Hugo Arnold Oengo

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kasutaja:EeroBot/ETBL/Hugo Arnold Oengo)
Jump to navigation Jump to search

Hugo Arnold Oengo (perekonnanimi ka Õngo; 12. detsember 1907 Haapsalu10. detsember 1978 Tallinn) oli Eesti ehitusinsener, tehnikateadlane ja vaimulik.[1]

Hugo Oengo (Hugo Arnold Õngo) sündis 12. detsembril 1907 Haapsalus kaugsõidukapteni perekonnas ja suri 10. detsembril 1978 Tallinnas, maetud Rahumäe kalmistule.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

H. Oengo õppis Tallinna Linna I Reaalkoolis 1917–1918, lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi 1926 (kiitusega), TT ehitustehnika eriala 1932; õppis TÜ tehnikateaduskonnas 1932–1935/36, lõpetas TTÜ ehitusosakonna tööstus- ja tsiviilehituse erialal 1936 (cum laude). Oli TTÜ esimene lõpetaja diplomiga nr 1.[1]

Täiendusõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Zürichi Tehnikaülikool 1937, 1939.

Teaduskraad[muuda | muuda lähteteksti]

tehnikakandidaat 1946

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

töötas õppevaheaegadel ehitiste tehnilise järelevalve alal 1924 a-st, Mõisaküla raudtee ehitusel 1927, Virumaa sildade ehitusel 1928; TÜ tehnikateaduskonna tehnilise mehaanika assistent, vanemassistent 1934–1935/36. TTÜs 1929–1934, 1936–1941: TT tugevuslaboratooriumi assistent 1929; tehniliste kursuste lektor 1931/32–34; tugevus- ja tehnilise mehaanika laboratooriumi vanemassistent 1936–1939; Riikliku Katsekoja insener-eriteadlane 1937–1939; TTÜ ehitusmehaanika ja -konstruktsioonide kateedri adjunktprofessor 1939/40; puu-, massiiv- ja raudbetoonkonstruktsioonide dotsent 1940/41. Põhitöö kõrval tegutses eriteadlasena Pikasilla, Pärnu, Siimu, Tori silla ehitusel. Uurali Industriaalinstituudi insener-konsultant, dotsent 1942–1944. TTÜs 1944–1948: ehitusmehaanika ja konstruktsioonide kateedri professori kt 1944–1948; teadussektori esimene juhataja 1946–1947. Vallandati TTÜst usuliste veendumuste pärast 1948.[2]

Eesti NSV TA Ehituse ja Arhitektuuri/Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi teadur 1949–1966; EKE Projekti peainsener ja peaspetsialist ning Desintegraatori laboratooriumi juhataja 1966–1975.[1]

Ühines Eesti Metodisti Kirikuga 1929, diakon 1939, oli Kopli metodisti koguduse õpetaja 1940. Metodistide koguduse presbüter Tallinnas 1952 ja metodisti superintendent 1974–1978.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitusmaterjalid (põlevkivituhk, raudbetoon, puitbetoon). Oengo kohalike ehitusmaterjalide ja nendest valmistatud toodete (põlevkivituhk, kruus, tsement, betoon jm) ning ehituskonstruktsioonide omadusi.[1] Avaldanud üle 30 publikatsiooni ja arvukalt artikleid "Eesti Entsüklopeedias" (1932–1937) sildade, tehnilise mehaanika, ehitustehnika alal.

Teadusorganisatoorne ja inseneritegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1929. aastast osales koos professor O. Maddisoniga ehitusprojektide koostamisel ja ekspertiisidel; oli Taani firma Hǿjgaard & Schultz ettevõtmisel mitme Eestis rajatud silla (Pikasilla, Pärnu, Siimu ja Tori) ehitustööde eriteadlane. Koos H. Laulu ja O. Maddisoniga projekteeris raudbetoonsildu ja tööstushoonete konstruktsioone, nt osales Maardu fosforiidivabriku projekteerimis- ja ehitustöödel; Tallinna linna kommunaalmajanduse osakonna alaline ekspert; Insenerikoja ehitussektsiooni liige 1935–1940; TPI teadusliku nõukogu liige.

Ehitisi[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Betooni 28-päevase survetugevuse ennustamisest Eesti Portland-tsemendi tarvitamisel (kaasautor Ottomar Maddison). // TTÜ Toimetised. Seeria A (1938) 4
  • Betoonitööde eriteadlase käsiraamat (kaastoim). Tallinn 1938
  • Armeeritud tellistalad: proovitulemusi ja dimensioneerimise aluseid (kaasautor Ottomar Maddison). Tartu 1945
  • Die statitische Tragfähigkeit der auf Biegung und exzentrischen Druck beanspruchten Eisenbetonkörper. Tartu 1941
  • Põlevkivituhk sideainena (kaasautor Ottomar Maddison). Tartu 1945
  • Põlevkivituhk-sideaine kukermiit. Tartu 1949

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Usuline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Hugo Oengo oli aastast 1929 Eesti Metodisti Kiriku liige. Aastal 1934 oli ta EMK Tallinna koguduse ilmikjutlustaja. Aastal 1935 määrati ta EMK Tartu II koguduse vanema asetäitjaks ja EMK kirikuvalitsuse liikmeks. Aastal 1939 ordineeriti ta Metodisti Kiriku diakoniks, aastatel 19391941 oli ta EMK Tallinna II koguduse vaimulik. Aastatel 19441978 oli ta EMK Tallinna koguduse vaimulik, sealhulgas aastatel 19741978 oli ta Eesti Metodisti Kiriku superintendent.[3]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli luuletaja, lastekirjanik ja kooliõpetaja Julius Õngo.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon III. Lk 24
  2. Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008. Lk 283–284
  3. Eesti oikumeenia lugu. Tartu-Tallinn 2009

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 III. Tartu 1994. Lk 260
  • О деятельности НИИС, 121
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn 1986. Lk 68–69, 85, 110, 231, 233, 407, 497
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn 2008. Lk 283–284
  • Ehitusinsenerid TPI-st. Tln, 1986, lk 44; Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 68–69.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.