Hermann Guido Samson von Himmelstiern

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hermann Guido Samson von Himmelstiern (18. jaanuar 1809, Kooraste mõis, Võrumaa18. jaanuar 1868, Tartu) oli Eesti arstiteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann Guido Samson Von Himmelstiern oli baltisakslane ja mõisniku poeg.[1]

Lõpetas 1825 Tartu Gümnaasiumi, õppis 1826–1829 TÜ õigus- ja 1829–1833 arstiteaduskonnas, meditsiinidoktor (1834, TÜ), väitekiri "De extracto aethereo oleoso – recinoco seminum Cinae". Täiendas end seejärel Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Naasis 1836 Eestisse (Rõugesse). Oli 1837–1845 mereväearst (töötas hospitalis ja laevadel, sealhulgas 1842–1845 Brest-Litovski kadettide korpuse ülemarst), 1845–1868 TÜ kohtumeditsiini ja riikliku arstiteaduse professor, riikliku meditsiini kateedri juhataja, ühtlasi 1855–1859 arstiteaduskonna dekaan, 1865–1868 ka TÜ rektor. Viis aastast 1846 esmakordselt kohtumeditsiinis sisse praktikumid, nõudes kohtumeditsiiniliste ekspertiiside tegemisel ka ümbritseva keskkonna uurimist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesi Eestis sotsiaalse tervishoiu (sotsiaalhügieeni) alal tegutsejaid, püüdes panna alust vaimuhaigete ja pimedate hoolekandele. 1856–1859 organiseeris Liivimaa maaelanike silmade läbivaatuse, mis oli esimeseks katseks Vene impeeriumis koguda statistilisi andmeid silmahaiguste põdejate ja pimedate kohta. TÜ-s psühhiaatria kateedri rajamise idee algatajaid, samuti püüdis korraldada arstiabi vaestele. Avaldas toimetuse tänu pälvinud artikleid ajakirjas Arhiv Sudebnoi Meditsinõ i Obštšestvennoi Gigienõ (vene keeles Архив судебной медицины и общественной гигиены), andis välja (1847, 1852 ja 1862) kolm kogumikku Mitteilungen aus dem praktischen Wirkungskreise des Professors der Staatsarzneikunde an der Kaiserlichen Universität Dorpat, milles peale kohtumeditsiini käsitleti ka haiglahügieeni ja epidemioloogia küsimusi. Looduseuurijate Seltsi president (1862–1868).[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Beobachtungen über der Scorbut. Berlin, 1843
  • О судебно-медицинской задаче при исследовании повреждении на живых, по ныне действующим русским законам. // Архив судебной мед. 4 (1865).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Левицкий II, 207–209, 317
  • Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977 665–666
  • Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 122, 248–249
  • Калнин В. В. Взгляды и деятельность Г. Самсон-Гиммельштирна в области гигиены и эпидемиологии. // TÜ ajaloo küsimusi. IX. Tartu, 1979, 102–118
  • Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 49
  • Edasi (1984) 2. II.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.