Kasutaja:EeroBot/ETBL/Ilmar Pärtelpoeg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ilmar Pärtelpoeg (sündinud 24. detsembril 1926 Tallinnas) on Eesti majandus- ja informaatikateadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmar Pärtelpoeg on juristi poeg ja Leila Pärtelpoja abikaasa.[1]

Lõpetas 1945 Tallinna 7. Keskkooli, 1949 TPI majandusteaduskonna, majanduskandidaat (1970, NSVL Teaduste Akadeemia Majandusmatemaatika Keskinstituut), väitekiri käsitleb majandusinformatsiooni organiseerimise põhimõtteid tootmise automatiseeritud juhtimissüsteemi tingimustes. Oli 1949–50 ENSV Kaubandusministeeriumi varustuskontori raamatupidaja, 1950–51 Tallinna Külmhoone vanemökonomist ja plaaniosakonna juhataja, 1951–54 trükikoja "Ühiselu" plaaniosakonna juhataja, 1954–56 "Dünamo" suusavabriku tööline, 1957–62 Nõmme ja Tallinna laste spordikooli treener, 1962–64 Spordilaevade Katsetehase normeerija ja meister, 1964–66 Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi vanemteadur ja sektorijuhataja, 1966–73 NSVL TA Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti filiaali grupijuht, juhtivinsener ja vanemteadur, 1973–80 ENSV Plaanikomitee majanduse ja planeerimise teadusliku uurimise labori sektorijuhataja, 1980–89 ENSV Plaaniinstituudi teadusdirektori kohusetäitja, 1989–90 ENSV Plaanikomitee Arvutuskeskuse juhtiv projektiinsener, 1990–92 väikeettevõtte "Registrikeskus" direktor, 1992–95 VII Riigikogu asendusliige (vaheajaga), 1997–2000 Riigi Klassifikaatorikeskuse spetsialist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: informaatika ja juhtimissüsteemide automatiseerimine; eestikeelse informaatikaterminoloogia loomine. Olnud riikliku automatiseeritud juhtimissüsteemi (tänapäeval e-valitsuse) esimese järjekorra ning plaaniarvutuste automatiseeritud süsteemi loojaid (1980), osalenud riikliku autoamatiseeritud klassifikaatorite süsteemi loomises (1990). Korraldanud informaatika ja automatiseeritud juhtimisüsteemide alaseid teaduskonverentse, osalenud Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi terminoloogiakomisjonis (1977 ilmunud "Eesti-inglise-saksa-vene infosõnastiku" kaasautor). Alates Laulva revolutsiooni ajast tegelenud aktiivselt poliitikaga (Wabariiklaste Koonderakonna loojaid 1990, selle majanduspoliitika programmi põhiautor jm). Eesti meister suusahüpetes (1950, 1952, 1954) ja slaalomis (1952); Eesti Suusaspordi Föderatsiooni presiidiumi liige (1944–77). Avaldanud üle 50 artikli suusahüpete ja slaalomitehnika ning treeningu ja hüppemägede kohta, olnud Eestis mitme suusahüppemäe projekteerijaid. Üle 80 teadustrükise, sh 13 monograafia; üle 90 aimeartikli.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tootmise juhtimine ja informatsioon. // Tehnika ja Tootmine (1968) 8
  • Majandusliku informatsiooni kodeerimine. Tallinn, 1969
  • Informatsioonivajadus juhtimisotsuste vastuvõtmisel. // Psühholoogia rakendusi töö teadusliku organiseerimise süsteemides. Tartu, 1970
  • Arvutustehnika ja informatsioonitöötlemise terminid inglise, saksa, vene ja eesti keeles. Tallinn, 1972
  • Andmetöötluse automatiseerimine ettevõttes (kaasautor V. Volt). Tallinn, 1976
  • Eesti NSV automatiseeritud juhtimissüsteem. Tallinn, 1979
  • Informaatika ja arvutustehnika 80-tel aastatel. Olukord ja arengutendentsid. Tallinn, 1987
  • Infovahetuse ümberkorraldusest juhtimises. // Tehnika ja Tootmine (1988) 9
  • Infopankadest. // Arvutustehnika ja andmetöötlus. Tallinn, 1990
  • Avaliku halduse andmekogud (kaasautor U. Einberg). // Infotehnoloogia haldusjuhtimises. Tallinn, 1999.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.