Ars musicae popularis" (1980) algataja ja toim; sarja "Töid etnomusikoloogia alalt" (2002) algatajaid ja toimetajaid. Koost ja toim uurimuste ja allikmaterjalide väljaandeid, sh "Soome-ugri rahvaste muusikapärandist" (1977), "Финно-угорский музыкальный фольклор и взаимосвязи с соседними культурами" (1980), "Музыка в обрядах и трудовой деятельности финно-угров" (1986), "Музыка в свадебном обряде финно-угров и соседних народов" (1986), "Ida-Virumaa rahvakultuurist" (1992), "Pärimus pärijaile" (2000), "Nordic-Baltic-Finno-Ugric conference the Family as the Tradition Carrier: conference proceedings" 1–2 (1996–1997 koos K. Kuutmaga). Koost Kihnu rahvakultuuri ainelisi telefilme, heliplaate soomeugrilaste rahvamuusikast (1979 vadja ja isuri laulud, 1980 ersamordva rahvalaulud, 1989 liivi rahvalaulud, 1986 eesti rahvamuusika topeltplaat "Suu laulab, süda muretseb..."(CD, 1994) jm. Heliloojate Liidu liige 1966, Kalevala Seltsi välisliige 1977, SKS-i välisliige 1980, Soome-Ugri Seltsi välisliige, folklooriühingu "Baltica" president 1987, Eesti Folkloori Seltsi asutajaid 1988, CIOFF Eesti delegaat ja Eesti rahvussektsiooni (asut 1992) esimees, Rahvusv Traditsioonilise Muusika Nõukogu (ICTM) eesti rahvussektsiooni esimees, Soome Rahvatantsu Sõprade seltsi auliige. Kultuuriministeeriumi ja Heliloojate Liidu muusika-alane aastapreemia (1980), ENSV rkl preemia (1987), EV kultuuripreemia (1996), Jakob Hurda preemia (1998), EV-i Punase Risti III kl teenetemärk (1997), Naiskodukaitse I klassi Liiliaristi teenetemärk (2007), EV Valge Risti I kl teenetemärk (2008). Soome Valge Roosi Ordeni suurrist, Poola Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Norra Kuningriigi Teeneteordeni suurrist, Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique Ordeni suurrist, Bulgaaria Vabariigi Roosi Ordeni kuldne aumärk ja Malta Vabariigi Aukaaslaste Ordu aumärk. Avaldanud u 400 art-t, sh 7 monograafiat.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti uuema rahvalaulu varasemast arengujärgust. // Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. VII. Tartu, 1971
  • Ida-Saaremaa külalauludest ja laulumeistritest. // KK (1974), 4–5
  • Vadja rahvamuusika tüpoloogia ja stiilid. // Soome-ugri rahvaste muusikapärandist (1977)
  • Mustjala regiviiside tüpoloogia. // Ars Musicae popularis 1. Tallinn, 1980
  • Eesti uuemad laulumängud I–II (1980–83)
  • Typology of Estonian runotunes: experiment and some results. // KKI Preprint 18 (1981)
  • Setu rahvalaulu kihistused ja etnokultuuriline taust. // KKI Preprint 53 (1988)
  • A method for distinguishing melody types and establishing typological groups (on the material of Estonian runo songs) (kaasautor K. Haugas. // Musikometrika 2. – Bochum, 1990
  • Исторические пласты эстонской народной песни в контексте этнических отношений. // Ars Musicae Popularis 12. Тлн, 1994
  • Kihnu pulmakombed – juured ja suundumused. // Rahvausund tänapäeval. Tartu, 1995
  • Ühte käivad meie hääled I: Eesti rahvalaule Väike-Maarja kihelkonnast. Tallinn, 1997
  • Estonian Folk Music Layers in the Context of Ethnic Relations. // Folklore 6 (1998)
  • Varafolkloorsetelt vokaalžanridelt lauluni I–III. // Mäetagused 8–10(1998–99)
  • Some results of a computerized comparative analysis of the Balto-Finnic runotunes. – Etnomusikologian vuosikirja 1999. Helsinki
  • Vana kannel VII. Kihnu regilaulud I 1997, II 2003 (kaasautor O. Kõiva)
  • Lõunavepsa surnuitkuviisid läänemeresoome itku- ja laulutraditsiooni kontekstis. // Tagasipöördumatus: sõnad ja hääl (2000)
  • Past and present gender roles in the traditional community on Kihnu island in Estonia. // Music and gender. Urbana, Chicago (2000)
  • Типология эстонских рунических напевов в прибалтийско-финском и балтском контексте. // Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum, Tartu (2001)
  • Ühte käivad meie hääled II : Eesti rahvalaule Kadrina ja Rakvere kihelkonnast. Tartu, 2001
  • Wedding Songs and Ceremonies of the Kihnu Island in Estonia. // The World of Music 3 (2002)
  • Pärimusmuusika tänapäeva ühiskonnas. // Mõeldes muusikast. Tallinn, 2004
  • Pärimuskultuur Eestis – kellele ja milleks (kaasautor Ene-Margit Tiit). I–II. Trt, 2005–2006
  • Eesti kooliõpilaste väärtushinnanguist ja huvialadest (kaasautor Ene-Margit Tiit). //Akadeemia 11 (2005)
  • Eesti regivärsiliste rahvalaulude muusikaline tüpoloogia //Võim ja kultuur 2. Tartu, 2006.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 8, 277
  • EE 14, 446
  • EKirBL, 490
  • Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn, 1990, 214
  • Laugaste, E. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu II. Tallinn, 1980, 407–408
  • A. Vissel. "Laulul on palju sõnuda…" // KK (1985) 11, 786–788
  • EN (1989) 7
  • Ingrid Rüütel, sünniaasta 1935. // Eesti rahva elulood 2. Tallinn, 2000
  • Ingrid Rüütel. Bibliograafia. Tallinn, 2005
  • Boyarkin, N. Ingrid Rüütel ja tänapäeva soome-ugri etnomusikoloogia. // Individuaalne ja kollektiivne traditsionaalses kultuuris. Töid etnomusikoloogia alalt 4 (2006)
  • Tõnurist, I. Ingrid Rüütel eesti folklooriliikumises. (Samas.)
  • Salve, K. Ingrid Rüütel etnomusikoloogina. (Samas, kõik eesti ja ingl k).
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.